Leidsid 29 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, helilooja, soololaul, vokaalmuusika, orelit, pedagoog, rudolf, tobias, sümfonism, julius, ceasar, koorilaulud, largo, varas, tuntuse, sanctus, eller, klaverimuusika, kodumaine, ekspressionistlik, koit, liblikas, rahvuslikkus, õppinud, suurepärane, pianist, prelüüdid, klaveripalad, saarele, armastatud, läte, postimees, kooriteosedKasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaalaul) · ,,Ei saa mitte vaiki olla" (lüüriline laul) · ,,Tuljak" / laulumängust ,,Murueide tütar" (rahvalauluseade) 2. Aleksander Läte (1860-1948) · Koori- ja orkestridirigent, Helilooja, Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik, Muusikaõpetaja · Sündis Tartumaal · Õppis Cimze seminaris · Töötas Puhjas ja Nõos · Nõos oli organist ja köster · 1900 loobus õpetaja ametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) · 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed)
1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib teerajaja Eestis. Tuntud laul: "Malemäng". Tuntud koorilaulud Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene teerajaja Eestis. Tuntud laul: "Malemäng". Tuntud koorilaulud Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene teerajaja Eestis. Tuntud laul: "Malemäng". Tuntud koorilaulud Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika
professionaalse muusikakriitikuna tegi ta Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana. Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, kammermuusikat ja mõned soololaulud. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks koorilaulud ,,Laul rõõmule" ja ,,Tänu ja kiitus", soololaulud ,,Mälestus" ja ,,Vahtijad", kantaadid ,,Rändaja ja tähed" ja ,,Vaba Eesti". Mart Saar (1882-1963) oli helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta sündis Viljandimaal. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning väga noorelt proovis juba orelit mängida. Saart innustas muusikaga tegelema Kappide perekond ja Artur Kapp aitas tal valmistuda konservatooriumi astumiseks. Saar õppis Peterubri konservatooriumis oreliklassis, mille lõpetas hõbeaurahaga. Peterburg pakkus Saarele palju käid kontakte kaasaegse muusikaga, eriti meeldis Saarele Debussy muusika
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt)
rahvas", ,,Mingem üles mägedele", ,,Oh, laula ja hõiska". Kogus rahvaviise. 6. Karl August Hermann(1851-1909 ) kultuuritegelane, ajakirjanik (Eesti Postimees, Laulu ja mängu leht) , keeleteadlane (Eesti keele grammatika, Eesti keele lauseõpetus ), kirjastaja ( koorikogumikud Eesti Kannel, Koori ja Kooli kannel, Kodumaa laulja ) kirjanik, luuletaja, lektor, helilooja (Mingem üles mägedele, Oh laula ja hõiska, Isamaa mälestus), koorijuht. Tema koostas esimesena Eesti kirjanduse ajaloo ja alustas eesti esimest entsüklopeediat, algatas rahvaviiside kogumise. Lauleldus Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad. 7. J.Kappel, M. Härma, K. Türnpu, R. Tobias õppisid Peterburi konservatooriumis orelit. M. Härma reisis pärast konservatooriumi lõpetamist ja esines orelikontsertidega. 1894.a asutas
Esmakordselt esinesid ka naiskoorid , kuigi väikse möönudsega, neil lubati osa võtta ainult võistulaulmisest. Isegi Vene ajalehed hindasid laulupeo kunstilist külge kõrgeks, kuid nurisesid selle üle,et peol kasutati eesti keelt. 19. sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud.Olenemata sellest, et Eesti kuulus tol ajal Vene tsaaririigi koosseisu ei mõjutanud vene muusika siinset muusikakultuuri arengut peaaegu üldse. Peterburis elas tollal kümneid tuhandeid eestlasi. Tegutsesid nii eesti kirik,eesti seltsid ja koolid, linnas oli vilgas rahvuslik kultuurielu. Nii ei sattunud Peterburi õppima asujad võõrasse keskkonda. Peterburis tegutsesid paljud rahvusliku ärkamise aegsed kultuuritegelased, nagu F.R.Kreutzwald, J.Köler, C.R.Jakobson, J.Hurt, A.Weizenberg ning A.Adamson.
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas.
Ajastud. Hilisromantism. Tekkis Saksamaal,Austrias,(19.saj lõpp 20.saj alg). Programmilisus, suur emotsionalism, tohutud orkestrikoosseisud ja ajaliselt pikad teosed. Loodi muinasjutulisi, fantastilisi, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilis-, psühholoogilisi teoseid. Esindajad: G. Mahler, Bruckner, Strauss, Sibelius. Eestist: Rudolf Tobias, Artur Kapp, Artur Lemba. Impressionism. (19.saj lõpp).Impressioon = mulje.Ei ole täiesti vaba romantilistest elementidest. Orkestri kõlavärvide peened nüansid.Vabade harmooniliste järgnevuste kasutamine. Polütonaalsus(mitme helistiku üheaegne kasutamine). Esindajad: Claude Debussy(`Fauni pärastlõuna'),Maurice Ravel. Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja
tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist
Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed, näiteks urbanism Pidid kaduma kontuurid, üks element, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid piirjooni Impressionistid ei tahtnud näha suuri ühevärvilisi pindu Tõetruuduus, argusus Paul Wilhelm Burman (28.02.1888-3.06.1934)- eesti maalikunstnik ja graafik Edgar Degas (19.07.1834-27.09.1917)- prantuse kunstnik ja skulptor Muusikas Muusikat mõjutas esialgu vähem, aga ka seal tunti vajadust muusika järele Takistuseks oli akadeemiast pärinev konservatism Uute kõlavärvide otsinguil hakati kasutama uudseid traditsioonilistel pillidel Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid (nt. Pentatoonika) Tähtsamad heliloojad : Paul Benoit (1893-1979) Sündinud Nancy linnas Prantsusmaal Claude Debussy (1862-1918) Impressionismi võtmefiguur Üks mõjuvamaid heliloojaid 19. Saj lõpul ja 20. Saj algul Kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu
LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris,
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886
Evald Aav (7. märts 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 laulis ta Estonia teatri ooperikoori tenorirühmas. Ta juhatas mitut harrastuskoori ja orkestrit: 19241927 Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 19291936 Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 19341939 meeskoori Eesti Laulumehed (oli ka selle asutaja) ning 19371939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori.
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................
Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo
· Miina Härma (1864-1941) Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Här ma ( Her mann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas kool m eistri peres. Te ma isa oli viiuli mängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit, T ütrele õpetas ta orelit. Miina Här ma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppi ma hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esi m ese järgu diplo miga. Kogu o ma järgneva elu töötas ta mitmekülgse ja aktiivse muusikuna: 4 aastat Peterburis, peale seda kodu maal ja vahepeal ka klaveri õpetajana Kroonlinnas.
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. · Karl August Hermann (23.09.1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine, seadmine ja propageerimine, tegevus
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim
Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri!" Heliloojana paistis ta silma rahvaviiside töötlustega. Looming. Ta lõi üle 200 koorilaulu (nais-, mees- ja segakooridele): isamaalised laulud ("Meestelaul" "Enne ja nüüd") ja lüürilised armastuslaulud ("Kui sa tuled too mul lilli" "Küll oled mul ilus õieke"). Ta lõi rahvalaulu seadete juurde palju popurriisid, mida teised pole enne teinud, kuhu olid põimitud mitu rahvaviisi
7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on
arv. Esialgse plaani kohaselt tahtsid võimud Estoniaga ühendada Eesti Draamateatri, ent viimane võis siiski jätkata iseseisvat tegevust tingimusel, et hakkab oma jõududega andma saksakeelseid etendusi. Teatrite tegevuse juhtimiseks anti 1941. aasta sügisel välja „Eesti teatrite kodukord ja sisemine töökorraldus”. 2)Heliloojad; Aleksander Kunileid, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Karl August Hermann, Johannes Kappel, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig. ÕPIK lk. 54- 96 Kirjutan lühidalt kõigi nende elust ja loomingust ( õpingud, loomingul tegevus, tähtsamad laulud) . Alexander Saebelmann-Kunileid (1845-1875)– helilooja, organist ja koolmeister. Võttis osa 1869.a. laulupeo ettevalmistamisest ning tema loodud olid kaks ainsat peokavas olnud eesti laulu. Teinud laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”. Kunileiu teosed teeb eriliseks veel see, et tema
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
19. saj levis paaristants. Levisid ka uued tantsustiilid polka, valss. Neid kohandati omale mugavamaks. KULTUUR EESTIS 1900-1918 Kultuurielu taustaks on poliitiline ühiskond. 20. saj hakkab tasapisi välja kujunema ka eesti rahvuslik poliitika. Kerkisid esile inimesed, kes tulevikus hakkasid tegelema eesti ühiskonna ja poliitika edasi arendamisega: Tõnisson ja Päts. MUUSIKA Hõlmab ka venestusaega. 19. saj lõpp ja 20. saj alguses kujunes välja eesti professionaalne muusika. Kerkisid esile kõrge muusikalise haridusega eestlased. Enamasti oli õpitavaks erialaks orel. Oreli õpingute kõrval oli kohustuslik ka kompositsiooni õppimine. Oreli õppimine andis häid tulevikuvõimalusi. Esimesteks professionaalideks olid Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu ja Aleksander Lätte. Eelkõige tegelesid vokaalse muusika (koorimuusika) kirjutamisega. Miina Härma kirjutas suurema osa 1920-datel
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
annaabi.ee 
