1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Fumarool- auk maapinnas, kust tulevad välja gaasid. Vulkaaniline pomm- vulkaanist välja paiskunud tahke kivi. Vulkanismi kasulikkus *vulkaaniline tuhk mullaomaduste parandaja *vulkaanilisi kivimeid kasutatakse mitmesuguste materjalide tootmiseks(kergbetoon,puhastusmaterjal) *vulkaani tuhk on hea skulptuurimaterjal *vulkaaniliste mineraalsadesutsel suur tähtsus keemiatööstuses Maalihe on nähtus kus settekeha või monoliitsetest kivimitest blokk liigub suure kiirusega nõlva jalami suunas, kusjuures pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei tarvitse muutusi toimudagi. Maalihke tekke eeldused *sette küllastumine veega
-Kui üks laam sukeldub teise alla, siis seda nimetatakse subduktsiooniks (-->vulkaanipursked/mäestikud) -Kui laamad lahknevad, siis seda nimetatakse divergeerumiseks. (basaltne magma, uus ookeaniline maakoor) 5. Vulkaanid (maakoorde tekkinud lõõrid) a. Paiknemine ● Laamade põrkumine (Nt. Euraasia laam + Vaikse ookeani laam=Jaapani vulkaanid) ● Ookeanide keskahelikes b. Kasu inimesele ● Mullaomaduste parandaja ning taastootja ● Vulkaaniliste kivimite ja mineraalide kasutus ● Soojusenergia (küte, elektrijaamad) c. Kuju ● Kilpvulkaanid (rohkem nagu Suur Munamägi, selline küngas)-hästi liikuv magma, voolab suhteliselt rahulikult maapinnale. ● Kihtvulkaanid (koonus)-magma voolab aeglaselt, suure viskoossusega d. Kaasnevad nähtused ● Tsunaamid ● Lõõmpilved (tuhapilved) ● Laavavoolud LÕHEVULKAAN/LÕÕRVULKAAN 6. Maavärin
purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. Just see võiski Armero linnale saatuslikuks saada. Olgugi, et vulkanism võib tuua laastavaid katastroofe, mis sageli nõuavad suuri inimohvreid ning tekitab mõningates riikides suurt majanduslikku kahju. Vulkanismi tõttu on isegi hävinud ka terved riigid ja kultuurikolded, kuid siiski on vulkanismil ka positiivseid külgi. Vulkanismil on ülesehitav toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus. Vulkaaniline tuhk on ületamatu väärtusega mullaomaduste parandaja ning mulla taastootja. Tuhk muudab mulla viljakaks, sest annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid. Pealegi on vulkaanilised tuhamullad kohevad, õhurikkad ja hõlpsasti töödeldavad. Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad neil suurepäraselt. Kaudselt parandavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal ning see on ju ainult positiivne.
siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. 11. Vulkaani ehitus: 12. Kõige rohkem on vulkaane Vaikese ookeani äärealadel. 13. Vulkaanid paiknevad tavaliselt laamade kokkupuute kohtadel. 14. Vulkaanide kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala · Maa atmosfäär ja ookeanide vesi on alguse saanud 3,5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanide toimel · Vulkaanilised kivimid ja mineraalid · Vulkaaniline tuhk on mullaomaduste parandaja 15. Suuremad vulkaanid: Laki, Island; Unzen, Jaapan; 16. Maavärinaid põhjustavad maa sisejõud. 17. Vaikse ookeani ääraaladel 18. Kõige rohkem esineb maailmas maavärinaid.
1) Õhutemperatuur Taimed eritavad hästi nektarit kui õhutemperatuur on tõusnud üle +16ºC. Tähtis on, et ka ööd oleksid soojad. 2) Õhuniiskus. Nektarierituseks optimaalne õhuniiskus on 60 80%. 3) Mullaniiskus. 5 Nektarierituseks optimaalne mullaniiskus on 50 60% 4)Päikesevalgus soodustab nektarieritust. 5)Mullastik. Erinevatel taimedel on mullaomaduste suhtes erinevad nõuded. Näiteks lubjarikkamaid muldi eelistavad mesikas ja lutsern ning teised liblikõielised taimed, mis kasvavad looduslikult Põhja ja Lääne-Eestis. Agrotehnika Nektarieritust mõjutab külviaeg, reavahelaius, väetamine ja väetiste vahekord. Laia reavahega külvi korral saavad taimed paremini kasutada päikesevalgust ja eritavad rohkem nektarit. Samuti soodustavad nektarieritust ida-läänesuunalised külviread.
kultuuris mehhaniseeerimine keerukam Mets ei kujune ühevanuseline Uuenemine ei pruugi olla edukas Keskkonda ei muudeta järsult Puuliikide ebasoovitava vahelduse oht Raieaeg sõltub ilmastikust, kasvukohast ja mehhanismidest. Raie aja, masinate ja tehnoloogia valikul tuleb vältida: mullaomaduste ja veereziimi halvenemist ning mulla erosiooni, metsateede, sihtide, sildade, kuivenduskraavide lõhkumist, raiestiku uuendamise või loodusliku uuenemise raskenemist või võimatuks muutumist raietööde tagajärjel Loe lisaks: Metsaseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=104401 Metsa majandamise eeskiri https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=
aine lagundamisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostööl toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaelustik kujundab mullaruumi, loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimuvad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. -Inimtegevus inimese pikaajalist sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks (niisutus, kuivendamine, maaharimine, väetamine) nimetatakse kultuuristamiseks. Kui mulla puhverdusvõime (vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni e. degradeerumiseni. Selle tulemuseks võib olla mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks, seda protsessi nimetatakse kõrbestumiseks. *Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks.
tõvestavad organismid. 3) Tahenemine- eesmärgiks on eemaldada settest liigne vesi, et sete võtaks vähem ruumi ja oleks kergesti transporditav. Sette kuivaine tihedus: ~ 5%- nagu porine vesi ~ 10%- hapukoore moodi ~ 20% - saab juba hunnikusse panna 30% hunnikut saab labidaga tõsta Sette kasutamine Võimalikud kasutusalad: Põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks Mullaomaduste parandamiseks Haljastuses Prügilate katmiseks Ladestamine prügilasse Sette ümbertöötlemine ehitusmaterjalideks Septik- veega täidetud, setitab veest välja osakesi + anaeroobne käärimine, vesi käib läbi reoveepuhasti.
· Põllul on vajalik kasutada atra aluspõhja kobestamiseks · Välismaa paremate põllutööriistade järgi on neid vaja valmistada ka kodumaal · Kevadel tuleb põllumullas talveniiskust säilitada · Mullaviljakust saab pidevalt suurendada · Sõnnik on põllumehe kukd · Sõnnik ja virts on põldude viljakuse alus · Põldu ei tohi välja kurnata · Kõrgete saakide saamiseks tuleb mineraalväetisi panna · Mullaomaduste parandamiseks on ka lubiväetisel suur tähtsus SEAKASVATUS Seakasvatuse küsimust käsitleb C.R. Jakobson nii: ta soovitab arendada seakasvatust väikemajapidamises, kus juustu valmistada ei tasu. Ühtlasi märgib ta, et kohalikud maasead kasvavad väga aeglaselt. Seepärast soovitab ta kasvatada inglise sigu puhtalt või paaritamiseks kohalike maatõugu emistega.Inglise siga pidavat leppima kehvema toiduga ja läheb kiiremini rammusaks.
(Kukk, T. 2004) Looniidud ehk alvarid Looniidud on õhukese mullakihiga lubjarikkad kuivad rohumaad pae aluspõhjal. Kohati võib mullakiht peaaegu täielikult puududa ning siis leidub taimkatet vaid paepragudes ja väiksemates lohkudes. Looniitude rohustu on madal, aga liigirikas nii väikeses mastaabis kui ka koosluse tasemel. Olenevalt liigitusest võib loopealsete taimestiku jagada kuni seitsmesse tüüpi, mis erinevad üksteisest peamiselt mullaomaduste tõttu. Väga madala taimestiku tõttu ei saa alvareid niita ja neid kasutatakse tavaliselt karjamaadena. Tuulele ja päikesele avatus, õhuke pinnas ja selle all olev paekivi loovad tingimused, kus looniidud on vihmasel ajal väga märjad ja kesksuvel äärmiselt kuivad. Põud on sageli nii suur, et alvaritel võib eristada kahte vegetatsiooniperioodi, mida eraldab kesksuvine aeg, kui pinnas kuivab täiesti läbi. Ekstreemsete kasvutingimuste tõttu domineerivad alvaritel stressi
lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist · erosioon on voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda · deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega · aridifikatsioon on kõrbestumine · olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega · ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga · masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine · keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina · maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused · kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud · rahvuspark on n suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku,
elada ainult koos taimega (männiriisikas, kasepuravik jne.). Seetõttu on võimalik kasvatada vaid väheseid seeni, kes mükoriisat ei moodusta: osasid shampinjone ja mitmeid puiduseeni (austerservik, shiitake, sametkõrges (=enokitake), soomustorik, kõrvtarrik jne.). Ka enamusel taimedel on mükoriisa eluks vajalik, sageli eluks möödapääsmatu (käpalised, ka kanarbikulised, puude kasvujõud väheneb ilma mükoriisata väga palju). Keskkonna saastamine ja tallamine võib põhjustada mullaomaduste ränka muutumist, mis võib viia mükoriisaseened hukule. Mükoriisast ilma jäänud puude juuri ründavad kergesti parasiitseened, nad ei suuda enam piisavalt omastada mullast toitaineid. Mükoriisakahjustused on enamiku metsade hukkumise põhjuseks praeguisel ajal (see omakorda keskkonna rikkumisest tingitud). Mükoriisa jääb puudel nõrgaks ka põldudele rajatud puistutes seal ei leidu piisavalt metsaseeni. Söögiseened: süüa võib ainult neid seeneliike, mida hästi tuntakse
Põhjused: ehitus, olmejäätmetega, masinatega, ebaõige väetamise või mürkainete kasutamisega Ehitusdegradatsioon kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga kivi asfalt Sellega kaob mulla loomulik funktisoon. Ei toimu enam produktsiooni, ning aineringe kaob Olmedegradatsioon kui muld kaetakse olmejäätmetega või mterjalidega mida kasutatakse olmes. Lagunemisel moodustuvad erinevad kemikaalid Masindegradatsioon masinate kasutamis etagajärjel mullaomaduste halvenemine. Masinad tallavad ja pööravad mulla segi Keemiline degradatsioon väljendub millegi liias või puuduses. Tehaste heitgaasid ja tahmad. Tolm katab üha paksema kihina mullapinda Muldade kaitse: 1. Aineringid suletakse 2. mulla puhverdusvõime suurendamine orgaaniliste väetistega 3. põldude optimaalne suurus on 10 ha 4. viljavaheldus 5. maastiku planeerimine VESI
bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Org aine lagunemissaadused on happelised ning soodustavad keemilist murenemist ja mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus mulda võib pidada mittetaastuvaks loodusvaraks. Inimese sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nimetatakse mulla kultuuristamiseks. Sellised kultuurmullad taluvad paremini harimist ning kõrgemaid väetisekoguseid. Samas kui mulla vastupanuvõimet välismõjutustele (puhverdusvõime) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni (degradeerumiseni). Selle tulemusena muutub maa-ala viljatuks taimkatteta alaks (kõrbestumine) Mullahorisondid.
vulkanism inimkonna suhtes ainuüksi vaenulik loodusjõud. Kuid vulkanismil on positiivsed küljed. Tänu vulkaanidele mis tegutsesid miljoneid aastaid tagasi on meil olemas hüdrosfäär ja atmosfäär. Vulkaanid kujundavad ümber ka meie planeedi pinnamoodi. Tänu vulkanismile on tekkinud palju saari näiteks Island , Jaapani saared ,Hawai saared ja teised. Hoolimata vulkaaniliste purskeproduktide poolt põhjustatud kahjust. on vulkaaniline tuhk otse ületamatu väärtusega mullaomaduste parendaja ning mulla taastootja . Tuhk muudab mulla väga viljakaks, sest annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid. Pealegi on vulkaanilised tuhamullad kohevad, õhurikkad ja hõlpsasti tõõdeldavad. Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad neil suurepäraselt. Kaudselt parendavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi
Bioloogilised tegurid- taiemd/loomad. Taimestik on oluline sünsteesivad primaarset org ainet. Kõik ülejäänud elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud org ainena). Loomad- ül mulda ladestunud org aine muundamine ja mineraliseerimine. Laguahela ül on lagundada surnud org ainet. Inimmõju- kultuuristamine- looduslike muldade kasutuselevõtt inimste poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks. Veerežiim Mikrokliima Mullatekkeprotsess e pedogenees- maakoore pindmiste kihtide kasutamine ning nende kihtide ümberkujundamine ja muutmine taimede, loomade ja mikroorganismide org ainete ja nende ainete humifitseerumissaaduste poolt. Olemuselt on bioloogiline protsess, mille tulemuseks on viljakuse kujunemine. LEHELTEKST! akumulatiivsus- toimub suhteline rikastumine. Võrreldes lähtekivimiga millegi hulk suureneb.
elada ainult koos taimega (männiriisikas, kasepuravik jne.). Seetõttu on võimalik kasvatada vaid väheseid seeni, kes mükoriisat ei moodusta: osasid shampinjone ja mitmeid puiduseeni (austerservik, shiitake, sametkõrges (=enokitake), soomustorik, kõrvtarrik jne.). Ka enamusel taimedel on mükoriisa eluks vajalik, sageli eluks möödapääsmatu (käpalised, ka kanarbikulised, puude kasvujõud väheneb ilma mükoriisata väga palju). Keskkonna saastamine ja tallamine võib põhjustada mullaomaduste ränka muutumist, mis võib viia mükoriisaseened hukule. Mükoriisast ilma jäänud puude juuri ründavad kergesti parasiitseened, nad ei suuda enam piisavalt omastada mullast toitaineid. Mükoriisakahjustused on enamiku metsade hukkumise põhjuseks praeguisel ajal (see omakorda keskkonna rikkumisest tingitud). Mükoriisa jääb puudel nõrgaks ka põldudele rajatud puistutes seal ei leidu piisavalt metsaseeni. Söögiseened: süüa võib ainult neid seeneliike, mida hästi tuntakse
3. teisestoorme ümbertöötamine; 4. valmistoodangu turustamine • Teisest tooret on kahesugust: – Tootmisjäägid ja praaktoodang – Kord kasutatud materjal (post-consumer waste) • korduskasutus – samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötama • taaskasutus – samaks või muuks otstarbeks, materjali peab ümber töötama – Otsene taaskasutus: jäätmeid kasutatakse toormena – Kaudne taaskasutus: jäätmeid kasutatakse energia saamiseks või mullaomaduste parendamiseks • Jäätmed: materjal või kütus • Jäätmete korduskasutus on toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel. • Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud. • Jäätmete ringlussevõtt on taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat
· kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. 8. Mulla tihenemine, tihenenud kihtide paiknemine (künnikihi tihes, künnikihi alune tihes jne), tekkimise põhjused, abinõud mullatiheduse vältimiseks. Tihenenud muld Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid
· kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. 8. Mulla tihenemine, tihenenud kihtide paiknemine (künnikihi tihes, künnikihi alune tihes jne), tekkimise põhjused, abinõud mullatiheduse vältimiseks. Tihenenud muld Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid
). Seetõttu on võimalik kasvatada vaid väheseid seeni, kes mükoriisat ei moodusta: osasid shampinjone ja mitmeid puiduseeni (austerservik, shiitake, sametkõrges (=enokitake), soomustorik, kõrvtarrik jne.). Ka enamusel taimedel on mükoriisa eluks vajalik, sageli eluks möödapääsmatu (käpalised, ka kanarbikulised, puude kasvujõud väheneb ilma mükoriisata väga palju). Keskkonna saastamine ja tallamine võib põhjustada mullaomaduste ränka muutumist, mis võib viia mükoriisaseened hukule. Mükoriisast ilma jäänud puude juuri ründavad kergesti parasiitseened, nad ei suuda enam piisavalt omastada mullast toitaineid. Mükoriisakahjustused on enamiku metsade hukkumise põhjuseks praegusel ajal (see omakorda keskkonna rikkumisest tingitud). Mükoriisa jääb puudel nõrgaks ka põldudele rajatud puistutes seal ei leidu piisavalt metsaseeni.
toksilisi kõrvalaineid, on viiruse-ja haigusevabad, ja suhteliselt odavad kasutada. Kogenud aednikud peavad perliiti paremaks, sest see on tugevam ja peab mullas paremini vastu ning funktsioneerib hüdropoonikas paremini. Perliit on vulkaanilise päritoluga mineraal, mis kuumutatuna 850 C ni omandab väga head mullaparanduslikud omadused. 1990. aastate algul hakati perliiti laialdasemalt ja mitmekesisemalt kasutama. Lisaks mullaomaduste parandamisele hakati perliiti nüüd hüdropoonikas kasutama kui kasvusubstraati: taimi kasvatati 100% perliidis. * Hüdropoonika - taimede kasvatamine mullata ehk hüdrokultuuris. Perliidi kasutamine konteineraianduses. Konteineraiandus levib maailmas järjest laiemalt: maa on kallis ja linnades peavad paljud aiandushuvilised piirduma katuse-ja rõduaedade või paremal juhul terrassiga, kus taimede mullas kasvatamine ei ole võimalik. Samuti kasutatakse konteinertaimi suurte kaubakeskuste,
kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustamine tagada adekvaatne tulemus ning teha selle järgi järeldus. Uuritakse teatud keskkonnakomponenti, kui toimuvad mingid muutused, peab tegema otsuse, kas probleem on väga tugev või nõrk. Mullaseire võib olla suunatud väga erinevate mullaomaduste vaatlemisele ja vastavalt sellele tuletatakse ka seire nimetus agrokeemiline seire, elustiku seire jne. Mullastiku seire väga oluline! Peab jälgima mulla seisundit ja ütlema meile sellest seisundist tulenevaid seisundeid, tulemusi. Seire jaguneb väga paljudeks erinevateks seire liikideks agrokeemiline seire (agrokeemia on kõik see küsimuste kompleks, mis tegeleb taimede toitumisega, sh ka taimede ja mulla väetamisega, üldises populaarses mõttes väetamine ja kõik
Pundumine e paisumine – mulla omadus niiskumisel mahult suureneda Kahanemine e kokkutõmbumine – omadus kuivamisel kokku tõmbuda 25. Mulla kleepuvuse, sidususe, eriveotakistuse, mahumuutuste sõltuvus mulla hüdrofüüsikalistest omadustest. Kõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. Muld pudeneb harimisel kõige paremini, kui mullaosakeste vaheline side on nõrgim, mis igal mullal avaldub teatud kindla veesisalduse juures. Veesisalduse suurenedes omandavad saviosakesed kolloidlahuse omadused, kus tahked osakesed koos ümbritseva veekihiga “ujuvad” vees. Sellised mullaosakesed on kergesti
Mida rohkem biomassi, seda suurem bioproduktsioonivõime, sest org. aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevus- toimub aktiivne aineringe- lagunemissaadused happelised- soodustavad keemilist murenemist, toiteelementide vabanemist. Mullaelustik kujundab aktiivselt mullaruumi ja segavad mulda. · Inimtegevus. Inimese pikaajalist sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks niisutuse, kuivenduse, maaharimise ja väetamise abil nim. mulla kultuuristamiseks. Kui mulla puhverdusvõime(vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni- muld on viljatu taimkatteta ala. MULLAHORISONDID · Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nim. mullahorisontideks. Horisondi tüsedus muutub mulla arengu käigus. Horisondi värvus
Sõltub mullaomadustest, muudest kasutusotstarbe seisukohast olulistest maa-ala iseärasustest ja sotsiaal-majanduslikest tingimustest. Tavaliselt peetakse mulla kasutussobivust hinnates silma põllu- ja metsamajanduslikke vajadusi. Muldade kasutussobivuse alusel jaotatakse: 1. Mitteharitavad mullad 2. Haritavad mullad (A,B,C) 29 Põllumajanduslik kasutussobivus: 1. mullaomaduste vastavus kultuuri-bioloogilistele vajadustele (kultuurtaimede bioloogiliste iseärasuste tõttu on nende nõuded mullaomaduste suhtes erinevad. Ühe kultuuri jaoks viljakas muld ei pruudi seda olla teise jaoks) 2. harimiskindlus 3. haritavus 68. Muldade harimiskindlus. Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavadmulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust
seetõttu maad mööda liikuva süsinikdioksiidi pilves, aga ka kaudselt. Arvatakse, et Maa ajaloo suurima väljasuremissündmuse Permi ajastu lõpul käivitasid hiiglaslike vulkaanipursete läbi atmosfääri vabanenud vulkaanilised gaasid, mis tekitasid happevihmasid ning muutsid oluliselt klimaatilisi tingimusi.(12) Tooksin välja ka positiivsed vulkanismi pooled. Hoolimata vulkaaniliste purskeproduktide poolt põhjustatud kahjust, on vulkaaniline tuhk otse ületamatu väärtusega mullaomaduste parandaja ning mulla taastootja. Tuhk muudab mulla viljakaks, sest annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid. Pealegi on vulkaanilised tuhamullad kohevad, õhurikkad ja hõlpsasti töödeldavad. Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad neil suurepäraselt. Kaudselt parandavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal. Osa laavavoolusidki mureneb suhteliselt kergesti ja võib juba mõne aasta pärast sobida
3) nõuab eraldi laotustehnikat umbrohuseemned säilitavad virtsale eluvõime 4) toitainete hulka raskem määrata 4) ebameeldiv lõhn 5) madalam N-sisaldus 5) ei saa kasutada põhku 6 II VÄETISED TURVAS, KOMPOSTID JA PÕHK VÄETISENA TURVAS Turvast kantakse loomadele allapanuks, mullaomaduste parandamiseks ( e. melioratiivsetel eesmärkidel), aianduses kasvusubstraatide valmistamiseks, kompostide tegemiseks jne. Erinevatel eesmärkidel kasutatakse erinevat turvast: 1) Melioratiivturvas kasutatakse madalsooturvast; eelkõige kergetel ja rasketel muldadel füüsikaliste ja agrokeemiliste omaduste parandamiseks. Turvas on õhuke ja org. aine rikas; muudab kerged mullad viljakamaks ja vettpidavamaks, rasked mullad pareminiharitavaks. Turvas peab olema:
looduse kaitsmine, loodusvarade säästmine · Kulu- kogumine, vedu soritmine Teisese toorme liigid: 1. Tootmisjäägid ja praaktoodang 2. Kasutatud materjalid Korduvkasutus- samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötlema Taasakasutus- samaks või muuks otstarbeks, materjali peab ümber töötlema Jäätmete kasutamisvõimalused: Materjal või kütus. Otsene taaskasutus: jäätmeid kasuttatakse toormena Kaudne taaskasutus: jäätmeid kasutatakse energia saamiseks, mullaomaduste parendamiseks Teise toorme mooduatvad ka tootmis ja tarbe ehk olmejäätmed. Tootmisjäätmed on tavaliselt puhtad, ühetaolised, sorditud, tekib samas kohas suurtes kogustes, kogumist ja taaskasutamist on lihtne korraldada · Tootmisjäätmete taaskasutamine sõltub: - kasumlikkus - seaduse nõuded - ettevõtte mainekujundus Tarbimis ehk olmejäätmeid on palju, kuid igat liiki jäätmeid on vähe, jäätmed on määrdunud ja segatud, kogumine on kulukas, ningj äätmevoog muutuv
ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Erosioon on voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda Deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega Aridifikatsioon on kõrbestumine Olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega Ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga Masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine Keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku,
o Looduslähedased tahendamine (väikestes asulates) settetahendustiik, sette külmutamine, settetahendusväljak Need tegevused ei pea olema just selles järjekorras, kuid tavaliselt on tihendamine esimene aste! Sete raskustihendi võimaldab eelsetiti sette KA sisaldust suurendada 1-3%...10% Sette kasutamine: Sette võimalikud kasutusalad: o Põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks o Mullaomaduste parandamiseks o Haljastuses o Prügilate katmiseks o Ladestamine prügilasse o Sette ümber töötamine ehitusmaterjaliks Reoveepuhastid Eestis Reoveepuhastite liigitus: · Suur reoveepuhasti e suurpuhasti jõudlus üle 2000 inimekvivalendi · Väike reoveepuhasti e väikepuhasti jõudlus kuni 2000 ie · Omapuhasti üksikmajapidamise reovee puhasti Väikepuhastite areng Eestis
b) mineraalsed väetised – ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare, Osmocote jt Tinglikult loetakse mineraalväetiste hulka ka tööstuslikult toodetav orgaaniline väetusaine karbamiid. 2. Toime alusel a) otsesed väetised (N, P, K väetised, virts jne) on taimedele otseseks toiteelementide allikaks b) kaudsed väetised (lubiväetised, bakterväetised, turvas, õled), mõjutavad taimede toitumistingimusi mullaomaduste paranemise kaudu või rikastavad mulda lämmastikühenditega. Enamus kaudseid väetiseid võivad olla ka toiteelemendi allikaks (orgaanilised väetised, lubiväetised). 3. Toime kiiruse alusel a) kiirelt toimivad väetised varustavad taimi toitainetega või muudavad mullaomadusi kohe pärast kasutamist (kergesti lahustuvad mineraalväetised, vedelväetised) b) aeglaselt toimivad väetised hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes (P-, K-
Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg-karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. Kultuuristamine on looduslike muldade kasutuselevõtmine inimese poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks. 19 Mulla füüsikalis-keemilised omadused Mulla kolloidid ja nende omadused Kolloidideks nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on alla 0,001 mm. Väiksemad osakesed on molekulid. Mulla kolloidide jaotus tekke alusel: 1. Mineraalsed kolloidid tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2
kasutatakse toormena · korduskasutus samaks otstarbeks, materjali ei pea ümber töötlema · Kaudne taaskasutus: jäätmeid · taaskasutus samaks või muuks kasutatakse energia saamiseks, mullaomaduste parendamiseks otstarbeks, materjali peab ümber töötlema Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 6 Karin Hellat 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14.10.2011
mailane, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill 6) kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, piimalill Füüsikalised ja mehhaanilised omadused Plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused - kõik need eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mulla kolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Vee hulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. Kuival mullal veekile puudub. Muld pudeneb harimisel kõige paremini, kui mullaosakeste vaheline side on nõrgim, mis igal mullal avaldub teatud kindla veesisalduse juures. Veesisalduse suurenedes omandavad saviosakesed kolloidlahuse omadused, kus tahked osakesed koos ümbritseva veekihiga ,,ujuvad" vees. Mulla haritavus on
muutub reljeef ja veereziim. Lääne- ja Põhja-Eestis kivide korjamisega suurenevad kivikuhjad. Eestis on üle 1 milj. ha kividega risustatud maid. Olmedegradatsioon kui muld kaetakse olmejäätmetega või materjalidega, mida kasutatakse olmes. Võib olla otseselt seotud keemilise degradatsiooniga kui olmejäätmed viiakse mulda lagunemisel moodustuvad erinevad kemikaalid. Masindegradatsioon põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine. Masinad tallavad, pööravad mulla segi. Tallamisel tihendatakse muld, väheneb mulla aeratsioon, infiltratsioon, lõhutakse mullaagregaadid. Tulemuseks liigtihe muld, ülavesi. Taimejuured ei suuda mulda tungida kui Dm on üle 2,0 g/cm3, suureneb kahjulike elementide liikumine Al, Mn. P uhutakse mullast välja. Eestis on kindlaks tehtud, et suurel põllul (üle 10 ha) tuleb 1 ha kohta 2...3 ha jälgi, põlluotstel aga 1 ha kohta 7...8 ha jälgi.
mulik ühtsele mullatekkele. Põhilisi mullatekkeprotsesse on veel ka leetumine, leostumine, lessiveerumine ja soostumine. Mullaprotsessid põhjustavad muldade globaalse ja kohaliku mitmekesisuse. 165. Mulla viljakust määravad tegurid. Mulla viljakus on mulla võime varustada taimi ja mikroorganisme nende kasvuks ja arenguks vajalike toitainete ja veega ning taimejuuri ja mikroorganisme hapnikuga. Seda võimet võib hinnata kahte moodi: kas mullaomaduste järgi, mis kujundavad mulla viljakuse, või mulla viljakuse avaldumise (funktsiooni) järgi. Esimesel juhul on mulla viljakuse põhiliseks näitajaks mulla lõimis, huumusevaru, reaktsioon, toitainetesisaldus, veeolud jm., mida väljendatakse naturaalnäitajates; teisel juhul saagid pinnaühikutelt. Viimane moodus mulla viljakuse hindamisel on võimalik inimtegevuse samaaegsel hindamisel. Eristatakse looduslikku viljakust ja tehisviljakust. Mulla looduslik viljakus kujuneb
annaabi.ee 
