Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rõngasristid" - 18 õppematerjali

Saha kabel
3
doc

Saha kabel

Mitmed ehitusdetailid nagu näiteks kõrgel asetsevad aknad, nurgatorn, kõrge viilkatus, kahetraaveelise väikese hoone vööndkaared, konsoolid, pärinevad hilisest gooti- ja vara-renessanss stiilist ning näitavad, et kabelil oli teisigi funktsioone peale jumalakojaks olemise. Vajaduse korral võis see olla ka kindlustatud paik kallaletungide eest, peatuspaik palveränduritele, aga ka laopaik kaupmeestele. Kabeli juures on 15. sajandist pärinevad rõngasristid. Rõngasristid võeti sümbolina kasutusele juba ristiusu-eelsest ajast. Vanad eestlased pidasid seda õnnetoovaks päikesesümboliks ning rõngasristi kujutist on laialdaselt kasutatud ka veel eesti käsitöös ja tarbekunstis. Läänemeremaadele omane rõngasrist kannab endas ühtviisi kristlust kui igavikulist maailmakultuuri ja eestlaste rahvuspärandit. Võeti kasutusele ka Lääne- ja Põhja-Eesti jõukamate talumeeste ning mõisate eestlastest ametikandjate haudadel

Muu → Referaadid
7 allalaadimist
Merovingide Kunst
6
pptx

Merovingide Kunst

rovingide Kunst Muiredachi rist Iirimaalt, 923 a. Rõngasristid on iseloomulikud keltidele. Ristil on kujutatud stseene Jeesuse elust ja Jeesust kui maailma kohtumõistjat. Merovingide aegne kunst Kõige tähtsam koht oli käsitööl ja rahvaloomingul Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad, relvad, puitehitised,ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva ornamentikaga. Merovingide raamatukunst

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Eesti ajalugu - Rootsi aeg
3
odt

Eesti ajalugu - Rootsi aeg

ettevalmistamiseks 1684. aastal. See tegutses 4 aastat. Koolide kõrval oli ka koduõpetus (väga oluline). Õppis 160 eesti noormeest. Igantsi Jaak, Pakri Hansu Jüri olid parimad õpilased. GÜMNAASIUMID JA TARTU ÜLIKOOL 23. Millal ja kuidas asutati Tartusse ülikool? 1632 asutati Tartu Ülikool. Enne asutati gümnaasium ja Johann Skytte teeb ettepaneku asutada ülikool ning Rootsi kuningas Gustav II Adolf rahuldas selle. KUJUTAV KUNST JA ARHITEKTUUR 24. Mis olid barokk, renessanss, Rõngasristid, bastionid? Barokk, renessanss ­ kunstistiil, kultuuristiil. Rõngasristid ­ hauamonumendid. Bastionid ­ uut tüüpi kindlustused. TALUPOJA KULTUUR 25. Mida mõistad talupoja kultuuri all? Toit, kõrtside rajamine, elamud. 26. Milline oli eestlaste toidulaud? Rukkileib, kala, soolasilk, läätsed, oad, herned, kudrud, joodi puskarit ja õlut. 27. Mis oli rehielamu? Peamine elamutüüp Rootsi ajal. PÕHJASÕJA ALGUS 28. Miks algas Põhjasõda?

Ajalugu → Ajalugu
54 allalaadimist
GOOTI STIIL
4
docx

GOOTI STIIL

Matthias Grünewald, Isenheim 11. Millised on gooti skulptuurile iseloomulikud jooned? Välja venitatud,seotud seinaga,rõivavoldid peenelt kujutatud,nägudel ilmed 12. Mis on miniatuur ja tahvelmaal? Miniatuur-teksti kaunistav pilt Tahvelmaal-alusele maalitud teos 13. Millise kunstiliigi väljapaistev esindaja on Martin Schongauer? puulõikekunst 14. Millisel maal on hästi säilinud kõrgtasemelised raamatuillustratsioonid ja omapärased rõngasristid? 15. Miks oli Reimsi katedraal teistest tähtsam? Pooleldi gooti ajastus ehitatud 16. Iseloomustage rüütliajastu rõivamoodi. Sukkpüksid,lühikesed vammused,pika ninaga kingad 17. Nimetage vähemalt 3 gooti kiriku kaunistuselementi. Ristlillik,roosaken,vitraaz 18. Nimetage kuulsamaid keskaegseid kirikuid ( 4 Euroopast, 2 Eestist). Euroopa-Reims,Notre Dame,Saint Chapelle,Chartres Eesti-Jaani,Oleviste 19. Millsed on Euroopa ja Eesti kõrgeima torniga kirikud?

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
Varakeskaegne kunst Euroopas
34
ppt

Varakeskaegne kunst Euroopas

pdf Raamatukunst Kristus inglite keskel. Lorchi Evangeeliumi kaas, 9. saj., elevandiluu. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Ambrosiuse altari esi ja tagaosa ning detail. Materjalideks kuld, hõbe ja vääriskivid, 850. a. Detailil Püha Ambrosius kroonimas altari tegijat Voalvinust. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Muiredachi rist, Iirimaal, 923 a. Rõngasristid on iseloomulikud keltidele. Ristil on kujutatud stseene Jeesuse elust ja Jeesust kui maailma kohtumõistjat. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Allikad http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/index.htm ENE http://www.miksike.ee http://annaabi.ee http://www.google.ee/ http://arhiiv.koolielu.ee http://www.tapeedil.com/rootsi/ruunid/ruunid.htm http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaeg nekunst.pdf

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
Eluhelbed-Betti Alver luulekogu analüüs
4
docx

"Eluhelbed" Betti Alver luulekogu analüüs

“Eluhelbed” arutleb läbi elu kulgevate teemade üle, näiteks rõõm, haigused ja murde ning mis on üldsegi elu. 2. Välimus ja kujundus: Luulekogu on jaotatud neljaks osaks ning igat osa alustab illustreeriv pilt, mis on ka kogu illustratsioonid. Iga pilt kujutab peatüki sõna, näiteks “Õhukivi” puhul on must- valge joonistus pilvede vahel olevast suurest kivist, “Ja see oligi kõik” puhul on pildil ristid ning rõngasristid, mis kujutavad surma. Iga luuletuse jaoks on eraldi lehekülg, mis muudab lugemise lihtsamaks. 3. Luuletuste teemad: Luuletuste teemadeks on näiteks luuletaja surm ja kuidas mõistetakse luulet, tegudest, mis võivad rikkuda kogu elu, halvasti elatud elu, saatuse summutamine alkoholiga, riidude kiire ja asjatu tekkimine, haigused, inimeste eluring, mis algab halvaga ja lõpeb samuti halvaga, sõjast ja selle mõjust inimesel ja mis on üldsegi elu. 4

Kirjandus → Luulekoguanalüüs
5 allalaadimist
Karoling-meroving-romaani
3
doc

Karoling, meroving, romaani

anatoomiliselt väga kohmakad) - peeti ebajumala kujudeks. Kullatud pronksplaat ristilöömisega 8.saj raamatukaanelt. 4. Tehti natuke seinamaale 5. Kiviehitised= erandid - Theoderichi mausoleum Ravennas ( Itaalia) 6. saj suurest monoliitsest plaadist valja raiutud kuppelkatus. Ei osatud laduda. -Püha Kevini kirik Glendalough´s ( Iirimaa) Kesk-Iirimaal, uus nähtus- kellatorn, püha linn - Prantsusmaal kirikud 6. Omapärane -rõngasristid. Muiredachi rist Iirimaal 7. Miniatuurkunst areneb natuke (maalikunst) Lindisfarne´i evangeelium- raamatu esitähe tohutu kaunistamine ­ initsiaal käsikirja kaunistused ( peamiselt Inglismaal ja Iirimaal ­ 7. saj lõpp) üksteise sisse põimuv ornament (eeskujuks paganlik paelornament) ­ taimed, loomad üksteise sisse. Kõige kuulsam Karolingide ajastul Book of Kells- Dublini rahvusraamatukogus 2. Karolingide ajastu- Pippin Lühike 8. saj kesk- 10

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa
4
docx

Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa

Puhkus loodus-, matka- ja jahihuvilistele. 4. Kihnu ­ kultuur, 4küla, traditsioonid, Virve, UNESCO 2003 kultuuripärandi meistriteos, kirik, tuletorn, muuseum. 5. Manija (Manilaid) ­ juttselgkärnkonn, rändrahn, tuletorn, Kihnust tuldi ülerahvastatuse tõttu üle. Lääne maakond 1. Haapsalu piiskoplinnus ja kirik ­ park, üritused, laste mänguväljak, Valge Daam. Muuseumis suvekohvik, grupimenüüd. 2. Vormsi ­ 1944ndani rannarootslased, kalmistu ja rõngasristid, Püha Olevi kirik, 29.06 Olavi päev. Populaarne jalgrattamatkajate seas. 3. Lihula linn ­ linnusevaremed, Linnusemägi, matkarajad lähi külades, Lihula mõis (muuseum ja TIK). 4. Matsalu RP ­ lindude pesitsemiseks, sulgimiseks ja läbirändeks. Algselt LK-ala, 2004 RP. Linnuhuvilised, vaatetorn, matkarajad, paadiretked. 5. Ilon Wiklandi maja - Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
ajalugu - Rootsi aeg eestis
4
doc

ajalugu - Rootsi aeg eestis

) (nn veeproov ­ kinniseotud ja vettevisatud nõid pidi jääma pinnale ; piinamistega süüdistuste omaksvõtmine ; elusalt põlemine tuleriidal ­ viimane surmanuhtlus 1699) d) Kujutav kunst ja arhitektuur - Baroki võidukäik (17. saj algul veel klassitsism ; saj. keskpaiku sai peastiiliks barokk) - Kujutav kunst (puunikerdused kirikutes jm hoonetes ­ Tallinna meister Christian Ackermann ; kiviraidurite rõngasristid päikesevalguse sümbolitena hauamonumentidel ; baroksed seina- ja laemaalingud ; varasemast rohkem portreemaale) - Uut tüüpi linnade kaitseehitised bastionid (viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused, mida hoidsid koos müürid ; sees olid ruumid kaitsemeeskonnale ja laskemoonale ; kõrgemal astangul olid suurtükid ; Tallinna 11 bastionist valmis 3 - Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid (e. Harjumägi,

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
Eesti Rootsi ajal 17-saj
6
doc

Eesti Rootsi ajal 17. saj

Ülikoolis õppis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Teada on ka üks eesti rahvusest üliõpilane, Johannes Freyer Tallinnast. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656. aastal. See taasavati 1690. aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. Kujutav kunst ja arhitektuur Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste ­ bastionide ­ püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. Talupojakultuur

Ajalugu → Ajalugu
175 allalaadimist
Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal
6
doc

Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal

Ülikoolis õppis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Teada on ka üks eesti rahvusest üliõpilane, Johannes Freyer Tallinnast. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656. aastal. See taasavati 1690. aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. Kujutav kunst ja arhitektuur Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste ­ bastionide ­ püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. Talupojakultuur

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
Ajalugu II kursus-rootsi aeg-põhjasõda-vene aeg
30
pdf

Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg.

● Läks 2 parima õpilasega Stockholmi kuninga juurde - selle tulemusena sai loa asutada eestis koole. ● Forselius pani aluse õpetajate väljaõpetamisele Arhitektuur. ● Iseloomulik ​barokkstiil - ​ümarad tornikiivrid, vouudid (teokarbikujulised kaunistused), ümarad aknad ● Uut tüüpi kaitseehitised ​bastionid - ​5nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused ● Kalmistutel kivist rõngasristid. Siia vb mingi kokkuvõte :) Põhjasõda Sõja eeldused. ● Venemaa ja Poola vahelised suhete paranemine (oldi valmis tegema koostööd Rootsi vastu) ● Venemaa vaherahu Türgiga (kindlustas Venemaad) ● Suur näljahäda Rootsi aladel (Rootsi nõrgenes) ● Rootsi 15aastane kogenematu kuningas (Venemaa kuningas 17aastane Peeter I oli kasvatatud kuningaks) ● Liivimaa aadlikud olid reduktsiooni pärast Rootsi võimu peale pahased Sõja eeldused.

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte
7
odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

ja dispuudid. Ülikoolis õppis hulgaliselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Teada on ka üks eesti rahvusest üliõpilane, Johannes Freyer Tallinnast. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656. aastal. See taasavati 1690. aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. [ Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste ­ bastionide ­ püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. [ Eestlaste peatoiduks

Ajalugu → Eesti ajalugu
8 allalaadimist
Kunsti arvestus
27
doc

Kunsti arvestus

Koolid hakkavad ära kaduma, mõned Iirimaal säilivad Samuti ei osata teha kiviehitisi, sest ei osata teha lubimörti, Iirimaal tehakse, seal Bütsantsi meistrid Ehitised taas enamasti puust Skulptuuris kaovad ning tehakse enamasti reljeefe Ravennas Theoderichi mausoleum, kus on siis kivist välja raiutud kuppel, sest ei osatud enam kupleid laduda Iirlastel pühalinn ­ Glendalough ­ püha kevini kirik Reljeefid kohmakad ja enamasti hauakividel, kujutatakse viimsepäevakohut Levinud ka rõngasristid Areneb miniatuurmaalikunst (Iirimaal, Inglismaal), Lindisfarne evangeelium ja Book of kells. Väga tähtsad olid siis kloostrid ja lossikabelid, külakirikud

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
26 allalaadimist
Esiajalugu ja selle periodiseering
29
doc

Esiajalugu ja selle periodiseering

võimalik kindlaks teha. Pronksiajast on Skandinaavias teada ka kaljumaalinguid. Need jagatakse kahte rühma: 1) püügikultuuriga liituvad kaljumaalingud ja ­joonised põhjas; 2) maaviljelusega seotud Lõuna-Skandinaavias. Jagunevad veel omakorda leiukohtade järgi alarühmadeks. Alguse said need juba neoliitikumi lõpus. Neid esineb nii püstistel kui horisontaalsetel pindadel, põhimotiivideks olid laevad, veokid, künniriistad, relvad, riided, käed, astuvad jalad, rattad, rõngasristid, inimfiguurid ja loomad. Neidki on omakorda dateeritud ja jagatud allpiirkondadeks, ent sellest kõigest juba edaspidi põhikursuse raames. Kokkuvõtvalt võib vaid öelda, et neid seostatakse valdavalt päikesekultusega ja viljakuskultusega ning neid on interpreteeritud kui mütoloogilisi jutustusi. Kindlasti oli neil seos omaaegse ühiskonnaga, ülikukihiga ja nende tseremoniaalsete toimingutega. Pronksiajal elavnes ka Skandinaavia kaubandus, mis oli eriti tihe Elbe

Ajalugu → Ajalugu
94 allalaadimist
Maailma usundid
28
docx

Maailma usundid

Ristimärk ja ristiusk  Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol  Rist ja (k)ritus – sünonüümid  Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meelepatrandus, ohverdus, pääsemine jne  Kristlik ristisümboolika sisaldab ka ristiusueelset semantikat  Jeesuse ristilöömine, lunastus, kannatus jne Kihnu naiste kindad olid ära korjatud, sest sinna oli sisse kootud haakrist. Viiskand tähendab ka nurka. Neil on olnud kaitse funktsioon kurja silma eest. Rõngasristid võib seostada maailma puuga. Triskele ja kaheksakand sümboliseerib soomeugri rahvatele tsüklilist ajaarvamist, kõik kordub, aga võib võrrelda ka aasta aegade vaheldumisega. Kolmkanda võib kohata nii kirikutes kui ka taludes. Ristipuu – hingepuu  Usukumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed  naisterahva hing siirdub lehtpuusse  Meesterahva hing okaspuusse Keha matame kalmistusse, hinge seome loodusesse

Muu → Usundiõpetus
15 allalaadimist
Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt
23
doc

Kunsti ajalugu - 10. klass põhjalik konspekt

kokkuvarisemist, väike koolivõrk, kristluse tõttu alustatm mõningaid koole. Iirimaal on palju harituid võrreldes teiste maadega. Neid kirjaoskajaid munke eksporditakse teistesse maadesse. Kirikud iirimaal on väikesed. iirimaal on tehtud ka väga suuri rõngasriste mis paigutati haudade peale. Muiredachi rist on 5.5 meetrit õrge koos alusega, ristidel on kujutatud piibli tegelasi ja sündmusi ja kuulsama üliku korral ka lahkunuga toimunut. Need rõngasristid levisid ka skandinaaviasse. Uuesks nähtuseks merovingide ajastul on mniatuurmaalikunsti laiem levik ja edasi arenemine. Ilmselt tehtu edasi ka seinamaalikunsti. Miniatuurmaalikunsti teoseid on siiski säilunud vähe, kuna lugejaid oli vähe. Miniatuurmaalikustis oli 1 omapärane võte, nimelt rõhutati raamatu esimest tähte ja peatüki esimest tähte, see oli tehtud suurelt ja seda ümbritses tohutu ornamentika. See võis katta tervet lehekülge. Väga polulaarne oli paelornament

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
39 allalaadimist
Eesti ajalugu
83
doc

Eesti ajalugu

15.10.1632 Academia Gustaviana 1656 Tallinna, 1690 taasavati, 1699-1710.aastatel asus ülikool Pärnus Esmalt õpiti kuus aastat filosoofiateaduskonnas, seejärel kolm aastat kas arsti-, õigus- või teoloogiateaduskonnas. Kujutav kunst + Barokk Nt Tartu Raekojahoone torn pompöösne Christian Ackermann- puussepp + Rõngasristid- nt Läänemaal Karuse kirikus või 1640.aastal Sitakoti Matts maetud Kullamaa kirikus + Bastionid- suured muldkindlused kahuriväe kaitsmiseks Talurahva kultuur + vana: rehielamu; toidulaud ja rahvuspühad + uus: kõrtsid; tubakas jõuab Eestisse; hakkab välja kujunema tänapäeval tuntud rahvariided; torupill Eestisse.

Ajalugu → Ajalugu
129 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun