Võrumaa Kutsehariduskeskus MÖRDID Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................3 Mörtide olemus ja liigid, mörtide üldomadused....................................4 Mördi täitematerjalid, müürimördid, krohvimördid...........................5,6 Dekoratiivkrohvid, kuivsegud, erimördid.............................................6 Mördid talvisteks töödeks.....................................................................7 Mörtide valmistamine ja transport........................................................8 Kokkuvõte............................................................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9
Minu kodukoha maavarad Valga maakonnas leiduvad maavarad on: savi, liiv, kruus, sapropeel, rauaooker ning põhjavesi. Mineraalsetest maavaradest kaevandati 1997. a. liiva, kruusa ja turvast. Maakonnas oli ka 4 turbaraba. Kruusa ja liiva kasutatakse paljudes valdkondades ja sõltuvalt sellest on neile esitatud mitmesuguseid standardnõudeid. Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi, keraamika ja klaasitööstuses jne. Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastkihindiks jt. Savist on tsemendi üheks koostisosaks. Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi
8.12. Raudbetoondetailide tõstmine: a- tala tõsteasendis, b- tõsteaas. 7 9. MÖRDID 9.1. MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained.
Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused
Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm varud Eestis 79,4 mln m3 kaevandamisega rikutakse maapõuda Kasutamine ehitusmatejal Liiv Peipsi järve põhjakaldal tööstuslik toore Kauksis valmistatakse betooni ja krohvi liivakotid tulvavete tõkestamiseks sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest pindade puhastamiseks (liivapaber, liivaprits) lastele mängimiseks mörtide valmistamiseks betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks silikaattoodete valmistamiseks puiste- ja täitematerjalina teedeehituses lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses puhast (Fe2O3 lisandit 0,1- 0,2%) kvartsliiva kasutatakse toorainena klaasi tootmisel liiva kasutavad ka keraamika- ja ehitusmaterjalide tööstus Leiukohad klaasitootmiseks sobivat liiva kaevandatakse Piusal, väiksemas mahus mitmetes teistes leiukohtades
Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega.
Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või
ja kaltsineeritud soodast või naatriumsulfaadist Peamised vesiklaasi kasutusalad on järgmised: liivapinnaste tugevdamine (liiva immutatakse vesiklaasi lahusega), liivapinnaste veetihedamaks muutmine, krohvi ja betooni veetihedamaks muutmine, puidu tulekaitse värvides, happekindla tsemendi valmistamisel, Portland tsement Portlandtsement on enamkasutatav ehitussideaine. Tsementi kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide sideainena Tsemendi toormaterjal: kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75...78% ja savi. Tsement on väga peenike pulber Tsemedi värvus sõltub tema toorainest. Eesti tsement on hall, mõnikord ka sinakashall. Tsementi Turustatakse kas lahtiselt või pakituna paber või kilekottidesse (kõige sagedamini 40 kg). Portland tsement Tardumine: tsemendi tardumine ei tohi alata enne 40 (60) minutit ja peab lõppema hiljemalt 8 (10) tunniga.
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained.
