Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Müüritööd II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trell, sillus, puur, puuri, trelli, pistik, silluse, kiil, vuuk, silluste, trellid, ketta, haav, tellingud, tööriistad, katta, segamise, pistikupesa, põletus, töötaja, valgustus, telliste, puurimisel, töödeldav, ümbrus, verejooks, raketise, müüritööd, tellingutel, kasutamisel, augu, kruvikeeraja, seadet, seadmel, verejooksu, mürgitus- Tö ö laudadele ja teistele seadistele tuleb tö ö deldavad tooted paigaldada nii, et oleks vä lditud tö ö ajal nende paigaltnihkumine. - Soone vä ljaraiumist ei tohi alustada keevisõ mbluse tagakü ljelt ja õ mbluse puhastamist enne, kui keevis on tä ielikult jahtunud. - Kruustangide vahel asuvat detaili tohib puurida puurmasinaga, kui tö ö deldav detail on tugevasti kinnitatud. - Kui puur on lä bipuuritavast detailist lä bi lä inud, ei tohi enam suruda masinale. - Jä lgida, et puur oleks otse. Ei tohi kasutada ä rataotud ja kä ä ndunud sabakoonustega puure. - Avadest ja pö ö rlevalt lõ ikeriistalt ei tohi laastu eemaldada kä tega, vaid kasutada selleks konksu võ i harja. - Puurmasinat rõ htasendis hoides tohib sissepandavat tö ö seadist padrunist vä lja
- Saelehe purunemise vältimiseks sisekontuuride saagimisel eemaldage saag materjalist pärast mootori seiskumist - Ärge töötage vihmas vôi lumesajus, vältige vedelike sattumist saele - Ärge maandage saagi. - Ärge töötage vigase lüliti, pistiku, juhtme, ringselt sädelevate süsiharjade, isolatsioonipôlemise lôhna, suurenenud müra vôi vibaratsiooniga, samuti plahvatusohtlikus või keemiliselt aktiivses keskkonnas. - Töö lõpetamisel eemaldage pistik vooluvôrgust. Ettevalmistamine tööks: - Kontrollige kôikide detailide kinnitust, sae tööd tühikäigul. Töötamine saega: - Sael on kaasas eri liiki saelehed, mida kasutage materjalide saagimiseks alljärgnevalt. Ettenihkemehhanismi reguleerasend valige alljärgnevalt: 0 - metallid, paksud mittemetallid, puidu puhastöötlus; I - kôva puit ja ôhukesed mittemetallid; II - pehme puit. Sisemiste kontuuride saagimiseks puurige saelehe sisseviimiseks auk 10 mm.
Ohutusjuhised 1)Kontrolli enne saagima hakkamist, et sae teele ei jääks naelu või kruvisid, mis võiksid saeketta nüristada või hamba murda. 2)Kontrolli üle ka võimalikud lahtised oksad, mis võivad saagides materjalist välja lennata. 3)Kasuta teravate hammastega saekettaid, purunenud või kõverdunud ketas asenda kohe uuega. 4)Ära kunagi eemalda kiilnuga. 5)Ära kasuta saagi lükates liigset jõudu. Nüri saeketas vaheta välja. 6)Tõmba hooldustööde ajaks pistik välja. Samuti enne saeketta vahetamist. 7)Seadista saag nii, et saeketas ulatuks hamba võrra materjalist välja. 8)Saagi ettepoole lükates avaneb saeketta kaitsekate. Saagimise lõpul sulgub kaitsekate ja katab taas saeketta. Ära lukusta kunagi kaitsekatet avatud asendisse. 4. Saekettale ei tohi avaldada külgsuunalist survet. (Ära püüa saeketast külje pealt surumisega peatada). 5. Jälgi, et saeketas oleks kiilnoast õhem ja hammastus sellest laiem. 6. Arveta tagasilöögivõimalusega.
Osadel mudelitel on ka l6ikesügavuse täppisreguleerimise v6imalus. Freesi terad 1.Soone-ja valtsimisfreesid 2.Kujufreesid Otsfreesid 1)otsfrees 2)kalasabafrees 3)ümarfrees 4)väikeümarfrees 5)kooniline frees Servaprofiilide freesid 1.valtsfrees 2.faasifrees 3.n6gusfrees 4.ümarfrees 5.dekoratiivprofiilifrees Ohutsn6uded 1.Töötamisel tuleb kasutada kaitseprille ja kuulmekaitsmeid. 2.Tuleb jälgida , et toitejuhe ei satuks töötsooni 3.Freesi vahetamise ajaks tuleb eemaldada pistik pistikupesast. 4.Enne kui alustada freesimist peab kontrollima , et frees oleks korralikult kinnitatud . 5.Ei tohi käivitada ülafreesi kui l6iketera puutub vastu töödeldavat materjali. 6.Töötamisel tuleb hoida ülafreesi alati kahe käega. 7.Tööasend peab olema kindel. 8.Mida ühtlasem on ülafreesi liikumine , seda kvaliteetsem jääb freesitud pind. 9.Freesimise suund peab alati olema vastupidine freesi pöörlemise suunaga . 10.Freesi ei tohi suruda liiga tugevalt vastu tooriku
juhatajale või töökeskkonnaspetsialistil. c. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist ennast ohtu seadmata isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puit jms.) kasutades. Elektrikäsitööriista poolt pinge alla sattunu korral tõmmata välja pistik või raiuda isoleeritud terariistaga läbi tööriista toitekaabel, kaitstes oma silmi võimaliku lühiskaare eest. d. Kuni tööõnnetuse uurimist läbiviivate töötajate kohalejõudmiseni tuleb õnnetuskohal säilitada juhtumi toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavat ohtu. e. Tulekahju või põlengu avastanud isik on kohustatud: · rakendama abinõud inimeste ohutuse tagamiseks ning nende väljaviimiseks tulekahju
Jahutusavadest on keelatud midagi sisse torgata või neid püüda eemaldada. Terade kinnituskohtade ümber ei tohi midagi kerida ega vahele torgata. Lõikurit ei tohi üle koormata. Palja käega on keelatud produkte masinasse suruda. Seade on mõeldud köögivilja tükeldamiseks ja kõvad materjalid (kondid, kivid jms.) võivad selle ära lõhkuda. Lastel on keelatud lõikurit kasutada. Enne puhastamist või pärast töö lõppu tuleb pistik vooluvõrgust eemaldada. Mootoriosa on veega keelatud pesta. 2.37. Hakklihamasinaga töötamisel: Liha lükkamiseks laadimistaldriku avasse tuleb kasutada puust lükkepulka. Eenda liha laadimistaldriku avasse ühtlaselt ning liigse surveta. Tiguajami ja lõiketerade väljavõtmiseks töökambrist tuleb kasutada tõmmitsat või konksu. Pärast tööd pesta masinaosad kuuma veega, seejärel kuivatada. 2.38. Elektripliidi kasutamisel:
Seetõttu võib tööriist muutuda ebastabiilseks. Mõningatel seadmetal võivad ümberlülitused töötava mootoriga põhjustada ka seadme purunemist. 16.Kasuta tasakaalustatud tööasendit. Upitamine võib põhjustada kukkumist ja libastumist. 17.Kontrolli, et tööriista käepidemed ei oleks libedad. 18.Ära kõnni tööriistaga, sõrm tööriista käivituslülitil. 19.Terade ja tarvikute vahetamiseks või tööriista seadistamiseks eemalda pistik alati seinakontaktist. Akutööriistadel kasuta sisselülitus tõket. 20.Ära tõmba pistikut pistikupesast välja juhet pidi, vaid hoides seda pistikust. 21.Enne tööriista lauale asetamist veendu, et ta on täielikult seiskunud. 22.Ära aseta tööriista lauaservale nii, et see võib sealt kukkuda ning puruneda. 23.Ära pidurda tööriista liikuvaid osi käega. 24.Võimalusel väldi üksinda töötamist. Õnnetuse korral saab kaaslane osutada abi. 25.Ära koorma masinat üle
