kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abielluda riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle kirikuist eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid kirikutes hävitati altarid ja pühakute kujud ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaul 4. Aastaarvud: 31. okt 1517 - Martin Luther lõi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi 1524-1525a - Saksa talurahvasõda T. Müntzer taotles jumalariigi loomist maapeal 1555a - Ausburgi usurahu
uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Teine saksa reformatsiooni liider oli Thomas Müntzer, leidis, et maapealse jumalariigi saavutamiseks tuleb kõigepealt lahendada sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Tema seisukohad said saksa talurahva sõja aluseks. (1524- 1526). Suruti maha ja Müntzer hukati. Luther ei kiitnud sellist vastuhakku heaks. 1530- esitati Augsburgi usutunnistus, mis määras luterluse põhiseisukohad ja jumalateenistuse alused: 1) lihtne jumalateenistus 2) emakeelne jutlus 3) lihtne kirik 4) ilmalik võim valitseb kiriku üle
korraldas kiriku valitsemist. Tees- põhiseisukoht Sakrament Jumala armu vahendustalitus Protestant katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. ,,12 artiklit" - Dateeri e määratle aeg, nimetus vm ja iseloomusta M. Luther algatas reformatsiooni 1517 Luther algatas arutelu katoli kiriku ilmeksimatuse üle, koostas dokumendi 95 teesiga e põhiseisukohaga. Saksa talopoegade sõda 1524-1525. Thomas Müntzer oli talopoegade vaimulik juht, nõuti võrdseid võimalusi kõikidele, mis oli äratoodud dokumendis ,,12 artiklit". Augsburgi usurahu (tähtsus) 1555, Augsburgi usurahuga anti katoliiklastele ja protestantidele võrdsed õigused. Wormsi riigipäev (tähtsus) 1521, Keiser Karl V tunnistas just Wormsi riigipäeval Lutheri süüdlaseks. Kes ta on ja millega sai tuntuks Thomas Müntzer - varajase reformatsiooniasegse saksamaa teoloog, kes sai mässuliste juhiks talupoegade sõja aja .
lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Philipp Melanchton: Saksa reformatsiooni üks tähtsaimatest ideoloogidest. Aitas Lutheril reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ja piibli tõlkimisel. P.M. oli seisukohal, et mõistus ja haridus peavad usku toetama. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas ka läbirääkimisi. Riigipäeval esitatud 28 artiklist koosnev dokument ehk Augsburgi usutunnistus. Toomas Müntzer arvas, et ristida tuleb täiskasvanuid mitte lapsi. Tema algatusel tekkisid talupoegade väesalgad. Tekkis taasristijate sekt. T.M. tõlkis ladinakeelse missa saksa keeled. Hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. T.M. jumalakäsitlus oli seotud vaimse maailmaga, pidi keskenduma sotsiaalsetele ja majanduslike probleemide lahendamiseks. Tema seisukohad olid talurahva sõja algatajaks. Ulrich Zwingli: vaidlustas paastu ranged toidu eeskirjad,
*inimene saab õndsaks vaid usu kaudu / ainus susline tõe allikas on Piibel mida in. peab ise lugema *kiriku varad sekulariseerida kat kirik-inimene ei saa jumalaga suhelda lut. kirik-jumalasõna allikas-piibel, selle kaudu saab jum. suhelda 3)Philipp Melanchton-laialdane tegevus hariduse alal(mõistus ja haridus toetavad usku), aitas Lutherit. Andreas Karlstadt-Wittenbergi ülikooli prof. (usuelu kõrval oluline töökus, ettevõtl, aktiivsus ilmaelus) Thomas Müntzer-tõlkija, maap. jumalariigi saavutamiseks tuleb kergendada talupoegade olukorda Ulrich Zwinglireformatsiooni juht Zürichis:viia inimesed algkristluse lihtsusesse Johann Calvin-juht Genfis; ettemääratuse põhimõte;ühed määratud hukatusse/töö austamine, lihtsad eluviisid, Miguel Servet-hispaania humanist ja teadlane, kes kalvinismi arvustamise eest vangistati ja põletati Olaus Petri-levitas luterluse ideid, alustas reform. väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes. 4)Ref
Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. Jan Hus tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor. Väitis, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikele ja kogu võimutäius kuningale, kui Jumala teenrile. Usutõe allikas Piibel. Martin Luther reformatsiooni algataja, kahtles, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada-> ainult usu kaudu. Thomas Müntzer Saksa talurahvasõja üks juhte. Taotles jumalariigi loomist maa peal. Urlich Zwingli Johann Calvin Henry VIII Felippe II tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu. Sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Riietus ja kombed said maailmamoeks. Toetas vastureformatsiooni. Mõisted: Renessanss Antiikkultuuri taasväärtustamine Humanism ausse tõsteti kõik inimlik Skolastika keskaegne filosoofia, mis ühendas hellenistlikud seisukohad kirikudogmadega
Protestantlikud usulahud. Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus Luter piisab ristimisest, armulauast; vaimulike võimu piiramine; munkadele-nunnadele lahkumisõigus; preestritele abiellumisõigus; ordude-kloostrite eitus; pühakute kultuse vastu Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased) Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke Augsburgi usutunnistus ja usurahu Melanchthon emakeelne jumalatunnistus, 2 sakramenti, lihtne kirik,
Luther kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Lutheri saksa keelde tõlgitud Uus Testament ilmus 1522. aastal ja kogu Piibel 1534. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Lutheri läkituskirjades kõigi linnade raehärradele soovitas ta rajada kristlikke koole. Maarahva laste õpetamiseks soovitas ta, et iga poeglaps õppigu päevas vähemalt kaks ja tütarlaps ühe tunni. Thomas Müntzer, üks reformatsiooni liidreid, lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Juba enne Lutherit tõlkis ta ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. Lutheri ustav kaaslane ja toetaja oli Philipp Melanchthon, keda tänu tema panusele rahvahariduse arendamisse on nimetatud Saksamaa õpetajaks. 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule
ülemuslik *töö väärtustamine *pühakute kultuse eitamine USUSÕJAD 1. MADALMAAD *Felipe II hakkab reformatsiooni käigus Madalmaades levinud kalvinismi, algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. *ülestõusnud ehk göösid(kerjused) *1581.a Ühendatud Provintside Vabariigi loomine(Holland) 2. SAKSAMAA *1524-1525 toimuvad saksa talurahvaste ülestõusmised, mida juhtis Thomas Müntzer. *eesmärk oli vabaks saada *1531-1555 toimub protestantide ja luterlaste vahel sõda. *1555.a Augsburgi usurahu väljakuulutamine- tunnistatakse luteri usk teiseks riigi usuks katoliikluse kõrvale 3. INGLISMAA *1534-kuningas saab kirikupeaks, kirik lahkub Rooma alluvusest *1571-anglikaani kirik MÕISTED *renessanss-ilmalik antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäik *humanism-inimese ja inimlikkuse väärtustamine
· Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel. · 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal. o Luther (1483-1546) · Reformatsiooni algataja ja uue kiriku rajaja. · Patulunastuskirjade kritiseerimine, 95 teesi. · 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat. Ta astus Wittenbergi ülikooli 1512. aastal teoloogiadoktor ja piibliteaduse professor. o Müntzer · Saksa talurahvasõja üks juhte. · Taotles jumalariigi loomist maa peal. o Zwingli (1484-1531) · o Calvin (1509-1564) · . o Henry VIII (1491-1547) · . o Filippe II (1527-1598) · Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu, sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Riietus ja kombed said maailmamoeks. · Toetas vastureformatsiooni.
Filosoofia tunnikontrolli kordamisküsimused Mis on filosoofia? · Filosoofia on üks ühiskondliku teadvuse vorme. Tema eripära seisneb selles, et ta seletab maailma ja inimese kohta selles maailmas ratsionaalsete mõistete süsteemi abil · teaduslik püüe lahti mõtestada kõiki inimese ja maailmaga seotud probleeme Mis on filosoofia eesmärgiks tekkides? · Filosoofia tekib orjanduslikus ühiskonnas kui püüe lahendada kultuuri arengu vastuolusid. Millised on 4 filosoofia tekkimise eeldust? · 1. mütoloogia · 2. teaduste alged · 3. argiteadvus · 4. ühiskond teatud arengutasemel Milline on filosoofia põhiküsimus? · Kuidas on seotud materiaalne vaimsega, s.t. teadvuse ja olemise vahekorra küsimus. Nimeta 3 põhjust, miks on see filosoofia põhiküsimus. · 1. ta määrab ära filosoofilise kooli kuuluvuse ühte kahest suunast · 2. määrab ära kõik muud filosoofilised probleemid · 3. annab suuna inimkonna ja kultuu...
tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire levik üle riigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta, tekkealus erinevatele usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda Saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,Kelle võim, selle usk" · Saksamaa oli killustunud, keskvõim puudus · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säilitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis: · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust
1291 Akko (Akre) piiramine ja vallutamine muslimite poolt 1300 hukati ketserina Gherardo Segarelli 1307 hukati ketserluse eest Fra Dolcino ja ta armuke Margherita Boninsegna 1387 ristiti lõpuks Leedu 1415 hukati Jan Hus, tšehhi teoloog, esimene katoliku kiriku reformaator 1420-1431 viis ristisõda hussiitide vastu 1517 alustas Martin Luther reformatsiooni Saksamaal 1522 alustas Ulrich Zwingli reformatsiooni Šveitsis 1524-1525 reformatsioonist ajendatud talupoegade sõjad Saksamaal (Thomas Müntzer) 1534 lahutas Henry VIII Inglismaa kiriku katoliiklusest, tekkis anglikaani kirik 1536 alustas Jean Calvin Genfis oma õpetuse levitamist, millest kujunes kalvinism 1628 katoliiklaste lõplik võit Prantsusmaal (La Rochelle'i piiramine) 1882 ilmus Friedrich Nietzsche „Die fröhliche Wissenschaft“, milles filosoof leidis, et Jumal on surnud, sest moraalipõhimõtted ei tulene enam kristlikest arusaamadest.
aastal Saksamaal, kui Marthin Luther King selle endateadmata algatas, saates paavstile 95 teesi katolikus kirikus valitseva olukorra kohta. Talle ei olnud vastuvõetav indulgentside müük, sest tema meelest ei olnud võimalik pattude lunastamine läbi raha. Lutheri õpetused levisid veel paljudesse Euroopa riikidesse nagu Sveits, Inglismaa, Prantsusmaa ja Madalmaad. Saksamaal ühinesid reformatsiooniga peale Marthin Lutheri veel Andreas Karlstad ja Thomas Müntzer. Luther sai rahva seas väga kuulsaks ning ennast hakkasid ohustatuna tundma nii keiser kui ka kirik 1521. aastal kutsuti Martin Luther Wormis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et Luther loobub oma seisukohtadest, kuid ta siiski ei teinud seda. Luther kuulutati lindpriiks. Varjudes aasta aega Friedrich Targa lossis, pöördus ta lõpuks tagasi Wittenbergi ning asus uut kirikut üles ehitama, riik võttis aga kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikust
2) Eraldi suund kujunes välja Zwickaus. Seal esiletöusnud nn uued prohvetid röhutasid igaühe öiglust jutlustada ning väitsid, et pole vaja Piiblit ega ülikooli. Nad esitasid ka seisukohta, et ristida ei tule mitte lapsi, kellel ei ole veel usku, vaid täiskasvanuid. Nii kujunes anabaptistide (taasristjate) sekt. Luther nimetas seda ideed jumalateotuseks. Anabaptistide liider Thomas Müntzer tölkis enne Lutherit ladinakeelse missa saksa keelde; hümnide tölkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. Maapealse jumariigi kui ideaali saavutamisek pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Müntzer röhutas korduvalt, et aadlilossid ja kloostrid tuleb hävitada ning kogu vöim peab minema lihtrahva kätte. TALURAHVASÖDA
Martin Luther 1483-1546- 95 teesi 1521 Karl V kuulutab Lutheri lindpriiks Wartburgi lossis: Ristimine armulaua sakramendist piidab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade nunnade lahkumisõigus Preestrite abiellumisõigus Piibel saksa keeles(uus testament, piibel) Ordude -loostrite eitus Pühakute kultuse vastu Pildirüüste- Lõhuti kunstiväärtusi kirikutes Anabaptistid(taasristijad)- ristide alles täiskasvanuid Thomas Müntzer-Talurahva ülestõus, Jumalariik maa peal (Ph. Melanchthon- Augsburgi usutunnistus Emakeeelne jumalateenistus Kaks sakramenti Lihtne kirik Kiriku allutamine ilmalikule võimule) 1555- Augsburgi usurahu: “Kelle maa, selle usk” (Valitseja sai määrata usu) Reformatsioon Šveitsis – Zwingl Palgasõdurite ja sõja vastu Katoliku kiriku kritiseerimine Calvin –Ristiusu õpetus,Kalvinism Predestinatsioon -kõik on jumala poolt juba ette määratud
Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, millel oli palju lugejaid Martin Luther (1483-1546) ja tema õpetus Leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks Piibel Reformatsioon usupuhastus ehk ristiusk tuli puhastada Seitsmest sakramendist tunnistas vaid ristimist ja armulauda Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon haaras ka ühiskonna kõrgkihti Talupojad nõudsid kogukonnamaade ühiskasutamist Talurahva väljaastumine Saksa talurahvasõda Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peale Talupojad olid valmis kõigest loobuma, kui need on pühakirjadega vastuolus Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni Augsburgi usurahu Luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Kalvinismi kujunemine Sveitsis Kalvinism Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool Katolik missa asendati
· Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. b) Võimude tegevus: · Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. · Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks väljaspool seadust olevaks. · Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. c) Saksa talurahvasõda (1524-1525) · Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. · Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. · Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. · 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. · Müntzer vangistati ja hukati. · Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja "röövellikele
5. kloostreid pole vaja. 6. põlastas liikseid kaunistusi kirikutes. Kirik pidi olema tagasihoidlik. 7. ei pea toimuma palverännakuid. 8. reliikviaid ei sallinud. 9. tsölibaat pidi kaduma. Tagajärjed: olid kujunenud pooldajad ja ka selle vastu olijad. Haridus hakkas levima, sest loodi emakeelseid piibleid, kui oli vähe neid, kes lugeda oskasid. Ulatuslikud talupoegade rahutused saksamaal(1524-1526). Nad keeldusid maksude ja kümniste maksmisest. Thomas Müntzer ja Philip Melanchton hakkasid Lutheri mõtteid edasi viima. Pildirüüsteliikumine rüüstati kirikuid. 1555 Augsburgi usurahu. Kehtis põhimõte: kelle maa, selle usk. See oli mõeldud vaid aadlikele. Augsburgi usurahu lõhestas saksamaa ala veelgi. Ulricsh Zwingli j Jean Calvin olid sveitsi reformatsiooni juhid. Seal toimus usupuhastus riigi toel. Kalvinism aluseks oli sel lutheri usk, kuid see oli edasi arendatud. See oli range elukorraldusega. Kalvinistid allusid sellele
ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Luther end varjas. Luther uskus, et piisab kahest sakramendist: armulauast ja ristimisest, lisaks soovis ta munkadele- nunnadel abiellumise lubamist. Ta tõlkis piibli saksa keeled. · Thomas Müntzer üks talurahvasõja juhte. · 1524-1525 Saksa talurahvasõda reformatsioonist julgustust saanud talupojad näitasid rahulolematust, Lutherile see ei meeldinud ("Rahumanitsus"). Selle põhiprogrammiks oli "12 artiklit", lõpus Müntzer hukati. · Anabaptistid ehk taasristijad kristluse vastuvõtmine peab olema teadlik otsus, lapsi ei tohiks ristida · Andreas Karlstadt pani aluse pildirüüstele
pühakute kultuse taunimine. Philipp Melanchton oli üks peamisis luterluse ideolooge, seisukohad kattuvad Luteri omadega. 1530 Augsburgi usutunnistus: riigi valitseja on kiriku pea, jumalateenistuse alused (lihtne jumalateenistus ja emakeelne jutlus, ristimine ja armulaud, hüljati pühakujude ja säilmete kummardamine). Agusburgi usurahu 1555. kelle maa, selle usk. Saksa riigi jagunesid kahte rühma: katoliiklikud riigid ja protestantlikud riigid Thomas Müntzer keskendus sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. 1524-26. talurahva sõda, pildirüüste. SVEITS: koosnes kantonitest, mis moodustasid Sveitsi Liidu. Feodaalsuhted polnud veel täielikult välja kujunenud. Metsakantonid raskesti läbipääsetavate mägede vahel, piimakarjandus (juust). Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ja pangad (Genf). Transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel
taunis pühakute ja pühade säilmete kultust - suri 18.02.1546 Eislebenis 3. Lutheri ideekaaslane Philipp Melanchthon - Aitas Lutheril tõlkida piiblit ja dokumente, koostas õpikuid, asutas koole Saksamaa õpetaja 4. Reformatsiooni eri suunad: a) Andreas Karlstadt rohkem tähelepanu argielule, aktiivsus ilmalikus elus b) anabaptistid e. taasristijad ristida täiskasvanuid c) Thomas Müntzer hävitada aadlilossid ja kloostrid, võim ja vara lihtrahvale 5. Talurahva sõda Saksamaal 1524 1526 - algas Lõuna Saksamaal, suurim keskus Kesk Saksamaal Tüüringi piirkonnas (seal tegutses Müntzer) - talupoegade julm karistamine - 1530 võttis Saksa Riigipäev vastu Augsburgi usutunnistuse kinnitati luterluse põhialused (lihtsus, emakeelne jutlus, 2 sakramenti: ristimine ja armulaud, pühakujude ja
kujud jne. · Zwickausis tõusid esile uued prohvetid rõhutasid igaühe õigust jutlustada, väitsid, et pole vaja piiblit ja ülikooli. Ristida sai vaid täiskasvanut, kellel pole usku kõik pidid end taasristima kujunes anabaptistide(taasristijate) sekt. Luther pidas ideid jumalateotuseks ja rõhutas, et ristitult alustab laps oma elu kohe kristlasena. · Taasristijatelt sai mõjutusi Thomas Müntzer: lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Tõlkis ladinakeelse missa saksa keelde pani aluse koguduse laulule. Jumalakäsitlus oli seotud maise maailmaga. Maapealse jumalariigi saavutamiseks, pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Võim pidi koonduma lihtrahva kätte. TALURAHVASÕDA · Müntzer õhutas Saksa ralutahvast võitlema, nn ideoloogilise aluse andmine Saksa talurahvasõda 1524-1526.