paistaks läbi. *Krunt ka tasandab aluspinna niiskusolusid ja võimaldab pinnamördi ühtlasema kuivamise. *Krunt kantakse peale kui võrgumört on kuivanud. *Pinnamört kantakse pinnale roostevabast terasest labidaga või pritsiga. *Pinna paksuse puhul võetakse arvesse mördi terajämedust ja pinnastruktuuri. *Ühtlase lõpptulemuse saavutamiseks kantakse pinnale mördikiht, mis võrdub tema terajämedusele. *Ühtlase pinnaga pinnamördid silutakse ringikujuliste liigutustega. *Mörtide puhul saadakse erinev pinnamuster hõõrudes pinda eri viisil: vertikaalselt või horisontaalselt või ringikujuliste liigutustega. Hõõrutakse plastlabidaga. *Pinnamördi võib jätta ka pritsituna pinnale. Nõuded krohvijatele, kes töötavad tellingutel või töölavadel *Ruumisisesed karniisid või kaunistused paigaldatakse ja sisemisi krohvitöid tehakse töölavadelt või teisaldatavatelt montaazilaudadelt, mis toetuvad vahelae taladele pandud tihedale laudisele või põrandale;
raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides, südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, kasvamiseks. Kaltsiumit kasutatakse : redutseerijana teiste metallide (nt uraani, tsirkooni, tooriumi) ekstraheerimisel hapniku, väävli või süsiniku eemaldamiseks mitmetest raudmetallide sulamitest alumiiniumi, berülliumi, vase, plii ja magneesiumi sulamite tootmises ehituses kasutatavate tsementide ja mörtide valmistamises juustu tootmises, kus kaltsiumiioonid mõjutavad laabi aktiivsust, põhjustades omakorda piimavalkude kalgendumise. Kasutatud allikad: 1. www.toitumine.ee/kaltsium/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium 3. http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=10 4. http://www.annaabi.ee/s.php?s=kaltsium
Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juures. Betoonisegu Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid Mörtide klassifikatsioon Mördid jaotatakse: · Müürimördid, · Pinnakattemördid, · Värvilised dekoratiivmördid, · Eriotstarbelised mördid. Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur, siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemisprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väga väike, siis ei saavutata head naket, sest
• esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 7. Kirjelda raudbetoonist seinapaneele. Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Mördid 8. Mörtide liigitus otstarbe järgi? Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: Müürimördid pinnakattemördid (krohvimördid) plaatimissegud.
· Isevalguvad põrandakattemassid (epoksiid-, metüülmetaakrüül-, polüuretaanmassist). · Aknad, uksed, katuseaknad, liistud. · Mitmesugused torud. · Mitmesugused kiud. Kiudusid kasutatakse nii mitmesuguste tugikangastena kui ka teiste plastide armeerimiseks (kilede või ka muude materjalide, näiteks betooni, armeerimiseks). · Lisandid · Mitmesugused polümeerid, mida kasutatakse betooni ja mörtide plastifitseerimiseks jne. · Vaigud (tavaliselt termoreaktiivsed), mida kasutatakse sideainena, näiteks fenoolformaldehüüdvaik puitkiudplaatide sideainena jne. Küsimused · Polümeerseid materjale liigitatakse: · Millest koosneb plastmass? · Kuidas liigitatakse plaste täiteaine järgi? · Kuidas liigitatakse plaste kasutusotstarbe järgi? · Plastide plussid ja miinused?
mitmesuguseid standardnõudeid. Ehitusliivaks loetakse sellist liiva, mille peensusmoodul on 1,3 või rohkem, savi- ja tolmusisaldus ei tohi olla üle 10% ning osakesi läbimõõduga üle 5 mm peab olema alla 35%. Liivast materjali, mis ei vasta eespool esitatud nõuetele, kuid mida soovitakse kaevandada, nimetatakse täitepinnaseks ehk täitematerjaliks (täiteliivaks). Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses - mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste- ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne. Kvaliteedi parandamiseks kasutatakse mitmeid rikastamisviise: sõelumist, jämeda fraktsiooni purustamist ja pesemist. (Joonis 2) Maapõueseaduse järgi jaotatakse kruus ehituskruusaks ja täitematerjalina kasutatavaks
2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel-sitke pastataolise massi, seejuures hüdratiseeruvad ning füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusel kivistuvad. Kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide valmistamisel. Tootmine Mineraalsete sideainete tootmise võib jaotada kolme etappi: 1. vajaliku koostisega lähteainete ettevalmistamine 2. lähteaine termiline töötlemine või põletamine 3. põletamisel saadud produkti jahvatamine Keemilised ja füüsikalis-mehaanilised omadused Keemilised omadused: kuumutuskadu, lahustumatu jääk, kahjulike ühendite sisaldus. Veevajadus: väljendtakse standardkonsistentsiga, so vee hulgaga, mis on vajalik,
lubja suurema puhtuse tõttu on põhjendatud kunagisest mõnevõrra väiksema lubjasisaldusega mördi kasutamine . Mördi valmistamisel on soovitatud kasutada ka kustutamata lupja, kasutades eralduvat soojust kivistumisprotsessi kiirendamiseks. Selline segu olevat ka plastsem ja lubavat lupja kokku hoida. Võib arvata, et sellisel juhul on tavalisest ulatuslikum liiva ja lubja vaheline reaktsioon, mil vastavatel piirpindadel tekib õhuke kaltsiumsilikaadi kiht. On väidetud, et ajalooliste mörtide väga suure lubjasisalduse korral ongi tegu pulbrilise kustutamata lubja kasutamisega, kuna suure veesisalduse korral kipub rohke lubjasisaldusega mört pragunema . Kasutatava lubja kustutusviisi ja saadud mördiühenduse kvaliteedi seose hindamisel erinevate autorite arvamused lahknevad. Usutavam on siiski eriliste segamisvõtete ja koos liivaga kustutamise kasutamine, kuna kustutamata lubja korral on ebaühtlase paisumise risk väga suur.
-hea töödeldavus(piisavalt plastne) -veehoidvus(lubimördid veehoidvus on parem kui tsemendimörtidel). -ei tohi kihistuda. -hea nake aluspinnaga *Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus.külmakindluse tõstmiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Mördi koostis_ANTAKSE-kaaluliselt sideaine suhtes nt 1:4,5(sideaine:liiv)või -segamört 1:0,4:6(tsement,lubjataigen,liiv) Mürtide tähistus Soomes: KS 35/65/500-st lubi tsementmört,kus on 35 osa lupja Mörtide klassifikatsioonid *müürimördid *pinnakatemördid *värvilised mördid *eriotstarbelised mördid Mördi omadused *Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. *kui kivide veeimavus on suur,siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemis protsess peatub *kui aga kivide veeimavus on väga väike,siis ei saavuta head vahet,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse. Sise ja väliskrohvid *Krohve kasutatakse sise ja väliskrohvimisel:
3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal – täpsus 0,1g 1-liitriline silindtiline nõu 500-ml mensuur Sõelad – avaga 5; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 – 90%, peale selle R2O2 – 3,5%, Al2O3 – 2,6%, F2O3 – 1,33% CaO 1,3%. 5. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 6. Töökäik 6.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 500-ml-sse mensuurisse nõusse (materjali tihendamiseks). Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal mensuuri järgi nulli
· võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 17 1. Ventilatsiooni- ja suitsukorstnate ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Müürimörtide liigid ja omadused · mörtide liigid ja kasutusotstarve · säilitamise tingimused · müürimörtide valmistamise nõuded · orienteeruv kulunorm Pilet 18 1. Põrandate betoneerimine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskusesisalduse ja terastikulise koostise määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liivas on põhiline silikaatne komponent SiO2 90%, peale selle R2O2 3,5%, Al2O3 2,6%, F2O3 ja CaO 1,3%. 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1).
· võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 17 1. Ventilatsiooni- ja suitsukorstnate ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Müürimörtide liigid ja omadused · mörtide liigid ja kasutusotstarve · säilitamise tingimused · müürimörtide valmistamise nõuded · orienteeruv kulunorm Pilet 18 1. Põrandate betoneerimine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid
Seejärel hinnatakse lahuse värvust, võrreldes seda etalonvärvusega. Liiv on betoonis kasutamiseks kõlblik, kui lahus pole tumedam etaloni värvusest. 4. Töö tulemuste vormistamine 4.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terad koosnevad vulkaanilisest klaasist ja kristallilistest osadest. [1] 4.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstus Liiva kasutatakse mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks; silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 4.3 Kasutatud liiva liik ja päritolu Tegu on jämeliivaga. 4.4 Liiva katsetamise tulemused koos arvutustega 4.4.1 Puistetihedus 1. katse: m1-m = 1565 g (liiva mass, ilma anumata) V=1000 cm3 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L = 1565 kg/m3 2. katse: m1-m = 1569 g (liiva mass, ilma anumata) V=1000 cm3
Omadustelt sobib lubi meie kliimasse hästi ning on asendamatu vanade hoonete puhul. Paraku on traditsiooniline lubjaga töötamise oskus viimase sajakonna aasta jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja värvide kasutamine nõuab tänapäeva tavapärasest ehituspraktikast erinevaid oskusi ja vilumust. Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid sideaineid, mille põletamine algas juba 5. saj. e.Kr. Eestisse jõudis lubja tarvitamise ja põletamise oskus 13. saj. saksa ja skandinaavia ehitusmeistrite kaudu. Lubja, aga ka savi kasutamine sideainena oli Eestis valdav 19. saj. lõpuni, mil turule jõudis tsement
vajalik normaalplastsusega tsemenditaigna saamiseks.Tihedus:1250kg/m3,erimass 3,10g/cm3 Tug.klass:tähtsaim tsemendi kvaliteedi määraja,mis näitab tsemendist,liivast&veest valmis. Starnd.proovikeh.keskmist survetug.peale 28päevast kivistumist normaalting.Mahupüs:all mõeldakse tsemendi tardumisel&kivistumisel mitte muuta oma mahtu,mitte praguneda ega deformeeruda. Portlandtsemendi kasut.Tsementi kasut:peamiselt betoonide&mörtide sideain.Mörtides kasut.madalamarglisi&odav.tsemente,kuna mört ei nõua suurt tug. Raudbetoonkonstruk.tuleb kasut.kõrgemamargilisi tsemente.Tsemen.korrosioon-tsementkivi kahjustamist mitmesug.välismõj.toimel.Eritsemendid:Valge portlandtsement>valmist.puhtast kaltsiitkivist&valgest savist.Sellest saab valmis.valget mörti&betooni. Hüdrofoobne tsement-saada.tsemendiklinkri jahv.koos hüdrofoobse lisandiga.(nafteen,oleiinhape). Tse
Ehitusmaterjal, mida katsetame on liiv. 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis Suur osa liivast on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva koostisse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed. 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses. Liiva kasutatakse tänapäeval ehituses väga palju. Kasutatakse neid näiteks puiste- ja täitematerjalina, lisandina tsemendi-, klaasi- ja keraamikatööstuses ning mörtide valmistamiseks, betoonide täiteks ja silikaattoodete valmistamiseks. 4. LABORITÖÖ KÄIK JA ARVUTUSED Liiva katsetamiseks peab olema liiv kuivatatud 105-110 ° C juures. 4.1 Puistetihedus Sõelumise teel eraldatakse liiva osised, mis on väiksemad kui 5 mm. Need osised pannakse 1-liitrilisse silindrikujulisse nõusse 10 cm kõrguselt ning kaalutakse ära. Puistetiheduse valem on 3
Neljandas kihis aga peavad tellised alati katma kokkulangenud vuuke. Eriseotised Gooti seotis: müürikirjas vahelduvad pikikivi-põikikivi-pikikivi-põikikivi. Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peenetäitematerjalist ja lisanditest. Sideaine järgi jagatakse mördid õhk-ja hüdraulisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhkside. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Müürimörtide omadused Plastsus- iseloomustab mördi töödeldavust, mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Veehoidvus- on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett, mördi veegoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideaineid ja peenlisandeid. Tugevus- on müürimörtide tähtsaim omadus, tugevuse järgi jagatakse mördid tugevusklassidesse.
4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on järgmine, milles peamine silikaatkomponent on SiO2 SiO2 - 89,1% R2O3 - 3,59% Al2O3 - 2,60% F2O3 - 1,33% CaO - 1,25% MgO - 0,58% SO3 - 0,21% 5.LIIVADE KASUTUSALA EHITUSES JA EHITUSMATERJALITÖÖSTUSES Liiva kasutusalad on mörtide valmistamine, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjalina, silikaattoodete valmistamine, puiste- ja täitematerjal teedeehituses, lisand tsemendi-, keramaika- ja klaasitööstuses. 1 6.KASUTATUD LIIVA LIIK JA PÄRITOLU Katsetatud liiv on pärit Kiiu karjäärist ja tegemist on ehitusliivaga. 7.LIIVA KATSETAMISE TULEMUSED 7.1 Liiva puistetiheduse määramine
............ 125 9.5. Vormide ettevalmistamine ............. 126 9.6. Toodete vormimine ja kivistamine ............. 127 4 9.7. Toodete kivistamine ............. 127 9.8. Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid ............. 128 10. Mördid ............. 138 10.1. Mörtide olemus ja liigid ............. 138 10.2. Mörtide üldomadused ............. 139 10.3. Mördi täitematerjalid ............. 140 10.4. Müürimördid ............. 141 10.5. Krohvimördid ............. 143 10.6. Dekoratiivkrohvid ............. 144 10.7. Kuivsegud
Neil toimub kivistumine peale vee aurustamist. Krohv on vihmakindel. Ta ei sobi kuumenevatele pindadele: soojamüürid, ahjud, kamin. Mineraalneviimistlus krohv: on reeglina kuivsegu. Tuleb lisada ainult vett ( kindel kogus). Polumeersete osakaal on väiksem kui 4,5% kogumahust, tera suuruseks on 2,3 ja 6mm. Eelis: mineraalsed krohvid hingavad s.t lasevad veeauru läbi. Silikaatkrohv: on kasutamisvalmis krohvimört, vesi klaasi ja polumeeride dispersiooni abil. Silikaat mörtide peale kandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaljumsilikaat aluspinnaga ning õhus sisaldava h O ja moodustub seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke. Silikaatvärvi ei saa kanda siledale pinnale. Silikoon-viimistluskrohv: krohvi sideaineks on silikoon vaigu vesi dispersjoon. See ühendab endas nii polumeersete kui ka mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikaat krohv on vet hülgav. Järgmised kihid sellele krohvile peale ei nakku. Müüritöödel: kasutatav mört
määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu Katsetatud liiv oli pärit karjäärist ning tegemist oli ehitusliivaga. 6. Kasutatud töövahendid 1-liitriline silindriline nõu Elektriline kaal- täpsus 0,1g Sõelad- avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm
Aidak Õpilane: _________________________ Rühm: _________ 1 KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster
Skeem 3.6 Vee liikumine värskes müüris Müüri ladumise ajal on kivid üldiselt õhkkuivad ja hakkavad värskest mördist vett välja ime- ma. Halvemal juhul tõmmatakse mört nii kuivaks, et katkeb tsementkivi tekkimine. Mört kui- vab välja ja ei saavuta vajalikku tugevust. On vajalik, et mördis oleks vett siduvaid ained, mis takistaksid vee eemaldamist mördist. Tuntumad klassikalised mördid on: -tsementmört, -segamört, -lubimört. Nende mörtide omadused on järgnevas tabelis Mördi liik Tuge- Nake ki- Plastilisus Võime vett Agressiivsus vus videga hoida naha suhtes Tsementmört v.hea halb väike väike väike Segamört kesk- hea keskmine keskmine tugev mine
Tardub mõne tunni jooksul. Kuid ei ole vastuvõtlik kahanemis pragudele. Seda mörti ei kasutata rammusama kui M 100/400 NB! Tardumist alustanud KS, S ja M mörte ei tohi kastusea pikendamiseks veeda vedeldada ega kasutada müüri tegemisel. Samuti ei saa algjäikuse saavutanud müüris telliseid enam ümber tõsta. Kuna pärast tardumise algust rikutud nake enam ei taastu. Kuivmördid-on tehases valmiststud mördid, on ühtlase kvaliteediga. Mis on eriti tähtis värviliste mörtide korral. MÜÜRIMÖRTIDE KOOSTISOSAD VAHEKORRAD Mördi tähis Lubi(Kg) Tsement(Kg) Liiv(Kg) K 100/900 100 900 KS 50/50/50 50 50 50 KS 35/65/500 35 65 500 KS 20/80/450 20 80 450
MÜÜRIMÖRDID (pannakse kivide vahele seintesse, mis läheb kandeseintesse) ja KROHVIMÖRDID ( pinnakattemördid seinte krohvimiseks, ta peab olema elastne, pindade silumine ja kaitsmine välismõjude eest). 18. Milline vahe on segamördil ja lihtmördil? Lihtmörtidel on ÜKS AINE ja segamörtidel on KAKS AINET. 19. Värsket mörti iseloomustavad omadused? PLASTSUS JA VEE HOIDVUS. 20. Kivistunud mörti iseloomustavad omadused? TUGEVUS JA NAHKEKIVIDEGA. 21. Mörtide seguvahekord? 1:1,5 : 6 (tsement, lubi, liiv). 22. Nimetada müürimörte ja nende olulisi omadusi. SEGAMÖRT, SAVIMÖRT, TSEMENTMÖRT. 23. Kuidas toimub krohvimine? 24. Millised omadused on olulised erinevatele krohvimörtidele? Vajalik plastsus ja vee pidavus, tugevus pole oluline. 25. Nimetada dekoratiivkrohve. Pesukrohv ehk terrasiitkrohv, killustik-, raid-, pritskrohv, pritsmarmor, stukk. 1.SISSEVISKE KIHT (nakkekiht) 2.PÕHIKIHT (kasutatakse jäigemat segu) 3
muutub jäätumisülesulamis tsüklite järel pehmeks ja puruneb. Külmakahjustuse sisu sõltub sellest, et seinakonstruktsiooni sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub mahus 9% ja selle tulemusena hakkavad müüri kivimid murenema ja lagunema. Külmakahjustusele võib kaasa aidata ka kasutatav müürimört. Suurema tsemendisisaldusega ja jäikade müürimörtide kasutamine üldiselt soodustab külmakahjustusi, aga elstsemate mörtide kasutamisel eelmainitud defektide esinemine on väiksem. 9. kemikaalide (alused, happed jne.) mõju - hapete mõjul lagunevad lubi ja diabaas, savimuldadel tekivad soolad, millede maht suureneb (näit. sulfaatne paisumine); - aluste mõjul opaal, räni - pestakse välja (või ka paisumine). Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid);
• Ained, mis vedelast olekust füüsikalis-keemiliste protsside toimel tahkesse olekusse üle lähevad. • Mineraalsed(õhksideained-kips,lubi,anhüdriit) ja hüdraulilised sideained – tsement ja selle eriliigid. • Saamine – mineraalsed sideained saadakse looduskivimite või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, peamiselt kasutatakse betoonide ja mörtide valmistamisel. • Tootmine – Vajaliku koostisega lähteaine ettevalmistamine, lähteaine terminline töötlemine või põleamine, põletamisel saadud produkti jahvatamine. • Keemilised omadused – kuumutuskadu,lahustumatu jääk ning kahjulike ühendite sisaldus. Jahvatuspeensus peab tagama sideaine ja vee reageerimiseks küllalt suure terade summaarse eripinna. Tardumine füüsikalis – keemiline protsesside
MINERAALSED SIDEAINED · Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest, taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. · Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid: · Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid). · Orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen). · Mineraalsed aideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. · Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega(või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad
Toodetakse lobrimenetlsusel, valatakse kuiva kipsvormi, milesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse, Glasuuritakse ja põletatakse. Ntx kraanikausid, vannid. Mineraalsed sideained: ained, mis vedel-sitkest taignataolisest olekust füüsikalis- keemiliste protsesside toimel lähevad üle tahkesse olekusse e. kivistuvad. Sellisesse taignasse segatakse erineva terasuurusega täiteaineid, mis kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasut. põletamata, tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jagatakse anorgaanilisteks (mineraalsed) ja orgaanilisteks (tehisvaigud, liimid, polümeerid, bituumen). Mineraalsed sideained jagunevad õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks ning puhasteks ja mitmesugustest koostiskomponentidest koostatud segasideaineteks. Õhksideained: sideained, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning säilitavad tugevuse (õhklubi, kips, magnesiaalsideained).
Seda võimaldab kompenseerida betooni koostise reguleerimine ja vesitsementsuhte vähendamine. See võib toimuda betooni paranenud töödeldavuse arvel või selle mittepiisavusel lisatava plastifitseeriva või superplastifitseeriva lisandi abil. Mikroõhumullide sisseviimine betoonisegusse õhku kaasavate lisandite abil on kõige efektiivsem viis betoonide külmakindluse tagamiseks. 3.6. Kiirendajad Kiirendajad on lisandid, mida kasutatakse mörtide ja betoonide tardumise või kivinemise kiirendamiseks. Kiirendajaid kasutatakse betoneerimisel jahedal ajal, kui kivinemisprotsessid on madala temperatuuri tõttu aeglustunud või siis kiireloomuliste tööde puhul, kus nõutakse suurt kivinemise kiirust. Eristatakse: Tardumise kiirendajaid Kivinemise kiirendajaid. 15
Mida peenem on tsement, seda aktiivsemalt kulgevad tardumus- ja kivistumisreaktsioonid. 3. TUGEVUSKLASS näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardse proovikeha keskmist survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Survetugevust võib määrata tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. 36. TSEMENDI KASUTAMINE: 37. Peamisel betoonide ja mörtide sideainena. a) Mörtides madalamargilisemad ja odavamad tsemendid. b) Raudbetoonkonstruktsioonides kõrgemamargilised tsemendid c) Talvistel töödel kõrgemamargilised tsemendid, kuna need saavutavad kiiremini oma tugevuse. d) Tavalist tsementi ei saa kasutada kohtades, kus nad puutuvad kokku kemikaalidega, mis võivad tekitada korrosiooni. 38. 23. Tsemendi eriliigid- valge tsement, põlevkivitsement, aluminaattsement 39. 1
Kuiva menetlust kasutatakse peamiselt siis kui tooraineks on lubimergel, märga aga kahe tooraine puhul. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: tooraine kaevandamine→ segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine)→ toorsegu põletamine klinkri saamiseks→ klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks→ tsemendi ladustamine ja pakkimine. 6.5. PORTLANDTSEMENDI KASUTAMINE Tsementi kasutatakse -betoonide ja mörtide sideainena. Mörtides on otstarbekam kasutada väiksema tugevusega tsemente, kuna mörtidelt üldjuhul ei nõuta väga suurt tugevust. Raudbetoonkonstruktsioonides tuleb kasutada aga suurema tugevusega tsemente. Kõrgemaid tsemendi klasse on otstarbekas kasutada ka talvistel töödel, kuna need saavutavad kiiremini suurema tugevuse. Tavalist portlandtsementi ei saa kasutada kohtades, kus ta võib puutuda kokku kahjulike keemiliste mõjutustega, mis võivad kutsuda esile tsemendi korrosiooni.
Ta on kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga kivim. Oma dekoratiivsuse tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel. Kiltkivid lõhestuvad väga kergelt õhukesteks plaatideks. Neid saab kasutada katusekattematerjalina. Liiv- kasutusalal on välja töötatud oma nõuded ehk standardid, mis määravad materjali sobivuse ühe või teise toote valmistamiseks või kasutamiseks ehitustöödel. Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses-mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste-ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika-ja klaasitööstuses Kruus- kasutusalad on mõnevõrra piiratumad kui liival -betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastkihindiks Savi- kasutakse kolme liiki savi eri otstarbel. Tsementsavi (tellised ja katusekivid); Raskesulatav savi; Keraamilinesavi 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased
ehitusrakendustes kasutatavad lubjaproduktid, mis jagunevad peamiselt õhklubjaks ja hüdrauliliseks lubjaks. Õhklubi- Lubi, mis seob õhust süsihappegaasi ja kõvastub selle toimel. Õhklubjal ei ole hüdraulilisi omadusi. Õhklubi jaguneb kaltsiumiliseks lubjaks (CL) ja dolomiitseks lubjaks (DL). Õhklupja kasutatakse tsiviilehituses ja ehituskonstruktsioonides kasutatavate materjalide ettevalmistamisel. Nõuetekohaselt töödeldud ja veega segatud õhklubi moodustab pasta, mis tõstab mörtide töödeldavust ja säilitab nendesoleva veesisalduse. Õhus oleva süsihappegaasiga kokkupuutel hüdraadid karboniseeritakse, mille tagajärjel moodustub kaltsiumkarbonaat, mis annab ehituslupja sisaldavale mördile tugevuse ja vastupidavuse (siit tulenevalt ka nimetus õhklubi). Hüdrauliliste omadustega lubi- Ehituslubi, mis koosneb peamiselt kaltsiumhüdroksiidist, kaltsiumsilikaatidest ja kaltsiumaluminaatidest. Nimetatud lubi kõveneb veega segamisel
Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse ca 50% tsemendi hulgast. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90...100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. Tõmbetugevuse määramine toimub "8" kujuliste proovikehadega. Tsementi kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide sideainena. Mörtides on otstarbekam kasutada madalamargilisi ja odavamaid tsemente, kuna mörtidelt üldjuhul ei nõuta väga suurt tugevust. Raudbetoonkonstruktsioonides tuleb kasutada aga kõrgemamargilisi tsemente. Kõrgemaid tsemendi marke on otstarbekas kasutada ka talvistel töödel, kuna need saavutavad kiiremini suurema tugevuse. Tavalist tsementi ei saa kasutada kohtades, kus ta võib puutuda kokku kahjulike keemiliste mõjutustega, mis võivad kutsuda esile tsemendi korrosiooni. 21
15. Valtsmetall tooted. 16. Valatud tooted. MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained.
jagunenud õhumullide teket, mis jäävad sinna ka peale kivinemist. Õhu sisseviimise põhieesmärk on kivinenud betooni külmakindluse tõstmine. Külmakindluse paranemise kõrval väheneb betooni vee-imavus ja veeläbilaskvus ning paraneb jääsulatussoolade vastane püsivus. Mikroõhumullide sisseviimine betoonisegusse õhku kaasavate lisandite abil on kõige efektiivsem viis betoonide külmakindluse tagamiseks. Kiirendajad on lisandid, mida kasutatakse mörtide ja betoonide tardumise või kivinemise kiirendamiseks. Kiirendajaid kasutatakse betoneerimisel jahedal ajal, kui kivinemisprotsessid on madala temperatuuri tõttu aeglustunud või siis kiireloomuliste tööde puhul, kus nõutakse suurt kivinemise kiirust. Eristatakse: · tardumise kiirendajaid · kivinemise 36. Betooni keskkonnaklassid. Keskkonnklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Keskkonnaklassi
Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõstmiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. *looduskivimüüritise mördil 5,0mm, *tellimüüritise mördi puhul 2,5mm, *krohvi alumistes kihtides 2,5mm, *krohvi viimistluskihis 1,2mm. Mördi koostis antakse · kaaluliselt sideaine suhtes, näit 1:4,5 (sideaine:liiv) või · segamört 1:0,4:6 (tsement:lubjataigen:liiv) Mörtide tähistus Soomes: KS 35/65/500, st lubi-tsementmört, kus on 35 osa lupja, 65 osa tsementi ja 500 osa liiva Tähised: K- lubi S-tsement M-mörditsement G- kips 29 6.1 Müürimördid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni 1. Tsementmört 2. Lubimört(1:3...1:5 ) 3. Savimört (1:2...1:4 ) 4
annaabi.ee 
