Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku nihik, kruvik, mõõdetavad esemed kasutamine mõõtmisel. Skeem Mõõteskaala Noonius M N L L = M + NT = 12 + 3 · 0.1 = 12.3 Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2. Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugemi di. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmise plaadi paksuse d ja tema vea. 4
, mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 10 2 ´ d=¿ ( d i-d´ ) =¿ i=1 Mõõtmised nihikuga Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, nullnäit mm Katse nr d i ,mm d i-d´ , mm ( d i -d´ ) 2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 2
Kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmiste planeerimine Planeerige joonisel 1 kujutatud kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmised nelja vastuvõtjaga mõõtmiseks. Ülejäänud punktides on horisondid vabad. Sobivate mõõtmisaegade planeerimisel kasutage programmi ”Trimble Planning”. Kasutage viimast saadaolevat almanahhi. Koostage seletuskiri. Esitage planeerimisel kasutatud graafikud, punktide panoraamide joonised, kasutatud almanahhi andmed. Näidake kasutatavad vastuvõtjad, antennid, baasjoonte mõõtmise soovitav a’priori täpsus. Koostage mõõtmissessioonide graafik
Riski- ja ohutusõpetus praktikum Mõõtmised: Luksmeetriga hoones Kopli tn. 101: II korruse suur koridor: 35 lux Trepi stend: 136 lux Fuajee: 48 lux Stend I korrusel: 30 lux Taksofoni laud: 65 lux Kelder: 11-13 lux Klassiruum 130: 350 lux Tuule kiiruse mõõtjaga väljas: 9-11 m/s Müra tugevus eelnimetatud hoones ja selle lähistel: Vaikselt olles hoones sees: 58 db Jutuajamine: 70-75 db
= 0,236 V = -0,742 V = 0,329 V 5. Teoreetilised elektroodide potentsiaalid: = -0,795 = 0,332 Järeldus: Mõõdetud ja teoreetilised elektromootorjõu väärtused on peaaegu samad, mis tähendab, et mõõtmised n de määramine lektroodi potentsiaalide mõõtmine ud teoreetilise väärtustega. 1,071 1,127 -0,742 0,053 0,329 -0,003 Normaal- teor Aktiivsus potentsiaal a± 0 0,082 -0,763 -0,795 0,662 0,337 0,332
Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1)1:2000, 2) 1:5000, 3)1:10 000, 4)1:25 000 D(cm) 11 1:2000 1:5000 1:10000 1:25 000 12,13 242,6 m 606,5 m 1213 m 3032,5 m Laboratoorne töö nr 1. ,,Mõõtmised topograafilisel kaardil I" Koostaja: Ants Nokkur MN 2 Juhendaja: Ene Ilves
....................................................................................... 11 Töövahendid..........................................................................................................................11 Auto mark, mudel, mootori tähis.......................................................................................... 11 Iseloomustus..........................................................................................................................11 Mõõtmised............................................................................................................................ 12 Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline.............................................................................12 Väntmehhanismi detailid ..................................................................................................... 13 Laagrid...........................................................................................................
Rekombinatsiooniluminestsentsi hulk ongi kiiritusdoosi mõõduks. Kiirgunud footonite registreerimiseks kasutatakse fotokordistit. Signaali abil, mis saadakse tänu fotokordistile, arvutatakse doos mille materjal on neelanud. Oluliseks faktoriks peetakse lõksustunud laengukandjate stabiilsust toatemperatuuril, et salvestatud doos püsiks vajalikult kaua kuni mõõtmiseni. [5] 5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID 5.1 Kiirgus hädolukorra mõõtmised Teostatakse ambientse doosikiirguse ja dooside mõõtmisi (tavaliselt gammakiirgusest põhjustatud doosid), õhukandeliste radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi, maapinnale sadenenud heidiste mõõtmisis, isikudooside mõõtmisi, ehitus ja muude objektide pindade saastumise mõõtmisi, toiduainete, vee ja keskkonna (taimede) saastumise mõõtmisi. [6] 5.2 Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine
tööga Mehaaniliste ventilatsiooniseadmete kogumit nimetatakse mehaaniliseks ventilatsioonisüsteemiks. Mehaaniline ventilatsioonisüsteem koosneb ventilaatoreist, õhutorudest koos õhujaoturiga, mõõte- ja reguleerimisaparatuurist. Süsteemi kuuluvad veel tihti tolmuärastid, filtrid ja seadmed õhu niisutamiseks. TÖÖ KÄIK 1) Koostada ruumi skeem 2) Sooritada mõõtmised ja dokumenteerida andmed 3) Valmistada ette protokoll. MÕÕTMISED Enne mõõtmist tutvutakse ruumi mikrokliima olukorraga ning koostatakse ruumi kohta käiv skeem (lisalehele, mustand tuleb esitada koos puhtandiga kaitsmisel). Skeemile märgitakse: 1Teoreetilised ühtlased mikrokliima tingimused piiratud alal, mis rahuldab suurima võimaliku arvu inimestest antud riietuse või tegevusaktiivsuse puhul.
Töövahendid: kromatograafiline paber (Watman), eluent ehk vooluti: värvainest. Tumesinise ja lilla vahe esineb punase ja sinise värvaine etüülatsetaat, vesi, 25% NH3 vesilahus, viltpliiatsid, niit, nõel, harilik erinevates kogustes. Lillas viltpliiatsi värvis on rohkem punast ning pliiats, joonlaud, suletav klaasinõu. tumesinises rohkem sinist. Töö käik: Kromatograafilisest paberist lõigatakse 20x20 cm suurune tükk. Mõõtmised teostatakse nii, et alt äärest mõõdetakse 2 cm ning tõmmatakse hariliku pliiatsiga õrn joon ehk nn stardijoon. Stardijoon jaotatakse nii, et 0,9 cm viltpliiatsi joont ning 1 cm vahet, nii mahub paberile 10 viltpliiatsi värvi. Värvid kantakse paberile järjekorras: kollane, oranz, punane, roosa, lilla, tumesinine, hele sinine, roheline, pruun ja must. Kui viltpliiatsite jooned on tõmmatud, nõelutakse paberi ülemine äär niidiga ning kinnitatakse paber klaasnõusse. Klaasnõusse
3 #DIV/0! #DIV/0! 4 #DIV/0! #DIV/0! 5 #DIV/0! #DIV/0! 6 #DIV/0! #DIV/0! 7 #DIV/0! #DIV/0! 8 #DIV/0! #DIV/0! 9 #DIV/0! #DIV/0! 10 #DIV/0! #DIV/0! d #DIV/0! Ua(d)m #DIV/0! Ub(d)m 0,067 Uc(d) #DIV/0! Mõõtmised kruvikuga SQRT(SUM(POWER(D17;2 Katse nr. di, mm di - d, mm (d - di)², mm² 1 #DIV/0! #DIV/0! 2 #DIV/0! #DIV/0! 3 #DIV/0! #DIV/0! 4 #DIV/0! #DIV/0! 5 #DIV/0
Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määrake juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2. Protokollige nihiku null-lugem ning arvestage seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõtke antud katsekeha paksus. Selleks asetage katsekeha mõõtotsikute vahele, lükake need tihedalt vastu proovikeha ja leidke lugem di. Korrake mõõtmisi
2.3 Paigutage koormisele C lisakoormisi. 2.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja fikseerige koormis C´. Nullige ajamõõtja. 2.5 Voolu välja lülitamisega vabastage süsteem ning mõõtke koormiste kiireneva liikumise aeg t ja ühtlase liikumise aeg t´. 2.6 Muutke teepikkusi s ja s´´ ning korrake mõõtmisi. 3. Newtoni teise seaduse kontroll 3.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 3.2 Asetage lisakoormised nii, et m1>m´1. 3.3 Teostage mõõtmised nagu 1.1 3.4 Viige osa lisakoormist C´-lt üle koormisele C, jättes süsteemi massi muutumatuks. 3.5 Teostage uues mõõtmised teepikkuse s samadel väärtustel. Tulemused kandke tabelisse. 3.6 Arvutage kiirenduste ja jõudude suhted ning vead. Tabelid Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi kontroll m1=..........±............g Katse nr
.........................................................................................................9 Objektide pinnasaastumise mõõtmine.............................................................................. 10 Toiduainete, vee ja keskkonna (taimed) saastumise mõõtmine........................................ 10 MOBIILMÕÕTMISED........................................................................................................ 10 Mõõtmised autodelt.......................................................................................................... 10 Mõõteseadmed lennumasinatel.........................................................................................10 PORTATIIVSED MÕÕTESEADMED............................................................................... 10 Ionisatsioonkamber...........................................................................................................10
ümbruse ja ka taustapiirkonna valgustustihedus ning nägemisväljade liigheledate alade kirjeldamiseks on sisse toodud räigus (liigheledate alade põhjustatud aisting). TÖÖ KÄIK I OSA: LOOMULIKU VALGUSTUSE HINDAMINE 1. Uurida luksmeetri tööpõhimõtet. 2. Mõõta välisvalgustus Evälis õues selle akna juures, kus toimuvad hilisemad sisemõõtmised. Kanda saadud tulemus selleks ettenähtud kohta andmeanalüüsis. 3. Teostada valgustuse mõõtmised laboratooriumi ruumis ( Esise ) iga 0,5 meetri järel aknast. Tehisvalgustus peab olema välja lülitatud ning aknakatted eemaldatud. Mõõtmise ajal peaksid valgustingimused olema sarnased (päike ei tohi kord olla pilve taga ja siis paista eredalt jne). 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 4
P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll konsentreeritumatele lahustele. Enne uue lahuse käsitlemist valati Töö number 4. Polümeeri molaarmassi viskosimeetriline eelmine lahus välja ning viskosimeetrit loputati järgmise lahusega ning määramine. teostati mõõtmised. Töö eesmärk: Määrata kõrgmolekulaarse ühendi molaarmass, mõõtes Tulemused ja arvutused: Tabel.1 tema lahuse viskoossust erinevatel konsentratsioonidel. Kasutatav Lahuse nr Lahjendus Alglahus/ Lahuse
Mõõtmised: Ülesanne: Määra silindri ruumala V=pi/4 x Druudus x l 4 x 3.8 x pi/4 = 11,932 cm kuubis Delta X / X juuksekarva mõõtmine Pikkus: 168 mm Diameeter: 0,8 mm V= pi/4 x 0.64 x 168 =84,45mm kuubis Micromeetriga Diameeter 0,5 mm
Antud ainetöö teemaks on valitud raadiosageduslik segaja. Sellist teema valikut põhjendaksin antud teema konkreetsuse ja resultaadi arusaadava ning mõistetava rakendamise võimalusega. Raadiosegaja eesmärgiks on härida, takistada või segada raadiosignaali juhtmevabal teel. Töö lõpptulemusena peab seade olema suuteline takistama RF signaali valitud sagedusel. Üldise eesmärgina on vajalik saada skeemi põhjal seade tööle ja teha vajalikud mõõtmised. Peale skeemi valimist algab töö vajalike komponentide väljaotsimiseks ja nende tellimiseks. Järgnevalt tuleb veenduda komponentide õigsuses ning konstrueerida esialgne skeem maketil. Maketi töökindluses veendumise järel on ülesandeks joota vajalikud komponendid trükkplaadile. Projekti lõpusirgel tuleb kontrollida üle trükkplaat ja parandada võimalikud vead. Lisaks on vajalik antud skeemi puhul lisada kondensaator emitteri ja
2) järgi); 1.5.2. Arvutatakse sirge toru hõõrdekoefitsiendi arv väärtus empiirilise võrrandi (1.12) või (1.13) abil; 1.5.3. Leitakse sõltuvuse = A Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused (kas graafiliselt või arvutuslikult) 1.5.4. Teades ja Re (või Eu) väärtusi ja kasutades Joonist 1.1 või 1.2, hinnata katses uuritud sirgete torude kareduse e väärtusi. 1.5.5. Võrrelda eksperimendi tulemusi kirjandusandmetega ning esitada töö kokkuvõte. 2. Mõõtmised Vee Torustik maht Aeg Vee Vee nivoo kõrgus piesomeet- Katse u V, l t, s kulu rites ja kõrguste vahe, mm nr osa Alg Lõpp V/t, l/s H1 H2 H3 1 E 0 3,5 24,32 0,143914 39,8 17,3 22,5
geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetilised mõõtmised, mida tehakse lähteandmete saamiseks (ehitiste püstitamiseks, ehitiste jälgimiseks ehituse ajal ja peale valmimist), kommunikatsioonide mõõtmised.
Järelikult on need andmed, mis teadlased koguvad mitmesuguste objektide kohta, ise erinevad, nagu me tegelikult näeme. Veelgi tähtsam on see, et protsess, mille käigus kas üksikisik või kogukond sooritab ülemineku takistatud langemiselt pendlise või flogistonist vabastatud õhult hapnikule, ei sarnane üldsegi tõlgendamisega. Seistes vastamisi nendesamade objektidega nagu varem ning ise seda teades, leiab ometi, et need on oma paljudes detailides läbinisti muutunud. Operatsioonid ja mõõtmised, mida teadlase maboris ette võtab ei ole kogemustega antud, vaid pigem vaevaga kogetud. Märksa selgemini kui vahetu kogemus, millest nad osaliselt tulenavad, on operatioonid ja mõõtmised paradigmaga määratud. Teadus ei tegele kõikide võimalike laboratoorsete menetlustega. Selle asemel tuleb välja valida need, mis on olulised paradigma kõrvutamiseks vahetu kogemusega, mida too paradigma ise on osaliselt määratud.
e) Millist vahelduvpinge väärtust (keskväärtus, efektiivväärtus jne.) mõõdab multimeeter? - Multimeeter mõõdab efektiivväärtust (RMS). f) Milliseid suurusi lisaks pingele saab mõõta multimeetriga? - Lisaks pingele saab mõõta ka voolutugevust, takistust, sagedust, perioodi ja dioodi päripingelangu. 2. Alalispinge mõõtmine mõõtepiirkonnal 10 V lahutusvõime 6½ kümnendkohta juures: Tabel 1 Alalispinge mõõtmised U [V] UM [V] U [V] U-UM [V] 0,5 0,50124 0,000067500 0,00124 1 0,99988 0,000085000 -0,0001 1,5 1,4998 0,000102500 -0,0002 2 2,0012 0,000120000 0,0012 2,5 2,5011 0,000137500 0,0011 3 2,9998 0,000155000 -0,0002 3,5 3,4997 0,000172500 -0,0003 4 4,0078 0,000190000 0,0078 4,5 4,5077 0,000207500 0,0077 5 5,0064 0,000225000 0,0064
vaatlusi Päikese, Kuu ja tähtede tähesuuruste määramiseks. Lõpuks jõudis Celsius Roomast Pariisi. Sealse 1672. aastal asutatud observatooriumi direktor oli Jacques Cassini, kuulsa itaalia-prantsuse astronoomi Giovanni Domenico Cassini poeg. Osalemine Mapertuis` ekspeditsioonis Põhilised arutelud keerlesid sel ajal Maakera tegeliku kuju ümber. Pariisis vastandus Cassinile ja tema mõttekaaslastele Pierre Louis de Maupertuis. Cassini viis läbi meridiaani kaare mõõtmised Põhja-Prantsusmaalt Dunkerque'ist kuni Lõuna-Prantsusmaal asuva Perpignanini. Ta avaldas saadud tulemused raamatus ,,Traité de la grandeur et de la figure de la terre" (1720). Cassini mõõtmised viisid arvamusele, et Maakera onpöördellipsoid, mille poolustel on diameeter suurem kui ekvaatoril. Isaac Newtoni seisukohtade kohaselt oli aga Maa pöördellipsoid, mis on poolustelt kokku surutud. Maupertuis' soovil hakkas kuningas Louis XV ette valmistama ekspeditsioone ,,maailma
A 67,5 1 67,5 2 65 3 62,5 4 60 B 57,9 Ülesanne 2. Määrata joone AB kalle Maapinna kalle on 0' 29' 12' Kalle protsentides on 0,85 % Kalle promillides on 8,5 Mõõtmised topograafilisel kaardil III töö nr. 3 15.11.2010
Ülijuhtivust pole võimalik seletada kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata. Meissneri effekt Nähtuse avastas 1911. aastal Hollandi füüsik Heike Kamerlingh-Onnes, õieti tema doktorant Gilles Holst, kes leidis, et veeldatud heeliumisse (temperatuur 4 K ehk 269 °C) paigutatud elavhõbeda elektritakistus muutub hüppeliselt nulliks. Pahandanud doktorandiga täiesti ebausutavate tulemuste pärast, istus juhendaja ise aparaatide taha ning tema hämmastuseks leidsid õpilase mõõtmised korduvalt kinnitust. Leninumaid materjalid ülijuhtivuse saamiseks on NbTi (nioobium-titaan) ja NbSn3 (nioobium-tina) sulamid. Tänapäeval rakendatakse ülijuhtivust laialdaselt tuumamagnetresonantsspektromeetrites, tomograafides, jt., seadmetes.
