Eesti rahvajutt: allikad ja teooriad loengukonspekt (0)

Eesti rahvajutt: allikad ja teooriad Rahvajutud meie ümber Väiteid jutupärimuse kadumisest  Ratsionaalsus kaotanud usundilised kujutelmad!  Jutustamise sotsiaalne sidusus kadunud, ühiseid töid pole, „jutustamiskogukonnad“ 
hääbunud!  Massimeedia hävitab suulise pärimuse! Vastuväiteid  Usk salapärasesse, mis muudab tegelikkuse võõrastusttekitavaks, ikka ja jälle tunnetatav  Kommunikatsioonivõimalused mitmekesistuvad. Jutustatakse nii pereringis kui töökohal,
diskol ja kõrtsis, vahetunnis ja kambas.  Massimeediad hoolitsevad päevast päeva niisuguste sensatsioonide eeltöötlemise ja 
levitamise eest  Helmut Fischer (1984/85) Isikukogemuse jutt  isikukogemuse jutt, isikliku kogemuse jutt 
- personal experience narrative  keskmine ameerika täiskasvanu: vähemalt 3–4 sellist juttu  sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad rahvajuttu  Sandra K. D. Stahl (Dolby) (1983) „Jutud isiklikest kogemustest“  lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl  ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline  kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga  jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise 
elementidel
- etteaimatav vorm - kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed - traditsiooniline eesmärk  harilikult jutustatud esimeses isikus  kui jutt edukas, seda korratakse  olnud alati populaarne Rahvajuttude klassikaline põhijaotus


 Muinasjutud  Muistendid  Müüdid
- rahva või kultuureseme loomisest, tegutsevad muistsed jumalad või vägimehed - Eestis ei ole, peegeldusi leida pigem regilaulust kui proosanarratiividest (müütilised 
regilaulud, nt „Loomine“, „Suur tamm“ –sageli ühised Soomega) - Antiikmütoloogia eeskujul eesti panteoni loomise katse –Kr. J. Peterson - Fr. R. Faehlmanni katse luua müüte - „Kalevipoeg“ Kas folkloristid uurivad rahva jutte?  tänapäevane folkloristika suures osas maha jätnud põhioletused, et tõeline rahvaluule on
- Suuline - Ruraalne - Etniline - Paganlik  need määravad ikka veel rahvaluulearhiivide sisu ja kaudselt ka seda, millest folkloristid 
19. sajandit uurides kirjutavad.   Rahvajutud, on jutud, mis esinevad eri variantides teatud inimrühmades nii suulisel kui 
ka kirjalikul kujul  Jürgen Beyer (2011) Lauri Honko žanrikast; teljed: 
argine-püha ja tõepärane-
väljamõeldud (toetub C. S. 
Littletonile) Mälestused  Ühised: tavaliselt mälestusi algmiljööst erinevas keskkonnas (kuidas me tookord …)
- Erandjuhtudel see rühma kooshoidjaks  Erinevad: ainulaadsus  Nn. rahustavad –jut. püüab saavutada vaimset tasakaalu, muuta negpositiivseks 
(töökohakonfliktid, liikluspolitsei jne)  jaotus:


- memoraadid (üleloomulik) ja kronikaadid (muud mälestused, isiklikud jutud 
argitõelisusest)  Leea Virtanen, Suomalainen kansanperinne Kronikaat  ajalooline termin, tuletatud mõistest memoraat  jutt jutustaja ja ta lähiseltskonda kuuluva isiku juhtumisest  sageli ametipärimus: soomlased nimetanud ka nt metsatööliste pärimuseks, 
haiglapärimuseks, torumeestepärimus  Matti Kuusi: isiku-, suhte-, ühiskonnakronikaadid  vrd pajatus Pajatus  tavaline (küla)elu jutt, kus jutustatakse igapäeva huvitavamatest sündmustest  räägitakse tuttavatest isikutest; teinekord ka lugusid, mida selle inimesega kunagi pole 
juhtunud Pajatus, jutt  sks Alltagsgeschichte; sm jokulaatti  Nii kuulujutt kui pajatus sünnib samas elusituatsioonis –eelduseks sugulaste, sõprade, 
naabrite, ametikaaslaste jne võrgustik  Pearõhk loovusel ja meelelahutuslikkusel, tõelisust käsitletakse vabalt  Argielus palju, aga folkloorikäsitlustes vähe –seos isikuga  Päevavestlustes on inloomuse arutelu juttude ja klatši abiga olnud tähtsal kohal  Mall Hiiemäe, Kodavere pajatused Loomulik vestlus  välitöödel pajatuste, ka muistendite fikseeringutes informatiivse osa ja süžeeväliste 
kõrvalepõigete vohamine –pidevalt üheilmeline jutustamissituatsioon: jutustaja räägib 
võõrale kuulajale  erinevusi ei tarvitse märgata, kui pole (peale arhiivimaterjalide, välitöö) võimalust jälgida
vestmist aastate vältel kohalikuna, jutuvestmist harrastava grupi liikmena  pajatus eeldab võimalikult loomulikku kasutamiskeskkonda              Mall Hiiemäe (1978) Videod: neli valetajalugu < Risti v, Piirsalu k / Kuijõek (1999), jut. neli informanti  varieeruvad detailid


Naljand  naljand on koomiline rahvajutt (Arvo Krikmann)   http://www.folklore.ee/~kriku/HUUMOR/nljtypol.htm      Tüüp  rahvapärane arusaam –vrdl tavaväljend „Tuhkatriinu“-lugu, lood, mis arenevad samal 
moel: vaene ja silmapaistmatu (nais)kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse (vrd Apo 
1995: 23–25)  tüüp - traditsiooniline jutt, millel on suutlikkus säilitada sõltumatut eksistentsi (Stith 
Thompson)  motiiv - väikseim jutuelement, millel on võime traditsioonis püsima jääda (Stith 
Thompson)  teksti varieerumine Antti Aarne kataloog  soome arhiivikogud  taanlase Svend Grundtvigi arhiivikogud  Grimmide muinasjutud  Verzeichnisder Märchentypen (1910) FFC sarjas Rahvusvaheline jututüüpide kataloog  kättesaadavas keeles (saksa; hiljem inglise)


 lühike sisukokkuvõte  tabav pealkiri  number  o Kataloogi täiendanud: - Stith Thompson (1928/21961) , „Iirimaast Indiani“ - Hans-Jörg Uther (2004) Tüüp  uurijate loodud konstruktsioon  tüpoloogiline kuuluvus –abinõu järgneva analüüsi jaoks, mitte lõppresultaat Tüübikatalooge Eestist ja lähiümbrusest  Eesti: A.Aarne, Estnische Märchen-und Sagenvarianten, FFC25 (1918). o P.Kippar,EstnischeTiermärchen,FFC237(1986).   Läti: K.Arājs&A.Medne,Latviesupasakutipurādītājs–TheTypesoftheLatvianFolktales. 
Riga  (1977).   Liivi: O.Loorits, Livische Märchen-und Sagenvarianten, FFC66 (1926).   Norra: R. Th. Christiansen,The Norwegian Fairytales, FFC46 (1922).   Rootsi: W.Liungman,SverigesSamtligaFolksagor,Djurshom(3kd) (1949-1952)   Saami: J. Qvigstad,Lappische Märchen-und Sagenvarianten, FFC 60 (1925).   Soome: A. Aarne,Finnische Märchenvarianten, FFC 5 (1911); täiendköide FFC 33 
(1920). O. Hackmann,Katalog der Märchen der finnländischen Schweden, FFC 6 (1911).   Vene: N. Andrejev, Указательсказочных сюжетов по системе Аарне. Leningrad 
(1921). L. Baraget al. Сравнительный указатель сюжетов. Восточнославянская 
сказка.Leningrad (1979) http://ruthenia.ru/folklore/sus/  Motiiv  Tegelased  Teemad  Mõisted  Tegevused  pole omaette narratiiv, vaid ehituskiviks  https://sites.ualberta.ca/~urban/Projects/English/Motif_Index.htm      Kuulujutt, kõmu, klatš  ebaametlik informatsioon teatud isikust, kommetest, suhetest jne  kõigis sotsiaalsetes ühiskondades  üks viis hoida inimesi sotsiaalses korras  paljastada, mis toimub avaliku poole taga  kuulujutud võivad sisaldada folkloorset ainest, väljendavad ikka rühma norme ja väärtusi Leea Virtanen (1991)


Walter Anderson  „Die Marspanik in Estland 1921“ (1925) kuulujutt Tartus: Marss plahvatab kolmeks 
tükiks, üks tükk maale  levis ajakirjanduse vahendusel  üks esimesi kuulujuttude käsitlusi maailmas  kuidas eri ühiskonna grupid tõlgendavad Pajatused rahvajutužanrina Vanapagan ja laps Vanapagan saanud lapsega metsas kokku. Hakkanud lapsega kõnelema. Laps’ kartnud musta 
suurt meest ja põle esteks’ sõnagi rääkinud. Kuid viimaks’ võtnud südame rindu ja küsinud: 
„Onukene, miks’ sinul nii suured jalad on?“ –„Palju kaimist, palju käimist!“ vastanud 
vanapagan. –Jälle sundinud vanapagan last: „Räägi ommetigi miks’ vait oled?“ –„Ma kardan, 
miks sull nii suured käed on?“ –„Palju katsumist, palju katsumist!“ ütelnud vanapagan; ise 
sundinud jällegi last et see räägiks’. –„Ma kardan, miks sull nii suur suu on?“ –„Palju söömist, 
palju söömist,“ ütelnud vanapagan, ja söönud lapse kõige luude kontitega ära.  E 11717 (2) < Paide - Otto Hintzenberg < J. Viilof (1894) Punapea Kord läinud Punapea oma eidele saiapulli ja viina pudelid viima. Teda oli unt tähele pannud. Ta 
jooksis vanaeide juure, neelas tema ära ja pani eide riided enese selga ja eide mütsi pähe ja näitas
välja kui vanaeit olema. Kui Punapea oli senna jõudnud, nägi ta vanaeide voodi peal maas olema.
Punapea küsis: „Miks sa nii kole oled?“ See vastas: „Mul on kange ambavalu! Anna see saiapull 
ja viinapudel, ehk see aitab!“ Punapea andis. Unt sõi saiapulli ja viina pudeli (vist jõi pudelist 
viina ära). Kui need lõppesid, siis sõi unt Punapea ka ära.  H II 120, 427/8 (37) < Järva-Jaani –Emiilie Bergmann (1897) Punamütsikene Elas kord punamütsike. Tema vanaema elas kaugel metsa taga. Kord saatis vanaemale süüa 
viima teda ema. Punamütsike läheb läbi metsa. Metsas tuleb vastu hunt, küsib, kuhu 
punamütsike läheb. Punamütsike räägib, et viib vanaemale piima ja kooke. Hunt kaob ruttu 
metsa, ruttab vanaema ütti juurde, läheb sööb vanaema ära ja heidab tema asemel voodi 
punamütsikest ootma. Punamütsike tuleb, annab hundile piima ja kooke ja küsib: „Vanaemake, 
miks sul nii suured silmad on?“ – Hunt vastab: „Need on sellepärast, et ma sind paremini näeks.“
– „Vanaemake, miks sul nii suured kõrvad on?“ –„Selleks on need, et ma sind paremini 
kuuleks.“ –„Vanaemake, miks sul nii karedad käed, suur suu ja suured hambad on?“ –„Käed on 
selleks, et ma sind paremini saaks katsuda.“ Haaraski siis punamütsikesest kinni, sõigi ära tema 
oma suure suuga ja suurte hammastega.  E 61433/5 < Narva, Vaivara –M. Kasikov< M. Treiberg, Narva (1927)


Millal tekib folkloor?  Traditsiooni algus sellest, et kollektiiv esimese teksti teab.  Vrd „Kodavere pajatused“ (1978) –ühel jutul võib ka ainult üks jutustaja, kelle esituses 
juttu kuuldakse. Mall Hiiemäe Kodavere pajatuste temaatilised rühmad  märkimisväärsetest füüsilistest ning vaimsetest võimetest –varasemast kogumisperioodist  võimekust üleloomulike omadustega (nõiad, targad, tundjad) –vähenenud  usu- ja kirikuteemalised jutud  noorte omavahelised suhted, inimeste iseloomuomadused, igapäevase elu naljakad 
sündmused –püsivalt aktuaalsed Pajatused  paljude rahvaste tuntud süžeed: ajaloolise isiku parun Münchhauseniga seotud 
valetamislood –rahvajutukataloogides  koondkuju, tema lood ka muud jahimehejutud ja kalameeste kiidulood erakordsest saagist  kitsa levikuga isikujuttude tunnustamine folkloorina seevastu alles 20. sajandi II poolel 
seoses folkloori mõiste avardumisega  kas ja millises ulatuses arengujärgud väljaspool tüüpi –nimelt enne ja pärast – kuuluvad 
tüübi mõistesse  laiendama hoopis tüübi enda piire: tinglikult kuuluvad tüübi juurde ka tema kujunemine 
ja hääbumine  täpne piir folkloori ja mittefolkloori, tüübi või mittetüübi vahele saab olla vaid tinglik 
Mall Hiiemäe  traditsiooniline, kuid puudub kunstilisus / üks jutustaja paaril-kolmel korral naljakat 
sündmust seoses kohaliku isikuga  kui isik satub üldsuse tähelepanu keskpunkti, süžee leiab eriliselt hea vastuvõtu, siis 
alustab laiemat levikut  põhikuju kogu aeg olnud sama, kuid puudu traditsioonilisus Jutu põhinemine


1. vahetu teadmus konkreetsest
2. teadmus konkreetsest ja teiste kirjeldusest
3. lisaks (2) teistelt kuuldud juttudel
4. (mõnevõrra konkreetsel) + teistelt kuuludud juttudel
5. ainult teistelt kuuldud juttudel  konkreetne rahvajutu esitus võib kuuluda mistahes punkti antud kujunemistel üldskeemis  jutuvariant võib omada üheaegselt vähemalt kahe liigi tunnuseid (näit. nii kõnekäänu kui 
selle tekkeloo, vms)  kujunedes ka liitumised teiste tüüpidega  samalaadset arengukäiku võib märgata muistendi ja naljandi puhul Pajatus kõnekäänuks  süžee taandub, kõnekäänd iseseisvub, seda ei esitata (st ta on juurde mõeldav)  analoogiliselt kõnekäänud omakorda naljanditest  vrd kui ütleme vastavas situatsioonis: „Andis endalgi tõmmata, mis siis vaene loom pidi 
tegema“ Pajatus muistendiks  pajatuse tegelasele üleloomulikke võimeid: lood kohalikest maa-arstidest, tarkadest, 
ettenägijaist, ebatavalistest loodusnähtustest, võitlusest looduse stiihiaga mitmete 
elukutsete puhul, seletamatutest kokkusattumustest jne  isiklikule kogemusele rajatud juttudes kokkupuutest üleloomulikuga püsiv ainult 
uskumus, traditsiooniline kujutelm üleloomulikust olendist vm irreaalsest … Koomika muistendis  koomikaelemente muistenditesse


 naljandi funktsioonis sageli niisuguseid jutte, kus keegi usub tegemist olevat 
kummitusega, kodukäijaga, nõidusega või muu taolise mütoloogilisega, tegelikkuses aga 
on põhjuseks mingi reaalne asi või nähtus  tüüpiline: tegelane satub raskesse olukorda; selgub: hirmuks polnud põhjust Miku-Kaarli lood  Kaarel Tischler-Ulpus (1862–1939)  elas Miku talus, sellest hüüdnimi Miku-Kaarel  igal aastal huumorikonkurss  ausammas 2008  Kaigutsist va Miku Kaarli kohta räägitakse ikka naljalugusid. Ükskord Käina parun 
küsind Kaarli kääst: „Kus see tee siit lähäb?“ Kaarel vastand: „äi ma mõtlegi selle 
peale, et ta siit ära lähäb. Nii kaua kui mu silmad näind, on ta siin paigal püsind.“   ERA II 188, 352 (40) < Käina khk., Käina v., Käina k., Lahe t. –Enda Ennist < Jaan 
Suuster, s. 1874, Leena Suuster, s. 1877 (1938) Varieeruv tegelaskuju  Miku-Kaarli  Käina Juhan  Posti Juhan Jutustamissituatsioonid Koduring Videviku pidamine –ühised tubased tööd - Setu istjatse’ (sügistalvisel perioodil) - Kihnu üläljõstmine - Puhja kildsann - Kuusalu jm khk rannikukülades jäguaeg (novembri algul: mõistatused ja „vanaviisi“ 
jutud) Muinasjuttude ja mõistatamise seos  Maagiline funktsioon  Meelelahutuslik funktsioon Põlised elatusalad  jahimeeste seas  kalastamisel  karjahoidmisel  põllutöödel  Richard Viidalepp „Eesti rahvajuttudelaadist, funktsioonistja jutustajatest“(1965/2004) Välistööd, kokkusaamised


 Mõisateol  Metsatöödel  Ehitustöödel  Teesillutamisel  töökodades, kauplemisel, kõrtsis  Richard Viidalepp „Eesti rahvajuttudelaadist, funktsioonistja jutustajatest“(1965/2004) Jutustamine  sõjaväelaste seas  kooliõpilaste seas Jutuvestja staatus Metsameeste kollektiivis - lõunapausid ja suitsutunnid. - alguses tehti  üks vähemalt kahekümneminutine suitsupaus. - Siis hakkasidki jutud hargnema. Sageli just niisuguses püsivalt kooskäivate inimeste 
grupis - sotsiaalse staatus: o mehed-naised;
o vanemad-nooremad;
o reaktsioon ülemuse juttudel. Jutustaja vahendid  Visuaalsed vahendid
- erinevalt kirjalikust peab jutustaja tegema jutu visuaalseks toetamine žestidega (nd. 
laev ja veiniklaas)  Auditiivsed vahendid  Alfred Messerli (2005) Spatial representationin European Popular Fairy Tale 1. fantaseerija  struktuur selgelt ja täielikult välja jutustatud (mölder Anajev) 2. reprodutseerija  kaugemalgi tuntud, tähtis jutustuse täpne edasiandmine ja iga detail. Ebatavaliselt andekas. 
Kiirustamata, iga detaili kaaludes ja täpselt ja tekkind efekti vaadeldes. Täpselt edasi kõik 
algus-ja lõpuvormelid, kolmikarvu Süžee ühtne ja jagamatu, harva sellist süžeeliitumist või -
seondamist (nagu nt. Anajaevil). Muinasjutud tulenevad suuresti soldatisfäärist,  kasarmuelu 
jälgi (Medvedjev) 3. edasiarendaja 


Sageli lühendab sündmusi, mitte ei jutusta kogu pikkuses. Visualiseerib tegelasi, nii et need 
ärkavad ellu. Üleloomulik  minimiseeritud, kujutatakse selle ilma tavalise inimese elu. 
Dramaatiliste situatsioonide esitamine tuleneb ta huvist tausta suhtes ning tegevuse 
psühholoogiast. Kodused detailid, kirjeldab kõiki psühholoogilisi reaktsioone. (Vinokurova)  Temperamentne –žestid, sundliigutused, midagi näppude vahel  Kodu-uurija tüüpi –vrdl teadlane, kes kommenteerib, Neeruti nimi  Uudistevestja –teravdatud esitus: natuke juurde, rõhutada realiteeti  Diskreetne –vastutaja välistab humoristlikud vms alltekstiga, naised  Pilaja –mehed, jahijuttudel sageli ka end  Lora-ajaja – Keelatud jutud, söögiisu jutud; ka naised!  Näitleja –imiteerimine ja hääle järeleaimamine  Rahvajutustaja Rahvajutustaja  improviseerija, kes täiendab olemasolevat,   seostab seda uute kohtade ja inimestega,  loob uusi lugusid  jutustab tegeliku elu seiku ja seostab neid vanade jutumotiividega –ei taha aina vana lugu 
korrata, oskab vajadusel seda kuidagi mugandada, nii et see sobib kuulajaskonnale.  kasutab spontaanselt juttude kompositsiooni-ja stiilivõtteid,
- jutu sisse palju otsest kõnet, dialoogi - kõne kujundlik.  kasutab spontaanselt juttude kompositsiooni-ja stiilivõtteid  enamasti armastab ka ise jutte vesta, niimoodi end pidevalt treenides, täiendades ja 
vormis hoides Kuulajate reaktsioonid  vahetud imestusavaldused  jutu detailidest tulenevad kommentaarid  juttude detaile puudutavad küsimused  vihjed juttude ainesega seonduvatele kogemustele  jutustajat julgustavad ja kiitvad väljendid  mängulised tähelepanekud jutustaja v kuulajate kohta  kannatamatusavaldused Ajaloolisi muinasjututeooriaid Mütoloogiline koolkond  Jacob ja Wilhelm Grimm   Friedrich Max Müller (1823–1900)


