läbi mulla ja kivimite põhjavett rahvaarvuga riik, kus SKT, keskmine Maa sfäärid- Maa tuuma ümbritsevad eluiga ja haridustase on väikesed. kihid, mis erinevad koostise ja tiheduse Elatutakse põllumajandusest ning riik on poolest. Maa sfäärideks on - atmosfäär, enamasti maavarade poolest vaene hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär (puuduvad väärtuslikumad maavarad on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride suurtes kogustes). osadest Kõrgelt arenenud riik- riik, kus on üsna Aineringe- Maa pinnal sfääri piires või suur industrialiseerituse tase, infrastruktuur sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ja kapital, kõrgtehnoloogia, hea haridustase ainete ringlemine ning hea elatustase rahva seas.
WTO- maailmakaubandusorganisatsioon, eesmärk riikidevahelise kaubanduse reguleerimine IBRD- maailmapank, eesmärk arengumaade majanduse arendamine NAFTA- Põhja-Ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon, eesmärk on kaotada aja jooksul liikmesriikide vahelised tollimaksud ning mitmesugused kvoodid ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon, eesmärk liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine OPEC- Naftat eksportivate riikide organisatsioon, eesmärk reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodang ja nafta ekspordikvoodid EL- euroopaliit, euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha Euro, loodud ühised euroopa valitsemisorganid, kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi tegeleb
transport. Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- ja tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa töötajatest Valdav osa töötajatest Valdav osa põllumajanduses tööstuses töötajatest teeninduses Peamine Maakond, provints. Riik (koloonia) Kogu maailm
Eristuvad suuremad firmad, IT suur osatähtsus, järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule, päikese-, vee- ja biomasside energia) äriteenuste tähtsuse kasv, ülikoolide ja kõrghariduse tähtsuse kasv, inimese vabanemine raskest füüsilisest tööst - turismi-ja meelelahustustööstuse areng Globaalne tööjaotus: juhatus on suurkeskustes, uurimistööd tehakse maapirkondades, tootmine on odava tööjõuga maades, tehnoloogia areng AJASTU AGRAAR-AJASTU INDUSTRIAAL- INFOAJASTU AJASTU Peamised Põllumajandus, töötlev tööstus Teenindus,äriteenused majandus- loomakasvatus, tekstiilitööstus, : info töötlemine, harud metsandus, metallurgia, edastamine, turu- kalandus, masinatööstus jms uuringud,biotehnoloog jahindus ia
*teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) *Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud *Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast)
kohta ning haridustaseme ja keskmise eluea näitajast. Majanduse struktuur riigi majanduse ülesehitus, jaotub kolme sektorisse : hankiv, töötlev ja teenindav. Primaarne e. Esmasektor majandusharu, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse, metsanduse ja põllumajandusega. Sekundaarne e. Tööstussektor majandusharu, mis tegeleb toorainete ümbertöötlemisega erinevateks toodeteks ja nende müümisega tarbijale tulu saamise eesmärgil. Tertsiaarne e. Teenindussektor majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, turismi ja muude teenuste tootmisega tulu saamise eesmärgil. RAHVASTIK JA ASUSTUS Demograafiline ülemnek seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärheks on rahvaarvu ja ka vanuselise koosseisu muutus. Traditsiooniline rahvastiku tüüp rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured, iive on 0 ning iseloomulik on rahvastiku aeglane kasv.
kaupu? 6.Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) *Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud *Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast)
jahindus. metallurgia. meelelahutus. Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne Peamine tootmisüksus Mõis, Ettevõte, Uurimis- või talu. tehas. teenindusüksus . Kasutatavad ressursid Maa, mets, Maavarad Info vesi. Hõive põllumaja tööstus teenindus ndus (sekundaarne (tertsiaarne (primaarn sektor) sektor) e sektor) Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm.
Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus Energia Loodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi. Põllumajanduses levis energialiigid tuult-, päikese-, maasisene Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu
seostumine üheks tervikuks Globaliseerumist mõjutavad tegurid: · Side, infotehnoloogia, transpordi, eriti lennunduse kiire areng · tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine · kaubanduse liberaliseerumine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus · majandusorganisatsioonide kasv Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: · välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) · Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendused firmades, kodudes · Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid · Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial
sissetoodud taimed loomad võivad ökosüsteemi tasakaalu rikkuda jms Globaalsel tasemel- kliima soojenemine, kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine jms lma säästva ja jätkusuutliku arenguta ammendaksime me oma planeedi varasid palju palju kiiremini, kui need jõuaksid end taastoota, samal ajal reostaksime me oma tegevuse tagajärel planeeti. See hakkaks mõjutama meie majandust, kuna puuduvad maavarad ning tekivad energiakriisid, meie tervist, kõik see saast ning kasvav UV kiirgus ja temperatuur, halvendaks meie tervist oluliselt. Peale meie endi mõjutamise mõjutaks see meid ümbritsevat loodust.
puidupuudus viis metsatööstuskompleksid metsakomplekside tekkeni ehk klastrid Energia - Loomade jõu ja puidu kasutamine; Vee ja tuule energia; Industriaalühiskond + esimesed vesiveskid ja tuulikud põlevkivi, kivisöe, nafta, lisanduvad tuuma-, maagaasi energia tootmine päikese- ja tuuleenergia Metallurgia - Sepatöö(kuld, tina, raud) Sepatöö - sellest areneb välja Metallurgia tööstuse puusüsi(metalli sulatamiseks) eraldi tööstusharu-metallurgia osatähtsus väheneb;
6.)Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed (tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel. *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks. (u 20% maa elanikonnast) Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia. *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb. *Vaesed jäävad vaesemaks (u 80% maa elanikonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. *Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastumine. 7.) Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada
Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele tööoperatsioonidele). Kaup valmib mitmete riikide koostööna, sest toodetakse seda, mida osatakse kõige paremini ja milleks on
riiki. Ülesanne: oli rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja riikide terroriaalse puutumatuse tagamine, tüliküsimuste rahumeelne lahendaminene ning rahuvusvahelise koostöö igakülgne arendamine. Euroopa liit- asutati esialgu majandusühendina, kuid on viimasel aastakümnel arenenud ka poliitilise ja kaitseliidu suunas. ESTÜ- euroopa söe- ja teraseühendus 1950 a., EMÜ- euroopa majandusühend 1957a ., EÜ- euroopa ühenduseks 1967 a., EL- euroopa liit 1973 a. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutati 1945 a. See pidi edasi arendama Rahvasteliidu põhimõtteid. Kokku 191 riiki. Ülesanne: liikmesriikide diferentseeritud liikmemaksud. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949 a. Sõjalis-poliitiline liit. Kokku 24 riiki. WTO- Maailma Kaubanduseorganisatsioon (World Trade Organization) 1948 a. Ülesanne: tollimaksude vähendamine. Kokku 180 riiki. Maailmapank- (world bank) 1944 a. Kokku 183 riiki. –maailma pangaga liitujad
Taani, Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Prantsusmaa, Eesti, Rootsi ,Tsehhi) NAFTA-Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon on Kanada, Ameerika ühendriikide ja Mehhiko kaubandusühendus. ASEAN-Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. Arendada ja kiirendada liikmesmaade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd. OPEC-Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Toorainekartell, mis on moodustunud naftat tootvate arengumaade ühendusena, kaitsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. 41.Globaliseerumine: ehk üleilmastumine.Kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Mõju: Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine
Arengumaad e vähem arenenud maad, madalam haridustase, vähem rahvast linnas, väiksem hõive teenustes ja suurem esmasektoris, kõrgem sündivus ja iive, rohkem noori jne. 4. Millised on peamised ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid (loetle)? Tooraine ja energia olemasolu ja lähedus. Tööjõud, selle hulk, kvaliteet ja hind. Tarbijate hulk ja lähedus e turg. Koostöö võimalused e aglomeratsiooniefekt. Teadusparkide olemasolu. Kapital. 5. Miks on tänapäeval suuremad tööstuskeskused koondunud sadamalinnadesse?Sadamalinnadesse on koondunud eelkõige esmasektor, metallurgia ja raskemasinaehitus. Veokulude kokkuhoid, sest enamasti veetakse tooraine arengumaadest sisse. 6. Miks on enamus kergetööstuse toodangust tänapäeval pärit arengumaadest, eriti Aasiast? Kergetööstus vajab palju tööjõudu, kusjuures ei ole vajalik kõrge haridustase. Arengumaades, eriti
......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................
kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina, metsi hävitati. Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta, maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid, autod ja lennukid. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Infotehnoloogia, transport, kõrg tehnoloogiline tootmine. 2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives. Agraarühiskonnas enamik inimesi haris põldu, tööstusühiskonnas töötas tehastes ja
w uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng w uus rahvusvaheline tööjaotus w finantssfääri rahvusvahelistumine w rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine Maailmamajanduses on järjest suurem roll rahvusvahelistel firmadel, riikide osatähtsus majanduse juhtimisel on vähenenud. Tagajärjed: w Maailmamajanduse ja kaubanduse reguleerimiseks on tekkinud rahvusvahelised (majandus)organisatsioonid (WTO, IMF, EL, NAFTA, OPEC jne). w Tootmine on tuumikaladest kandunud ääremaadele, kus palgad on madalad ja toote omahind tuleb odavam. w Tuumikalad on spetsialiseerunud kõrgtehnoloogiale, äriteenustele: infoteenus, kindlustus, turu-uuringud jne w Vahed arenenud (tuumik) riikide ja arengumaade (perifeeria) vahel järjest kasvavad. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID · On loodud vähemalt kolme riigi või nende institutsioonide omavaheliseks kooskõlastaud tegevuseks
· Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained masinad/seadmed/tarbekaubad) o Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus o Nõrk emamaa ja ,,võõraste" kolooniate vahel o Peaaegu olematu kolooniate vaheline
infoajastu teenindus,info töötlemine, edastamine, transport j. - hõive tertsiaarsektoris. Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamine Mõis talu Ettevõte, tehas Uurimis-või tootmiskütus teenindusüksus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö Kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Peamine Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailma tegevuspiirkond ( rahvusvahelised firmad ) Veokulud Väga kõrged Kõrged Väikesed Osalemine Üksikute kaupade Üksteisest isoleeritud Globaalse ulatusega
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
ka Lõuna riikideks. Omavahel erinevad arengumaad palju rohkem kui kõrgelt arenenud riigid 1. Arenevad riigid 2. Tavalised arengumaad 3. Naftariigid 4. Istandusriigid 5. Vähim arenenud riigid Naftariigid Väga rikkad arengumaad 1. SKT suurem kui kõrgelt arenenud riikides 2. Raha tuleb nafta (gaasi) müügist 3. Vähearenenud tööstus 4. Lahendamata paljud sotsiaalsed probleemid nt. Haridus naistele 5. Riigid: Saudi-Araabia, Kuveit, Bahrein, AÜE, Oman, Burnei (Aasia), Katar TAVALISED ARENGUMAAD JA ARENEVAD RIIGID 1) SKT ühe inimese kohta võrreldes kõrgelt arenenud riikidega väiksem 2) Majanduses domineerib enamasti põllumajandus, kuid osades riikides kasvab kiiresti
veonduse, teedeelutuse, energeetika, side, veevarustuse, tootmisealase infoteeninduse jms ning inimestele soodsaid elamus ja tööolusid tagavate majandusharude kompleksi (haridus, reisiveoriigivalitsemise, looduskaitse, sotsiaalhoolduse jms teeninduse asutused.) 4. Pilet Rahvusvahelised firmad? Rahvusvahelised firmad on sellised, mis tegutsevad mitmes, võib-olla mitmekümnes riigis. Rahvusvaheliste firmade puhul eristatakse päritolu- ja asukohamaad. Päritolumaa on riik, kus firma tekkis, kus pärineb ka algkapital ja kus ta esimesena registreeriti. Firma kõrgema juhtkonna moodustavad tavaliselt päritolumaa kodanikud. Asukohamaad on riik, kus firma on rajanud ettevõtteid, osakondi, kontoreid. Nendesse võib kaasata kohalikku kapitali ja juhtkonda. rahvusvaheliste firmade osatähtsus maailmamajanduses on väga märgatav. Hinnangute kohaselt on 20-25% rahvusvahelisest kaubandusest rahvusvaheliste käive. Metallurgia(must ja värviline), selle areng
3.3Majandusorganisatsioonid............................................................................ 11 Majandusorganisatsioonid on organisatsioonid, kelle eesmärk on parandada elu maailmas ja toetada eri riike. Üks suuremaid majandusorganisatsioone on Euroopa Liit....................................................................................................... 11 LNFOD on organisatsioon puudega inimeste abistamiseks, mis omakorda jaguneb veel spetsiifilistemaks gruppideks, et aidata abivajavaid inimesi, tehes sellega elu paremaks nii nende, kui ka neid ümbritsevate inimeste jaoks (Infod, 2017)................................................................................................................. 11 4.RIIGI ARENGUTASE JA GLOBALISEERUMINE........................................................12 4
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav
! Globaliseerumine ! Maailmamajanduse seostumine ulatuslikuks tervikuks üleilmastumine.. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi : kolooniate poliitilist iseseisvumist arenenud riikide vahelist majanduskoostööd rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist Majandusalane globaliseerumine tuleneb nii uutest side-ja infotehnoloogiatest kui ka transpordi, eriti lennunduse kiirest arengust. Kapitali ja tehnoloogia liikuvus lubab tootmise paigutada sinna, kus on see odavaim. Püsiva arengu kindlustab vaid riigi või piirkonna suurem kohanemisvõime , mille tagavad töötajate kõrge haridustase ja kutseoskused, pidev koolitus ning tehnoloogiline uurimus-ja arendustöö. Valdav osa toodetakse ja tarbitakse maailma majanduskeskustes : P-Ameerikas, Lääne Euroopas ja Jaapanis. Infoajastu globaalne tööjaotus Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga
Tarbijatele ehk turule orienteeritud ettevõtted on tänapäeval väga levinud. Sellised ettevõtted toodavad peamiselt kiiresti riknevat kaupa. Agomeratsioonitööstus on tugevalt orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega, vajades palju tugiteenuseid, oskustööjõudu, koostööpartnereid jne. Nt: autotööstus. Kõrgtehnoloogilist tööstust iseloomustab uuringu ja tootearenduskulude suur osatähtsus toote omahinnas. Kapitalimahukas tööstus on seotud kasuattava tehnoloogia eripäradega elektrijaamad, kiirteed, sadamad, paberitööstus jms. Mingis piirkonnas spetsialiseerunud suurt ettevõttevõrgustikku, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele, nimetatakse ettevõtlusklastriks ehk kobaraks. Nende kujunemisel on olulised riikide ja regioonide võime õppida. Kujunevad teaduspargid. Üks olulisi klastri tunnuseid ja edukuse võtmeid on kaubamärgi ehk brändi olemasolu. 1
le kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võima (Assöciation o f South East Asian Nations). Organi likult suur lähestikku paiknevate tarbijate, part- satsiooni eesmärk on arendada ja kiirendada nerettevõtete ja potentsiaalsete töötajate hulk. 22 liikmesmaade majanduslikku, sotsiaalset ja kul agraarpoliitika - põllumajanduspoliitika, kus põl tuurilist koostööd. 37 lumajandussaaduste ületootmise tõttu on riigi- avalik sektor - ehk riiklik sektor, osa rahvamajan valitsused sunnitud oma põllumajandust toeta dusest, mille moodustavad riigi- ja omavalitsus- ma sisseveotollide, ekspordipreemiate ning ettevõtted ning fondid ja nende tegevus. 124 otseste ja kaudsete toetustega põllumehele. Ag biomassienergia - puidu, puidutöötlemise jäätme raarpoliitika meetmeteks on ka tootmise otsene te, põllumajandussaaduste jäätmete (põhu) vms.
tunnustatud rahaga, Euroopas euroga. Näitajad, millega saab nö mõõta globaliseerumist (2 tk teada): 1. Eksporditavate ja imporditavate kaupade mahuga (ja struktuuriga) 1 2. Rahvusvaheliste ettevõtete (ehk hargmaiste ettevõtete) arvuga konkreetses riigis 3. Internetiühenduste ja kasutajate arvuga Globaliseerumise positiivsed tagajärjed (2 tk teada): 1. Tehnoloogia kiire areng (saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel) 2. Rikkad inimesed muutuvad veel rikkamaks (u 20% maailma elanikest) Globaliseerumise negatiivsed küljed (2 tk teada): 1. Suureneb migratsioon (ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel) 2. Vaesed jäävad vaesemateks (u 80% maailma elanikkonnast) Globaliseerumise mõju arenenud riikidele (2 plussi ja 2 miinust teada):
Jagunemine Põhjaks ja Lõunaks. 1940. aastate teiset poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toormega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Arenenud tööstusriikides ehitati üles meile praeguseks heaoluühiskonnana tuttav riiklik haridus, tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüsteem. Kaubandusvood. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel. Kolooniatest emamaale suundus põllumajandussaaduste ja tööstustooraine voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti mõningaid tarbekaupu. Küllaltki elav oli ka tööstusriikide omavaheline kaubavahetus. Kuid emamaa ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