Tõlkis Piibli saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522. ja kogu Piibel aastal 1534. See lõi alguse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Taunis pühakue ning pühakute säilmete kultust. Philipp Melanchthon Laialdane tegevus hariduse alal. Saksamaa õpetaja. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikkust. Ajendas pildirüüste. Anabaptistid taasristijad. Tuli ristida täiskasvanuid, mitte lapsi. Thomas Müntzer lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Tõlkis ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas aluse koguduse laulule. Maapealse jumalariigi saavutamiseks pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Talurahvasõda. 1524-1526. Müntzeri seisukohad olid selle aluseks. (aadlilossid hävitada blabla..) Suured talupoegade väesalgad. Taotleti ,,jumalikku õigust" ja isegi pärisorjuse kaotamist
39. Mitu sakramenti on katoliku kirkus ja mitu jättis alles Luther? Katoliku kirikus on kasutusel seitse sakramenti(kiriklik talitus Jumala lunastava armu vahendamiseks): ristimine, armulaud, piht, abielu, leer ehk konfirmatsioon, preestrikspühitsemine ehk ordinatsioon ja viimne võidmine. Luther jättis alles kaks: ristimise ja armulaua sakramendi. 40. Kuidas kutsuti täiskasvanute ristijaid ja kes oli selle liikumise algataja? Neid kutsuti anabaptistideks, liikumise algatajaks oli Thomas Müntzer 41. Kes olid Sveitsi reformaatorid ja kuidas nimetatakse nende rajatud kirikut? Ulrich Zwingli, Johann Calvin. Nende rajatud kirikut nim. Reformeeritud kirikuks. 42. Milline kuningas pani aluse anglikaani kirikule? Nimetada selle kolm haru. Kuningas Henry VIII. Jaguneb katoliku kirikule sarnanevaks kõrgkirikuks (High church), harduslikumaks (pietistlikumaks) madalkirikuks (Low church) ja kaasaegsemaks laikirikuks (Broad church). 43. Kes on praegune Roomakatoliku kiriku paavst? Kes talle eelnes
õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 49. Kalviniste nimetati Prantsusmaal; Inglismaal ja Põhja-Ameerikas ning Šotimaal? Prantsusmaal-hugenotid Põhja-Ameerikas-puritaanid šotimaal-brespüterlased 50. 5. Täida tabel. (erinevad variatsioonid) Reformatsiooni voolUsuvoolu juht/eesvedajaLevialaSisuAnabaptism Thomas Müntzer Lõuna- ja lääne saksamaa.ristida tuleb täiskasvanultZwingli sekt Urlich Zwingli Šveits, madalmaad Peaaegu sama mis luterlus, va armulaudLuterlus Martin Luther Saksamaa, baltimaad Jumalateenistus lihtsam, piibel rahvuskeelesKalvinism Johann Calvin Šveits, madalmaad, põhja-ameerika, šotimaa predestinatsioonAnglikaani kirik.Henry VIII Inglismaa Võib lahutada. Sisult protestant, vormilt katoliiklik 51. Millised muutused leiavad aset inglismaa majanduses 16. Sajandil?
Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda (M.Luther abiellus nunnaga). Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Ladina k jumalateenistus asendati rahvakeelega. Alamrahvas leidis Lutheri õpetusest võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 toimus Saksamaad lõuna- ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime all. Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peal. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks, millega vürstid taotlesid oma õiguste laiendamist keisrivõimu arvel. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte leeri. 1529.a riigipäeval üritasid katoliiklased taas luteri usku keelustada, avaladasid selle pooldajad protesti. Siitpeale nimetati reformatsiooniga kaasaläinuid ka protestantideks. 1555.a oli keiser sunnitud välja
Ka alamrahavas leidis Lutheri õpetusest, sageli seda küll valesti tõlgendades, võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Sooviga taastada jumalik õiglus, nõudsid talupojad tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukannamaade ühiskasutamise õiguse. Aastatel 1524-1525 toimus Saksamaa lõuna-ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, mis on ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime alla. Selle üks juhte Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peal. Oma nõudmisel otsis talutahvas õigustusi pühakirjast. "Kuna Kristus on ju kõik oma verega lunastanud, ei taha ka meie enam pärisorjad, vaid vabad olla", deklareerisid talupajad, olles valmis kõigist oma nõudmistest loobuma, juhul kui need on pühakirjaga vastuolus. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks, millega vürstid taotlesid ima õiguste laiendamist keisrivõimu arvel.
