Muundumisread (0)

EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL  MAINOR
Ettevõtluse õppesuund
Raili   Tiits , Paula -Liisi  Nurm
INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI OLEMUS JA 
EESMÄRK
Referaat
2012
Sisukord
1. Sisukord.......................................................................................2
2. Sissejuhatus..................................................................................3
3. Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon................3
4. Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid ja 
tulemused.....................................................................................5
5. ITK Tööriistad............................................................................7
6. Bränd.........................................................................................9
7. Integreeritud turukommunikatsiooni mõõtmine.......................11
8. Kokkuvõte...............................................................................12
9. Viidatud kirjandus....................................................................12
SISSEJUHATUS
Oluliseks nähtuseks integreeritud turunduskommunikatsiooni põhimõtteist, mis tuginevad 
laiemale meediakeskkonnas on see, et aina enam ettevõtteid hakkab  rakendama  
kommunikatsioonivahendite komplekse. Integreeritud  turunduskommunikatsioon on 
laiahaardelise kommunikatsiooniplaani loomise protsess, kasutades selleks ühendatuna 
mitmeid erinevaid toetusvõimalusi ( sponsorlus , otseturundus , müügiedendus, suhtekorraldus ), 
mis tõmbavad paljusid ettevõtteid eemale traditsioonilisest massimeediareklaamist, et 
saavutada lisaväärtust ja tarbijatele suunatava sõnumi järjepidevust. 
Media House´i arendusjuht Hanno Kindel möönab, et 1990. aastatel komeedina esile  kerkinud  
integreeritud turunduskommunikatsiooni mõiste on tänapäeval varju jäänud, kuid iga 
turundaja kasutab neid iseenesest mõitetavalt koos. 
Integreeritud turunduskommunikatsioonil on niinimetatud tavalise turunduskommunikatsiooni 
ees mitmed olulised eelised: ITK aitab rakendada kõiki soovitud kommunikatsiooni võimalusi 
organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, suurendada turunduskommunikatsiooni mõju, 
säästa raha ning vähendada organisatsiooni eesmärkidele vastutöötavaid sõnumeid. Nagu 
termingi ütleb, saavutatakse  nimetatud eelised turunduskommunikatsiooni integreerimisega, 
mis tähendab, et organisatsioonis peab kõigile, tippjuhtidest kuni  front -line töötajateni, selge 
olema kuidas sihtrühmadega suhelda ja millist sõnumit  edastada  ning sõnumikandjad 
visiitkaartidest reklaamideni peavad edastama samu arusaadavaid ja ühtseid sõnumeid. 
Kokkuvõttes peab kogu organisatsiooni kommunikatsioon täitma ühtseid eesmärke ja kaasa 
aitama organisatsiooni edukusel
Integreeritud turunduskommunikatsiooni 
definitsioon
Integreeritud turunduskommunikatsioon kui uus turunduslik mõtteviis formuleeriti 
esmakordselt USAs 1980. aastate keskel. Seda on peetud 1990. aastate kõige 
märkimisväärsemaks turundusteooriaks. Integreeritud turunduskommunikatsiooni 
alusepanijateks on D. E. Schultz, T. R. Duncan, S. E. Moriarty, P. Kitchen ja L. Percy. 
Ingliskeelses kirjanduses on kasutusel mitu  nimetust , mida võib võtta sünonüümidena- 
integrated   marketing communications, integrated marketing, integrated communications. (3: 
lk 187).
Kuna ei ole kindlat definitsiooni ITK kohta siis siin on mõningad väljapakutud seletused:
„Integreeritud turunduskontseptsioon on turunduskommunikatsiooni planeerimise 
kontseptsioon , mis tunnustab tervikliku plaani lisaväärtusi, hindab erinevate 
kommunikatsioonivahendite strateegilisi rolle ja kombineerib kommunikatsioonivahendeid, 
saavutamaks selgust, järjepidevust ning suurimat  mõju.” (D. E. Schultz).’
Duncan and Moriarty kirjutavad, et integreeritud turunduskommunikatsioon on üks „uue 
generatsiooni “ turunduse lähenemisviisidest, mida ettevõtted kasutavad oma tegevuse 
paremaks  fokuseerimiseks , klientide leidmiseks ja hoidmiseks ning suhete  arendamiseks  
klientide ja teiste sidusrühmadega (“A Communication- Based Model …” 1998:1).
 On oluline rõhutada, et integreeritud turunduskommunikatsioon ei hõlma ainult kliente, vaid 
kaasab ka teisi sidusrühmi. Sidusrühmadesse kuuluvad arvamusliidrid, valitsus, meedia, 
erinevad aktivistid, investorid ning ettevõtte töötajad. Iga  kokkupuude  sidusrühma  liikmega  
peab olema strateegiliselt kavandatud, sest suhted klientide ja teiste sidusrühmade liikmetega 
on oluline  konkurentsieelise  allikas (Gronstedt 2000: 8).
Teoreetikud    ja   praktikud   on   mõneti   erinevalt   tõlgendanud   integreeritud 
turunduskommunikatsiooni:
•
paktikud- erinevate kommunikatsioonivahendite sünergiana,
•
teoreetikud-   tervet    firmat    hõlmava   potsessina,   mille   eesmärgiks   on   luua   tihe   side 
kliendiga.
Praktikud   on   väitnud,   et   integreeritud   turunduskommunikatsiooni   põhimõtteid   rakendati 
ettevõtetes juba enne, kui teoreetikud oma postulaatidega välja tulid. (1: lk 188).
Integreeritud turunduskommunikatsioon erineb traditsioonilisest
1.
integreeritud lähenemise,
2.
kliendikesksuse,
3.
firma ja kliendi suhete pikaajalise arendamise,
4.
turunduskommunikatsiooni promotsioonist laiema tähenduse mõistmise ja
5.
turunduskommunikatsiooni planeerijate tiheda koostöö poolest. (H. E. Spotts, D. R. 
Lambert, S. E. Moriarty).
Integreeritud turunduskommunikatsioon on mitme erineva kommunikatsiooni kanali 
kasutamine, mis võimaldab jõuda erinevate tarbijarühmadeni (nt TV brändi  kuvandi  
kujundamiseks ja müügikohareklaam müügikäibe tõstmiseka sama kampaania käigus).
(6: lk75, 76).
Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid 
ja tulemused
Schultz ja teised rõhutavad, et integreeritud turunduskommunikatsiooni plaanide koostamine 
nõuab ülevaatlikku lähenemist ning „kogu pildi“ nägemist. On möödapääsmatu, et ettevõte 
koostaks integreeritud turunduskommunikatsiooni strateegia, mis arvestaks ettevõtte tegevuse, 
protsessidega ning praktikatega. Integreeritud turunduskommunikatsiooni strateegia peab 
olema reaalne ja elluviidav, mitte  unistus  sellest, kuidas ettevõtte võiks ideaalis tegutseda 
(Belch 1997: 11).
Integreeritud turunduskommunikatsiooni (ITK) võib iseloomustada viie eesmärgiga:
1. ITK eesmärgiks on kasutada ettevõtte kommunikatsiooniks määratud ressursse 
tulemuslikult, efektiivselt ja säästlikult;
2. ITK eesmärgiks on rakendada suhete loomiseks kliendikeskset mõtlemist;
3. ITK eesmärgiks on astuda klientide ja teiste sidusrühmadega dialoogi igal võimalusel;
4. ITK eesmärgiks on edastada ühtset ja selget sõnumit igal kokkupuutel (planeeritud või 
juhuslikul) kliendiga;
5. ITK eesmärgiks on järjepidev ja pikaajaline suhe klientide ja teiste sidusrühmadega
(Semenik 2002: 2, Eagle  1999: 23, Pettegrew 2000-2001: 1, Schultz & Barnes 1997: 7, 
Yastrow 1999-2000: 2-5).
Alljärgnevalt on kirjeldatud tulemusi, mida ettevõte saavutab kui ta järgib integreeritud 
turunduskommunikatsiooni põhimõtteid.
Efektiivsus, tulemuslikkus, ressursisäästlikkus
Integreeritud turunduskommunikatsioon võimaldab ettevõttel kasutada kommunikatsiooniks 
määratud ressursse tulemuslikult, efektiivselt ning säästlikult (Semenik 2002: 2, Eagle 1999: 
23). Planeeritakse ja viiakse ellu kommunikatsioonistrateegiat, mitte reklaami, üritusi või 
sooduspakkumisi. On selge, et üksteisest sõltumatute ja erinevate osakondade ning 
alltöövõtjate poolt korraldatud kampaaniate korraldamise asemel võimaldab ühtne lähenemine 
kommunikatsioonile raha kokku hoida (Eagle 1999: 4). Integreeritud 
turunduskommunikatsiooni eelis on ressursside säästmine ning selle kaudu ka 
konkurentsieelise saavutamine (Pettegrew 2000-2001: 1).
• KLIENDIKESKSUS: väärtust luuakse ennekõike kliendi jaoks ja ettevõtte tegevusi 
planeeritakse lähtudes kliendist, mitte tootest. Seepärast on tagasiside turult ja 
sidusrühmadelt väga oluline (Eagle 1999: 5) ning iga integreeritud 
turunduskommunikatsiooni strateegia algab kliendi analüüsi ja tundmisega. Sealjuures  
ei hõlma kliendianalüüs ainult demograafilisi ja psühhograafilisi andmeid, vaid 
sisaldab ka motivatsioonianalüüse (IMC Defined 2002).
•  Dialoog : Kuna integreeritud turunduskommunikatsioon lähtub kliendist, on kliendi 
kuulamine  väga oluline. Kliendi kuulamine ei ole lihtsalt viisakas  teguviis , vaid 
hädavajalik ettevõtte tegevuse ja kommunikatsiooni planeerimiseks ja elluviimiseks. 
Turunduskommunikatsiooni on traditsiooniliselt peetud ühesuunaliseks 
kommunikatsioonivooks, müüja jutuks kliendile, kuid integreeritud 
turunduskommunikatsiooni puhul on kliendi jutt müüjale tunduvalt olulisem (Yastrow 
1999-2000: 6).
• Ühtsus ja selgus: Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärk on sõnumite 
selgus ja ühtsus ning juhul, kui seda ei saavutata, aetakse siht- ja sidusrühmad 
vastukäivate sõnumitega segadusse ning ettevõte ei saavuta oma 
kommunikatsioonieesmärki (Schultz & Barnes 1997: 3). Sageli unustatakse, et 
auditoorium ei võta vastu mitte ainult ühe, vaid tuhandete ettevõtete sõnumeid, 
kommunikatsiooniruum on täidetud müraga ning ettevõte peab seetõttu oma sõnumid 
edastama võimalikult selgelt ja arusaadavalt (Yastrow 1999-2000: 8)
• Järjepidevus ja pikaajalisus: Integreeritud turunduskommunikatsioon nõuab, et 
ettevõte näeks oma tegevuste ja sõnumite kumulatiivset, pikaajalist mõju. Katkematu  
kahepoolne  kommunikatsioon sidusrühmadega peab juurduma organisatsiooni 
kultuuri ning olema igapäevane praktika. Vastupidiselt hirmudele kinni jääda rutiini 
võimaldab selline kommunikatsiooni stabiilsus kiiresti ja pidevalt muutuvas 
ärikeskkonnas toime tulla. (Yastrow 1999-2000: 6).
ITK Tööriistad
Integreeritud turunduskommunikatsiooni tööriistad (vahel nimetatud ka promotsiooni 
elementideks) on järgmised:
1. reklaam ;
2. interaktiivne  kommunikatsioon ( internet );
3. otseturundus;
4. müügiedendus;
5. personaalne  müük;
6. sponsorlus;
7. kliendisuhtluse korraldus;
8. toetav  kommunikatsioon (telefonikataloogid,  meened )
(Semenik 2002: 8, Belch 1997: 15, Smith 1993: 19).
 Lühidalt:
Reklaam: Reklaami  defineeritakse  kui mistahes makstud mittepersonaalset sõnumit 
organisatsiooni, toote või idee kohta identifitseeritavalt allikalt. Mittepersonaalne tähendab 
siinjuures, et reklaami edastatakse läbi massimeedia ning sõnumi edastajale ei võimalda 
vahetut kohest tagasisidet (Belch 1997: 15).
Filmirežissöör Andres Maimik kirjutas  hiljuti  Eesti Päevalehes:
/../ „Raha lugev tootja on ettevaatlik, tema eesmärk pole luua uljast brändiuniversumit, vaid 
toode kerge kasumiga maha müüa. Nüüd soovib  klient  sooja ja perekeskset klipikest, milles 
igaks juhuks peaks vältima vaimukust, originaalseid karaktereid ja teravaid nurki. Pole 
imestada, et  eeter  on täis just nagu matriitsi alt pudenenud munajaid süžeesid, kus pere istub 
ümber köögilaua ja järsku sajab lauale Toode kui  issanda  õnnistus ning paneb kogu pere 
ebaadekvaatselt käituma – laulu üürgama või spagaati viskama.“/../ Kaasaegsed 
neurouuringud samas näitavad, et teatud juhtudel töötavad just need esmapilgul  igavad  
reklaamid tarbija mõjutajana
Interaktiivne kommunikatsioon: interaktiivne kommunikatsioon – suhtlusviis, mille puhul 
infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust 
saadud teabe kohta; peamine vahend on internet. 
Elektroonilised kanalid (e-mail, www) on moodsa  ajastu otsepostituskanalid
Põhineb samuti väga heal andmebaasil ning tema tugevused ja nõrkused sarnanevad 
klassikalise otsepostitusega
Peamine eelis on odav ja kiire  moodus  jõuda pot kliendini, atraktiivne ja palju võimalusi
Miinuseks on tohutu interaktiivse info maht, mille hulgast sõelutakse välja vaid see, mis jääb 
silma ja on eriline
E-mailide lugemise aeg on lühike
Paljudel  firmadel  on piirangud või ka suisa keelatud mitmesuguse elektroonilise info 
kasutamine ja vastuvõtmine
Samas on ääretult mugav toote ostu-müügi protsessi läbi viia (paljud firmad suhtlevadki vaid 
üle interneti)( Kristo Krumm  materj.)
Otseturundus: Otseturundus on turunduse meetod, millega sõnumid suunatakse ainult 
kindlale sihtgrupile. Otseturunduse tulemusi on kergem mõõta kui massikommunikatsiooni 
ning juhul, kui  sihtgrupid  on õigesti valitud, on otseturundus ka massimeediareklaamist 
efektiivsem. Otseturundus hõlmab otsepostitust ning telemarketingi (telefoni teel toodete 
turundamist).
Müügiedendus: Müügiedendust defineeritakse enamasti kui turundustegevust, mis annab 
kliendi, edasimüüja või müüja jaoks lisaväärtust (kaks ühe hinnaga, tootega  kaasneb kingitus) 
ning mille eesmärgiks on suurendada müügikäivet või müügitulusid (Belch 1997: 21).
Personaalne müük: Personaalse müügi eelisteks muude müügimeetodite ees on, et 
personaalne müük võimaldab kahesuunalist kommunikatsiooni müüja ja kliendi vahel, müüja 
saab sõnastada müügisõnumid vastavalt vahetule kliendi tagasisidele ning olla kaasatud 
kliendi otsustusprotsessidesse (Belch 1997: 622, 623).
Personaalsel müügi miinusteks on kõrge hind, võimalus müüa korraga vähestele klientidele 
(vastupidiselt näiteks telereklaamile) ning oht, et müügitöötajad edastavad sõnumeid, mis ei 
ole kooskõlas ettevõtte eesmärkidega või teiste turunduskommunikatsiooni sõnumitega 
(Belch 1997: 623, 624).
Sponsorlus: Sponsorlus on ürituse või tegevuse  toetamine  eesmärgiga saada ettevõttele 
meediakajastust või muul viisil sidusrühmade tähelepanu.
Näide: Kui  Olympic  Casino oli Olümpiakomitee kuldsponsor, oli neil õigus kõigile ettevõtte 
visiitkaartidele jm dokumentidele trükkida nurka ka olümpiarõngastega komitee  logo , mis 
tekitab inimestes reeglina positiivseid emotsioone. Samuti sai kasiinokett kuldsponsorina 
äramärkimise Rahvusringhäälingu kanalites ülekannete ees, vahel ja järel. Efekt on antud 
juhul mitmekordne, kuna tavaolukorras ei ole  neisse  kanalitesse võimalik reklaami osta ning 
hasartmängureklaam on ka seadusega keelatud.
Kliendisuhtluse korraldus: on kliendisuhete  juhtimise protsess, sageli seotud 
kliendiandmebaasiga, et monitoorida ja organiseerida igapäevast kliendisuhtlust, soovitusi, 
kaebusi, ostukäitumist jm.
Näide:  Facebook kui CRM
Shih (2011:3),  liitis  Facebooki müügi- ja klienidandmebaasiga Salesforce.com – seeläbi tekkis 
unikaalne  sümbioos, kus iga  andmebaasis  oleva nime taha tekkis nägu – sotsiaalne  taustinfo . 
Shih nimetas uue  rakenduse  Faceconnectoriks, mille abil saavad müügiesindajad kontakti 
nime taga näha reaalset persooni ning teha anonüümsete nn külmade kõnede asemel paremini 
ettevalmistatud kõnesid ning võimalusel paluda nt tutvustamist mõnelt ühiselt sõbralt
 Toetav kommunikatsioon: Toetava kommunikatsiooni all mõeldakse sõnumikandjaid, mida 
rakendatakse lisaks peamistele kommunikatsioonivõtetele. Toetava kommunikatsiooni all 
mõistetakse avalikke infoliine ja telefonikatalooge, meeneid, kleebiseid, kirjutusvahendeid, 
kirjablankette jne. Eestis otsitakse aina enam meeneid ja kingitusi millega konkurentidest 
eristuda. Ettevõtte töötajatele kingitakse  riideid , mütse, salle, mis loovad ühtsustunnet ning 
aitavad silma paista.
Bränd
Tugev bränd on üks väheseid toetavaid  eeliseid , mis on firmadel tänapäevases tihedas 
konkurentsis. Paljude inimeste jaoks on bränd lihtsalt firmanimi ja logo, kuid see oleks sama 
kui arvata, et lennuk koosneb mootorist ja tiibadest. Bränd on inimese  ettekujutus  sinu 
firmast , ja see peab olema võimalikult positiivne. Võtame näiteks  automargid : kui  soovite  
turvalist autot, tuleb kohe meelde .., kiirusega assotsieerub ….., elegantsiga ...  
Ma olen kindel, et 90 inimestest panid lünkadesse vastavalt Volvo, Porsche  ja Alfa  Romeo . 
Kuid miks? Sest need brändid on vastavalt positsioneeritud, mis  viitab tugevalt brändile.
Tugevad brändid loovad suhte kliendiga … tagades koostöö (loe: tarbimisharjumuse) ka 
tulevikus. Brändid lihtsustavad inimeste valikut, luues  esimese konkurentsieelise, mis millega 
võib võita ajutise hinnaalanduspakkumise  teiselt  tootelt.
On lihtne naha, …kuidas… firma või toode on brändiga positsioneeritud, aga otsustamine …mida… 
bränd peab edastama ja …milleks… ta peab olema mingil  konkreetsel  viisil tehtud, on tee eduka 
brändini. Brändid on positsioneeritud edule ja konkurentside, strateegilist asetust saab 
valjendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne. Kõige olulised on lahti 
mõtestada, mida tahetakse edastada, kui pikaajaline peaks olema konkreetse brändi eluiga ja 
elukäik. Ilma selleta võib firmal olla  vaga  tore logo, aga see jääbki vaid logoks, samas on 
jäänud kasutamata ja edastamata palju infot ja emotsionaalsust. Tugevat brändi iseloomustab 
eelkõige planeeritud kontseptsioon: nad teavad, mida edastada ja kuidas seda teha.
Kogu kommunikatsioon ja  turundusstrateegia  peaks lähtuma brändi kontseptsioonist: kui see 
on tehtud, saab bränd juba iseseisvalt …suhelda… erinevates kokkupuutepunktides, milleks on 
tavaliselt:
brändi  identiteet  … logo, graafika  ja heli. Juhend selle kasutamise kohta peaks olema igal 
brändil, määrates ara selle kasutamise ja edastatavad kontseptsiooni.
toode … bränd peab mõjutama toodet/teenust nii graafiliselt kui ka emotsionaalselt
väline suhtlus … reklaam, PR ja veebi peavad kandma ühist brändi
sisene suhtlus … bränd peab müüma ka seespidiselt, oma töötajatele.
partnerid … brändi peab kaasama suhtlusesse partneritega, müügiprotsessi jne, et toetada 
tuntus kui ka edastada sõnumit
kogemused … brändi kasutamine sponsorluses, üritustes, jne.
(15)
Integreeritud turukommunikatsiooni mõõtmine
Meediakajastus. See mõõtmise  segment  võtab arvesse kõik tarbijatele suunatud 
brändikajastused, mis leiavad aset läbi traditsioonilise meedia. Sellist tüüpi hindamise üheks 
komponendiks on reklaami kaudu aset leidva kajastuse hindamine, teiseks kõik 
avalikkussuhted ning kolmandaks  dimensiooniks on kõik müügipromotsiooni viisid nagu 
kupongid, allahindlused, erimüügid, millest teatatakse tänu kuulutustele erinevates 
meediakanalites (Semenik 2002: 543).
Muljed tootest (brändist). See segment püüab mõõta kogu sihtauditooriumi muljet brändist, 
mis on tekkinud otsese kontakti kaudu. Silmas peetakse kontakte, mis on tekkinud poes, 
kodus, tänaval, sõpradel ja tuttavatel külas ja töö juures. “Juhusliku tähelepanekud, nagu 
näiteks McDonald’sist möödudes söögikoha sildi ja logo märkamine lähevad samuti arvesse 
kui muljed tootest (Semenik 2002: 544).
Isiklikud kontaktid. “On väga erinevaid isiklikke kontakte, mis loovad muljeid brändist. 
Müügiinimesed tehingute tegemisel, vestlused  sõpradega, kontaktid arvamusliidritega, arsti, 
apteekri või  juuksuri  professionaalne nõuanne - need kõik võivad mõjutada teadmisi ja 
teadlikkust brändist” (Semenik 2002: 544).
Kokkuvõte
Selleks, et vältida vastuolu ettevõtte erinevate sõnumite ja kommunikatsioonieesmärkide 
vahel, peavad kõik ettevõtte  turundus - ja kommunikatsioonitegevused olema planeeritud ja 
ellu  viidud koordineeritult ja ühtse süsteemina. Sellest põhimõttest lähtub integreeritud 
turunduskommunikatsioon , mis hõlmab endas ettevõtte kogu sisemistele ja välistele siht- ja 
sidusrühmadele suunatud kommunikatsiooni ning ei piirdu ainult müügiga seotud sõnumitega, 
kuna müüki mõjutavad ettevõtte kõik sõnumid (integrated marketing communications, IMC). 
On erinevaid meetodeid ehk turunduskommunikatsiooni tööriistu (vahel nimetatud ka 
promotsiooni elementideks) mille abil ettevõte oma sõnumid sihtgrupini viib. Nendeks on 
reklaam, interaktiivne kommunikatsioon (internet), otseturundus, müügiedendus, personaalne 
müük, sponsorlus, suhtekorraldus ning toetav kommunikatsioon (telefonikataloogid, meened). 
Mida rohkem rakendatakse koordineeritud planeerimist ja teostust erinevate 
turunduskommunikatsiooni meetodite ja ettevõtte ülejäänud kommunikatsiooni elluviimisel, 
seda integreeritum on ettevõtte kommunikatsioon.
Kasutatud materjalid
1) R.  Arvola - Turunduskommunikatsioon lk 7-13
2) Yastrow, Steve. (1999-2000). “Fully Integrated Marketing”. Journal  of Integrated 
Communications 1999-2000. Northwestern  University .
3) A. Vihalem „Turunduse alused”, „Külim” 2003
4) Duncan, Tom & Sandra E. Moriarty. (1998). “A Communication-Based Model for 
Managing Relationships”. Journal of Marketing, 62, aprill, lk 1.
5) Gronstedt,  Anders . (2000). The Customer Century. Lessons from world-Class 
Companies  in Integrated Marketing and Communications. New  York , New York: 
Routledge.
6) René Arvola „Turunduskommunikatsioon”, „Külim” 2002
7) Belch, George E. & Michael A. Belch. (1997).  Advertising and  Promotion : An 
Integrated Marketing Communications Perspective. New York: Irwin/McGraw-Hill.
8) Semenik,  Richard  J. (2002). Promotion and Integrated Marketing Communications. 
Cincinnati,  Ohio :  South - Western College Publishing.
9) Pettegrew,  Loyd  S. (2000-2001). “If IMC is So Good , Why isn't it Being 
Implemented? Barriers to IMC Adoption in  Corporate  America”. Journal of Integrated 
Communications 2000-2001. Northwestern University.
10) Schultz, Don E. &  Beth  E. Barnes. (1997). Strategic  Brand Communication 
Campaigns . Lincolnwood, IL: NTC Business Books.
11) Eagle, Lynne et al. (1998). “Revisiting the  Concept  of Integrated Marketing 
Communications: Contrasting Perceptions  between Marketers and Advertising Agency 
Executives“.  http://www.deepdyve.com/lp/emerald-publishing/imc-brand -
communications-and-corporate-cultures- client -advertising-3baQmZaMyJ
12) Smith, P.R. (1993). Marketing Communications. An Integrated  Approach . London: 
Kogan  Page.
13)  Slideshow - Kristo Krumm “Turunduskommunikatsiooni juhtimine ja planeerimine“.
14) “Tugev brand tagab konkurentsieelise“ Pilkku Aasma
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98 -
74AA1E3959CE& code =92254