Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusika essee vormistamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
popmuusika, lühiülevaade, kuulamine, lõppsõna, emotsioonid, perekonnanimi, sirged· Mis tegi kontserdi eriliseks? Teos või teosed, mis sulle kõige enam meeldis/meeldisid · Mis oli(d) teose/ teoste pealkiri/ pealkirjad? · Mida said teada helilooja/ -te kohta? · Mis stiilis oli(d) teos/ teosed kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli(d) esituse tase/tasemed (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle/ nende teose/ -ste kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli(d) see/ need teos/teosed meeldejääv(ad)? · Võrdle teost/teoseod ka teiste esitatud teostega. Kuidas sobis(sid) valitud teos/ teosed kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm kohta)? Mida sa veel teada oleksid tahtnud? · Milliseid ettepanekuid teeksid esinejate/ kontserdiorganisaatoritele?
Paide Gümnaasium Kaasaegsed pop- ja rokkmuusika stiilid ja nende eelistused põhikoolinoorte seas Uurimistöö Siim Pening 11. h Anne Toomistu Paide 2010 Sisukord 1. Rokk - ja popmuusika definitsioonid ja tunnused..............................................................4 1.1 Rokkmuusika defineerimine.........................................................................................4 1.2 Popmuusika defineerimine...........................................................................................5 1.2.1 Popmuusika tunnused on:......................................................................................5 2. Stiilide kirjeldused.................
· Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esines(id) (nimed, kas solist, ansambel, koor, sümfooniaorkester, dirigent vm)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Lugu, mis sulle kõige rohkem meeldis · Mis oli loo pealkiri? · Mis stiilis on lugu kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli see lugu meeldejääv? · Võrdle teost ka teiste esitatud muusikapaladega. Kuidas sobis valitud lugu kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega. · Millist muud informatsiooni sa said (esinejate, saali vm kohta)? Mida sa veel teada oleksid tahtnud? · Milliseid ettepanekuid teeksid esinejatele/ kontserdiorganisaatoritele? Vormistamine
Ekspressionistlik esteetika mõjutas kogu sajandi kujutavat kunsti, kirjandust, muusikat, teatri- ja filmikunsti. Kirjuta lahti, kuidas? PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad Ekspressionismile on omane inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikud jõud. Too välja stiili tunnused muusikas. Hakati tundma süvendatud huvi inimese sisemaailmas toimuvate protsesside vastu. Muusika on ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaad. Tonaalsuse kadumine kompositsioonitehnikas. Uus kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli sisemiselt korrastada atonaalset muusikat. Tekkis dodekafoonia ehk kaksteisthelitehnika. Arnold Schönberg (1874-1951)
Teoreetilistes töödes antakse kirjanduse põhjal ülevaade uurimisprobleemiga tegelemise seisust, üldistatakse senisaavutatut ja näidatakse edasise uurimise võimalusi. Uurimuste korral kogutakse mingile probleemile vastuse leidmiseks andmeid, analüüsitakse neid ja esitatakse järeldused. Ülesehituse alusel võib eristada nn. väitekirjapõhiseid ja artiklipõhiseid uurimistöid. Artiklipõhine töö on ülesehitatud sarnaselt teadusartiklile ja koosneb järgmistest osadest: a) lühiülevaade tööst (eesmärk, kasutatud metoodika, põhilised tulemused ja järeldused); b) sissejuhatus (probleemi taust, eesmärgid ja ülesanded, hüpotees); c) materjal ja metoodika (uuringu korraldus, kasutatud meetodite ja protseduuride kirjeldus; d) tulemused- töö käigus kogutud andmed töödeldud kujul, tabelid, skeemid, joonised jms. e) arutelu e. diskussioon- tulemuste tõlgendamine, võrdlemine seniteatuga, ettepanekud edasiseks uurimiseks;
Teoreetilistes töödes antakse kirjanduse põhjal üle- vaade uurimisprobleemiga tegelemise seisust, üldistatakse senisaavutatut ja näidatakse edasise uurimise võimalusi. Uurimuste korral kogutakse mingile probleemile vastuse leidmiseks andmeid, analüüsitakse neid ja esitatakse järeldused. Ülesehituse alusel võib eristada nn. väitekirjapõhiseid ja artiklipõhiseid uurimistöid. Artiklipõhine töö on ülesehitatud sarnaselt teadusartiklile ja koosneb järgmistest osadest: a) lühiülevaade tööst (eesmärk, kasutatud metoodika, põhilised tulemused ja järeldused); b) sissejuhatus (probleemi taust, eesmärgid ja ülesanded, hüpotees); c) materjal ja metoodika (uuringu korraldus, kasutatud meetodite ja protseduuride kir- jeldus; d) tulemused- töö käigus kogutud andmed töödeldud kujul, tabelid, skeemid, joonised jms. e) arutelu e. diskussioon- tulemuste tõlgendamine, võrdlemine seniteatuga, ettepanekud edasiseks uurimiseks;
Alati kui Sa midagi väidad tuleb alati ka PÕHJENDADA! 9 Ole ettevaatlik absoluutsete väidetega oma kirjandis. ,,Kõik meie klassi tüdrukud tavad minna kõrgkooli." Igal tekstil peab olema selgroog. Selle moodustavad olulised mõtted ehk teesid. Teese võib paigutada: Lõigu keskmine pikkus on 6-9 lauset. Ühes lauses võiks olla 10-12 sõna. Lõppsõna/kokkuvõte: Lõppsõna on teksti oluline osa nagu seda on ka eelmised kaks. Lõppsõna on autori viimane võimalus lugejaile midagi väita või teda mingil moel mõjutada ja suunata. Lõppsõna eesmärgid: Ruua esilme teksti tuum(põhiidee); Esitada hinnang; Tervavndada tähelepanu millegi/kellegi suhtes; Võtta kirjand kokku. Kirjandi lõppsõna peab välja kasvama teema arndusest ehk töö esitataud seidukohtadest, kuid samas ei tohi korrata sõna-sõnalt teema arenduse mõtteid.
allikad ja teisalt peab igale loetelus olevale allikale leiduma t ö ö s v i i d e . Viitamise viisist oleneb, kas kirjed on loetelus nummerdatud või mitte, kas kirjed on jär- jestatud alfabeetiliselt või nendele viitamise järjekorras ja kus paikneb kirjes väljaande ilmumisaasta, kas vahetult autori nime järel või kirje lõpus. Nime/aasta viitamisel tuuakse ümarsulgudes autori perekonnanimi, väljaande ilmumisaasta ja soovitavalt ka leheküljed, mis eraldatakse aastast kooloni või komaga, nt: (Tamm 1998: 3) või (Tamm 1998, lk 3). Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis sulgudes nime kordamine pole enam tingimata vajalik, nt:...oma töös käsitles Tamm (1998:3). Kui viidatakse ühe autori mitmele, samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c, nt: (Tamm 1998a:4). Kahe autori korral tuuakse mõlemate nimed
kokkuvõte (1/10 töö põhiosast), 7 kasutatud kirjanduse loetelu, lisad. Kui töös kasutatakse palju spetsiifilisi mõisteid lühenditena, siis tuleb lühendite loetelu tuua välja pärast sisukorda ja enne sissejuhatust. 3.1.2 Tiitelleht ja sisukord Tiitellehele märgitakse järgmised andmed: kooli nimi (keskjoondusega, tähesuurus 14 pt, kirjatähed); autori ees- ja perekonnanimi (keskjoondusega, paikneb pealkirja kohal, 14 pt); töö pealkiri (keskjoondusega, 20-22 pt, jämedas kirjas (bold), suure algustähega, ei kasutata lühendeid ja poolitusi, võimalikult lühidalt ja konkreetselt); töö liik (uurimistöö, lõputöö, referaat, olümpiaaditöö vm) kirjasuurusega 14 pt; töö juhendaja nimi (keskjoondusega, eesnimi ja perekonnanimi, 14 pt); töö valmimise koht ja aastaarv (keskjoondusega, nende vahele koma ei panda, 14 pt).
tsiteerida. Pikad tsitaadid võivad jätta mulje, et töö autor pole neid ise enda jaoks lahti mõtestanud. Kui Te mõne autoriga polemiseerite, on tsiteerimine vajalik, samuti teatud mõtte rõhutamiseks, kaalu andmiseks. 4. Viitamine Teksti sees viitamiseks on mitu võimalust, kuid ühe töö piires tuleb seda teha ühtmoodi. Järgnevalt tutvustan ainult üht viitesüsteemi, nimelt lühiviiteid: viidatava teksti järel sulgudes seisab autori perekonnanimi, teose väljaandmisaasta ning pärast koolonit ja tühikut leheküljenumber või numbrid, näiteks (Ross 2003: 57). Viide on teksti SEES, kohe selle lause lõpus ENNE punkti, milles kasutatakse vastavat teost. Viidatud teoste täielikud kirjed on töö lõpus kirjanduse loetelus (NB! Mitte kasutada seal jutumärke!) Kui Teie töö piires esineb mitu sama perekonnanimega autorit, tuleb lühikirjesse lisada eesnime täht: (Normet, I. 2002: 77) ja (Normet, L. 1990: 15-16)
uurimistöid erinevatel teemadel. Rammsteini viies stuudioalbum oli mitmes mõttes läbimurdeline: sellel plaadil sai kuulata mitmeküglset muusikat alustades raske metaliga ja lõpetades rahuliku ballaadiga. Kuigi see plaat polnud nii hea kui Herzeleidi ja Sehnsucht oli ta ikkagi väga hea . Loo koolis korraldatud küsitlus andis mulle selge pildi sellest kuidas rammsteini populaarsus hääbub nooremates klassides. Sellele on ka põhjus kuna selliste bändide kuulamine ei meeldi vanematele ja võib olla liiga karm noortele kõrvadele. 14 KASUTATUD KIRJANDUS : http://et.wikipedia.org/wiki/Rammstein http://php.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&id=223 http://en.wikipedia.org/wiki/Rammstein http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=354630 http://foorum.rammstein.ee/index.php?s=bc9123a072213f110f27830cb5744e73&showtopic=569 15 olen: mees/naine vanus:............................... 1. Kas sa tead midagi bändist Rammstein? kui jah: mida?.....
2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis
26. Mis on parakeel? Parakeel on midagi lisaks keelele. 27. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine on selline nähtus, kus inimene näib teist inimest kuulavat, aga tegelt ta ei kuula eriti teda. Teeb seda, et endale kasulõigata. 28. Mis on kuulamistõkked? Võrdlemine, Mõtete lugemine, Vastuseks valmistumine, Sõelumine, Siltide kleepimine, Unelemine, Samastumine, Nõuandmine, Väitlemine, Oma õiguse tagaajamine, Teema vahetamine, Takkakiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Kuulab ja aktsepteerib ilma hinnanguid andmata. 30. Mis on lähisuhete aluseks? Positiivsus, avatus, kindlusetunne, suhete võrk, kohustuste jagamine on inimsuhete alusteks. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? 32. Milline on inimsuhete dialektika? näeb inimsuhteid vasturääkivate ja vastandlike impulsside jadana, mis loovad pinget inimeste vahel. 33. Mis on konflikt? Konflikt on selgelt väljendunud vastasseis. 34. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid
- autori ees- ja perekonnanimi; Õpetajate seminar - õpperühm; Alus- ja alghariduse õppetool - töö pealkiri; - töö liik (referaat); - töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; - töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe näidis: REFERAADI PEALKIRI Referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass 3 Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega
....................17 5.2. Miks noored muusikat kuulavad.........................................................................17 5.3. Milliste tegevuste saateks muusikat kuulatakse.................................................18 5.4. Muusikastiilide eelistused noorte seas ................................................................18 5.5. Mis komponent mõjub kuulajale tema eelistatud muusikastiilis......................20 5.6. Muusika kuulamine halva enesetunde ja tuju korral........................................20 5.7. Muusikastiilide eelistused halva tuju korral.......................................................21 5.8. Muusika kuulamine tuju parandamise eesmärgil..............................................22 5.9. Muusikastiilide eelistused halva tuju parandamiseks........................................22 5.10. Muusika kuulamine hea tuju korral..........................................
- eriala osakond; Alus- ja alghariduse õppetool - autori ees- ja perekonnanimi; - õpperühm; - töö pealkiri; - töö liik (referaat); - töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; - töö valmimise koht ja aasta. REFERAADI PEALKIRI Tiitellehe näidis: Referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus,
Allika andmetest tuleb märkida autor (autorid), ilmumisaasta, teose pealkiri ja alapealkiri (alapealkirjad), ilmumise koht ja kirjastus. Kui tegemist on ajalehe- või ajakirjaartikliga kirjutatakse artikli pealkiri kaldkirjas (Italic). Internetist leitud materjali puhul tuuakse kasutatud kirjanduse loendis ära järgmised andmed: pealkiri (alapealkiri), allika veebiaadress, allalaadimise kuupäev (NB! See märgitakse nurksulgudesse). Raamat Autori perekonnanimi, initsiaal (tühik). Väljaandmise aeg (ümarsulgudes). Pealkiri. Kirjastuse asukoht: kirjastaja. Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina kirjastus. 22 Ajakirjaartikkel Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri
ega refereeritud, kirjanduse loetellu ei lisata. Kasutatud kirjandus esitatakse loetelus autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Sama autori teosed järjestatakse ilmumisaastate järjekorras. Allikad, millel autorit ei ole, järjestatakse kasutatud kirjanduse loetlus pealkirja esimese sõna järgi. 24 Raamatuid viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autorita raamatul alustatakse raamatu pealkirjast ja kui on toimetaja, siis lisatakse tema nimi pärast teose pealkirja. Aarma, A., Kalle, E. (2005). Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? Toim. Mehilane, L. (1999). Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Artiklid a) artiklid ajakirjas Artikli autor
ülesehitust ja vormistumist 8. kl loovtööks. Referaadi eest saad 2 hinnet, millest esimene on hinne vormistamise eest ja teine sisu eest. Hilinenud töö hinne on võimalikust saadavast hindest 1 palli madalam. Töö, mis ei ole jõudnud õpetajani 2 nädala jooksul pärast esitamise tähtaega hinnatakse 1/1. REFERAADIST Referaat - see tähendab anda mõne alusteksti põhjal mingist teemast lühiülevaade. Referaat on infot vahendav, kirjeldav või analüüsiv ja selgitav kokkuvõte algallikast. Referaat on kokkuvõtlik terviktekst, mis hõlmab kõik olulise alustekstidest, kuid väldib teisejärgulisi üksikasju. Esialgne tekst lüheneb. Stiil ja sõnavara on asjalik. Kasutatakse selget ja täpset sõnastust. Refereerimise oskus on väga vajalik, et leida tekstist oluline informatsioon ja see oma sõnadega edasi anda.
Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
Koostaja peaks esitama juhendajale esialgse kava, et vältida asjatut tööd. 2.2.2. Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut aktuaalsuse ja uudsuse seisukohast lähtuvalt ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi saavutamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest. 2.2.3. Sisuline osa Töö sisuline osa sisaldab tavapäraselt kolm kuni viis peatükki. Esimeses peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist loetud kirjanduse põhjal, fikseeritakse uuritava probleemi tegelik olukord ning esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad (erinevate autorite teooriate võrdlus). Lisaks tunnustatud autorite arvamustele, peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase isiklikku seisukohta.
Tartu Kutsehariduskeskus TEKSTITÖÖDE VORMISTAMINE Juhend Tartu 2017 SISUKORD 1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED ......................................................................................... 3 1.1 Vormindamine................................................................................................................... 3 1.2 Sisukorra loomine ............................................................................................................. 4 1.3 Tiitellehe loomine ............................................................................................................. 5 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE .............................................................. 7 3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8 3.1 Loetelud ................................................
Küsimused Lugupeetud vastaja! Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu uurimistöö teemaks on klassiõhtud Mulgimaa koolides. Palun vastake allajärgnevatele küsimustele nii põhjalikult kui oskate või mäletate. Ootan Teie vastuseid 28.03.2014. Loodan, et leiate aega küsimustele vastamiseks . Lugupidamisega Kristina Trees 1. Millega tegeleti klassiõhtutel? 2. Mida söödi klassiõhtutel 3. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? 4. Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. 5. Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid. 6. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? 7. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? 8. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult
nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Näited sisukorrast ja töö osade nummerdamisest on toodud lisas 2. 2.3 Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut ning püstitama uurimistöö eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle oletatav lahendus ehk hüpotees, ülesanded hüpoteesi kinnitamiseks või ümber lükkamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses antakse lühiülevaade töö ülesehitusest. Kui autor soovib töö valmimisega seoses kedagi tänada, on seda sobilik teha sissejuhatuse lõpus. Sissejuhatuse esimene lõik on tavaliselt mõeldud lugeja motiveerimiseks. Kirja tuleb see panna väga lühidalt, aga nii, et selleks piisaks lugeja innustamiseks. Sissejuhatuse juures hinnatakse konkreetsust ja arusaadavust ning see viimistletakse töö vormistamisel koos kokkuvõttega viimasena. 2.4 Sisu peatükkidena
2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad 11 Uurimistöö või praktilise töö kirjaliku osa vormistamisel tuleb lähtuda käesoleva juhendi 3. peatükis esitatud nõuetest (vt „Lõputöö vormistamine“). 2.2.1. Tiitelleht Tiitellehel peavad olema õppeasutuse nimi, töö pealkiri ja liik (uurimistöö või praktiline töö), autori ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistamisnõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. 2.2.2. Sisukord Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu nad esinevad töös endas. Sisukorra vormistamise nõuded on kirjas käesoleva juhendi 3. peatükis. 2.2.3. Sissejuhatus Sissejuhatusel on järgmised ülesanded: põhjendada teema valikut;
Miks? Mitteverbaalseid sõnumeid, kuna neid on inimesel raskem kontrollida. 22. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants. 23. Mis on pseudokuulamine? Üritatakse inimestele jätta muljet, et neid kuulatakse, omakasu eesmärgil (et saada ise ära kuulatud, meeldida, võita aega vms). 24. Mis on kuulamistõkked? Barjääri loomine kuulaja poolt. Näiteks valikuline kuulamine, unelemine, võrdlemine, siltide kleepimine, vastuseks valmistumine jne. 25. Mis on konflikt? Selgelt väljenudv vastasseis. 26. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö. 27. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Halb ajastus, süüdistamine, liiga palju teemasid, teiste tunnete varjamine vihaga, võimatud nõudmised,
säilitada rahulik kirjapilt. Tekstis allajoondamist mitte kasutada. 16. Refereeringud ja tsitaadid koos viidetega esitatakse oma seisukohtadest eraldi. 3.2. Tiitelleht Tiitelleht on töö esimene leht (vormistatakse lisa 3 toodud näidise järgi), millele märgitakse: Õppeasutuse nimetus. Õppetooli nimetus. Kursus ja rühm, näiteks Õ III-3 (diplomitööl ei märgita kursust ja rühma). Autori ees- ja perekonnanimi. Töö pealkiri (trükitähtedega, rasvases kirjas Bold ja tähe suurus 12 punkti). Töö liik (nt. seminaritöö, miniuurimistöö, portfoolio, praktika aruanne, kursusetöö, diplomitöö). Märgitakse, mis aines töö on tehtud (va kursusetöö ja diplomitöö): näiteks seminaritöö õendusalustes; miniuurimistöö uurimistöö metoodikas; portfoolio pedagoogikas; praktika aruanne kirurgilises õenduses. Kursusetöö ja diplomitöö puhul
!! Töö esitatakse valge A4 formaadis paberi ühel poolel · Kiri Times New Roman · Tähemärgi suurus 12 · Reavahe 1,5 · Peatükkide pealkirja on suurtähtedega, alapealkirjad väiketähtedega (va esitäht) · Pealkiri algab joondumisega vasakult ja selle lõppu ei panda punkti Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides
*arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? 13. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 14. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *empaatia 15. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne 16
sel muid lisatavaid osasid. 2.1 Töö struktuur Kirjalikud tööd vormistatakse järgnevalt: 1. tiitelleht; 2. sisukord; 3. sissejuhatus; 4. töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotised); 5. kokkuvõte (järeldused); 6. kasutatud allikate loetelu; 7. lisad. 2.1.1 Tiitelleht Tiitellehel (vt Lisa 1) on järgmised elemendid: 1. kooli nimetus suurtähtedega (kirja suurus 16); 2. eriala (kirja suurus 14); 3. autori ees- ja perekonnanimi (rasvane kiri, kirja suurus 16); 4. töö pealkiri suurtähtedega (rasvane kiri, kirja suurus 20); 5. töö liik (nt lõputöö, referaat, praktika aruanne; kirja suurus 16); 6. töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi, mille ette lisatakse tema teaduslik kraad selle omamisel (kirja suurus 14); 7. töö valmimise koht (linn) ja aeg (kirja suurus 16). Tiitellehe iga element paikneb omaette real, välja arvatud töö kaitsmise koht ja aastaarv, mis
3. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS 3.1. Pealkiri ja tiitelleht Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud. See peab osutama uurimisobjektile, probleemipüstitusele ja käsitluse mahule ega tohi lubada rohkem kui töö hõlmata suudab. Informatiivsuse ja täpsuse saavutamiseks on uurimistööde pealkirjad pigem pikad kui lühikesed. Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö tüüp (uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistust vt ptk 4.2. 3.2. Võõrkeelne kokkuvõte Töö juurde lisatakse võõrkeelne kokkuvõte (õpilane valib ise, millises keeles). Kokkuvõtte pealkirjaks on uurimistöö pealkirja tõlge valitud keelde, pealkirja all on autori nimi ja selle all vastavalt keelele ,,Zusammenfassung" või ,,Summary" või ... Kokkuvõtte pikkus on 12 lehekülge.
olulisemad tulemused ja/või järeldused. Summary on töö ingliskeelne lühikokkuvõte koos töö pealkirja ja autori nimega. Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjendust, uuritava probleemi iseloomustust, uurimisküsimusi või hüpoteese ja töö eesmärki, nimetatakse töö teoreetilised lähtekohad ning kasutatavad meetodid. Nummerdatud peatükid koos alapeatükkidega - Teoreetiline taust. Antakse lühiülevaade olulistest teemakohastest käsitlustest ja uurimustest, näidates, mis aspektist ja kuidas on nähtust/teemat varem uuritud ning kuidas käesolev uurimistöö on seotud eelnevalt olemasoleva teabega. Liigutakse üldiselt konkreetsemale, alustades kesksete mõistete defineerimisest. Peatükkidele pannakse sisust lähtuvad pealkirjad. - Uurimismetoodika. Kirjeldatakse uuringu tüüpi, uuritavaid isikuid ja/või uuritavat
Võivad olla tehnilised(nt füüsilised mingi heli, mis takistab teist inimest kuulmast(vaas kukub) või füsioloogilised(hea/halb kuulmine või nägemine, mis takistab sõnumeid vastu võtmast)), psühholoogilised mürad, st tähelepanu koondamine millelegi muule ning sõnumite mittemärkamine, või semantilised(maailma tõlgendamise erinevused). 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulmine on inimese võime tajuda kõrvade abil helisid, st kõrvade abil info vastuvõtmine. Kuulamine on aga kombinatsioon tähelepanust(inimesel on valikuline tähelepanu, st ta ei pööra kõigile helidele tähelepanu, ja kindel tähelepanu nivoo), kuulmisest, arusaamisest(sõnumitele kindla tähenduse omistamine, sageli sõltub isikust ja tema maailmavaatest) ja meeldejätmisest. Kuulamine on enamasti tahtlik ja inimese poolt kontrollitav tegevus. 8. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on reaktsioon vastuvõetud sõnumitele
annaabi.ee 
