Optika ehk valgusõpetus (5)

Optika ehk valgusõpetus

Optika ehk valgusõpetus Valgus Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgus jaguneb kaheks soojadeks valgusallikateks ja külmadeks valgusallikateks. Nähtamatuvalgusallikas on Infravalgus lühend IV , teda nimetatakse ka soojuskiirguseks Ultravalgus on nähtamatu valgusallikas lühend UV. Ultravalgus hävitab baktereid. (Kasutatakse haiglates mikroorganismide tapmiseks). Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimine on füüsikaline nähtus, valgus levib sirgjooneliselt, valguse

Füüsika mõisted

8.klass · Valgusallikas valgust kiirgav keha. Liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks · Valguse levimine valgusenergia kandumine ruumi, suuna kujutatakse valguskiire abil. · Valguse peegelduminefüüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vajel. Valguse peegeldumisnurk=valguse langemisnurk · Hajus valgus Valgus mille levimisel puudub kindel suund · · Hajus peegeldumine valguse peegeldumine , mille tulemusena valgus pärast peegeldumist levib kõikvõimalikes suundades · Peegelpind ja mattpind peegelpind on täiesti sile, valgus peegeldub kindlas suunas. Mattpinnal on väikesed konarused ja peegeldab valgust hajusalt · Valge, must ja hallpind valge95% peegeldub mustalla 5% peegeldub hall595% peegeldub · Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust

Miks me näeme kehi ?

Miks me näeme kehi ? *VALGUS Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikad mis kiirgavad valgust seetõttu et on kuumad neid nimetatakse soojuslikeks valgusallikateks . Näiteks: lõke, elekripirni hõõgniit ja päike. Jahedad või külmad valgusallikad on valgusallikad mis kiirgavad valgus olles ise jahedad. Näiteks: virmalise,helendavad organismid ja teleriekraan. Valgus, mis tekitab valgusaistangu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Infravalgus on nähtamatu valgus, mille abil soojenevad kehad see päras nimetatakse seda ka soojus kiirguseks . Ultravalgus on organismidele ohtlik nähtamatu valgus

Optika ehk valgusõpetus - 8. klass

Langemisnurk= Peegeldumisnurk. = Valguse suund on pööratav. Mattpind peegedab valgust kõikvõimslikes suundades. Nt: paber. Valgus mis levib kõikvõimalikes sundades nimetatakse hajusaks valguseks. Peegelpind peegeldab valgust sirgelt. Vesi annab peegelpildi kui ta on sile ning lainetavalt veelt ei näe peegelpilti. Valguse neeldumine. Mida tumedam on keha, seda rohkem ta valgust neelab. Valgusenergia muutub soojuseks. Energia ei kao kuhugi vaid muundub. Selleks, et valgus silma ei kiirgaks kantakse päikeseprille, sest need neelavad valguse ja see enam ei ärrita liigselt silma. Valge pind peegeldab talle langenud valgusest 95 % ja must pind peegeldab langenud valgusest 5 %. Nägemine. Valgus on nähtav siis kui see levib silma. Valguallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu. Me tajume kehi valguse silma langemise sihis. Osad loomad kes väidetavaltnäevad pimedas ei näee tegelikult täispimeduses. Vari.

Valgusõpetus ehk optika

Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib läbipaistvas aines kui ka tühjuses. Valguse levimine on füüsikaline nähtus.

Optika

Valgusvihk

Valgus Valgus vajab energiat selleks et valgust tekitada. Valgus allikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Infravalgus(IV) Peale nähtava valguse kiirgavad valgus allikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu valguse ühte osa nimetatakse infravalguseks. Ultravalgus(UV) Pikemaajalisel päevitamisel hakkab nahk punetama ja tekib põletik. Naha punetamine on nahas tekkinud fotokeemiliste reaktsioonide tagajärg. Neid keemilisi reaktsioone kutsub esile ultravalgus. Ultra valgus on samuti nähtamatu nagu infravalguski. Maad kaitseb UV eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht. Valguse levimine Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib nii läbipaistvas aines kui ka tühjuses.Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valgus levib sirgjooneliselt. Füüsikas on kindel tähendus sõnadel valguskiir ja valgusvihk. Valgusvihu, mis moodustab teineteise eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks.

Valgus ja valguse levimine

valguseks. 5)Kuidas nimetatakse soojuskiirgust? Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda ka soojuskiirguseks. 6)Missugune osa valgusest on organismidele ohtlik? Ohtlik osa ultravalgusest võib tekitada nahavähki, mikroorganismidele aga mõjub surmavalt. Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi. 1.Valguskiir - valguse levimise suunda näitav joon. 2.Valgusvihk - ruumi piirkond, kuhu valgus levib. 3.Valguse sirgjoonelise levimise seadus: valgus levib sirgjooneliselt (vari) 4.Valgusvihu kuju järgi jaotatakse valgusvihk: a.hajuv valgusvihk - koosneb teineteisest eemalduvatest valguskiirtest. b.Paralleelne valgusvihk - koosneb paralleelsetest valguskiirtest. c.Koonduv valgusvihk - selle moodustavad teineteisele lähenevad valguskiired. 5.Mis on korrapärane peegeldumine? Korrapärane

Füüsika 8. klass

   Infraheli, kuuldav heli ehk hääl ja ultraheli on heli liigid.    Kajaks nimetatakse tõkkelt peegeldunbud heli, mis on kuuldav alghelist lahus.    Müraks nimetatakse inimest häirivat tema tervist ja heaolu kahjustavat heli.    Füüsikas nimetatakse müraks korrapäratu võnkumise tulemusena tekkivat heli. VALGUS Valgus kujutab endast lainet.  Valgus kannab energiat.  Energia tõttu saab valgus soojendada kehi, kutsuda esile keemilisi reaktsioone; valguse abil saab tekitada elektrivoolu. Valgusallikaks on valgust kiirgav keha.  Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks.  Soojuslikes valgusallikates saadakse valguse kiirgamisest vajalik energia soojusliikumise arvelt.  Külmad valgusallikad on soojuslikest energiasäästlikumad.