· Rohukamara liigilisest koosseisust; · Kasvutingimutest · Muru kasutusotstarbest Murude hooldusklassid Ilumuru (Al) esindusliku, vastupidava ja eriti kõrgetasemelise ilmega murud ja pargialad, millide rajamisel on vaja erilist täpsust ja korrektsust. Kulumist praktiliselt ei esine. Esindusalad, avalikud alad kesklinnas. Sageli rajatakse siirmurust. Tarbemuru(Alla ja Allb) - mänguväljakud, puhkealad, õuealad. Tugevad ja kulumisele vastupidavad murud. Kasvualus on vastavalt projekteerimstingimustele tugevdatud. Niidu(Alll) niitmisega hooldatavad looduslikud õuealad, pargid, niidud, lilleaasad,heindamaad. Niidud üldjuhul ei talu väga intensiivselt tallamist. Ilumurud on esindushoonete ümbrusse ja linna kesksete haljasalade nn parterosadel paiknevad intensiivselt hooldatavad murud. Ilumurud rajatakse väheliigiliste seemnesegudega, kasutades igast liigist 2-3 sorti. Liikide valikul ei ole oluline nende
niiskuskindluseni. 2.2 XPS Kasutatakse ka XPS-i (Extruded polystyren) materjal pressitakse vormi surve all ja kärgede vahel puuduvad tühimikud, tänu sellele ei saa niiskus sisse tungida. Värvuseks on sinine. Seda on sobilik kasutada ka kõige raskemates tingimustes, sest materjali ei ohusta pinnase külmumine, sulamine ega kuivamine. XPS-i näitajad on EPS-i näitajatega sarnased. Palju kasutatakse Styrofoam toodet, mis talub hästi niiskust, on mädanemiskindel ja ebasobiv kasvualus seentele, mikroorganismidele ja kahjuritele. Lahtise tule ja kuumuse puhul on toode põlev ehk siis tal on olemas kõik omadused, mis on vajalikud heale soojustusmaterjalile. 3. HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsioon tehakse vundamentidele pinnase niiskuse, sademevee ja survevee vastu. Pinnase niiskus võib kapillaarsuse tõttu tõusta hoone välisseina, mille tõttu seina soojajuhtivus suureneb ja esimese korruse ruumid niiskuvad. Niiske välissein on vähem vastupidav, kuna materjal
1) planeeritakse vähemalt 3 m laiune tehnovõrkudest vaba ala ühe puurea kohta. Istik peab olema vähemalt 2 m sõiduteepoolsest äärekivist eemal v.a juhul, kui tegemist on haljastuse uuendamisega antud kohas ja kaitstud lumetõrjeks kasutatava soola eest; 2) haljasribale, mis on kitsam kui 3 m, või sillutatud alale võib istutada puu vaid siis, kui kasvupinnase mahtu suurendatakse sillutise alla rajatava tugipinnasega või teisel viisil. Tugipinnas on tugevdatud struktuuriga kasvualus, mis koosneb tugimaterjalist ja kasvusubstraadist. Tugipinnase rajamise põhietapid on toodud lisas 6 Tugipinnase (tugevdatud struktuuriga kasvualuse) rajamise nõuded; 3) kavandatakse spetsiaalsete kastmissüsteemide kasutamist; 4) kasutatakse tänavapuu istikuid, laiema kui 5 m haljasriba korral võib kasutada ka pargipuid; 5) puude istutamine kavandatakse gruppide või ridadena, et mitme puu juurtele jääks ühine suurem kasvuala;
külmumist ja peale paigaldatakse võimalikult kiiresti uus kiht. Külmunud materjali ei tohi tihendada. henduskordadega. [5] 3.4. Haljastuskihi rajamine Kasvumulda võib kasutada projektis määratud objektidel ning selle tarnija ei pea olema registreeritud ja võib müüa või anda üle ilma tootekirjelduseta. Enne kasutamist tuleb uurida lõimist ja toitainete sisaldust. Kasvualus ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri ja võõraid esemeid. Murupinnad rajatakse vastavalt projektis määratud paikadesse ja vastavalt tingimustele klassi järgi. [5] 7 4. BRIGAADIDE KOOSSEISUD Brigaadide koosseisud on määratud vastavalt kursuseprojekti juhendile ning on järgmised [3]: krundimärketööd 2 töölist;
tänavapuude tugipinnas (kirjeldus punktis 7) vähenõudlike hapulembeste taimede kasvupinnas katusehaljastuse kasvupinnas niidumurude kasvupinnas Mõnel juhul aga vajatakse täiesti unikaalset ehk rätsepatööna valmistatavat kasvupinnast. Näitena võib tuua rododendronitele sobiva pinnase. Teatavas mõttes on rätsepatööga tegemist ka modelleerimispinnase puhul (vt p 6.2.9). Vahet tuleb teha ka kasvualuse ja kasvupinnase vahel. Kasvualus on insenertehniline rajatis, mis koosneb kõigist vajalikest aluskihtidest, geotekstiilidest, drenaaži- ning niisutussüsteemidest ja kasvupinnasest. Kasvupinnas on eelpool kirjeldatud komponentidest kokku segatud, kindlatele parameetritele ning taimejuurtele vajaliku kasvuruumi mahule vastav juurekeskkond. Kasvumuld on puittaimede istutusaugu täitmiseks kasutatav huumusrikas mineraalmuld. 6.1. Erinevate kasvupinnaste iseloomustus
Levinuimad sümptomid on allergiline nohu, limaskesta ärritus, köha ja hingeldamine. Tervisehäireid põhjustavad nii mikroorganismid ise kui ka nende ainevahetuse käigus tekkivad toksiinid (Indermitte). 4.1 Meetodid 4.1.1 Hallituse kasvuks kriitilised tingimused Hallitusseente kasvu tekkeks on vajalik sobiv: niiskus (suhteline niiskus kasvupinnal ≥ 75…80 %); temperatuur (0...+50°C, kuid arenguks parim temperatuur on +20...+35 °C); kasvualus (piisavalt toitaineid, aluselisus pH 5...6); sobivate kasvutingimuse esinemise aeg. Mikrobioloogilist kasvu mõjutab veel õhu liikumine, soojus- ja valguskiirgus. Hallitusseene kasvuks kriitilise suhtelise niiskuse sõltuvus temperatuurist, vt. Joonis 4.1. Joonis 4.1 Hallituse kasvuks soodsad keskkonnatingimused puidul (vasakul: Viitanen 2001, paremal: Sedlbauer 2001, Clarke et al. 1998 ja Hens 1999). Joonis 4
annaabi.ee 
