Mullatööde tehnoloogiakaart (0)
Microsoft Word - Mullatööde tehnoloogiakaart - Marian Jürisalu-Lisitsyna_KHE2020.docx
Marian Jürisalu-Lisitsyna
MULLATÖÖDE
TEHNOLOOGIAKAART
KURSUSETÖÖ
Õppeaines: Tehnoloogia I
Ehitusinstituut
Õpperühm: KHE2020
Juhendaja: Lektor Anneli Ramjalg
Tallinn 2022
2
SISUKORD
1
HOONE OSADE HARJUTUSTÖÖ KIRJELDUS ................................................................. 5
2
MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART ......................................................................... 7
2.1
Tööde loetelu ................................................................................................................... 7
2.2
Tööprotsesside kirjeldus .................................................................................................. 7
2.2.1
Krundi märketööd ................................................................................................... 7
2.2.2
Kasvupinnase eemaldus ehk koorimine .................................................................. 8
2.2.3
Mineraalpinnase eemaldus ...................................................................................... 8
2.2.4
Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla ...................................................... 8
2.2.5
Geodeetilised märgid taldmiku plokkidele ............................................................. 8
2.2.6
Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus ............................................................... 8
2.2.7
Vundamendi seina plokkide paigaldus .................................................................... 9
2.2.8
Süvendi tagasitäide .................................................................................................. 9
2.2.9
Haljastuskihi rajamine ............................................................................................. 9
3
NÕUDED TÖÖDE KVALITEEDILE .................................................................................. 10
3.1
Pinnase eemaldamine .................................................................................................... 10
3.2
Kaevetööd ...................................................................................................................... 10
3.3
Täitetööd ........................................................................................................................ 10
3.4
Haldjastustööd ............................................................................................................... 10
4
BRIGAADIDE KOOSSEIS .................................................................................................. 11
5
TÖÖ MAHTUDE ARVESTUS ............................................................................................ 12
5.1
Töö mahtude arvutus ..................................................................................................... 12
6
TÖÖ AJAKULUKUSE MÄÄRAMINE ............................................................................... 14
7
EHITUSMASINATE MÄÄRAMINE .................................................................................. 15
7.1
Kaevamise tööd ............................................................................................................. 15
7.1.1
Roomikekskavaator CATERPILLAR 320GC ...................................................... 15
7.2
Transpordivahendid ....................................................................................................... 16
7.2.1
Kallurveok Scania 6x4 .......................................................................................... 16
7.2.2
Tõstukmasin Volvo FH16 kraana/multilift ........................................................... 17
7.2.3
Pumi ...................................................................................................................... 18
3
7.3
Tihendamise tööd .......................................................................................................... 19
7.3.1
Wacker Neuson BPU2540A .................................................................................. 19
7.3.2
Pinnasetihendaja Wacker Neuson BS60-4AS ....................................................... 20
7.4
Vundamendi müüritööd ................................................................................................. 21
7.4.1
Segumasin Atika Optimix M150E ........................................................................ 21
8
VEOKITE VAJADUS .......................................................................................................... 22
8.1
Mineraalpinnase kaevetööd, transport ja utiliseerimine ................................................ 23
8.2
Tagasitäite tööd ............................................................................................................. 24
9
EHITUSMASINATE LIIKUMISSKEEM PLATSIL .......................................................... 25
10
KALENDERGRAAFIK ........................................................................................................ 26
11
TÖÖOHUTUSNÕUDED ...................................................................................................... 27
Lisa 1. Vundamendi plaan ............................................................................................................. 30
Lisa 2. Vundamendi lõige ............................................................................................................. 31
Lisa 3. Ehitustranspordi liikumisskeem ........................................................................................ 32
Lisa 4. Mulla- ja vundamenditööde kalendergraafikud ................................................................ 33
4
SISSEJUHATUS
Käesolevas dokumendis käsitletakse ette antud ehitusprojekti jaoks vajaminevat mullatööde teostamise
tehnoloogiaprotsessi, alates krundi piiride märkimisest kuni haljastuskihi rajamiseni. Töö teostamiseks
on kasutatud õppeaine Hoone kavandamine + projekt raames rajatava hoone kohvik-restoran
lähteandmeid. Antud kursusetöö eesmärk on koostada vundamenditööde graafik, mille raames
kirjeldatakse: kasutatavaid materjale; vajaminevaid ehitusmasinaid; tööjõudu; töö teostamiseks kuluvat
aega ja kogumaksumust. Töös kirjeldatakse ka järgitavaid tööohutusnõudeid ja standardeid, et tagada
maksimaalne ohutus ja tõrgeteta töö kulg igas etapis.
5
1 HOONE OSADE HARJUTUSTÖÖ KIRJELDUS
Projekti koostamiseks oli ette antud hoone, kohvik-restoran, esimese korruse põhjaplaan koos teise
korruse eksplikatsiooniga. Lisaks oli vaja lähtuda ette antud avade mõõtmetest, nõutud korruse
kõrgusest, välisseinte paksusest ja nendes kasutatavate materjalide loetuelust. Hoone asukohaks määrati
Läänemaal Nigula vallas asuv küla, Kullamaa.
Hoone välisseinad koosnevad 250 mm Fibo 5 MPa kergplokkidest. Välisseinte soojustuseks on valitud
200 mm paksune mineraalne Paroc kivivill ja viimistlusmaterjaliks on valitud krohv. Välisseinte paksus
on 455 mm.
Vundamendi kaevesügavus kaevati 1,1 m sügavuselt, milles arvestati 200 mm killustiku kihti, 300 mm
vundamendi taldmiku paksust ja 600 mm vundamendi seina. Vundamendi sein soojustati 150 mm
paksuse vahtpolüstüreeni kihiga ning lisaks paigaldati drenaaži kihti 5% kalde all 100 mm
vahtpolüstüreeni plaat koos geotekstiili alusega.
Krundi pindala on 2000
m!, millele rajatakse piirdeaed perimeetriga 38 × 2 + 48 × 2 = 172 m. Selleks
on käesolevas dokumendis välja toodud hinnakalkulatsioon (
Tabel 1). [1]
Tabel 1. Piirdeaia kogus ja maksumus
Nimetus
Kogus
Ühik
Periood
(1 kuu)
Ühiku
hind
(1 päev)
Kokku
Hind, €
Koos
km–ga, €
Piirdeaed
(3,45*2,0*0,04) m
50 tk
1
0,17
255,00
306,00
Alus (25;16 kg)
49 tk
1
0,04
58,80
70,56
Ühendusklamber
49 tk
1
0,01
14,70
17,64
Kokku koos käibemaksuga: 394,20
6
Hoone esimese korruse põhiplaani eskiislahendus on näidatud (Joonis 1 ). [2]
Joonis 1 . Hoone esimese korruse põhiplaan
7
2 MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART
2.1 Tööde loetelu
Tööde järjekord [3]:
1) krundi märketööd;
2) kasvupinnase eemaldus ehk koorimine;
3) mineraalpinnase eemaldus;
4) killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla;
5) geodeetilised märgid taldmiku plokkidele;
6) vundamendi taldmikuplokkide paigaldus;
7) vundamendi seina plokkide paigaldus;
8) süvendi tagasitäide;
9) haljastuskihi rajamine. [3]
2.2 Tööprotsesside kirjeldus
Käesolevas alapeatükis on antud lühikirjeldus eelnevas loetelus olevatele tööprotsessidele. [3]
2.2.1 Krundi märketööd
Esimeses etapis teevad märketöid geodeedid, kes mõõdistavad nivelliiri ja reeperiga krundi 0-kõrguse ja
teised vajalikud kõrgused. Sellest lähtuvalt märgistatakse maastikule ehitatava hoone teljestik.
Teljepostid kinnitatakse tugevalt näiteks postide või terastorude abil selleks, et hiljem tagada võimalus
märkide taastamiseks. Nööri abil kantakse märktarale peateljed ja nende suunad ning seejärel ülejäänud
teljed. Maapinna märgistamiseks kasutatakse võimalikult erksat aerosoolvärvi, et hilisematel
kaevetöödel märgistus silmapaistev oleks.
8
2.2.2 Kasvupinnase eemaldus ehk koorimine
Selleks, et ehitusmasinatel oleks võimalik sujuvalt ehitusplatsil liikuda, on vaja eemaldada kasvupinnas.
Selleks kasutatakse ekskavaatorit ja kallurautot, kuhu pinnasematerjal laaditakse ning seejärel viiakse
materjal krundist 200 m kaugusele hoiualale, et seda hiljem krundi maapinna viimistlemisel kasutada.
Kooritud pinnasematerjal asendatakse ehituse ajaks killustikuga, et tugevdada maapinda, millel raske
ehitustransport liikuma hakkab. [4]
2.2.3 Mineraalpinnase eemaldus
Ekskavaatori abil kaevatakse välja mineraalpinnas. Süvendist väljakaevatud materjal transporditakse
kallurautoga krundist 3 km kaugusele ja utiliseeritakse. [4]
2.2.4 Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla
Vundamendi taldmiku alla on vajalik rajada vähemalt 200 mm paksune killustiku või kruusa kiht.
Toiming on vajalik tagamaks tugev ja ühtlane aluspind vundamendile. Killustiku transpordiks
ehitusplatsile kasutatakse kallurautot. Ekskavaatoriga asetatakse killustik süvendisse ja tihendatakse
pinnasetihendajaga, et vältida hilisemat vajumist. Seejärel saab alustada piisavalt tugevale pinnasele
vundamendi taldmiku ehitust. [4]
2.2.5 Geodeetilised märgid taldmiku plokkidele
Vundamendi taldmikuplokkide märgistamiseks kasutatakse näiteks maapinda asetatud metallvardaid.
Metallvardad pannakse välisseina nurkade asukohta. Varraste külge seotakse peen nöör, et seina saaks
laduda mööda sirget joont. [3]
2.2.6 Vundamendi taldmikuplokkide paigaldus
Vundamendi taldmikuplokid asetatakse varem ettevalmistatud killustikupinnasele. Vastavalt
ehitusprojektile laotakse plokid geodeetiliselt märgistatud telgedele kraanaga. Lisaks kraanajuhile
osalevad toimingul kaks ehitustöötajat.
9
2.2.7 Vundamendi seina plokkide paigaldus
Enne vundamendi seinaplokkide laduma asumist on tarvis taldmikuplokkidele paigaldada
hüdroisolatsioon. Seejärel alustatakse plokkide ladumisega hüdroisolatsiooni materjali peale. Sirges reas
ladumist tagab varem seotud nöör ning seinaplokkide sirget asetust kontrollitakse vesiloodiga.
Vundamendi seina ladumiseks kasutatakse Fibo kergplokke, klassiga 5 MPa. [3]
2.2.8 Süvendi tagasitäide
Süvendi tagasitäiteks asetatakse pinnasematerjal ekskavaatoriga 20-30 cm paksuste kihtide kaupa. Iga
kihti tihendatakse ja materjaliks kasutatakse üksnes kvaliteetset materjali, mis vastab standarditele. [4]
2.2.9 Haljastuskihi rajamine
Haljastuskiht rajatakse pärast hoone ja selle juurde kuuluva teekatte valmimist. Haljastuse kihina
kasutatakse varem objektist 200 m kaugusele veetud sõelutud kasvupinnast. Haljastuskiht rajatakse
ekskavaatori ja kallurautoga. Juhul, kui materjali jääb puudu, hangitakse seda vastavast
tootmisettevõttest juurde.
10
3 NÕUDED TÖÖDE KVALITEEDILE
3.1 Pinnase eemaldamine
Pinnase eemaldamise käigus eraldatakse pinnasemassid, mida on võimalik taas kasutada. Vajadusel
tehakse pinnasemassidele analüüsid, selgitamaks välja, kas on vajalik parandada selle kvaliteeti, et muuta
see kasvupinnasena kasutuskõlblikuks. Õhuliinide paiknemise alasid peetakse ohtlikeks ja materjali
ladustamisel tuleks neid vältida. Raadamistööde teostamisel lähtutakse projektist ja vastavatest
eeskirjadest. Kõik pinnase eemaldamise tööd kooskõlastatakse vastava dokumentatsiooniga. [5]
3.2 Kaevetööd
Tööohutusnõuded on ka kaevetöödel olulised ja kõik teostatavad tööd tuleb protokollida ja kooskõlastada
vastavate dokumentidega. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata projektis olevatele andmetele ja
geodeetilistele märgistustele. Kaevatava süvendi ümber paigaldatakse nõuetekohaselt piirdelint, mis
tähistab kaevatava süvendi asukohta. Pinnasevee süvendisse kogunemise korral tuleb vesi süvendist välja
pumbata. Enne killustikukihi süvendisse valamist, tuleb selle põhi katta geotekstiiliga, mis tugevdab
pinda ja kaitseb süvendi põhja erosiooni eest. Tööde kvaliteedinõuded määratakse lähtuvalt pinnase
omadustest ja ehitatava hoone konstruktsioonidest. Kõik kvaliteedinõuded kajastatakse vastavas
dokumendis. [5]
3.3 Täitetööd
Süvendi taas täitmisel tuleb täidet panna 200-300 mm paksuste kihtide kaupa, kusjuures igat kihti tuleb
eraldi tihendada ja tasandada. Süvendi täitetöödel tuleb jälgida täitematerjali kvaliteeti, et sinna ei satuks
ohtlikke jäätmeid ja ebatasasusi, millesse koguneb vett. Talvisel perioodil loetakse ohtlikuks ka jäätunud
täitematerjali. [5]
3.4 Haldjastustööd
Haljastuspinna rajamiseks kasutatakse kasvupinnast, mis on eelnevalt veetud ehitusobjektist 200 m
kaugusele. Enne kasvupinnase laiali laotamist, tuleb materjal läbi sõeluda ja teha vastavad analüüsid, et
tagada viljakas kasvupind. Juhul, kui kasvupinnase analüüsidest selgub, et tegemist ei ole kvaliteetse
kooslusega, tuleb materjali vastavalt täiendada. [5]
11
4 BRIGAADIDE KOOSSEIS
Mullatööde teostamiseks tuleb määrata brigaadide koosseisud. Optimaalselt määratud kooseisud on
vajalikud eelarve koostamiseks. Need tagavad projektis ettenähtud nõuete ja tähtaegade eduka täitmise.
Mallatöödele määratud brigaadide koosseisud [3]:
1) krundi märketööd – 2 ehitustöölist;
2) kasvupinnase eemaldus ehk koorimine – 1 ekskavaatori juht + veokijuhid vastavalt veoki
vajaduse arvutusele;
3) mineraalpinnase eemaldus - 1 ekskavaatori juht + veokijuhid vastavalt veoki vajaduse arvutusele
+ 1 abitööline märkimise ja kitsamate kohtade kaevamiseks;
4) killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla - 2 töölist;
5) geodeetilised märgid taldmiku plokkidele – 2 töölist;
6) vundamendi taldmikuplokkide paigaldus – 2 töölist;
7) vundamendi seinaplokkide paigaldus – 2 töölist;
8) monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele – 3 töölist;
9) süvendi tagasitäide - 1 ekskavaatori juht + veokijuhid vastavalt teie veoki vajaduse arvutusele +
2 abitöölist täite tasandusele ja tihendamisele;
10) haljastuskihi rajamine - 1 väikelaaduri juht + 2 töölist kasvupinnase tasanduseks, muru seemne
külvamiseks ja kasvupinnase rullimiseks. [3]
12
5 TÖÖ MAHTUDE ARVESTUS
Tööde mahud on välja toodud tabelis (Tabel 2). Vundamendi lõiked on lisatud lisasse (Lisa 2).
Tabel 2. Tööde mahud
Nimetus
Kogus
Ühik
Vundamendi süvend
444,17
m"
Kasvupinnas
208,65
m"
Mineraalpinnas
235,52
m"
Vundamendi killustikalus
23,85
m"
Vundamendi taldmiku ehitus
120,85
jm
Vundamendi taldmiku betoon
21,75
m"
Vundamendi seina plokid
1450 tk
Vundamendi monoliitne betoonvöö
2,90
m"
Süvendi tagasitäide
74,43
m"
5.1 Töö mahtude arvutus
Hoone põhjaplaan on erikujuline - põhiosa on ristkülikukujuline, mis külgneb hoone esiküljel väiksema
ristkülikukujulise eendiga. Lisaks hoone alusele pinnasele laiendatakse süvendit igast küljest ühe meetri
võrra välja poole
60° kalde all. Erikujulise süvendi mahtude arvutamisel arvestatakse kahte nn kujundit
eraldi ja liidetakse kokku. Kasvupinnase kihi paksuseks arvestatakse 500 mm, mineraalpinnase
paksuseks 400 mm ja vundamendi taldmiku alla arvestatakse 200 mm paksune killustiku kiht.
Süvend kaevatakse kokku 1100 mm sügavuselt, millest:
• Kogupinnase maht on kokku 444,17 m";
• Kasvupinnase maht on kokku 208,65 m";
• Mineraalpinnase maht on kokku 235,52 m";
• Killustiku aluse maht on kokku 23,85 m".
13
Pinnase mahtude arvutamiseks kasutatakse valemit
(1) [4]:
𝑉 =
$
%
(𝑎𝑏 + 𝑎&𝑏& + (𝑎& + 𝑎) × (𝑏& + 𝑏)) ,
(1)
kus
H
– kaevatava süvendi kõrgus, m;
a ja b
– süvendi ülemiste servade mõõdud, m;
𝑎& 𝑗𝑎 𝑏& – süvendi alumiste servade mõõdud, m.
Alljärgnevalt on välja toodud abijoonis kõikide pinnase mahtude arvutamiseks, (Joonis 2):
Joonis 2. Abikujund pinnase mahu arvutamiseks
14
6 TÖÖ AJAKULUKUSE MÄÄRAMINE
Käesoleva dokumendi töö mahtude arvutustes on lähtutud õppeaine Tehnoloogia I kursusetöö juhendist.
Tööaegade jaotus on välja toodud (Tabel 3):
Tabel 3. Tööaegade jaotus
Töö liik
Maht
Normaalaeg Ajakulu
h
Ajakulu
päev
Piirdeaia paigaldamine
50
1
Märketööd
3,50
0,50
Kasvupinnase eemaldamine
208,65
𝑚"
0,01
ℎ/𝑚"
2,09
0,50
Mineraalpinnase eemaldamine
235,52
𝑚"
0,012
ℎ/𝑚"
2,83
0,50
Killustiku padi vundamendi taldmiku all
23,85
𝑚"
0,30
ℎ/𝑚"
7,16
1
Vundamendi taldmiku saalungi ehitus
120,85 jm
0,075 h/jm
9,06
1
Vundamendi taldmiku armeerimine
120,85 jm
0,075 h/jm
9,06
1
Vundamendi taldmiku betoonivalu
21,75
𝑚"
0,031
ℎ/𝑚"
4,00
0,5
Vundamendi seinaplokkide paigaldamine
1450
20
72,50
9
Vundamendi betoonvöö saalungid
120,85 jm
0,075 h/jm
9,06
1
Vundamendi monoliitne betoonvöö
2,90
𝑚"
0,012
ℎ/𝑚"
20,30
2,50
Tagasitäite tööd vundamendi ümber
74,43
𝑚"
0,05
ℎ/𝑚"
3,72
0,5
15
7 EHITUSMASINATE MÄÄRAMINE
7.1 Kaevamise tööd
Igas tööetapis kasutatakse selleks ettenähtud ehitusmasinat. Käesolevas dokumendis tuuakse välja kõik
vajaminevad ehitusmasinad, nende tehnilised andmed ja lühikirjeldused.
7.1.1 Roomikekskavaator CATERPILLAR 320GC
Suuremate kaevetööde jaoks kasutatakse roomikekskavaatorit CATERPILLAR 320GC, mille tehnilised
näitajad on välja toodud tabelis (Tabel 4). [6]
Foto 1. Roomikekskavaator CATERPILLAR 320GC
Tabel 4. Roomikekskavaatori CATERPILLAR 320GC tehnilised näitajad
Kaevesügavus, max
6,72 m
Kaeveulatus
9,86 m
Kütus
Diisel
Kütusepaagi maht
345 L
Müratase
99 dB(A)
Roomiku laius
700 mm
16
Lisaseadmed
Kaevekopp 700 mm, 800 mm, 1200 mm ja
hüdrauliline planeerkopp 1750 mm
Pikkus
9,53 m
Laius
3,08 m
Kõrgus
2,95 m
Kaal
21 600 kg
7.2 Transpordivahendid
7.2.1 Kallurveok Scania 6x4
Hea läbivusega kallurveok, millel on soojendusega koormakast ja küljele kallutamise võimalus. Küljele
kallutamise funktsioon annab võimaluse koormat maha kallutada ka kohas, kus koormakasti pole
võimalik kõrgele üles kallutada. Antud kallurveok sobib kõikide puistematerjalide, kivide ja muu sellise
veoks ning on võimalik teostada ka treilervedu. Kallurveokit on näidatud fotol (Foto 2) ja tehnilised
näitajad tabelis (Tabel 5). [7]
Foto 2. Kallurveok Scania 6x4
Tabel 5. Kallurauto Scania 6x4 tehnilised andmed
Kogupikkus
7800 mm
Laius
2550 mm
Kõrgus
3222 mm
Rattavalem
6x4
Kandevõime
14 t
17
Kasti maht
15
m"
7.2.2 Tõstukmasin Volvo FH16 kraana/multilift
Antud tõstukmasina tehnilised näitajad on välja toodud tabelis (Tabel 6). [7]
Masina kasutusvõimalused:
• ehitusmaterjalide transportimine
• masinate ja rasketehnika transportimine
• soojakute ja konteinerite transportimine
• metallkonstruktsioonide transportimine ja paigaldus
• betoonkonstruktsioonide transportimine ja paigaldus
• puitkonstruktsioonide, palkide ja katusefermide transportimine ja paigaldus
• tööstusseadmete, paatide ja jahtide transportimine ja paigaldus
• üle-gabariidiliste veoste transportimine
Foto 3. Volvo FH16
Tabel 6. Volvo FH16 kraana/multilift tehnilised näitajad
Pikkus
10 460 mm
Laius
2550 mm
Kõrgus
4000 mm
Rattavalem
8x4
Kandevõime
16 t
18
Kraana pikkus
17 m
Kraana tõstevõime, kuni
5000 kg
7.2.3 Pumi
Kasutatakse vundamendi betoonivalu jaoks. Pumi ehk betoonisegurauto on varustatud betoonipunmba
ja paigaldusmastiga (Foto 4). See sobib kasutamiseks ka raskesti ligipääsetavatesse ja kitsastesse
tingimustesse. Tehnilised omadused on välja toodud tabelis (Tabel 7). [8]
Foto 4. Pumi
Tabel 7. Pumi tehnilised näitajad
Pikkus
10 m
Kõrgus
4 m
Tugijalgade paigaldus
5,4 m
Tugijalgade koormus
18 t
Masti ulatuvus (vertikaalne)
31 m
Masti ulatuvus (horisontaalne)
27 m
Pumpamisjõudlus
20
m"/h
19
7.3 Tihendamise tööd
7.3.1 Wacker Neuson BPU2540A
Pinnasetihendajat kasutatakse killustikaluse tihendamiseks vundamendi taldmiku all (Foto 5). Antud
pinnasetihendaja tehnilised andmed on välja toodud tabelis (Tabel 8). [9]
Foto 5. Pinnasetihendaja Wacker Neuson BPU2540A
Tabel 8. Pinnasetihendaja tehnilised andmed
Plaadi laius
400 mm
Võimsus
4 kW
Tihendusjõud
25 kN
Sagedus
90 Hz
Töötamiskiirus
21 m/min
Kütus
Bensiin
Kütusepaagi mahutavus
4 l
Pikkus
703 mm
Laius
400 mm
Kõrgus
647 mm
Kaal
145 kg
20
7.3.2 Pinnasetihendaja Wacker Neuson BS60-4AS
Pinnase tampurit kasutatakse pinnase tagasitäitematerjali tihendamiseks. Masinat kujutatakse fotol (Foto
6) ja tehnilised andmed on välja toodud tabelis (Tabel 9). [10]
Foto 6. Tambur Wacker Neuson BS60-4AS
Tabel 9. Tampuri tehnilised andmed
Talla mõõdud
280 x 336 mm
Võimsus
2,4 kW
Sagedus
600 /min
Kütus
Bensiin
Kütusepaagi mahutavus
3 l
Kütusekulu
0,9 l/h
Mõõdud (PxLxK)
0,673 x 0,343 x 0,965 m
Kaal
72 kg
21
7.4 Vundamendi müüritööd
7.4.1 Segumasin Atika Optimix M150E
Segumasinat kasutatakse mördi valmistamiseks, mida kasutatakse vundamendi seinaplokkide
paigaldamiseks. Masinat on kujutatud fotol (Foto 7) ja tehnilised andmed on välja toodud tabelis (Tabel
10). [11]
Foto 7. Segumasin Atika Optimix M150E
Tabel 10. Segumasina tehnilised näitajad
Elektrimootor
230 V/1f700 W
Trumli mahutavus
145 l
Mõõdud /PxLxK)
1,20 x 0,68 x 1,30 m
Kaal
51 kg
22
8 VEOKITE VAJADUS
Veokite vajaduse väljaarvutamiseks on välja toodud järgmised lähteandmed ja valemid:
1. Kasvupinnas 208,65
m";
2. Mineraalpinnas 235,52
m";
3. Tagasitäide ümber vundamendi 74,43
m";
4. Ekskavaatori tootlikus kasvupinnase puhul 0,01 h/
m";
5. Ekskavaatori tootlikus mineraalpinnase puhul 0,012 h/
m";
6. Kalluri kastimaht 15
m";
7. Kasvupinnase ladustamise kaugus 0,2 km;
8. Mineraalpinnase ladustamise kaugus 3 km.
Kalluri töötsükkel leitakse valemiga (2) [12]:
𝑡' = 𝑡& +
&!(×*
+!
+ 𝑡! + 𝑡, ,
(2)
kus
𝑡& – laadimise kiirus, min;
l – ladustamise kaugus, m;
𝑣- – kallurauto kiirus, km/h;
𝑡! – mahalaadimise kestvus, min;
𝑡, – manööverdamise aeg, min.
Ehitustranspordi keskmiseks kiiruseks on arvestatud 30 km/h.
Kallurautode arvu määramiseks kasutatakse valemit (3) [12]:
𝑛 =
.×'"
'#×/
,
(3)
kus
𝑄 – pinnase maht, 𝑚";
𝑡' – kalluri tsükli kestus, min;
𝑡0 – kallurautode vajadus pinnase transportimiseks, min;
q – kallurauto mahutavus,
𝑚".
Kallurautode laadimise kestuse määramiseks kasutatakse valemit (4) [12]:
𝑡0 = 𝑞 × 𝑡1 × 60 ,
(4)
23
kus
𝑡1 – ekskavaatori töönorm, ℎ/𝑚";
q
– kallurauto mahutavus
× 0,85, 𝑚".
Kallurautode vajaduse arvutamiseks kasutatakse valemit (5) [12]:
𝑡& = 𝑞 × 𝑡1 × 60 ,
(5)
kus
𝑡1 – ekskavaatori töönorm, ℎ/𝑚";
q – kallurauto mahutavus,
𝑚".
Kasvupinnase koorimine ja transportimine:
Kasvupinnase kaevamisele kulub ekskavaatoril
208,65 × 0,01 ℎ/𝑚" = 2,09 ≈ 2 tundi. Kallurauto ühe
kasti täislaadimise kestus leitakse valemiga (Kallurautode laadimise kestuse määramiseks kasutatakse
valemit (4) ):
𝑡& = 15 × 0,85 × 0,01 × 60 ≈ 8 𝑚𝑖𝑛
Kallurauto tsükkel leitakse valemiga (Kalluri töötsükkel leitakse valemiga):
𝑡' = 8 +
120 × 0,2
30
+ 1 + 3 = 12,8 𝑚𝑖𝑛
Kallurautode vajadus kasvupinnase transportimisele arvutatakse valemiga (Kallurautode vajaduse
arvutamiseks kasutatakse valemit (5) ):
𝑡0 = 208,65 × 0,01 × 60 = 125,19 ≈ 125 𝑚𝑖𝑛
Kallurautode vajalik arv kasvupinnase transportimiseks leitakse valemiga (Kallurautode arvu
määramiseks kasutatakse valemit (3) ):
𝑛 =
208,65 × 12,8
125,19 × 15
≈ 2 𝑘𝑎𝑙𝑙𝑢𝑟𝑖𝑡
8.1 Mineraalpinnase kaevetööd, transport ja utiliseerimine
Mineraalpinnase kaevamisele kulub ekskavaatoril
235,52 × 0,012 ℎ/𝑚" = 2,8 ≈ 3 tundi.
Kallurauto ühe kasti täislaadimise kestus leitakse valemiga (Kallurautode laadimise kestuse määramiseks
kasutatakse valemit (4) ):
𝑡& = 15 × 0,85 × 0,012 × 60 = 9,2 𝑚𝑖𝑛
24
Kallurautode kogutsükkel leitakse valemiga (Kalluri töötsükkel leitakse valemiga):
𝑡' = 9,2 +
120 × 0,2
30
+ 1 + 3 ≈ 11,4 𝑚𝑖𝑛
Kallurautode vajadus mineraalpinnase transportimisele arvutatakse valemiga (Kallurautode vajaduse
arvutamiseks kasutatakse valemit (5) ):
𝑡0 = 235,52 × 0,012 × 60 ≈ 170 𝑚𝑖𝑛
Kallurautode vajalik arv mineraalpinnase transportimiseks leitakse valemiga (Kallurautode arvu
määramiseks kasutatakse valemit (3) ):
𝑛 =
235,52 × 11,4
170 × 15 × 0,85
≈ 2 𝑘𝑎𝑙𝑙𝑢𝑟𝑖𝑡
8.2 Tagasitäite tööd
Tagasitäitematerjalina kasutatakse kruusa, mille maht on 327
𝑚" ja mis tuuakse ehitusplatsile 10 km
kauguselt.
Kallurauto laadimise kestus leitakse valemiga (Kallurautode laadimise kestuse määramiseks kasutatakse
valemit (4) ):
𝑡& = 15 × 0,85 × 0,01 × 60 = 7,65 𝑚𝑖𝑛 ≈ 8 𝑚𝑖𝑛
Kallurauto töötsükkel leitakse valemiga (2):
𝑡' = 8 +
120 × 10
30
+ 2 + 3 = 53 𝑚𝑖𝑛
Kallurautode vajadus kruusa transportimiseks arvutatakse valemiga (5):
𝑡0 = 327 × 0,01 × 60 ≈ 196 𝑚𝑖𝑛
Kallurautode arv tagasitäitematerjali transportimiseks leitakse valemiga (3):
𝑛 =
"!2×3"
&4%×&3×(,63
≈ 7 kallurit
25
9 EHITUSMASINATE LIIKUMISSKEEM PLATSIL
Masinate liikumine on suunatud nii rajatava hoone alale, kui liikuma objekti ümber. Ohutusnõuetele
pööratakse erilist tähelepanu kõikjal ehitusplatsil. Ehitustranspordi liikumisskeem on välja toodud
dokumendi lisas (Lisa 3).
26
10 KALENDERGRAAFIK
Kalendergraafik vundamenditööde teostamiseks on välja toodud dokumendi lisas (Lisa 4). Graafikud on
paika pandud eraldi, nii tööle kuluva aja, töötajate arvu, kui ka materjali vajaduse järgi.
27
11 TÖÖOHUTUSNÕUDED
Tööohutusnõuetega tutvumine on kõigile töötajatele kohustuslik. Ohutusnõuded näevad ette, et kõigile
töötajatele ehitusobjektil võimaldatakse spetsiaalsed turvarõivad ja turvajalatsid. Objektil on tagatud
piisavad esmaabivahendid, vastutav isik, kes annab vajadusel esmaabi ja tema kontakt, mis peab olema
kõigile nähtaval kohal. Kõik ohtlikud alad piiratakse vastavalt märgistatud lindiga. Jalakäijate ja
ehitustranspordi liikumisalad eraldatakse üksteisest kõigile mõistetavas korras. Lähtuvalt
ehitustranspordi vajadusest, vastavad liikumisteede mõõtmed nõuetele.. Töökohtadel ja puhkealadel
tagatakse ka pimedal ajal piisav valgustus ning need eraldatakse üksteisest. [13]
28
KOKKUVÕTE
Koostatud mullatööde tehnoloogiakaart on alusdokument, mis annab ülevaate ehitusele vajaminevast
ehitustranspordist, masinatest, töötajate arvust, graafikutest, ajakulust ja materjali mahtudest.
Dokumendis kirjeldatud tööde teostamisel on lähtutud üldistest normidest ja standarditest ning need on
kooskõlas ohutusnõuetega. Lisaks projekti joonistele tagab käesoleva tehnoloogiakaardi kõikide
punktide plaanipärane järgimine sujuva töö ja vähendab võimalike kõrvalekallete teket.
29
VIIDATUD ALLIKAD
[1] „F2 Standardpaneel (3,5x2,0 m)“. https://www.storent.ee/ee/catalog/product/7025455
[2] „Lähteandmed ja skeemid 2021-22“. https://moodle.tktk.ee/mod/folder/view.php?id=122085
[3] „Juhend mullatööde tehnoloogiakaardi koostamiseks Tehnoloogia I kursusetöö“.
https://moodle.tktk.ee/course/view.php?id=470
[4] „Mullatööd“. https://moodle.tktk.ee/course/view.php?id=470
[5] „MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid“.
[6] „Ramirent
-
roomikekskavaator
CATERPILLAR
320GC“.
https://www.ramirent.ee/tooted/laadurid-ja-ekskavaatorid-11/ekskavaatorid-8t-
202/roomikekskavaator-22t-566/
[7] „www.veikopp.ee“. https://veikopp.ee/#tehnika
[8] „www.rudus.ee“. https://rudus.ee/betoon/betooni-pumpamine/
[9] „Ramirent
-
pinnasetihendaja
Wacker
Neuson
BPU2540A“.
https://www.ramirent.ee/tooted/tihendusseadmed-ja-rullid-22/pinnasetihendajad-ja-tamperid-
25/pinnasetihendaja-bensiin-140kg-2/
[10] „Ramirent
-
Tampur
Wacker
Neuson
BS60-4AS“.
https://www.ramirent.ee/tooted/tihendusseadmed-ja-rullid-22/pinnasetihendajad-ja-tamperid-
25/pinnasetihendaja-tamper-bensiin-595/
[11] „Ramirent - Segumasin Atika Optimix M150E“. https://www.ramirent.ee/tooted/ehitusseadmed-
12/segumasinad-ja-mikserid-19/segumasin-ratastel-150l-582/
[12] „Transpordivahendid“. https://moodle.tktk.ee/mod/book/view.php?id=20846&chapterid=3732
[13] „Töökohale
esitatavad
töötervishoiu
ja
tööohutuse
nõuded“.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344
30
LISAD
Lisa 1. Vundamendi plaan
31
Lisa 2. Vundamendi lõige
32
Lisa 3. Ehitustranspordi liikumisskeem
33
Lisa 4. Mulla- ja vundamenditööde kalendergraafikud
Kasutatud allikad
Sarnased õppematerjalid
38
docx
MullatöödeTehnoloogiakaar t
00000000 0000
MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART
Õppeaines: Tehnoloogia I
Ehitusinstituut
Õpperühm: KHE0000
Juhendaja: 000000 0000000
Tallinn 2022
SISUKORD
1 LÄHTEÜLESANNE JA OBJEKTI KIRJELDUS............................................................................5
1.1 lähteandmed................................................................................................................................5
1.1.1 Hoone lähteandmed.................................................................
33
docx
Mullatööde tehnoloogiakaart
Valvuri soojak 1 tk 1,5 180 270
Välitualett 2 tk 1,5 54 162
Kokku KM-ga 1522,7
3
2. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART
2.1. Tööde loetelu
Teostatavate tööde loetelu on järmine [3]:
1) krundi märketööd;
2) kasvupinnase eemaldus ehk koorimine;
3) mineraalpinnase eemaldus;
4) killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla;
5) geodeetilised märgid taldmiku plokkidele;
6) vundamendi taldmikuplokkide paigaldus;
7) vundamendi seina plokkide paigaldus;
8) monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele (betoonvöö vajadus sõltub projektist);
21
docx
Kursuse projekt - Mullatööd
lõiked, vahelaepaneelide jaotus skeem, lõige majast ning vaated). Kõik lahendused konstrueeris
ja materjalid valis autor oma äranägemise järgi.
Mullatööde projekti lähteülesandeks oli sama, mis hoone osades. Objektialuseks
mineraalpinnaseks valis autor liivapinnase ning süvendi varisemisnurk sai valitud tabeli järgi -
= 30°. Selle põhjal arvutati väljakaeve- ja tagasitäite mahud, materjali kogused ning valiti
vajaminevad masinad.
3. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART
3.1. Tööde loetelu
Objektil vajavad teostamist projekti järgi järgnevad tööd: krundi märketööd, kasvupinnase
eemaldus ehk koorimine, mineraalpinnase eemaldus, killustikaluse ehitus vundamendi taldmike
alla, geodeetilised märgid taldmiku plokkidele, vundamendi taldmikuplokkide paigaldus,
vundamendi seinaplokkide paigaldus, monoliitse betoonvöö ehitus, süvendi tagasitäide,
haljastuskihi rajamine. Materjali ladustamine ning soojakute asukohad on ära toodud joonisega
lisa 11
12
docx
Tehnoloogia kordamisküsimused ja vastused
masinaga
teha?
Kasutamine tõstetöödel, masinatel on statsionaarselt paigaldatud kahveltõstuk
kaubaaluste tõstmiseks, kahveltõstuk paikneb esikopa ülaservas.
Ühe võimalusena saab laadurekskavaatorile kinnitada esikopa asemele spetsiaalse
tõstepoomi,mille abil on võimalik tõsta suuremate mõõtmetega tõsteid.
17. Mis on buldooser, mis on ekskavaator, kus masinaid kasutada?
Peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid. Laadurekskavaatorid on
samuti sobilikud mullatööde läbi viimiseks.
18. Nimetage masinaid betooni- ja raudbetoonitoodel.
Kirjeldage kasutamist.
Betooni transport toimub segurautodega (ehk mikseritega).
Betoonisegurautod on mahtuvusega kuni 7m3, kolme või neljateljelised ning võivad
olla varustatud kas hüdrorenni või linttransportööriga.
48
pdf
Ehituse organiseerimine ja tehnoloogia
Jaanis Koppel
Ehituse organiseerimine
ja tehnoloogia
Kursuseprojekt
Õppeaines: Ehituse organiseerimine
Ehitusteaduskond
Õpperühm: EI-61
Juhendaja: Aivars Alt
Tallinn 2010
1
Sisukord
1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4
2. Ettevalmistustööd .....................................................................................
33
doc
Ehituse organiseerimise kursuseprojekt
...........................................................29
5.2.1 Töötamine ehitusmehhanismidega.................................................................................... 29
1
5.2.2 Tööuhutus mullatöödel......................................................................................................29
Enne mullatööde algust tähistatakse töötlemisele kuuluval alal seal paiknevad
allmaakommunikatsioonid. Kaevamistöödeks neis kohtades on vaja vastavate
organisatsioonide kirjalikke lubasid ja nende esindajate juuresolek.......................................29
5.2.3 Tõstetööd........................................................................................................................... 30
5.2.4 Montaazitööd ja töötamine kõrgustel........................................
24
pdf
Ehitushanke juhtimise kursuseprojekt
moodustavad 70% ja eriehitustööd 30% hoone ehitustööde maksumusest. Seega arvutatakse:
𝐶11 = 0,70𝐶1 , € → 2328,2 𝑡𝑢ℎ. €
𝐶12 = 0,30𝐶1 , € → 997,8 𝑡𝑢ℎ. €
2.3.1 Üldehitustööde maksumuse tabel
Jrk
Töö liik Maksumuse osakaal, % Maksumus, tuh.€
nr
1 Mullatööd (kaevetööd) 2 66,5
2 Paigalvalu betoonvundamendid (sh seadmetele) 1 33,3
3 Monteeritavad vundamendid hoone karkassile 5 166,3
4 Tagasitäide 1 33,3
5 Hoone karkassi r/b elementide montaaž 21 698,5
39
doc
Alused ja vundamendid konspekt
ALUSED JA VUNDAMENDID
(GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7
SISUKORD
Kasutatud kirjandus.
1. Sissejuhatus
1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1
1.2. Kasutatud terminid 1
2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused).
2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2
2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3
2.3. Pinnase mehaanilised omadused..
2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid
dreeni-
tud ja dreenimata tingimustel. . 4
2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5
2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5
2.3.4. Deformatsioonimoodul.
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid