Prantsuse revolutsioon I revolutsiooni algus ( 1789-1791) *generaalstaatide kokku tulemine 05.05.1789 *Rahvuskogu loomine(kolmas seisus) à nimetati ümber Asutavaks koguks(kolmas seisus+ühinenud teiste seisuste esindajad) rõhutati soovi luua uus kord *12.juulil saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri à seda tõlgendati kui tagurlikku riigipööret. *13.juulil algas ülestõus, kõlasid häirekellad õhtuks oli rahva käes suurem osa Pariisist
kontrrevolutsiooni ärahoidmiseks loodi Ühiskondliku julgeoleku komitee. ajendatuna marat tapmisest läksid jakobiinid üle terrorile. kus hakati hukkama vähegi kahtlaseid inimesi, kohtumõistmine nende puhul jäi ära.ohvrite arvuks pakutakse 35-40 tuhat inimest. (termitoorlik konvent ja direktoorium). prantsusmaa hakkas saavutama sõjalisi võite 1794 aasta suveks. jakobiinide terror aina jõtkus. konvendis kujunes opositsioon jakobiinide vastu ning läbi viidi riigipööre, kus robespierre koos 21 kaaslasega hukati. võimukeskuseks kujunes jällegi konvent. 1795 võeti vastu uus konstitutsioon. vältimaks riigipea tekkimist anti võim üle 5 liikmelisele direktooriumile. demorkaatia huvides püüti luua tasakaalu riigiorganute vahel kui ikkag oli tegemist ebastabiilsusega. direktooriumi aeg kestis 1799 aasta riigipöördeni. 21.Religiooniprobleemid suure prantsuse revol. ajal. Vaimulik seisus: Vaimulikku seisusesse kuulus revol eel umbes 0,5% rahvastikust.
b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus: · Kaotas kuningavõimu. · Vabariigi väljakuulutamine (22. sept 1792) · Kohtupidamisel Konvendis mõisteti Louis Capet (Louis XVI) surma ja ta hukati giljotiiniga mehaanilise tapamasinaga 21. jaanuar (?) 1793. c) Poliitilised jõud konvendis: Zirondiinid pooldasid nüüd vabariiki ja lugesid revolutsiooni lõppenuks (160 saadikut) Jakobiinid soovisid revolutsiooni jätkata Robespierre, Danton, Marat (200 saadikut) Soo (400 saadikut) 6. Jakobiinid võimul (1793-1794) a) Võimule tulek: · Siseriigis mässasid rojalistid kuningavõimu pooldajad. · Välisvaenlaste sissetung monarhia taastamiseks (Preisimaa, Austria). · Populaarsust kogunud jakobiinid kukutasid rahvaülestõusuga zirondiinid võimult (31 mai 2. juuni 1793). Vangistati zirondiinidest saadikud. b) Jakobiinide diktatuur piiramatu ja vägivaldne võim:
Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks. Rahvuskonvendi moodustas kaks äärmusparteid ja poliitilist suunda mitteomavaid liikmeid. Lahtisel hääletamisel võeti vast otsus kuninga hukkamiseks 21. jaanuar 1973 Louis XVI hukati. RAHVUSKONVENT jakobiinid e. montanjaarid ,,soo" zironoliinid e. e. vasakpoolsed parempoolsed Revolutsioon peab Pidasid vabariigi jätkuma väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks Alustasid kihutustööd kuninga hukkamiseks 21.01.1793. a Louis XVI hukati Konvendi liikmete seas viidi läbi lahtine hääletamine 7
Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik monarhia. Uusaja algusele Prantsusmaal on iseloomulik aadlivõimu vähenemine ja keskvõimu tugevnemine, Inglismaal levis puritaanide maailmavaade ning käis võitlus parlamentarismi eest, Venemaal pandi alus Romanovite dünastiale, Rootsi sai
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige
meretee. Sakslasi tuli piirama 200 paati, kes ei suutnud ühtegi paati vallutada, pigem haavata. 1215 Ugandi ja Sakala alistuvad. Suvel tegid sakslased eriti latgalid mitmeid laastavaid retki Rahupalumisele vastati, et nad peavad tagastama kunagi saksa kaupmeestelt ära Uganidsse. Kuna abiväge polnud võtta pidid nad Riiast rahu paluma. võetud varad. Läbirääkimistel nõustuti lõpuks ristimisega. 1216 Ugandi risitmine tekitas suurt pahameelt Pihkvas ja vürst Vladimid tegi sügisel rüüsteretke Seejärel asusid ugandlased ja sakslased kindlustama otepäe linnust. 1217 a Uganidsse. kolmekuninga päeval tehti Tasuretk Venemaale. Võit. 1217 Võit Otepää all
ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse printsiip, puuduvad sünniõigused privileegid kodanik tunneb, et valitsus on nende valitsus ja valitsus tegutseb meie kõigi huvides ja on meie poolt ise volitatud. kadunud on kiriklikud sakntsioonid ja religioosed seadused ja autoriteet, kellel on voli ühiskonda oma näo järgi kujundada. Usutunnistusvabadus. traditsioonid ja põlised kombed pole sunduslikud, igal ühel on õigus nendesse kriitiliselt suhtuda ja vajadusel protestida. ,,Moderniseerumise" mõiste ja erinevus ,,traditsioonilisest" ühiskonnast. Traditsioonine külaühiskond Modernne ühiskond Domineerib mõisahärrus ja asjaajamised riigiga Domineerib riik ja asjaajamised riigiga toimuvad
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased.
omakorda väärismetallide väljavedu. Nii kujunes olukord, kus kulla ja hõbeda väärtus kiiresti kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikkonda, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuvate aadlike sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlpsamaks muutumise tõttu. 8090% aktiivsest rahvastikust oli tegev põllumajanduses. Teravilja toodang kasvas Euroopas varauusajal enam kui kahekordseks. Lääne-Euroopas toimus põllumajanduse areng intensiivsel teel põllupinna vähesus nõudis selle võimalikult efektiivsemat kasutamist, Ida-Euroopas seevastu ekstensiivses suunas uusi põllumaid üles harides. Keskmise saagikus kasvas idast lääne suunas.
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............
Liivlaste malev pöördus põgenema, aga Berthold sattus liivlaste maleva sekka,ja tapeti odadega.Lahing lõppes mitte millegagi.Ristisõdijad põletasid ümbruskonda, seal samas Riia külas sõlmiti kokkulepe kus liivlased lubasid ristiusu uuesti vastu võtta ja seda mitte enam maha pesta.ja preestrid lubati ka vastu võtta. Ristisõdijad pöördusid tagasi kodumaale, preestrid jäid maha, konfliktid jätkusid täie hooga, liivlased nõudsid et preestrid annaksid tagasi nende varad, jakui nad seda ei teinud ,ähvardasid jälle maha tappa ja ristimisvee maha pesta.1199 oli preestrid jalga lasknud, liivlaste ülemvõim jälle.Vastaspool oli segaduses,sest peapiiskop oli surnud, tapja nimi oli Ymato ,liivisõjamees. 1199 Bremeni peapiiskopp pühitses ametisse kolmanda üksküla piiskopi Albert von Buxhorvrfer. noor mees 30 eluaastates,tõsiselt võetav,poliitiline tegelane,Bremeni peapiiskopi sugulane.Erinevalt
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
koolis, tolleaegses olukorras Austria riigis, pidi vältimatult esile kutsuma sellise arengu. Sisuliselt öeldes pole ju peaaegu olemaski eraldi Austria ajalugu. Selle riigi saatus on niivõrd tihedalt seotud kogu saksa rahva elu ja kasvuga, et ajaloo jaotamine Austria ja Saksamaa ajalooks pole peaaegu mõeldav. Kui Saksamaa hakkas jagunema kaheks suurriigiks, muutus see jagunemine ise just Saksamaa ajaloo ilminguks. Viinis säilitatavad Saksa impeeriumi endise võimsuse sümbolid teenivad igavese ühtsuse imeliste tagatistena. Valukarje, mis tungis esile Austria sakslase rinnust Habsburgide riigi langemise päevil, kutse ühinemiseks Saksamaa poole kõik see oli vaid sügava tunde tulemus, mis ammustest aegadest asus Austria sakslaste südameis, kes kunagi polnud lakanud unistamast tagasipöördumisest unustamatusse isakoju. Kuid seda fakti ei saaks kunagi ära seletada, kui eraldi iga Austria sakslase
........ 39 5.1.3. Kultuuri universaalsed elemendid................................................................. 40 5.1.4. Normid ja väärtused.......................................................................................40 5.1.5. · Normide klassifitseerimine (Graham Sumner):.......................................... 40 5.1.6. Erinevad kultuurid:........................................................................................41 5.1.7. Sümbolid: zestid............................................................................................ 42 5.1.8. Rituaalid.........................................................................................................42 5 5.1.9. Kultuurikontaktid...........................................................................................43 6. Inimese areng ja sotsialiseerumine..................................
seersanti. Kui meil õnn oleks olnud seda väga tõepärast sündmust ise välja mõelda ja kui meil järelikult vastust tuleks anda madam kriitika ees, siis ei saaks meie vastu tarvitada seda klassikalist ütlust: Nec deus intersit K Muuseas oli Jupiteri kostüüm väga kena, ja kogu tähelepanu endale tõmmates oli see palju kaasa mõjunud rahva rahunemisele. Jupiter kandis musta sametiga ületõmmatud raudrüüd kuldnaelapeadega, peas oli tal kahe otsaga müts kul- 1 Ja ärgu jumal vahele tulgu (lad. k.). 19 latud hõbedast nööpidega; ja kui poleks tal olnud põse-puna ja suurt habet, mille mõlema varju ta nägu jäi, poleks tal käes olnud kullatud papist rulli, mis täiskü-litud litriribadest kohevil oli ja milles asjatundlik silm kohe ära tundis välgu, poleks ta jalad ihuvärvi trikoos kreeka moodi rihmadega kinni seotud olnud, siis oleks võinud teda ta range välimuse
Viigipuu (Ficus sycomorus) oli muistsete egiptlaste tähtsamaid puid. See oli püha puu ja seda kasutati ka muumiakirstude valmistamiseks. OLULISED MULJED, mida Egiptuse maastikku kõige eelnevaga tekitati: stabiilsus, kord, muutumatus. Regulaarsus kui jumaliku korra ja püsivuse märk. Kivimonumendid katkestasid maastiku korrapära. Ajatus saavutati abstraktse geomeetria abil ning mõjukus üliinimliku mastaapsuse läbi. Skaala ja sümbolid: väljendatakse Egiptuse dünastiate reeglite võimukust, inimfiguur on esitatud meelega suureskaalalisena. See kõik tekitab tunde lähedastest sidemetest dünastia ning looduse jõu ja iluga. Värv ja vaatemängulisus: värvikate pigmentide kasutamine kivistruktuuride ja skulptuuride juures - egiptlaste soov kujutada realistlikku inimfiguuri ja rajada läbi abstraktse geomeetria ning paksu värvikihi tugevat ja sümboolset väravat surmajärgsesse ellu
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