Kruviku kasutamisel on vaja mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmisel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles siis võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trummlilt. TÖÖ KÄIK Mõõtmised nihikuga 1. Määrake juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2. Protokollige nihiku null-lugem ning arvestage seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõtke antud katsekeha paksus. Selleks asetage katsekeha mõõtotsikute vahele, lükake need tihedalt vastu proovikeha ja leidke lugem d 1.Korrake mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leidke keskmine plaadi paksus ja tema viga. 4
05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viies erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. 4.2 Mõõtmised kruvikuga. 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2
05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viies erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. 4.2 Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2
𝑚 𝑁𝑎𝐶𝑙 = 6,674 𝑔 = 0,00674 𝑘𝑔 𝑉𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 = 0,250 𝑑𝑚3 = 0,000250 𝑚3 Kokkuvõte ja analüüs Eksperimentaalses töös tuli valmistada lahus tahkest ainest, määrata kontsentratsioon tiheduse kaudu ja eraldada ained segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Võimalike vigade põhjuseks võisid olla ebatäpsed mõõtmised ja vastuste ümardamine. 3 Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk Eksperimentaalse töö eesmärgiks oli lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ja kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Laboratoorne töö nr 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil Ülesanne 1. Eesmärk: Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised- ja ristkoordinaadid(Tabel 3.1). Tabel 3.1. Punktide geodeetilised- ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59°19'54'' 25°14'06'' 6577,700 570,200 2 59°20'34'' 25°16'13'' 6578,900 572,225
Koostajad : Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 08 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk: Mõõta ja hinnata elektrivälja ja magnetvälja kiirguse tugevust mobiiltelefonide, arvutiekraani ning trammi kontaktliini läheduses. Mõõtmised korraldasime Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna hoones (Kopli 101) ning Kopli trammide lõpp- peatuses.Põhimõisted elektriväli ja magnetväli. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ IMPULSS STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleeritava väljundiga toiteplokk, teostada vajalikud mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus National Semiconductors mikroskeemi LM2575 andmelehtede ja veebipõhise simulaatori WEBENCH põhjal. 2. PINGET ALANDAVATE (BUCK) IMPULSS-STABILISAATORITE TÖÖPÕHIMÕTE Impulss-stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest. Esmalt, kui mikroskeemis olev transistorlüliti sulgub, siis vool läbi
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nooniusnurgamõõdik 0° 320°, välisnurgad 0° 0,1mm 180° ja sisenurgad 40° 180° 2. Mõõdetav detail eri nurkadega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Nurk Mõõde nr.1 Mõõde nr.2 Mõõde nr.3 Keskmin e mõõde 770 14 770 16 770 14 770 15 1030 8 1030 14 1030 10 1030 10 1110 18 1110 6 1110 10 1110 11 680 54 680 54 680 52 ...
libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 µm=0,004 mm. (=0,99) Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,006 ) + 2 2 = 0,03mm 3 = 0,95 Plaadi paksus kruvikuga mõõtes d=(2,96 ± 0,03) mm, usaldatavusega 0,95. Mõõtmised kruvikuga 1) Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2) Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3) Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Kruvik: 1-kand (); 2-seadekaliiber (); 3-mõõtevarras ( ); 4-hülss (); 5-trummel (); 6-käristi (); 7-pidur (); 8-look ()
Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele. Ülesanne 2 Eesmärk: Joone AB kalde määramine. HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590 11 Kaldenurk arctan VoAB= 590 = 1º04`05``
Nr 15- 88,22 m 1) 4,41 m 2) 1,76 m 3) 8,82 m 3 Ülesanne 3. On antud kahe punkti vaheline kaugus plaanil (d; cm). Leida selle joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s; m), kui plaani mõõtkava 1:M on 1) 1: 2000 2) 1:5000 3) 1:10 000 4) 1: 25 000 Nr. 15 7,23 cm 1) 144,6 m 2) 361,5 m 3) 723 m 4) 1807,5 m Mõõtmised topograafilisel kaardil I töö nr. 1 02/11/10
juhtidel. Juhtimine on tegevuste kordineerimine ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult , koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Kontrollimine 1) Planeerimine Eesmärgid Strateegiad Plaanid 2) Organiseerimine Struktuur Personali-juhtimine 3) Eestvedamine Movitavtsioon Liidriks olek Kommunikatsioon Individuaalne ja rühmakäitumine 4) Kontrollimine Standardid Mõõtmised Võrdlemised Tegevused Juhtimisprotsess Juhtimisprotsess on jätkuvate otsuste vastuvõtmine ja tegevused, milles juhid planeerivad, organiseerivad, on eestvedajad ja kontrollivad Juhtimine on vajalik kõigis organisatsioonides. Planeerimine 1)Planeerimine aitab kordineerida tegevust 2)Planeerimine vähendab ebaselgust 3)Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused 4)Planeerimine annab standardid kontrollimiseks Organiseerimine
2.3 Paigutage koormisele C lisakoormisi. 2.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja fikseerige koormis C´. Nullige ajamõõtja. 2.5 Voolu välja lülitamisega vabastage süsteem ning mõõtke koormiste kiireneva liikumise aeg t ja ühtlase liikumise aeg t´. 2.6 Muutke teepikkusi s ja s´´ ning korrake mõõtmisi. 3. Newtoni teise seaduse kontroll 3.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 3.2 Asetage lisakoormised nii, et m1>m´1. 3.3 Teostage mõõtmised nagu 1.1 3.4 Viige osa lisakoormist C´-lt üle koormisele C, jättes süsteemi massi muutumatuks. 3.5 Teostage uues mõõtmised teepikkuse s samadel väärtustel. Tulemused kandke tabelisse. 3.6 Arvutage kiirenduste ja jõudude suhted ning vead. Tabelid Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi kontroll m1=..........±............g Katse nr
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Mõõtkavad Ülesanne 1. Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele mõõtkavades 1:25 000, 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse 1.1. Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades Joon Plaanilt 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 mõõdetu d 1-2 2,55 cm 637,5m 255m 1275m 51m 2-3 3,3 cm 825m 330m 1650m 66m 3-1 4,3 cm 1075m 430m 2150m 86m Ülesanne 2. On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus looduses (s). Leida selle joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000. Lähteandmed on ...
Laboratoorne töö nr. 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil I. Töö eesmärk: määrata erinevad mõõtkavad etteantud kaardil; määrata Maa-ameti kodulehelt välja prinditud plaani mõõtkava x- ja y- telje suunas. Töövahendid: Eesti baaskaart Karepa 7412 mõõtkavas 1:50 000, pliiats, taskuarvuti, mõõtevahend. Metoodika: et määrata erinevad mõõtkavad etteantud punktide järgi, mõõtsin punktide A, B, C omavahelised kaugused. Tulemused toodud tabelis 1.1. Ülesannete 2 ja 3 tulemused on toodud tabelis 1.2 ja 1.3. Maa-ameti kodulehelt prinditud plaani mõõtkavaga seotud ülesannete lahendamiseks mõõtsime Kreutzwaldi 5 õppehoone kaks seina looduses ning kaardil. Saadud tulemuste põhjal arvutasin x-ja y-suunad. Tulemused toodud lisalehel 1. Tabel 1.1 Kaardil leitud punktide pikkused erineva mõõtkavaga kaardilehtedel Joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2000 A-B 1625 650 3250 ...
LABORATOORNE TÖÖ nr.3 "Mõõtmised topograafilisel kaardil III" Kõrgused, reljeef (Geodeesia II osa, 1998, 1. peatükk) Ülesanne 1.Punkti kõrguste määramine. Kaart mõõtkavas 1:20 000. Lahendus: Et leida punkti 1A kõrgust, tõmban läbi kahe horisontaali, mille vahel punkt asub, joone, mis on asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse madalamast horisontaalist punktini kasutades valemit , . Nüüd saan leida punkti 1A kõrguse kasutades valemit , kus on madalama horisontaali kõrgus. H. Samamoodi leian ka järgmised väärtused. Punkt ...
Laboratoorne töö nr. 2 "Mõõtmised topograafilisel kaardil I" 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) kaardil (cm) 1-2 2,7 675 270 1350 54 2-3 4,3 1075 430 2150 86 3-1 5,6 1400 560 2800 112 Joonis 1.1 (põikjooneline mõõtkava 1: 50 000 joonte pikkustega) 1.2 On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus lo...
Laboratoorne töö nr. 2 “Mõõtmised topograafilisel kaardil I” 1.1 Kaardilt (mõõtkavas 1:50 000) leida kolm punkti ja tähistada need. Mõõta punktidevaheliste joonte pikkused mõõtesirkli ja põikjoonelise mõõtkava abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:50 000 ja 1:2000 kaardilehel? Joonestada põikjooneline mõõtkava ja näidata sellel mõõtkavas 1:50 000 joonte pikkused. Tulemused kanda tabelisse. Vastused (tabel 1.1): Joon Joone pikkus 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) kaardil (cm) 1-2 2,7 675 270 1350 54 2-3 4,3 1075 430 2150 86 3-1 5,6 1400 560 2800 112 Joonis 1.1 (põikjooneline mõõtkava 1: 50 000 joonte pikkustega) 1.2 On antud kahe punkti vahelise joone horisontaalprojektsiooni pikkus l...
Laboratoorne töö nr. 1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1. Märgin kaardile kolm punkti ja tähistan need vastavalt tähtedega A, B ja C. Seejärel mõõdan joonlauaga kaardil punktidevahelised kaugused ning arvutan, kui palju vastaksid kaardil mõõdetud lõigud looduses, kui mõõtkavad on 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ning 1:2000. Arvutamiseks leian kõigepealt, kui mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil.
• Valguse suunamine • Tulede väljalülitamine • Looduslik valgus • Inimeste harjumuste muutmine Pilt 7 Tänan kuulamast! Kasutatud allikad • http://et.wikipedia.org/wiki/Valgusreostus (30.03.2014) • http://en.wikipedia.org/wiki/Light_pollution (30.03.2014) • (2007) „Light pollution“ http:// www.lrc.rpi.edu/programs/nlpip/lightinganswers/lightpollution/abstract.asp (30.03.2014) • Valgusreostuse mõõtmised ja tulemuste analüüs http:// www.astro.planet.ee/lib/exe/fetch.php?media=valgusreostuse_mootmised-v _v_pustonski.pdf (30.03.2014) • Valgusreostus http://www.envir.ee/1172217 (30.03.2014) • (2007) Types of light pollution https:// www.windows2universe.org/the_universe/light_pollution_types.html (30.03.2014) • (2009) Three types of light pollution http://old.nightwise.org/3types.htm (30.03.2014) Kasutatud allikad 1. http:// www.lrc.rpi
4. qtot tähistatakse kogu ventilatsiooni õhuvooluhulk, l/s. Leitakse valemiga Ventilatsiooni õhuvooluhulk iga ruutmeetri kohta on 8,9 l/(s*m2). 5. Soovituslik kogu ventilatsiooni õhuvooluhulk auditooriumile oleks 11,2 ja klassiruumile oleks 4,2 . 6. qtot ja standardi tabelist saadud tulemuste suhteline erinevus protsentides on 7. Laboratoorsest tööst saab järeldada, et mõõdetud hoone kuulub II sisekliima klassi ning on madala saastekoormustasemega. Mõõtmised viidi läbi koridoris asuva ventilatsiooniava näitel ja hoones on kasutusel mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Koridor ja ülesannetes kasutatud auditoorium erinevad kindlasti seal oleva õhuvooluhulga, inimeste arvu ja põranda pindala poolest.
tulemused. Süstemaatiline viga väikesed vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas või perioodiliselt muutuvas suunas. Neid võib põhjustada mõõtmisvahendi ebatäpsus justeerimisest, väliskeskkonna mõju, mõõtja iseärasused jne. Vigade vähendamiseks tuleb mõõteriistu süstemaatiliselt kontrollida. Vigade kõrvaldamiseks on vaja selgitada nende tekkepõhjus ja ilmumise seaduspärasus. Edasi leitakse mõõtmistulemustele vastavad parandid või tehakse uued mõõtmised. Juhuslik viga moonutab mõõtmistulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Võib tekkida mõõtmisvahendi piiratud täpsusest, väliskeskkonna teguritest jms. Nende vähendamiseks on vaja kasutada kvaliteetsemaid mõõtmisvahendeid, tõsta mõõtja klassifikatsiooni, teha mõõtmised soodsates keskkonna oludes. Juhusliku vea saab arvutada valemist i = li X kus X on mõõdetava suuruse õige väärtus ja l i mõõdetud väärtus. Omadused: võivad olla erineva suuruse ja märgiga
rühmavestlusega, autobiograafiate kogumisega. Järeldusi võib teha ilma statistilisi vahendeid kasutamata, ehkki neid võidakse mingil määral ka kasutada. Kvantitatiivse meetodi eesmärk on saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta. Uurimismaterjal kogutakse sellise meetodiga, mis võimaldab kvantitatiivset, arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist, nt süstemaatiline vaatlus, testid, füsioloogilised mõõtmised ning standardiseeritud ankeedid. Järeldused tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal, kasutades nt tunnuste aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi. Kvalitatiivse uurimuse tüüpilisi jooni: · Uurimus on loomult tervikut haarav teadmiste hankimine ja andmed kogutakse loomulikus, tegelikus keskkonnas. 3 · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest. Uurija usaldab rohkem
1991a. Galileo, USA(lähedane möödalend) 1990-94a. Magellan, USA(tehiskaaslane-radarkaardistaja) 1998a. Cassini, USA(lähedane möödalend) Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit)."Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega."Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma-spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile.Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel
2. Mõõde1= 5,511+75=80,511 (mm) 3. Mõõde1= 5,513+75=80,513 (mm) 80,509+ 80,511+80,513 4. Keskmine1= 3 =80,511 (mm) HM II-II Mõõde: 1. Mõõde2= 5,514+75=80,514 (mm) 2. Mõõde2= 5,515+75=80,515 (mm) 3. Mõõde2= 5,518+75=80,518 (mm) 80,514+80,515+80,518 4. Keskmine2= 3 =80,516 (mm) Diesella keskmine: 80,115+80,705+80,11 K= 3 =80,31 (mm) Järeldused: Mõõtmised olid lihtsad ja arusaadavad. Mõõtetulemustega võib üldiselt rahule jääda, mõnes kohas võib esineda erinevusi, kuid see on minimaalne. Diesellaga mõõdetud tulemused olid täpsemad, sest Diesella täpsus on suurem ja ehitus on mugavam.
annaabi.ee 