- müüdid on “keele kadumise” tulemus ja primitiivse inimese katse kirjeldada päikese 
tõusu ja laskumist - päiksemütoloogia - inimese keel mannetu vahend, mis varjab ja moonutab mõttepuhtust - keele haigus” - tähenduse järkjärguline muutumine, vanad nimed arusaamatuks. Kui 
müütilistes fraasides ja vs nime tähendus kadus, jutud, et seda seletada -> ilmuvad 
müüdid. - mütoloog peab taasavastama müütiliste nimede algse tähenduse, et mõista müüdi taga
olevat tõde - 1885 artikkel: müüdid, mida võib interpreteerida kui tõusva ja loojuva päikese jutte Bengt Holbek (1987)  Enne Müllerit mitmed sarnaseid:
- Hyacinthe Husson 1874 ja Robert Lefèvre 1875: hunt on päike - Charles Ploix 1891 pakkus, et hunt on öö. - Frédéric Dillaye 1880–muinasjutt kujutab aastatsüklit - Nn kuumütoloogiline koolkond – nt Ernst Siecke töös 1921 nähakse kaduvat ja 
ilmuvat Pm kuu kujuna; hunt esindab pimedust Kirjanduslik koolkond - Mj põhineb budistlikul kirjandusel - saksa orientalist Theodor Benfey: sarnasus Eu ja india mj vahel - Pantšatantra eessõnas 1859:  laen rahvalt rahvale. Sealt nimetus migratsiooni- e 
rännuteooria.
1) Vahemere idaranniku kaudu Hispaaniasse
2) Kre kaudu Ita-sse
3) Kesk- ja Väike-Aasiast Bütsantsi j Balkani kaudu I-Euroopasse  Buda vaimulike loodud mj kirjanduse mõjul kõikjale a. 900 järel, mil India puutus kokku 
islamiusulistega. Antropoloogiline ehk evolutsiooniline koolkond  Edward Tylor: folkloori sarnasusi ei seleta mitte laenamise, vaid inimliku loomusega, 
psüühika ja mõtlemiseühtsusega
- unilineaarse kultuurievolutsiooni teooria: inimkultuur läbib samad etapid - Eu kultuuri primitiivsed jooned jäänukiks varasematest kultuuri arengujärkudest - sh mj; mõistmiseks uurida kaasaja primitiivsete hõimude kombeid, rituaale ja müüte Geograafilis-ajalooline meetod, nn Soome koolkond - ei keskendu jutu tegelastele ja nende atribuutidele ega jutu individuaalsetele 
juhtumitele ega oletatavasti jutu aluspõhjaks olevatele uskumustele ja rituaalidele, 
vaid tüüpidele kui sellistele; teiseks leida iga tüübi kui sellise algusaeg ja -koht, mitte 
kaevuda tähendusküsimustesse


 Julius Leopold Krohn (1835–1888)  Kaarle Krohn (1863–1933)
- rändamine ja otsene v teiste rahvaste vahendatud] laenamine võib sobida üksteisest 
kaugel olevate rahvaste suulise jututraditsiooni sarnasusele  koguda nii palju variante kui on, nii kirjalikke kui suulisi  Iga variant saab tähe –näitab kuuluvust keelkonda ja teise keelt ning numbri kui palju on. 
Nt SE 1= eesti esimene tekst.  sisu jagatakse, võib olla tegelased, koht, kinkija jne. Iga variandid nummerdakse, 
igaühele tähis nt A1 A2 A3.  Siis kirjutatakse kõik tekstid nende joonte loeteluga. nt A1 
B3 C3 D2 jne  hinnatakse eraldi, leidmaks selle hüpoteetilist algkuju. Kriteeriumid selle leidmiseks on 
ajaloolised ja geograafilised (siit nimi).
- ajalooline: varaseim dateeritud tekst - geograafiline: motiivi levikule  mida enam levinum on motiiv, seda vanem see peab olema Jutustamiskeskne lähenemine – „kunstimeisterlikkuse“ vaatepunkt  Roman Jakobson ja Pjotr Bogatõrjovi „Folkloor kui loomingu eriline vorm“ (1929)
- kirjandust võib kirjutada „niisama“, sahtlisse seisma - folkloori leviku eelduseks  reeglina vahetu kontakt adressaadiga - ühiskonna „eeltsensuur“ määrab, mis võetakse omaks ja tuleb käibele, mis mitte.  Vrd  kunstkäsitöölise looming –folkloori ei saa toota „lattu“, vaid turule, folkloori puhul 
peab olema sellele nõudlus  eepiliste laulude uurija Albert Lord, „The Singer of Tales“ (1960) noorte laulikute 
kujunemine meistriteks
- sarnaselt selliametiga õpib meistrit jälgides, viimistleb oskusi, kuni saab ise vilunud 
oskustööliseks Tänapäeva jutupärimuse kogumine ja analüüsimine (11.03)  vähemalt kaks eri kogumissituatsiooni
- ühe vestluse teematika peab seonduma ülikooli-ühika-üliõpilasteõppejõududega - teine situatsioon vabalt valida  Soovitav registreerida ühes seltskonnas ühel õhtul (sünnipäev, külaskäik vms) räägitav 
kogu folkloorne juturepertuaar.  Võib koguda ~ samalt grupilt erinevate päevade jooksul.  Koguda tuleb narratiive –struktureeritud lugusid.  Kogumisel ja analüüsil abiks autorid: Fischer, Hiiemäe, Stahl. A. Olriki eepilised seadused Axel Olrik (1864-1917)  1904–1905: asutas taani folklooriarhiivi, selle esimene direktor


 1907 – (& Julius Krohn, Moltke Moe, Johannes Bolte, Carl Wilhelm vonSydow): asutati 
Folklore Fellows  1908: taani folkloori ühing Danmarks Folkeminder Axel Olriki eepilised seadused  „Rahvajutu uurimise põhimõtted“ ilmus 1921  1908 Berliinis –rahvajuttude kompositsioonilised ja stilistilased seadused  Euroopa jutupärimuse eepilised seadused e. seaduspärasused •Eeskujuks: Carl vonLinné  Õpetaja prof Svend Grundtvig
- aga: vähe tähelepanu jutustajale 1. jutu lihtsuse seadus
2. lavalise kaksuse seadus
3. skemaatilisuse seadus
4. kordamise seadus
5. tegevuse seadus
6. plastiline peasituatsioon
7. jutuloogika seadus
8. tegevuse ühtsuse seadus
9. katkematu jutulõnga seadus
10. ainsa peategelase seadus
11. vastandite seadus
12. kaksikute seadus
13. kolmarvuseadus
14. tagakaaluseadus
15. alguse seadus
16. lõpu seadus Muinasjutud. Imemuinasjutud kui muinasjuttude „tuum” William Bascom (The Forms of Folklore, 1965) Muinasjutt  Proosanarratiiv  algusvormelid tavalised  piiratud (õhtu)  pole usutav  ebamäärane aeg ja koht  profaanne  inimene v mitte-inimene Imemuinasjutu definitsioone  pikk fiktiivne ajaviitejutt, mille peategelane inimene ja milles vähemalt üks imeelement: 
võluese, rääkiv loom, üleloomulik olend, metamorfoos, ülivõimekus vm, iseloomulik on 
õnnelik lõpp (Stith Thompson)


- erinevad muistendlikud tüübid –nt ATU 333, 555, 720 Imemuinasjutu termineid - imemuinasjutt - võlumuinasjutt - nõidusmuinasjutt - muinasjutt - wondertale - tale of magic (ATU), magic tale, mythical tale - marvellous tale - fairy tale - Märchen - Chimerate muinas    jutt < “muinasaeg”      vrd Setu ‘jutus’ (jutusõ sündmused vana ilma aigu, jutu sündmused tänapäeval s’oo 
ilma aigu)
- tekkelood, imemuinasjutud, legendid; st pole usutamatud, ent kaasajal võimatud Salve & Sarv (1987)  TEGELIKKUS: alles varauusajast
- trükiste mõju Muinasjutud ajaloos  Egiptuses papüürustel mj motiive 1250 eKr vennad Anubis ja Bata – muinasjutusarnane
kuningalugu  V-Kreekas ja V-Roomas, termin laste-ja ammemuinasjutud, ka vananaistejutud;
- motiive: tänulik madu, elustav rohi, Heraklese jutud (tugev Hans, lohetapja)  Keskajal ennekõike muinasjutulisi elemente (Vanem Edda)  Giovanni Francesco Straparola Le piacevoli notti 1550–1553  Konn-kuningapoeg (II 1; ATU 430, 441)
- lohetapja (X 3; 300) - saabastega kassist (XI 1; 545B)  Giambattista Basile Pentamerone (Lo cuntode li cunti (overo Lo trattenemientode 
peccerille) [Jutt juttudest ehk Meelelahutuseks väikestele]  Jacob ja Wilhelm Grimm Kinder-und HausmärchenI kd 1812, II kd 1815
- „Deutsche Sagen“(I 1816, II 1818) - rahvuslik teos - arendada saksa rahva identiteeti Bengt Holbek: 1. muinasjuttude jutustamisele “spetsialiseerunud” jutustajate ring oli rangelt piiratud
2. pea kõik juttude jutustajad ja kuulajad kuulusid ühiskonna madalatesse kihtidesse


3. Jutustasid täiskasvanud ja täiskasvanutele  - Kristi Salve vepslastel: lastele rohkem loomamuinasjutte, lühemaid, lihtsa süžeega 
imemuinasjutte ja legendilaadseid muinasjutte; täiskasvanuile keerukama, sageli 
seiklusliku süžeega imemuinasjutud, samuti novellilised ja naljandilised 
muinasjutud. 4. meeste ja naiste repertuaar oli erinev
5. muinasjutte peeti “valedeks” ehk väljamõeldiseks
6. jutustajad samastasid end juttude kangelastega Imemuinasjutud ERA-s Geograafiline lõige Video :Kuningatütar klaasidsõmäe otsah [ATU 530]< Neti Sõrmus (s. 1922), Meremäe v, Vaslak
(2005) [VH 2]  vormelid jutus  gradatsioon teisiti


 sõnade segiajamine  enese varjamine kangelase poolt  mees-ja naiskangelasetööd  vrd teksti Tuhkapuss Tuhkatriinu Kuningatütar klaasmäel -taga kiusatud õdede poolt    –taga kiusatud vendade poolt -täidab võõrasema käsud       –täidab isa palve -peab tegema koduseid töid  –kodus ei tee midagi -imeline: käik ballil/kirikus     –käik klaasmäele (3x) -võlub abikaasat riietusega   –peab tegema imelise teo  kangelase kodune olukord ja suhted pereliikmetega küllaltki sarnased –staatus peres on 
madalaim.  Toomeos-Orglaan (2001)  Maskuliinsed muinasjutud  Feminiinsed muinasjutud  Tasu-karistus muinasjutud  Kangelase sool pole tähtsust, kaks peategelast – üks kangelane teeb õigesti, teine teeb valesti - „Rikas vend ja vaene vend“ - kaks meest - „Kurat saunas kosimas“ - kaks tüdrukut Max Lüthi: muinasjutt…  signaliseerib sündivat, mitte ei esita kirjeldusi  omadused seotud tegevusega  teravus–selgus, ekstreemsused ja kontrast  tegelased, tundeid pole üksikasjalikult kirjeldatud, vaid väliselt nähtavad  ajatus  täpsus  isoleeritus
- kahemõõtmelisus –kehatud, seesmise maailmata, nende enda ümbruseta - võetud igasugune kohaline aspekt Algusvormelid  realistlik miljöö  minek reaalsusest kaugele ajas ja ruumis  ükskord...


 kord… Muinasjutukangelase nimi  nimed mingi omaduse järgi –Tuhkapuss  kangelane on igaüks, inimene meie seast  tavalised nimed Muinasjutu ruum  horisontaalne telg
- eraldatud määratlemata, ent hiigelsuure tühja ruumiga - läbib kaua või kasutab imelist vahendit  vertikaalne telg
- lühike, ent selle ületamine ohtlik - Kõrgemal või madalamal; kaev/puu, vaid Kg julgeb ületada - tagasitulek võib olla teisel viisil Piir kahe ilma vahel  sild,   jõgi, tiik, kallas, allikas   kivi, mets   võsa  värav Muinasjutu aeg  jutu põhiajaühik päev  öö süžee peamisteks muutusteks: kangelane võib kuulda otsustava tähtsusega uudiseid, 
kellegi elu sattuda hädaohtu, muud halvad tegevused. Ööl salajane, ohtlik, kuri tähendus Inimea sõlmpunktid (nodal points), rites de passage  Sünd  kooliiga (6–7)  täiskasvanuks saamine, kodust lahkumine  18 aastaseks saamine, kaasa otsimine  Surm Mairi Kaasik: Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes (2010)  kehtivad teised ajaseadused  muinasjutu põhiajaühikud –päev, öö, aasta jne –lähtuvad maisest ajaarvamisest.  ei mõõda aega otseses tähenduses, vaid on sümboolsed väljendused


Muinasjuttude imeesemeid  Imepeegel  Isetäituv kott  Nähtamatuks tegev müts  Käsikivi  Mõõk  Imeline kepp  Imelamp  Imesõrmus  liivatera-kamm-veetilk  seitsmepenikoormasaapad  imekastid ja koledad kastid  tantsima panev pill  taevani kasvav uba Bruno Bettelheim (1903–1990)  psühholoogiline tagapõhi  toetub Grimmidele (ja Perrault’le)  oluline lapse õigeaegne kokkupuude muinasjutuga –korrastab tema psüühikat, aitab 
kujundada väärtushinnanguid, lapsepõlves hingelise tasakaalu saavutamiseks ning 
säilitamiseks hilisemas eas  seksuaalsus  mj aluseks pole väljamõeldis, vaid inimsuhted, konfliktid ja kiindumused  id-ego-superego  müüt on konkreetse kangelase lugu: Theseus, Herakles, Beowulf  seevastu muinasjutus „igamees“ – „Kaunitar ja koletis“. Sellised ka hiljem loodud mj–
„Väike prints“, „Inetu“ pardipoeg, „Vahva tinasõdur“  peategelane „tütarlaps“ v „kõige noorem vend“ •ainult kirjeldavad nimed: Tuhkatriinu, 
Punamütsike, või üldnimed (Hans ja Grete)  nime pole ka teistel –ema, võõrasema, isa, kuningas, kuninganna, kuningatütar  nii müüt kui muinasjutt kõnelevad sümbolite keeles –lapse alateadvusega  tegelevad kas otseselt või ainult vihjates religioossete teemadega  pakuvad igaühele isiklikku tähendust  müütide pessimism <> muinasjuttude optimism  müütide inimlikkus vs mj pessimistlik sõltumata, kui raske saatus  mj ja uni: seesmine pinge, mil pole väljapääsu  seevastu mj projitseerib kõik pinged ja mitte ainult ei lahenda probleeme, vaid lubab 
lõpus optimismi  ka „tumedatel“ muinasjuttudel oma põhjendus  lapsed: halb nõid, kes palju halba teinud, saab karistuse =>  halvad ajad ei kordu Legendilised muinasjutud, novellmuinasjutud. Loomamuinasjutud, muinasjutud rumalast 
vanapaganast. Vormelmuinasjutud. 21.03.19


Legendilised muinasjutud    (Religious Tales)      teistsugused tegelaskujud: sageli kristlikust traditsioonist
- Jumal, Kristus, Peetrus - nende suhe talupoegadega  legendilased jutud <-> legendidega
- legendid sisuliselt muistendid - tunnuseks moraliseerivus, seesmiste kvaliteetide väljatoomine  Teemasid
- külalislahkus (750A), heasüdamlikkus, ligimesearmastus - tõe päevavalgele tulek - taevas ja põrgu Video: Sysarkandlõs(ATU 780), jut. Aleksandra Leppoja (s. 1935) < Setumaa, Tepjak. (2005) 
[VH 17]  kaupmehed kui imelise pilli tegijad  korduvad fraasid: Setu lauludega muinasjutud, nr 52 (1972)  „muidogi ka“ – ~ „nagu muinasjuttudes alati on olnud“   ~ „päiksepaisteliselpäeval“   laulu korduvus Novellmuinasjutud    (Realistic Tales (Novelle))     - realistlikud, argine miljöö - üleloomulikkus puudub - põhimõtteliselt võimalikud - tegelased imemuinasjutulikud - lihtsam ülesehitus  Temaatika: sageli jutud kavalusest o abielupaaride vahelised suhted
o romantilised lood
o mõistatusmuinasjutud Video: Kuninga varandusõ perija(ATU 930), jut. Liisi Jõesuu (s. 1929) < Setumaa, Perdaku k 
(2006) [VH 18]  Realistlikud elemendid  Piusa (jõgi)  sh ebarealistlikku  nn. Uurija kirja motiiv (2Sm 11) ja selle vahetamine (vrd ATU 910) Mõistatamine ja jutustamine  Mõistatused samadel aegadel sügistalvisel perioodil
- maagiline toime
o sünnib palju noorloomi, tulevad tähnilised talled ~ kirjud vasikad; 


o lusikad ei kao ära –pole karta toidupuudust Loomamuinasjutud    (Animal Tales)      projitseeritakse inimlikke omadusi  seos etioloogilie ainesega Video: Rebäne varastas kalad (ATU 1+2+4) jut. Veera Hirsik (s. 1927), Setumaa, Värska (2006).
[VH 6]  kõige populaarsem loomamuinasjutt  juttude liitumine  kavalus  kokkuvõtlik moraal Sarnasused loomamuinasjuttude ja imemuinasjuttude vahel - mõlemad fiktiivsed - mõlemas loomad räägivad, tegutsevad tavaliste tegelastena Erinevused Loomamuinasjutud Imemuinasjutud -peategelane loom     –inimene -lühike                             –pikk  -kavalus-kvaliteet          –moraalsuskvaliteet -sageli paaridena           –ainus kangelane -dialoogirohke                –narratiivina arendatud -tihti otse didaktilisus   –õpe kujundite kaudu  -adressaat: lapsed         –täiskasvanud Eesti loomajutu-loomade TOP 10 tüübiti 1. hunt (tegutseb 125 jututüübis);
2. rebane(110); 
3. inimene(99);
4.  karu(83).  edasi koer(41), jänes(38), hobune(28), vares, härg(26), kass(25), kukk(22).  Üldse kokku 153 tegelast  enamik tegelaskujusid varieerub eri variantides, osa püsivad  miljöömorfoloogiline („väline“) kohastumine  populaarsemad loomad  osades loomamuinasjuttudes inimesi


 Metsloomad ATU 1–99
- ATU 1 Kalapüük sabaga  Metsloomad ja koduloomad ATU 100–149
- ATU 100 Hunt peol  Metsloomad ja inimene ATU 150–199
- AT 150A* Konna kolm õpetust  Koduloomad AT 200–219
- ATU 200 Koera tunniskiri  Teised loomad ja esemed ATU 220–299
- ATU 243* Varese naisevõtt - ATU 275 Vähi ja rebase võidujooks - ATU 298 Päike ja tuul Muinasjutud rumalast vanapaganast.    Tales of the Stupid Ogre (Giant, Devil)      inimene vs üleloomulik olend
- Kaval-Ants, Hans, mees, poiss, sulane, talupoeg, külamees, Uulispilli Ants (< Till 
Ulenspiegel), Petja-Hans - Vanapagan, tont, vanatont, saatan, vanatühi, kikkhabe, sarvik, vanasarvik, vanajuudas - Inimese vastaseks võib olla ka muid üleloomulikke tegelasi, nt. metshaldjas, kratt, 
näkk   lood lühikesed ja napid, igasugused kontaminatsioonid ja sarjad sagedased
- Kavala-Antsu ja vanapagana lood (eelkõige ATU 1000– 1154)  vastandus tark–rumal  keelemängud (noa ära teritamine, silmade peale viskamine)  esemete ära vahetamine (püssi piibu asemel, kohupiim kivi asemel, jänes noorema venna 
asemel)   võimatu ülesande andmine (liivast köis, peeru püüdmine, krussis karva sirgendamine, 
„tule homme“)  Vanapagan avaldab kogemata mõne saladuse (nt ATU 1160 raua keetmine) Seosed teiste žanridega  Loomamuinasjutud  Naljandid  Muistendid  Hiiumuistendid Loomise mõnu ja kiri: essee vanarahva kosmoloogiast


 Hiiud kui „meie triksterid“ (seksuaalsus, mitte-sihipäranetegutsemine, pidev 
äpardumine…)  Kavala-Ants ja Vanapagan kui triksteri kuju lagunemine kaheks eri tegelaseks Vormelmuinasjutud    (Formula Tales)      Aheljutud o vrd ahellaulud („Kitskilekarja...“)  Ilma otsata jutud o vrd otsata luuletus naabri penist, otsata palve: osta elevant ära  Kumulatiivsed jutud ATU 2000–2100
- Arvude, esemete, loomade, nimedega seotud aheljutud ATU 2000–2020 o ATU 2012 Nädalapäevad; AT-s: 1 var
o ATU 2014 Vastandite või äärmuste ahelutud AT-s: 7 var - Surmaga seotud aheljutud ATU 2021–2024 o ATU 2022B Vahakarva kanakene; AT-sø, vrd Setuvälitööd - Söömisega seotud aheljutud ATU 2025–2028 o ATU 2025 Põgenev pannkook ; AT-sø, vrd Setu välitööd - Muude sündmustega seotud aheljutud ATU 2029–2075 o ATU 2030 Vana naine ja ta siga; AT-sø, vrd Setu välitööd  Sissevedamisjutud 2200–2299 o ATU2204Koera sigar; ; AT-sø, vrd kuuldut  Muud vormeljutud 2300–2399 o ATU 2300 Lõputa lugu ; AT-sø, vrd Setu välitööd V. Proppi muinasjuttude morfoloogia, selle rakendamine muinasjuttudes. Bengt Holbeki 
muinasjututeooria. 28.03.19 Vladimir Propp(1895–1970) funktsioon (функция) –süžee koostisosa  1. Tegelaste funktsioonid on muinasjutu konstantseteks, püsivateks elementideks.
2. Funktsioonide arv imemuinasjutus on piiratud.
3. Funktsioonide järgnevus on alati ühesugune.
4. Kõik imemuinasjutud on ühetüübilise ülesehitusega. Vladimir Proppi 31 funktsiooni




Tüüpsüžee Vladimir Proppi seitse tegelasrolli (“tegevusringi”) функции действующих лиц  Kangelane  Valekangelane  Abistaja  Teelesaatja  vastane (vaenlane)  kinkija   kuningatütar ja tema isa Bengt Holbek (1933–1992)  „Interpretation of fairy tales: Danish folklore in a European perspective“ (FFC 239, 1987)  muinasjuttudes käsitletakse teemasid, millele ei saanud läheneda avameelselt  imepärased elemendid: traditsioonilised, sajandeid või aastatuhandeid kasutusel 
väljendid, säilitasid tähenduse  „sümbolmuinasjutud“  Imemuinasjutud – Fairy tales – pulmade või varem ebasobivaks liiduks tunnistatud 
noorpaari triumfiga lõppevad muinasjutud  Välja arvata:
- ekslikult klassifitseeritud jutud - nn. lastemuinasjutud  imepärastel elementidel vasted jutustamisprotsessis osalejate kogetud reaalses maailmas.  imepärased elemendid pigem sümboolsed kui metafoorsed


1. noorte probleemid vanematekodus
2. sugude vahelised probleemid
3. noorpaari poolt vastloodud perele kindla baasi loomisega seotud probleemid Maskuliinsete juttude muster Feminiinsete juttude muster Bengt Holbeki 5 käiku (move)


MÜÜT ja eesti rahvajutt. Tekke-ja seletusmuistendid Ergo-Hart Västrik Loengu ülesehitus  Müüdi tähendusväljad; müüdi asend folkloori žanrisüsteemis (L. Honko ja W. Bascomi 
skeemid)  Mütoloogilised tõlgendused rahvajuttude päritolu kohta (mütoloogiline koolkond)  Müüt (ja müütiline) eesti folklooris: tekke ja seletusmuistendid (A. Aarne rahvajutu 
tüübikataloogis ja ERA kogudes) Müüdi määratlusi (I)  EKSS (2009): – pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning 
seda põhjustanud üleloomulikest olenditest; – tõena levitatav liialdatud kujutelm millestki
v. kellestki  ÕS (2013): – pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; – ratsionaalselt põhjendamata 
petlik kujutelm Müüdi määratlusi (II)  Ülo Valk (2001):
- Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes
korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused 
toimuvad kauges minevikus, algaegadel.  Peeter Espak (2015):
- Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) 
kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite 
abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi


 Vorm 
- sõnadesse pandud lugu (narratiiv)  - saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria või rituaalse draamana - Võib elustuda unenägudes, käitumises (nt seestumus)  Sisu 
- varieerub; ühendab loomisaja ja lõpuaja sündmuste vahendamine (vt kosmogoonia, 
teogoonia, antropogoonia, eshatoloogia) - lood praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma 
identiteeti   Funktsioon 
- toimib eeskuju ja mudelina - pakub seletusi ja käitumisjuhiseid (vt etioloogia)  Kontekst
- rituaal, mis taaselustab aegade alguse loovad sündmused  (Honko 1984; ref. Valk 2001) Rahvajuttude klassikaline põhijaotus ja tunnused W. Bascomi järgi Müüdi ja muinasjutu seoseid  Muinasjutt kui moondunud (“riknenud”) müüt  Muinasjutt kui müüdi “jäänus”   Muinasjutu müüdilised “juured”  Muinasjutt kui kunagise rituaali ja seda seletava müüdi peegeldus  … Wilhelm (1786-1859) ja Jacob (1785-1863) Grimm müüdi ja muinasjutu seostest  muinasjutud kui iidsete indo-euroopa müütide jäänused; kristluse mõjul müüdid 
moondunud muinasjuttudeks  muinasjuttude  sügavam, sümboolne tasand võib heita valgust vanadele indo-euroopa 
müütidele ja usundile; arusaam, et müüdid just “paganlikest” jumalatest  rahvas säilitasid jutud mälus lihtsustatult; mitte usuna, vaid poeetilise fiktsioonina 


 tõlgendused J. Grimmi teoses Deutsche Mythologie Friedrich Max Müller (1823–1900) ja mütoloogiline koolkond rahvajuttude tõlgendamisel  müüdid kui “keele kadumise” tulemus: inimese keel mannetu vahend, mis varjab ja 
moonutab mõttepuhtust  “keele haigus” – sõnade tähenduse järkjärguline tuhmumine, vanad nimede arusaamatuks
muutumine: kui müütilistes fraasides nime tähendus kadus, tekkisid jutud (müüdid), et 
seda seletada  uurija peab taasavastama müütiliste nimede algse tähenduse, et mõista müüdi taga olevat 
tähendust  päiksemütoloogia –müüdid, mida võib interpreteerida kui tõusva ja loojuva päikese jutte Näide müllerlikust päikesemütoloogiast  Kreeka Daphne = sanskriti koidujumal Dahanā  Päikesejumal Phoebus (Apollo) jälitab Daphnet; kuid viimane haihtub ühes päikese 
tõusuga ning muutub loorberipuuks  Mülleri arvates tõlgendatakse Daphne nime valesti; seos loorberiga sekundaarne Mt “Punamütsike” (ATU 333) loodusallegoorilisi tõlgendusi (Holbek 1987 järgi)  Max Müller (1885): Punamütsike kui tõusev ja loojuv päike  Hyacinthe Husson (1874) ja Robert Lefèvre (1875): hunt on päike (vrd Daphne ja 
Phoebus)  Charles Ploix (1891): hunt on öö (wolf=vŗika)   Frédéric Dillaye (1880): muinasjutt kujutab aastatsüklit; hunt on talv  Nn kuumütoloogiline koolkond (nt Ernst Siecke 1921): Punamütsikest nähakse kaduva ja
ilmuva kuu võrdkujuna; hunt esindab pimedust Vladimir Propp (1895-1970) müüdi ja (ime)muinasjutu seostest  Müüdi degenereerumine muinasjutuks  Imemuinasjuttude taandamine kahele ürgsele (siirde)riitusele ja seda selgitanud 
müütidele: 
- initsiatsioon (ühest earühmast ja staatusest teise liikumine, pulmad) - surnute saatmine teise ilma (matused, mälestusriitused)  Lähedus šamaani(rännaku)narratiividele Müüt eesti folklooris  Müütilisi motiive leidub
- regilauludes (nt Loomine, Suur tamm, Suur härg, Kuldnaine jmt) - pühakulegendides ja apokrüüfikal põhinevates tekkelugudes - usundilistes muistendites (sh hiiu-ja vägilasmuistendites ning tekke-ja 
seletusmuistendites) - muinasjuttudes (motiivi tasandil)


Tekke-ja seletusmuistendid  Ka tekkelood, etioloogilised muistendid (vrd. ingl. k. aetiological legends, sks. k. die 
Ursprungssagen)  Annavad teavet maailma ja mitmesuguste loodusobjektide esmase loomise kohta, aga 
seletavad ka hilisemaid murrangulisi muudatusi ning kultuurinähtuste päritolu   Oluline koomiline moment (tegemist pole “püha tõega”); rohkesti kristlikke teemasid ja 
motiive; ilmne kirjakultuuri mõju Mägedega seotud tekkemuistendite süžeed   Jumal külvab taevast maad, tema kannul kõnnib kurat, kes külvab mägesid.  Jumal ja vanapagan pigistavad maapinnast mägesid.   Jumal asub põhja ja kurat lõuna poolt maailma vähendama. Et jumal litsunud tasemini, 
siis on põhjas maa tasasem, kurat surunud lõunas suuremad mäed kokku.  Jumala magamise ajal vajutab kurat põlvega maapinnast mägesid kokku.  Mäed tekkisid siis, kui kurat otsis Moosese hauda.  Kurat ahvatleb jumalat mägesid tegema, et jumal saaks inimeste käest tänu mäkke 
jõudmise eest, tema aga kiruda koorma ümberminekul või raskel tõusmisel. (Kõiva 2009) Angerja/mao tekkimine (Aa US 62)  Jumal, olles loonud ühe pika looma, lõi ta pooleks.   Jumal nägi, kuidas madu hanepoja tappis, ning määras ühe poole maost angerjaks 
inimestele süüa.  Kui madu Eevat pettis, lõi Jumal ta pooleks; sabapool läks merre angerjaks, peapool jäi 
maale maoks naistele tappa.  Madu soovitas Jumalal inimesed ära needa, karistuseks lõi Jumal ta pooleks.   Jumal (ka: Jeesus apostlitega, Jeesus ja Peetrus) nägi magavat Sarvikut (ka: karu), kel 
suust ila jooksis. Jumal (Jeesus) lõi kepiga ila pooleks, sellest said madu ja angerjas.  Mereelukas küsis Peetruselt, kumb neist on targem; Peetrus lõi ta kepiga pooleks ning 
määras ühe poole kõige magusamaks kalaks, teise kõige vihasemaks loomaks maa peale.  Mooses murdis oma kepi katki, viskas ühe tüki angerjaks merre, teise maoks metsa.  Jumal ja Kurat lõikasid nööri; kuradipoolne tükk hammustas ja sellest sai madu, Jumala 
vette visatud nööritükist sai angerjas. (Hiiemäe 1999) Lesta (ja kammelja) tekkimine   Jeesus sööb kalast poole, ülejäänu viskab merre.  Jeesus toidab jüngreid kaladega, pool kala jääb üle (vrd Jh 21: 1-14; Mt14: 13-21; Mt15: 
32-38; Mk 6: 30-44; Mk 8: 19 jne).  Jeesuse einest jääb pool kala üle.  Jüngrite tülitsemise pärast jääb Jeesusel pool kala söömata.  Jumal lööb kala Punases meres karistuseks kepiga lõhki.  Sõjamehed vaidlevad, kas Jeesus tõuseb surnuist, sõnadega: Kui Jeesus peaks ellu 
ärkama, tõusku ellu ka see pooleldi söödud kala.


 Jeesus paneb tühjaks püütud vette pool kala tagasi.   Jumal muudab lõhki lõigatud kala taas elavaks.  Lestal on viltune suu karistuseks Jumala osatamise eest. (Hiiemäe 1999) Miks haava lehed värisevad (Aa US 77)   Haab ei varja Jeesust  Jeesuse rist haavapuust  Näevad Jeesuse ristilöömist  Haab ei kummarda Jeesust  Haavalehed ei varise Jeesuse äraandmisel  Juudas poob enda haava külge  Tagaaetav naine   Naisekeel haavalehest  Teised puud sajatavad  Pillide tegemine jne Otsad kokku!  Müüt on folkloristikas tõsine vaatlusaines, kuigi avalikus diskursuses domineerib mõiste 
teisene tähendus  Müüdil ja muinasjutul on ühisosa motiivi-tasandil; üht teisele taandada pole siiski 
võimalik  Eesti folkloori jäädvustustes müüti puhtal kujul pole, kuid eri žanrites leidub arhailisi 
mütoloogilisi motiive  Tekke- ja seletusmuistendid on põnev ja väheuuritud valdkond eesti folklooris, mis 
kindlasti väärib enamat tähelepanu