• Jahutusavadest on keelatud midagi sisse torgata või neid püüda eemaldada. • Terade kinnituskohtade ümber ei tohi midagi kerida ega vahele torgata. • Lõikurit ei tohi üle koormata. • Palja käega on keelatud produkte masinasse suruda. • Seade on mõeldud köögivilja tükeldamiseks ja kõvad materjalid (kondid, kivid jms.) võivad selle ära lõhkuda. • Lastel on keelatud lõikurit kasutada. • Enne puhastamist või pärast töö lõppu tuleb pistik vooluvõrgust eemaldada. • Mootoriosa on veega keelatud pesta. 4.26. Hakklihamasinaga töötamisel: • Liha lükkamiseks laadimistaldriku avasse tuleb kasutada puust lükkepulka. • Eenda liha laadimistaldriku avasse ühtlaselt ning liigse surveta. • Tiguajami ja lõiketerade väljavõtmiseks töökambrist tuleb kasutada tõmmitsat või konksu. • Pärast tööd pesta masinaosad kuuma veega, seejärel kuivatada. 5 4.27
4.2. Saetavast puidust tuleb enne tööpingile asetamist kõrvaldada naelad, mustus, mört, jm. 4.3. On keelatud töötada, kui rõivaste nööbid pole kinni, paelad ripuvad jne. 4.4. Saagides peab tööline asuma tööpingist veidi kõrval, et vältida lööke puidu tagasipaiskumisel. 4.5. Töötades ei tohi lubada elektrimootori ja saevõlli laagrite ülekoormust ega kuumenemist. 4.6. Saeketas peab olema kaitstud kaitsekestaga, ketta taha peab olema paigaldatud kiil. 4.7. Kiilu terava osa ja saeketta tagumiste hammaste vahekaugus ei tohi olla üle 10 mm. Kiil peab ulatuma üle saeketta ülemiste hammaste. 4.8. Pinki ei tohi seisata, surudes vastu saeketast puutüki vm. esemega. 4.9. Saeketta alumisel, mittetöötaval osal peab olema põhjata lauspiire. 4.10. Töö tuleb katkestada, kui materjali etteandmise rullide töö on raskendatud. 4.11. Töövaheajal ning elektrivoolu katkemisel tuleb kõigepealt välja lülitada elektrimootor. 4.12
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isik
Tellise kirjeldus: 1: Ots 2:Vuugipoolne külg 3:Katte külg 4.2.2 Mõõtmed Laius: 1; Pikkus: 2; Kõrgus: 3 Tellise mõõtmed on antud sentimeetrites. Märkus: Sageli kirjutatakse millimeetrimõõt ülaindeksina: 11.3 cm = 11³ Standardmõõtmed (NF): 1 tellis Pikkus P Laius L Kõrgus K 24 11,5 7,1 Õhuke (DF): 1DF tellis Pikkus P Laius L Kõrgus K 24 11,5 5,2 Õhukesi telliseid (DF) kasutatakse tavaliselt sellepärast, et: Kaks 1 DF tellist ja vuuk võrduvad 2 DF tellisega 2DF tellis 3DF tellis 4DF tellis 2 x 1DF-tellis üks teise kohal 20 Mõõtmed sentimeetrites P x L x K 24 x 11,5 x 11,3 3 x 1DF-tellis vertikaalselt üksteise kõrval Mõõtmed sentimeetrites P x L x K 24 x 17,5 x 11,3 2 x 2DF-2 x 2DF tellist üksteise kõrval = 4 x 1 DF tellis Mõõtmed sentimeetrites P x L x K 24 x 24 x 11,3 4.2.3 Õõnsused
jälgitakse kihilattide või juhtlaudade abil. Kui kasutatakse juhtlaudu, kantakse kihi kõrgus püstlaudadele jaotuslati abil. Plokijaotuse ja kihikõrguste märkimisel Kui tellingutel töötatakse ning nende otse kärust, sest mördikulu on tavaliselt tuleb tähelepanu pöörata avadele, et peal hoitakse ajutiselt materjale, peab väike. Materjalide transportimisel tuleb plokikihi ülemine vuuk ühtiks ava üla- töötasapind olema vähemalt 1,2 meetri järgida ohutusnõudeid. Hoidmise ja servaga. laiune. Kui lisaks eelnimetatule veetakse ümberpaigutamise kavandamisel tuleb 10. Mõõdetakse seinajoone pikkus ja ava- tellingutel käruga materjale, peab tööta- tähelepanu pöörata plokialuse kaalule.
Koolitus: Tellingud, töölavad TELLINGUD, TÖÖLAVAD. Tartu, 2010 Sisukord. 1. Koolituse eesmärk ja sisu 2. Ohutusnõuded tellingute ja töölavade paigaldamisel 3. Tööandja õigused ja kohustused 4. Tellingute kasutamine ja paigaldamine Koolitus: Tellingud, töölavad 1. KOOLITUSE EESMÄRK JA SISU. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija: · saab ülevaate ehitusel kasutatavatest abikonstruktsioonidest (töölavad, redelid, tellingud); · omandab teadmised ja oskused ehitustöödel vajalike abikonstruktsioonide valmistamiseks; · omandab oskuse paigaldada puidust ja alumiiniumist tellinguid ja töölavasid. Õppesisu TELLINGUD JA TÖÖLAVAD Tellingute tüübid, redelid, tööpukk, pukktelling, tellingute tõusuteed, kaitsepiirded. Tellingute ja töölavade konstruktsioon, ehitamise nõuded ja kasutusala.
südamemassaazhi. Kui mingi õnnetus juhtub kodus, siis on põhimõtteline tegutsemine sama. Esmalt tuleb kannatanu voolu alt vabastada ja seejärel asuda abi andma. Suurimaks vaheks on ehk see, et on võimalik voolu elektrikilbist välja lülitada ja sellega kõrvaldada oht abiandjale. · Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada. Tõmba seinast välja vastava elektriseadme pistik või lülita elektrikilbist korgid välja. · Kui elektrit ei saa välja lülitada, siis kasutada kannatanu vabastamiseks voolu alt mingit elektrit mittejuhtivat eset. Kodustes tingimustes saab inimese pealt elektrijuhtmeid samuti vajadusel ära lükata ka rullikeeratud ajalehega · Peale vooluringist eraldamist kutsu kohe kiirabi ning vajadusel alusta elustamist. Sarnaselt elektrilöögile toimub ka välgulöök. Äikesega kaasnevad väga suured elektripinged,
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOMEHAANIKULE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel:
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOREMONDILUKKSEPALE Nr.______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: -
15 Ettevalmistus treimiseks Enne treimise alustamist tuleb ette valmistada treitav toorik, esmalt eemaldada detaililt kõik naelad ja muud võõrkehad. Puidu treimiseks vali selline materjal, millel puuduvad oksa kohad. Joonlaua abil tee kindlaks ja märgi ära töödeldava detaili mõlema otsa tsentrid. Töödeldava detaili mõlemasse otsa puuri tsentri augud ja anna seejärel töödeldavale detailile võimalikult suur pöördkeha kuju. Eriti kõva puidu korral on töödeldavale detailile kaasaveotsentri poolsesse otsa vaja teha sälgud. Tooriku paigaldamine treipinki Kui toorik on ette valmistatud, aseta treitav toorik korralikult treipinki. Jälgi ohutustehnikat. Kinnita tsentreeritud töödeldav detail esi- ja tagapuki tsentrite vahele.
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 1 Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377 Määrus kehtestatakse « Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616) paragrahvi 4 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Rakendusala (1) Käesolevaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kohaldatakse maa peal, maa all või vees teostatavatel ehitustöödel, mullatöödel, ehitusremondi- ja hooldustöödel, renoveerimisel, valmisdetailide monteerimis-demonteerimistöödel, lammutus- ja planeerimistöödel (edaspidi ehitustööd). (2) Nõuded ei kehti puurimis- ja kaevandamistöödel mäetööstuses. (3) Riiklikku järelevalvet käesolevate nõuete täitmise üle teostavad Tööinspektsioon ja teised järelevalveasutused oma pädevuse piires. §2. Ehitustööde alustamisest etteteatamine
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tul
Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistet
Masinate vajadus Puidutöötluspink Nimetus Mark Lõikeinstrument Etteanne Võlli pöörded p/min Universaal-ketassaag 6-2 Saeketas Ø350 mm käsitsi 2850 Rihthöövelpink C 4-4 Noavõll Ø125 mm käsitsi 6000 Paksushöövelpink C6-9 Noavõll Ø125 mm 8-24 m/min 4570 Universaalfreespink C -1 käsitsi 6000 Vertikaalpuurpink CB-2 Puur Ø8 mm käsitsi 3000 Kitsas lintlihvpink -5 Lihvpaber 80/120 käsitsi 25 m/s Saeketas Ø 315 mm 4200 p/min Formaatsaag S350WS käsitsi Saeketas Ø 100 mm 8000 p/min 13 Rakvere Ametikool Egert Moones
pöörleb normaalse kiirusega. 2. Saetavast puidust tuleb enne tööpingile asetamist kõrvaldada naelad, mustus, mört, jm. 3. On keelatud töötada, kui rõivaste nööbid pole kinni, paelad ripuvad jne. 4. Saagides peab tööline asuma tööpingist veidi kõrval, et vältida lööke puidu tagasipaiskumisel. 5. Töötades ei tohi lubada elektrimootori ja saevõlli laagrite ülekoormust ega kuumenemist. 6. Saeketas peab olema kaitstud kaitsekestaga, ketta taha peab olema paigaldatud kiil. 7. Kiilu terava osa ja saeketta tagumiste hammaste vahekaugus ei tohi olla üle 10 mm. Kiil peab ulatuma üle saeketta ülemiste hammaste. 8. Ketta ees ja taga peavad asetsema kaitsepiirded. 9. Saeketta alumisel, mittetöötaval osal peab olema põhjata lauspiire. 10. Saeketta ülemised hambad peavad ulatuma üle saetava puidu pinna vähemalt 50 mm. 11. Töövaheajal ning elektrivoolu puudumisel tuleb kõigepealt välja lülitada elektrimootor. 12
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL Referaat Tihemetsa 2011 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. ESMAABI...............................................................................................................................5 3. ÜLDNÕUDED........................................................................................................................6 4. ENNE TÖÖD..........................................................................................................................7 5. TÖÖ AJAL..............................................................................................................................8 6. PÄRAST TÖÖD............................................................................
Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib kohtvibratsiooni töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Vibratsiooni vähendamine: · Vibratsiooni tekitava protsessi asendamine mõne teise tehnoloogilise protsessiga, näiteks neetimise asendamine keevitamisega. · Käsiinstrumendi vibratsiooni vähendamine vedrudest või kummist amortisaatorite abil, mis monteeritakse tööriista korpuse ja käepideme vahele
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOJUHILE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtude
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: Ain Randi KOOD: TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST..................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU......................................................................................... 4 TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT................................................................
Carola Liiv OHUTUSJUHEND HÖÖVELPINGIL TÖÖTAJALE 1. PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal - elektrišokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; - puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mit
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam
vähemalt 0,2 sm2. kuid metallsidemete kasutamisel ei ole tagatud vertikaalkoormuse ühtlane jagunemine müüritises ning iga osa töötab ainult vahetult temale rakendatud koormustele. Seinte ladumisel silikaattellistest, mille valmistamisest on möödunud vähem kui üks kuu, tuleb müüritisse asetada horisontaalne terasarmatuur ristlõikega vähemalt 0,02% müüritise vööndi ristlõike pinnast. Armatuur paigaldatakse iga korruse seintesse mööda hoone perimeetrit akna aluslaudade ja silluste kõrgusele. Looduslikest kividest täismüüritise pindmised read, samuti vundamentide nurgad ja lõikumiskohad laotakse suurematest, paremate sängituspindadega kividest. Kivide vahetu kokkupuutumine (ilma mördita) on lubamatu, samuti määrdunud kivide kasutamine. Kergmüüritis. Massiivsetel tellisseintel on rida puudusi: sein on raske, madalate hoonete juures pole kivide tugevus täielikult ära kasutatud, seina soojajuhtivus on suur jne. Tellise otstarbeka
- end sirutada või tõusta ja liigutada; - puhata silmi; - lihaseid vaheldumisi pingutada ja lõdvestada; - asetada jalad puhkuseks kõrgemale (toolile vms.). Tuleb jälgida, et pistikud ja pistikupesad ning juhtmete isolatsioon oleksid terved. Pistikut tohib pesast välja võtta vaid pistikust kinni hoides. Keelatud on pistikuid vooluvõrgust välja tõmmata hoides neid juhtmetest. Kui seadme pistik ei sobi olemasolevasse pistikupesasse, siis on selle kasutamine keelatud. Elektrijuhtmeid ei tohi hoida kuumade küttekehade vahetus läheduses. Kaitsmeid ja elektripirne vahetada ning elektriseadmeid remontida tohib ainult vastavat väljaõpet omav isik. Elektriseadmete korpusi võib puhastada ainult siis, kui seadmed on vooluvõrgust välja lülitatud. Niisket lappi või muud puhastusmaterjali kasutades tuleb välistada niiskuse
TÖÖVAHENDI OHUTU KASUTAMINE Mida saab ette võtta ohu vähendamiseks? · - kasuta tööks õigeid töövahendeid; · - veendu masinate ja seadmete turvalisuses; · - kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised; · - taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus; · - vii hooldustöö läbi turvaliselt; · - juhenda ja koolita seadmete kasutajaid. Sissejuhatus Igal aastal põhjustab töövahendite, sealhulgas masinate ja seadmete kasutamine arvukalt õnnetusi, millest paljud on tõsised või lõppevad surmaga. Käesolev voldik annab lihtsat ja praktilist nõu, kuidas ohtusid kõrvaldada või vähendada. Voldikus sisalduv teave on suunatud peamiselt väikeettevõtete omanikule ja juhile. Soovime juhtida ettevõtja tähelepanu sellele, mida on vaja silmas pidada töövahendite kasutamisel, et vähendada tööõnnetuse tõenäosust. Tööõnnetustega kaasnevad ettevõtte jaoks märkimisväärsed
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja. Surma arengus eristatakse kolme staa
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel k
annaabi.ee 
