,,Must nool" R. L. Stevenson 254 lk Illustraator: J. Witam Tegelased: John, Henry VI , Daniel, sir Oliver, Richard, Dick , Clipsby , Bowyer , Bennet , Shelton , Nick , Hatch , Hugh Ferryman , Matcham , Carter , Harry , Missa , Joanna , Greensheve , York , Lawless , Duckworth , lord Shoreby , Lancasteri , Dutton, Catesby , Alicia , Pirret , Arblaster , Tom , lord Foxham , Gloucester , Ellis 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest raamat tegelikult rääkis Sõjast Vanaaja sõjast Mingist legendist Kunagisest vägede liikumisest, mida nad tegid sihtkohtade vahel liikudes jne... 2. Tsitaadid Laused, mis meelde jäid Põhjendus, miks just see jäi meelde Üks ambur võttis köie otsa See lause ajas naerma. pihku, ronis kähku ...
Antsla Gümnaasium Robert Samarüütel 12.B Robert Louis Stevensoni ,,MUST NOOL" referaat Juhendaja: õp. Iiri Reile Antsla 2006 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Robert Louis Stevenson 1.1 Elulugu ja looming....................................................................................4 2. ,,Must Nool" 2.1 Teose lühikokkuvõtte.................................................................................6 2.2 Tegelaste iseloomustus.......................................................................................................7 3. Oma arvamus.......................................................................................................................8 Kokkuvõte .............................................................................................
Robert Louis Stevenson 13. november 1850 3. detsember 1894 '' Must nool'' Stevenson üks XIX sajandi teise poole populaarsemaid inglise kirjanikke sündis 1850. a. Sotimaa pealinnas Edinburghis. 1867. a. astus Stevenson Edinburghi ülikooli, et valmistuda insenerikutsele vahetas ta mõne aasta pärast ala ja hakkas õppima õigusteadust. sai 1875. a. loa advokaadina tegutsemiseks. Kuid selle võimaluse jättis ta kasutamata, pühendudes täielikult kirjanduslikule tööle. Looming 1883. a. ilmub raamatuna tema esimene seiklusromaan «Aarete saar» Must nool (1883) Prints Otto (1885) Strange Case of Dr Jekyll and Mr Hyde (1886) Vangistatud (1886) The Master of Ballantrae (1889) The Wrong Box (1889; koos Lloyd Osbourne'iga) The Wrecker (1892; koos Lloyd Osbourne'iga) Catriona (1893) The Ebb Tide (1894; koos Lloyd Osbourne'iga...
Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis Sissejuhatav video: http://arhiiv.err.ee/vaata/ellujaamise-kunst-rahvakunst Video vaatamise ajal: 1. Täida lünktekst Vanad eestlased teadsid, et käpikutes on ................. (vägi) sees. Sõna ,,kunst" teatakse eesti keeles ...... (17) sajandist. Ilu tegemine ei olnud eestlastele varemgi ..................... (tundmatu). Üks koht oli eestlaste elus tähtis, kus kunsti kõige rohkem püüti esile tuua ja teistele näidata. See oli ....................... (pulm). Rahvakunsti iseloomustab ................ (ajatus). See, mis on ainulaadne ja unikaalne, kasvab välja tugevast ................................... (traditsioonist). ..................................... (uurimistöö) on oluline osa käsitöötraditsiooni arengus. Kui me mäletame, siis me kanname kaasas nende inimeste ....................... (lugusid), mida on meile rääkinud meie ............................ (vana...
oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ ...
Müügikultuur Värviline müügipsühholoogia Selleks, et toimuks edukas müük on oluline tunda psühholoogiat. Müügipsühholoogia peab arvestama paljude aspektidega. Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt viie meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/vrvipshholoogia.html) Oma iseseisvas töös käsitlen värvide mõju. Käsitlen seda teemat, kuna värvide psühholoogiat on uuritud väga põhjalikult ja antud teema kohta on piisavalt palju materjali ka eesti keeles. Töös toon ara ka neli tuntud firma logo, mis on müügi osa ja kirjeldan/analüüsin lühidalt nende värvilahendusi. Värvid turunduses sisaldavad alati mingit sõnumi...
Optika ehk valgusõpetus Valgusallikas - See on valgust kiirgav keha.Seda liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks. Valguse levimine - See on valgusenergia kandumine ruumi.Valguselevimise suund kujutatakse valguskiire abil.Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. Valguse peegeldumine - See on füüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus : valgusepeegeldumis nurk on ALATI võrdne langemisnurgaga. Peegeldunud kiire konstrueerimine - Peegelpinnale langenud kiire ja pinna kokkupuutekohta joonestatakse peegelpinna ristsirge, mõõdetakse langemisnurk, arvestades peegeldumisseadust joonistatakse peegeldumisnurk ja peegeldunud kiir. Hajus valgus - See on valgus, mille levimisel puudub kindel suund. Hajus pee...
Alustatud Monday, 30. September 2013, 19:12 Olek Valmis Lõpetatud Monday, 30. September 2013, 19:14 Aega kulus 1 minut 57 sekundit Punktid 14/14 Hinne 100 maksimumist 100 Tagasiside Suurepärane, positiivne tulemus on käes! Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline variant on korrektne, kui 75le tuleb juurde arvutada 35%? Vali üks: =75*1,35 Õige! Osa juurdearvutamiseks tervikule tuleb arv 75 korrutada kas 1,35 või 135%. =75*35 =75/1,35 =75*0,35 Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis märgi abil saab suhtelise aadressi absoluutseks või sega-aadressiks muuta? Vali üks: £ märgi $ märgi Õige! Aadresside muutmiseks absoluutseks või sega-aadressiks kasutatakse $ märki. Absoluutaadres...
Tutvustan Gustav Suitsu luulet kogude ,,Elu ja tuli" ja ,,Tuulemaa" põhjal. ,,Elu ja tuli" 3 luuletust. ,,Tuulemaa" iga aastaaja kohta üks luuletus. ,,Elu ja tuli" 1905 1. Luuletus ,,Aeg juua joobunuks armastusest" Mina mõistan seda luuletustnii, et Ta on justkui armastanud noort neidu, kes polnud veel naine. Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma. ,,Näe, küpsed viinamarjad ju. Küll oled keeland end ammus a´ast." Neid küpseid viinamarju on maailm täis, kuid tema süda ihkab ainult üht. Ka hing on kaua Teda taga nutnud. ,,Maailm on ilusaid naisi täis, Kuid üks on, keda ihkan ma." Ning lõpuks on kätte jõudnud päev, mil kõik takistused on põgenenud ta teelt. On aeg, mil saab juua joobunuks end armastusest! 2. Luuletus ,,Mehed" Luuletus räägib sellest, et mehed on vaprad, tugevad ning oma tõekspidamistele alati truud. ,,.. mehi ei kohuta surm ega haud." ,,.. kindlad on mehed aatele truud." ,,.. mehed seisav...
Taevas, tähtkujud, nende kirjeldus ja vaadeldavus Mis on taevas? Horisondiga piiratud määratlemata kaugusega kumerpind, millele vaatleja näeb projitseeruvat taevakehi. Mis on tähed ja tähtkujud? Tähed on püsivalt helenduvad taevakehad, Päikesega võrreldavad gaaskerad. Tähtkujud on taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa põhjapoolkera kohal) 2) Taeva lõunapoolkeraks(Maa lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda la...
Autor: Teos: Tegelased: Sophokles "Kuningas Oidipus" kuningas Oidipus Platon "Pidusöök" William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, Hamleti onu Claudius, Hamleti ema Gertrude, Ophelia Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Faust, Mefistofeles, Margareta Prosper Mérimée ,,Carmen" Carmen, Don Jóse Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu August Kitzberg "Libahunt" Margus, Mari, Tiina August Gailit Ekke Moor Ek...
,,Nancy Drew musta roosi jälil" Carolyn Keene Tegelased: Nancy, George, Bess, Pippa, härra Drew, härra Shaw, härra Cole, härra Sunderwith, preili Innes, Tony, Simon, majavalvurid, donid jne Sisu: Nancy isa Carson Drew, Nancy ja tema sõbratarid Bess ja George sõidavad Inglismaale Oxfordi ülikooli täpsemalt Boniface´i , külla Carson Drew´i sõbrale härra Shaw´ile. Seal kohtub ta taas oma vana hea tuttava Pippaga, kes on härra Shaw´i tütar. Donide puhketoas olles kohtuvad nad ajaloo õppejõu preili Innesiga. Naine kuuleb, kuidas nad räägivad Dame Gwynethiga Davesist ja sellest, et too suri paar kuud tagasi ja naine kuuleb ka seda, et Nancy teeb vahel detektiivi tööd. Varsti jõuab kätte ka õhtusöögiaeg. Nancy, Bess, George ja Pippa pannakse kõik eraldi istuma. Nancy satub prantsuse keele õppejõu härra Sunerwithi kõrvale. Õhtusöögi ajal märkab Nancy järsku mingit liikumist laulikuterõdu juures, kuid ei näe, kes seal on. Järgmisel hetkel lenda...
,,Läänemere isandad" August Mälk Ata suurvanem Lehho poeg, Alari isa. Ata oli väga rahumeelne ja kaalutlev, üritas lahendada probleeme sõnade, mitte rusikatega. Kaitses oma valduste au ega lasknud kellelgi oma kodukohas ega selle läheduses teha halba ilma karistust teenimata. Erinevalt Alarist oli ta sinisilmsem, ega tahtnud uskuda Musta Olavi kurje kavatsusi. Alar Ata poeg. Kuumaverelisem, kui tema isa. Alguses ei mõista, missugune koorem kaasneb suurvanemaks olemisega, kuid pärast pikka rännakut, isa ja sõprade kaotust, hakkab aru saama oma nüüdsetest kohustustest. Alar on oma isasse selles suhtes, et ka tema on kindel, et kuritöö ei tohi jääda karistuseta. Just seetõttu võtabki kokku ta kogu Saaremaa viikingid ning asub teele Rootsi poole, kus vallutatakse Sigtuna linn. See oli kättemaksuks selle eest, et Alarit ja tema sõpru mööda...
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Uurimistöö EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU Autor: Kristofer Paulberg Juhendaja: Leene Soekov Pärnu 20121 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................3 2. Antiikolümpia ehk Olümpiamängud ajalugu.........................................................................4 2.1. Päritolu............................................................................................................................4 2.2. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta........................................................................4 2.3. Ajalugu............................................................................................................................4 2.4. Esimesed olümpiamängud...............................................................................................5 2.5...
Sissejuhatus Olümpiamängud on kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused. Olümpiamängud said oma nime Olympose mäe järgi. See mägi asub Kreekas. Esimesed olümpiamängud toimusid umbes 3000 aastat tagasi. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ja seal osalesid ainult mehed. Võitjatele pandi kaela suur pärg. Tänapäeval võistlevad olümpiamängudel nii mehed kui ka naised. On suveolümpiamängud ja taliolümpiamängud. Mängud toimuvad erinevates riikides ja vaheldumisi iga kahe aasta järel. Olümpiamängud avatakse olümpiatule süütamisega. Olümpiatõrvikut kannavad tublimad sportlased. Avamispeol heisatakse valge olümpialipp, millel on viis värvilist rõngast. Rõngad tähistavad erinevaid maailmajagusid: sinine - Euroopa, must - Aafrika, punane - Ameerika, kollane - Aasia ja...
12. klassi teooriaküsimused 1. Kes on kaasaegsete olümpiamängude idee autor ning kus ja millal toimusid esimesed olümpiamängud? Kaasaegsete olümpiamängude idee autor on Pierre de Coubertin. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid Ateenas 1896. aastal. 2. Kes oli esimene eestlane, kes võitis esimese olümpiamedali ja mis alal? Esimene eestlane, kes võitis olümpiamedali, oli Martin Klein. Ta võitis Stockholmis 1912 hõbemedali kreeka-rooma maadluses. 3. Mis on EOK ja kes on praegu selle organisatsiooni esimees? EOK on Eesti Olümpiakomitee. Selle praegune esimees on Mart siimann. 4. Kas Eestis on toimunud olümpiamänge, millal ja kus? Eestis, Tallinnas toimus 1980. aastal Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. 5. Millal ja kus osalesid eestlased taasiseseisva võistkonnana olümpiamängudel? 1992 Albetville 6. Mis on olümpialiikumise eesmärgid: - anda panus rahumeelse ja parema maail...
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...
Suur ja väike algustäht Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke. Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne. Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel. Läbiv suur täht: · Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem, säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja · Taevakeha...
Tartu Veeriku Kool Taastumatud loodusvarad inmese elus Referaat Karl Nool 8a klass 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nafta............................................................................................................................................4 Põlevkivi.....................................................................................................................................4 Kivisüsi...........
1 LOGOS sõna, seadus, loogika. Loogika on õpetus õigest mõtlemisest, õige mõtlemise reeglitest. Rajajaks Aristoteles (384- 322) Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Ka...
2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 6. - 13. augustini Göteborgis Rootsis 1 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. M...
SÕIT RISTMIKEL Ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Pööret lõpetades peab juht andma teed jalakäijaile, kes ületavad sõiduteed, millele juht pöörab, ning jalgrattureile ja mopeedijuhtidele, kes ületavad seda mööda jalgrattateed. Sama kord kehtib ka reguleeritaval ristmikul, mida ületatakse foori lubava tule ajal. SÕIT RISTMIKEL Pöörates vasakule või tagasi, peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale, või on temast möödasõidul. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid. Ülaltoodud nõue ei kehti, kui vasakule või tagasi pööratakse reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, olles peateel, mille suund muutub, või reguleeritaval ristmikul ajal, mil põleb vasakule osutav nooltuli nooltuledega fooris või lisasektsioonidega fooris koos rohelise põhitulega....
Eesti Punk Eesti punk on punk Eestis, osa rahvusvahelisest punkist. See sai alguse1970.aastate lõpus. Ent mõni mees oli punkar juba enne seda, nagu näiteks Aleksander Müller (1947), Irwin Art, Mikk Pilv või Richard Nool . Inimesed, kes punki juurde sattusid, võtsid selle ideed omaks ja hakkasid neid järgides ka vastavalt tegutsema. Kuna punk oli ühiskonna juhtiva kihi poolt kehtestatud normide ja võimu vastu, siis kandsid maavalla punkarid endas mässu riiki valitsevate poliitikute vastu. Punkarite hulgast võis leida tõelisi anarhiste ja vabadusvõitlejaid, näiteks Hillar Mardo, hüüdnimega Rumbold. Inimeste puhul, kes siis punkariteks hakkasid, oli tegemist ühe põlvkonnaga. Enamuses olid nad sünniaastatega 1960-1965 aga ka vanemad ja nooremad. Peamised mässuvaimu kandjad Eesti NSV-s olidki punkarid. Kuna nad ei kartnud avaldada oma mõtteid ja tõekspidamisi, kaasnes sellega hulganisti probleeme. Aga noorte jaoks, kes olid kuidagimoodi satt...
Referaat R.L. Stevenson "Aarete saar" (nimi) ... Klass Õpetaja: ......... 2010 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Autorist.....................................................................................................4 Aarete saar................................................................................................5 Lemmikkoht..............................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................8 Sissejuhatus Valisin selle raamatu, k...
Kaasaegsed olümpiamängud Suveolümpiamängud Ateena 1896 Olümpial osalesid 12 riigi sportlased: Austraalia, Austria, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Ungari ja USA. Sportlaste arv kõigub eri allikates 219 ja 311 vahel. Võisteldi 9 spordialal: kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, riistvõimlemine. Võistlusalasid oli 43. Majutuse pidid võistlejad endale ise otsima. Omapärane võistlusala oli 100 m vabaujumine sõjalaevade madrustele. Registreerus 14 võistlejat, kuid ainult 3 neist julges hüpata külma vette. Eestlane Hermann Lerchenbaum oli tulnud olümpiale osalema sõudmises sõjalaevade päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osal...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool LINNUTEE EHK GALAKTIKA Referaat Koostaja: Jaan Sild AV10 Juhendaja: Õp. Tiit Lapp Vana-Võidu 2013 Sissejuhatus Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne gal...
Eesti erakonnad Pt. 3.5 Iseseisev töö valimismaterjaliga 1. Erakonna nimi 2. Mis on erakonna logo? Mida see sümboliseerib? 3. Millist ideoloogiat erakond esindab? Kas ja kuidas see materjalis kajastub? 4. Too välja kolm lubadust, mis materjalis antakse. Kui reaalsed need lubadused on? 5. Kellele on materjal suunatud? Kas see täidab oma eesmärgi? Eesti Keskerakond Asutatud 1991 Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995- 1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, T. Aas, A. Must, P. Toobal, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, M. Tuus-Laul, M. Korb, T. Mölder, J. Karilaid, Y. Toom Liikmeid üle 14 000 Eesti Keskerakond Riigikogus 26 kohta Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus Euroopa Parlamendis 1 koht Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses 2004 leping Ühtse Venemaaga Toetus mitte-eestlaste seas 84% (2010) Kuulub Eur...
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................
29.04.2009 Eesti riigikogu. Sisukord Sisukord......................................................................2lk Sissejuhatus................................................................3lk Riigikogu ajalugu........................................................................46lk Sissejuhatus Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 1920. aasta põhiseaduse alusel o...
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · R...
Riigikogu Kerttu Koemets 9b Tallinna Mustamäe Gümnaasium 2009 Riigikogu Demokraatlikus riigis kannab kõrgeimat seadusandlikku võimu rahva valitud esinduskogu parlalment. See sõna tuleneb prantsuse keelest ning väljendab parlamendi peamisi ülesandeid käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme. Eestis kutsutakse parlamenti riigikoguks. Kuid mis on täpsemalt Riigikogu ülesanded? Kes kuuluvad Riigikokku? Kuidas valitakse Riigikogu liikmeid? Milline on Riigikogu struktuur? Kes kuuluvad praegusesse Riigikokku? Nendele küsimustele üritame vastused saada. Ülesanded Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim, mis tähendab seda, et nende ülesandeks on seadusi välja töötada ning vastu võtta. Kuid lisaks seadusloomele on riigikogul ka muud ül...
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on võrdne. · Elektronid tiirlevad ümber tuuma kindla raadiusega ringikujulisel orbiidil. Seespoolsed elektornkihid on kõige madalama energiaga, tuumast kaugemad on suurema energiaga. Elektronkihid täituvad energia kasvu järjekorras: esmalt kõige väiksema energiaga kihid, siis suurema energiaga. · Igasse elektronkihti mahub kindel arv elek...
Varstu Keskkool 10. klass Elise Kasak Mangaan Referaat Juhendaja: Helen Oppar Varstu 2009 1. Nimetus ja avastamine Mangaan ja magneesium said oma nimetused sõnast magneesia. Kahe keemilise elemendi nimetuse tulenemine ühest ja samast sõnast seletub sellega, et pürolusiiti vastandati kaua aega valgele magneesiale ja nimetati mustaks magneesiaks. Pärast metalli saamist puhtal kujul nimetati mangaan ümber. Nimetuse aluseks oli kreekakeelne sõna manganese, mis tähendas puhastama (vihje selle kasutamisele minevikus klaasi puhastajana). Mõned uurijad arvavad, et elemendi nimetus tulenes ladinakeelsest sõnast magnes magniit, kuna pürolusiiti, millest toodetakse mangaani, peeti minevikus selle aine teisendiks, mida praegu nimetatakse magnet- rauamaagiks. (5) Rootsi keemik Karl Wilhelm Scheele tunnistas 1774. aastal esimesena mangaani elemendina. Samal aastal eraldas Ghan mangaani maakidest. (7) ...
Vanemhool ja paarumissüsteemid Paarumissüsteemide tüübid Sugulisel sigimisel peavad eri soost isendid järglaste soetamiseks koopereeruma ja omavahel paaruma. Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde; · · polügaamia (mitmikabielu), kus isendil on rohkem kui üks sigimispartner. Polügaamia jaguneb omakorda alatüüpideks: o o polügüünia (mitmenaisepidamine), kus üks isane paarub mitme emasega, igal emasel aga on vaid üks isane sigimispartner. ...
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pik...
VIISIMRUSES ESINEVAD EESSNAD KUIDAS? by bus (bussiga) by train (rongiga) by plane (lennukiga) on foot (jalgsi) in English (inglise keeles) in a loud voice (valju hlega) in a whisper (sosinal) with difficulty (suure vaevaga) with care (hoolikalt) with his key (vtmega) without delay (viivitamata) AJAMRUSES ESINEVAD EESSNAD MILLAL? IN 1. Pikad ajajrgud (sajandid, aastad, aastaajad, kuud) *in June (juunis) *in spring (kevadel) *in 1991 (1991. aastal) 2. Pevaperioodid (v.a. sel- at night) *in the morning (hommikul) *in the afternoon (prastlunal) *in the evening (htul) AT 1. Tpsed kellaajad, vanused *at 5 o'clock (kell viis) *at (the age of) 17 (17-aastaselt) 2. Phad, ndalavahetused *at Christmas (julude ajal) *at weekends (ndalavahetustel) 3. Sgiajad *at lunch (lunasgi ajal) 4. Snad, mis viitavad ajale *at the same time (samal ajal) *at the moment (hetkel) ON 1. Lhemad ajajrgud (thtpevad, ndalapevad) *on Monday (esmaspeval) *on the firs...
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
Kehatüübid ja toitumine Koostas: Rutt Kuusemäe 2006 Kehatüübid Skeleti iseärasusi arvestades võib eristada 4 rahvaliku nimetusega kehatüüpi: liivakell, õun, pirn ja pulk. Teaduslikumas käsitluses võetakse arvesse ka ainevahetuse iseärasusi , mis liigitab kehatüübid kolmeks: mesomorfiks ehk atleetlikuks, endomorfiks ehk ümaraks ja ektomorfiks ehk kõhnaks. Päris puhtaid tüüpe on umbes 20%, ülejäänud on segud. Segunada võivad näiteks mesomorf ja endomorf, kes annavad kokku ülekaalulisusele kalduva, kuid samas lihaselise inimese. Mesomorf ja ektomorf moodustavad ideaalse keha, mis on vormis ilma treeninguta. Selline inimene võib süüa kõike nõrkemiseni, ilma, et kehakaal tõuseks. Endomorfi ja ektomorfi segu ei saa olla, sest korraga ei saa olla kõhn ja paks. MESOMORF Liivakella kuju, nii naiselik kui atleetlik, laiad õlad, kitsad või õl...
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve...
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
LUUA METSANDUSKOOL Retkejuht Sessiooniõpe JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid om...
Mükoloogia eksam 18.mai 2015 1. Sissejuhatus mükoloogiasse. Mükoloogia seeneteadus on seeni uuriv teadusharu. Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi. Ta kasutas seeni: kasekäsn, tuletael. Keskaegsed teadmised seentest: - seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem taimede ja pinnase eritised - seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon - termini ,,mükoloogia" looja. Fries - laiahaardeline seente süsteem. Bary - eksperimentaalne mükoloogia. Seente ontogenees. Seente morfoloogia. Kniep - tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel. Flemming - penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 6000 liigi. 2. Seente iseloomustus. Seened on üks eukarüootsete organismide riikidest. Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukes...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt .................................................................................
1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk. Omadused: 1. Lõpplikkus – töö peab lõpp...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