· Mõistis hukka patulunastuskirjadega raha teenimise · 7 sakramendist jättis alles vaid 2 · Ristimine ja armulaud. · Oli antisemiit(vihkas juute) Reformatsiooni levik Saksamaal · Kiire levik üle riiigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta · Tekkealus erinevatel usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu · Pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtis luua jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,kelle võim, selle usk" · Tekitas juurde palju probleeme · Saksamaa oli killustunud, puudus keskvõim · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säillitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskuseks Zürich
Wormsi maapäeva otsustati hakata eirama peaaegu kõikide Saksa kuurvürstiriikide poolt, sest kõik kiriku ja kloostrite varad läksid kuurvürstidele. Lisaks kirikuvarade loovutamisele muutusid ka jumalateenistused oluliselt lihtsamaks. Jumalateenistus koosnes missast ja laulust. Kirikuõpetajad said õiguse abielluda. Martin Luther abiellus ise nunnaga. Reformatsiooniga kaasnesid ka rahvaliikumised. 1524-1525 toimus Saksa talurahva sõda. Sõja juht oli Thomas Müntzer. Reformatsioon lõhestas Saksa ühiskonda ning konfliktid jätkusid protestantide ja katoliiklaste vahel 1555. aastani kuni kuulutatakse välja Augsburgi usurahu. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon. Kalvinism levib Sveitsis ja Prantsusmaal; eestvedajateks on Ulrich Zwingel ja Johann Calvin. "Elu on karm kohusetäitmine!" 1534 kinnitab Inglise parlament kuninga kirikupeaks. Edward VIII. Anglikaani kirik. Sulges kõik kloostrid ja; ladinakeelsed missad muudeti ingliskeelseteks.
Väike ja Suur katekismus, aastal 1529. 38. Nimetada ladina keeles neli luterliku reformatsiooni põhiteesi. Solus Christus, sola gratia, sola scriptura (üksnes Kristus, üksnes arm, üksnes pühakiri)ja õigeksmõistmine üksnes usust sola fide. 39. Mitu sakramenti on katoliku kirkus ja mitu jättis alles Luther? 7 sakramenti ja Luther jättis alles 2. 40. Kuidas kutsuti täiskasvanute ristijaid ja kes oli selle liikumise algataja? Anabaptistideks. Liikumise taga oli Thomas Müntzer. 41. Kes olid Sveitsi reformaatorid ja kuidas nimetatakse nende rajatud kirikut? Protsestandid ja protestantlikud kirikud. 42. Milline kuningas pani aluse anglikaani kirikule? Nimetada selle kolm haru. Henry VIII. Jaguneb katoliku kirikule sarnanevaks kõrgkirikuks (High church), harduslikumaks (pietistlikumaks), madalkirikuks (Low church) ja kaasaegsemaks laikirikuks (Broad church). 43. Kes on praegune Roomakatoliku kiriku paavst? Kes talle eelnes?
Väike ja Suur katekismus, aastal 1529. 38. Nimetada ladina keeles neli luterliku reformatsiooni põhiteesi. Solus Christus, sola gratia, sola scriptura (üksnes Kristus, üksnes arm, üksnes pühakiri)ja õigeksmõistmine üksnes usust sola fide. 39. Mitu sakramenti on katoliku kirkus ja mitu jättis alles Luther? 7 sakramenti ja Luther jättis alles 2. 40. Kuidas kutsuti täiskasvanute ristijaid ja kes oli selle liikumise algataja? Anabaptistideks. Liikumise taga oli Thomas Müntzer. 41. Kes olid Sveitsi reformaatorid ja kuidas nimetatakse nende rajatud kirikut? Protsestandid ja protestantlikud kirikud. 42. Milline kuningas pani aluse anglikaani kirikule? Nimetada selle kolm haru. Henry VIII. Jaguneb katoliku kirikule sarnanevaks kõrgkirikuks (High church), harduslikumaks (pietistlikumaks), madalkirikuks (Low church) ja kaasaegsemaks laikirikuks (Broad church). 43. Kes on praegune Roomakatoliku kiriku paavst? Kes talle eelnes?
iseloomu. Ülestõusnute tuntuimaks programmiks kujunes Svaabi talupoegade ,,12 artiklit", mida levitati trükituna. Ülestõusus osales üle 300 tuhane talupoja ning juhtideks tõusid positsiooni kaotanud riigirüütlid. Luther on sellest liikumisest shokis, kaasa lähevad ka aadlid, linnakodanikud ja maaisandad. Värvikaim liider Thomas Müntzer, nõudes maaomandi võrdset jaotamist ja seisuslike vahede kõrvaldamist. Schmalkaldeni sõjad, nime saanud Schmalkaldeni liidu järgi, mis oli loodud protestantide kaitseks. 15461548 ja 15521555. Karl V astus väevõimuga usuühtsust taastama vallandades protestantidele sõjad. Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone
Varajased sotsialistlikud või sotsialismile lähedased mõtlejad püüdsid luua ühiskonna ümberkujundamise plaani, mis oleks põhinenud egalitaarsusel, kõigi inimeste kohustuslikul tööl, varaühisusel ning hüvede võrdsel jaotamisel.Utopistliku sotsialismi elemente sisaldus juba antiikfilosoofide töödes. Keskajal väljendus utoopilise sotsialismi võrdsustavaid ideid mitmetes ketserlikes religioossetes õpetustes, hiljem usureformaatorite (Jan Hus, Thomas Müntzer) teostes. Termini utoopia võttis sellise ühiskonna tähistamiseks esimesena kasutusele Thomas More, nimetades oma teoses "Utopia" (1515/16) nii kujuteldavat saart, millel on loodud ideaalne sotsialistlik ühiskond.Moruse utoopia on Sotsiaademokraatlik, Konservatiivne ja Liberaalne. Sotsiaaldemokraatlikud visioonid: Jeremy Rifkin – taunib mingis mõttes liberalismi, liberaalne demokraatia viib katastroofiliste tagajärgedeni.
Toimusid pildirüüsted pühapiltide ja kujude hävitamine kirikutes. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Võimude tegevus: Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks väljaspool seadust olevaks. Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525) Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja "röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele". Augsburgi usurahu 1555
Toimusid pildirüüsted pühapiltide ja kujude hävitamine kirikutes. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Võimude tegevus: Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks väljaspool seadust olevaks. Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525) Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja "röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele". Augsburgi usurahu 1555
Toimusid pildirüüsted – pühapiltide ja –kujude hävitamine kirikutes. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega. Võimude tegevus: Paavst Leo X pani Lutheri kirikuvande alla, kuna ta ei taganenud oma vaadetest vaatamata mõjutamisele keiser Karl V poolt. Seejärel kuulutas ilmalik võim Lutheri lindpriiks – väljaspool seadust olevaks. Luther varjas end Saksi vürsti Friedrich Targa kaitse all Wartburgi lossis. Saksa talurahvasõda (1524-1525) Thomas Müntzer oli reformatsiooni rahvaliku suuna juht, kes soovis jumalariigi kehtestamist Maa peale. Selle kehtestamiseks tuli võim anda rahva kätte, nõuti isegi pärisorjuse kaotamist. Plaanis talurahvasalgud ühendada ühtse juhtimise alla. 1525 purustati Müntzeri pooldajate laager vürstide ülemväe poolt. Müntzer vangistati ja hukati. Luther püüdis algul vaenupooli lepitada siis aga pööras selja “röövellikele ja mõrvarlikele talupoegade jõukudele”. Augsburgi usurahu 1555
-30-datel tõlkis Marthin Luther piiblit. See on tõsine vaimne tegu ja andis väga palju saksa kultuurile. Lihtsamatel inimestel oli ligipääs varem ladinakeelsele pühale raamatule. See saksa keel saab saksa kirjakeele aluseks. Heine von Klaustil on teos "Michael Kohlhaas". Jutustab talupoegade mässust saksamaal, grupp inimesi, kes rüüstavad mõsat. Üheks tegelaseks on ka Luther, on selgelt näha, kuidas ta üritab talurahvast mõistusele tuua mitte mässama. Üks talurahva juhte Thomas Müntzer, nõudis täielikku võrdsust ühiskonnas. Võimud hukkasid ta ülestõusu mahasurumise järel. Protestantlik kirik ehk lutherlus. Tekib reformimeelne, lutherlik kirik. See levis ka põhjamaadesse, ka Eestisse. Saksamaal on samas siiski ka päris palju katoliiklut alles jäänud. Luther taotles: mitteallumine katoliku kirikule, mitte makse maksta. Tõukeks oli see, et oli hakanud kaubitsemine patukustutuskirjadega. Neid müüdi aemtlikult, nendega võis äritseda.
Luther tõliksi seal saksakeelde Piibli Luther võtab naiseks Katarina Suleti kloostrid, vaimulikud võisid abielluda, kiriku maad läksid riigile, kirikust kõrvaldati pühapildid ja kaunistused Pildi rüüste liikused Tähtsale kohele tõusis jutlus Luther kirjutas kirikuhümni (,,Üks kindel linn ja varjupaik") Reformatsiooniga liitus talurahvas hakati tagasi nõudma koguduse maa-alasi 1524-1525 Saksa talurahva sõda toimub Lõuna ja Keskosas Sõja ideoloogiline juht Thomas Müntzer (Mälestus sammas Lutherile paigutati 1862 ja hävitati 1949 Keilasse kiriku mõisa ette) Kaotada pärisorjus Nüüd muutus reformatsioon poliitiliseks liikumiseks vürstid tahtsid suurendada oma õigusi keisrivõimu arvel Martin luther ei toetanud talurahva sõda Luther ütleb talurahva kohta 1526 riigipäeval otsustati, et vürstid määravad allubvate usu Lutherlasi on maailmas 66 miljonit
uuendamise kohta: 1. Nõudis indulgentside müügi lõpetamist. 2. Munkadele ja nunnadele luba kloostrist lahkuda. 3. Vaimulikele õigust abielluda. 4. Kaotati pühakute ja reliikviate kultus, keelata tasu võtmine kiriklike toimingute eest. 5. Lõpetada vaimulike ametikohtade müük. 6. Tõlkida piibel rahvakeeltesse. 7. Tunnistada tähtsaimateks sakramentideks armulaud ja ristimine. - Lutheri ideede mõjul toimus Saksamaal 1524-1526 a. talurahva sõda. Sõja eestvedaja oli Thomas Müntzer: ,,Selleks, et saavutada maapealne jumalariik, tuleb kõigepealt lahendada rahva majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. - 1530. a. esitati Augsburgi usutunnistus, mis määratles kristluse põhiseisukohad ja kirikuteenistuse alused: * lihtne jumalateenistus. * jutlus kohalikus keeles. * pühakute kultus kaotati. * võim kiriku üle läks ilmalikule valitsejale. -1555. a. Augsburgi usurahu, millega hakkas kehtima põhimõte ,,Kelle maa(võim), selle usk
levitati trükituna. ,,Kuna Kristus on ju kõiki oma verega lunastanud, ei taha ka meie enam pärisorjad, vaid vabad olla," deklareerisid talupojad, olles valmis kõigist oma nõudmistest loobuma, juhul kui need on pühakirjaga vastuolus. Ühtekokku osales ülestõusus üle kolmesaja tuhande talupoja. Talurahvasalkade juhtideks tõusid mitmel pool oma senise positsiooni kaotanud riigirüütlid. Ülestõusu värvikamaks liidriks sai Tüüringi jutlustaja Thomas Müntzer, kes kuulutas välja kommunistliku jumalariigi, nõudes seisulike vaheseinte kõrvaldamist ja maaomandi võrdset jaotamist. Müntzer oli esimene, kes hakkas jutlusi pidama rahvakeeles. Mõnel pool tulid talurahvasõjaga kaasa ka linnad, andes kogu liikumisele teise suuna: ühendada Saksamaa kindla keisrivõimu alla (Heilbronni manifest). Lutherile oli talurahvasõja puhkemine suureks vapustuseks, kuna ta tunnetas selles ka oma süüd ja vastutust. 1522
õieti protestides rõhumistingimuste vastu, kuid pole siiski suutnud aidata rõhututel neid rõhumistingimusi hävitada. Religioon on sellises olukorras rõhutud inimese ohe, südametu maailma süda. Näiteks Lutheri-aegsete talupoegade rahutuste kohta ütles Engels, et Luther innustas talupoegi oma elutingimusi parandama, tõlkis neile piibli saksa keelde, kuid hülgas talupojad kui need soovisid liialt radikaalseid muutusi. Kümmekond aastat hiljem (1535) jutlustas anabaptistide juht Thomas Müntzer kiriku vastu ja püüdis rajada maa peale jumalariiki (sealjuures ka ühiskonda ilma klassierinevuste, monogaamia ja eraomandita). See katse aga jäi ajutiseks. 50 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Max Weber (1864-1920) Lugemismaterjalina soovitaksin Teile Weberi peetud loengut "Poliitika kui elukutse ja kutsumus" (http://www
annaabi.ee 
