Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Katseandmete tabelid, andmeteta (0)

1 Hindamata
Punktid
Katseandmete tabelid-andmeteta #1 Katseandmete tabelid-andmeteta #2 Katseandmete tabelid-andmeteta #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merlon Õppematerjali autor
Füüsika 1. praktikumi ÜLDMÕÕTMISED väljaprinditavad tabelid ilma mõõtmistulemusteta.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Füüsika üldmõõtmised

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Meelika Lukner Teostatud: Õpperühm: YASB31 Kaitsud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt

Füüsika
thumbnail
7
docx

ÜLDMÕÕTMISED

Ta on mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala nooniuse abil. Nihik on kohandatud ka detailide siseläbimõõdu määramiseks. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm, kuid praktikumis on kasutusel ka teistsuguse täpsusega nihikuid. Laserkaugusmõõtja Laserlaugusmõõtja saab ise pindala arvutada. Katseandmete tabelid Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus 0,005 mm Nullnäit 0 mm Tabel 1 Katse nr. di, mm d´ -di ( d´ -di)2 1 4,13 -0,004 0,000016 2 4,12 0,006 0,000036 3 4,12 0,006 0,000036 4 4,13 -0,004 0,000016 5 4,13 -0,004 0,000016

Füüsika
thumbnail
8
pdf

Üldmõõtmised

!"#$ % && ' !( )*( && +, &&00 -./ 1/2 Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ­ ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ­ ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr

Füüsika
thumbnail
8
pdf

Füüsika praktikumi protokoll 1

!"#$ % && ' !( )*( && +, &&00 -./ 1/2 Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ­ ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ­ ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr

Füüsika praktikum
thumbnail
4
doc

Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel.

põhiskaala ja trumlil oleva nooniuse järgi mõõtepindade vahelist kaugust. Kõigil kruvikuga mõõtmistel on vajalik, et surve mõõtepindadele oleks ühesugune. Selleks on kruviku trummel varustatud friktsioonsiduriga (käristiga), mis kindla surve korral hakkab libisema. Näidu võib võtta alles siis, kui sidur on hakanud libisema. Varrel oleval põhiskaalal on täis- või poolmillimeetrid ning sajandikud on trumilil asuval abiskaalal. Lõppnäit arvutatakse valemi L=M+N*T järgi. Katseandmete tabelid Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr ... Nooniuse täpsus ... mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.1 Katse nr di , mm , mm , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga nr ... Nooniuse täpsus ... mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.2

Füüsika
thumbnail
13
docx

Füüsika praktikum nr1: ÜLDMÕÕTMISED

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kri

Füüsika ii
thumbnail
9
doc

Füüsika I - Praktikum Nr-1 - Üldmõõtmised-T

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna tä

Füüsika
thumbnail
18
doc

Füüsika I - Praktikum Nr. 1 - Üldmootmised

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna tä

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun