Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis
talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Koraan Moslemite püha raamat on Koraan, araabia keeles al-qur'n, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Räägitakse, et 23 aasta jooksul olevat Muhamed saanud ilmutusi, mida tema kirjaoskajad järgijad üles märkisid. Esimesed 86 ilmutust sai ta Mekas need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid.
Islami kultuuriallikatest Pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhamed 610a. läkituse jumal Allah. Muhamedist sai Allahi prohvet. Tekkis uus usk islam ehk alistuma. Islam tugineb viiele sambale: · Ainuke jumal on Allah ja Muhamed on tema prohvet · Palvetada tuleb 5 korda päevas · Tuleb annetada vaestele · Paastuda ramadani kuul · Vähemalt kord elus tuleb käia palverännakul Mekas Koraani täiendab ja seletab püha pärimuse ehk sunna, mis rajaneb Muhamedile ommistatud ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti.
Eestis umbes 10 000 moslemit (0.7 %) Jumal ja prohvetid Moslemid usuvad ühte Jumalat Allahit. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on saatnud erinevatel aegadel inimeste juurde oma saadikuid Muhamed, Aabraham, Mooses, Kristus. Pühakiri - Koraan Koraanis kirja pandud ilmutused on moslemitele nii seaduste kui ka igapäevaste elujuhiste aluseks. Koraan olevat dikteeritud Allahi prohvetile Muhamedile. Koraan on kirjutatud araabia keeles. Levik maailmas LähisIda Aafrika KaguAasia LähisIdas ja PõhjaAafrikas on rohkem kui 90% elanikest moslemid. Levik maailmas Pühad paigad Kõik moslemid püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias. Seal asub islami tähtsaim pühamu Kaaba. Meka on ka prohvet Muhameedi sünnipaik. Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas näoga Meka poole
kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610
Kruusakivi Oli külm ja pime detsembrikuu. Õues sadas vihma ja puhus kole tuul aga elava iseloomuga Muhamed Abuhhal veetis sel ajal aega õues. Ta ajas sellise koleda ilmaga aias kanu taga, et neilt mune saada. Oi, kuidas Muhamedile meeldisid keedetud munad majoneesiga. Munad majoneesiga oli tema jaoks rohkem rahuldust pakkuv tegevus kui pingeline suguakt vastassugupoolega. Kui järsku kuulis ta metsas jubedat, kohutavad ja jalgu nõrgaks tegevat karjet, mis esmapilgul kõlas nagu keegi oleks metsas metsseaga vahekorda astunud. Muhamed julge mees, rind karvane kui Hässelhoffil, jooksis kiiresti metsa, et asja uurida. Muhamed oli
Islami kunst. *Tekib Araabia poolsaarel *Monoteism 1 jumal (Allah) *Pühad linnad Medina ja Meka *Islami usu rajajaks Muhamed *Koraan pühakiri *Sunna raamat, mis koosneb pärimustest (õpetab koraani lugema) *sariaad seadused, mille järgi peab islami usulane astuma *Öeldakse, et inimene peab elama koraani, sunna, sariaadi järgi *5 tugisammast : 1 jumal, 5palvust päevas, almuste jagamine, paastumine, 1 kord elus peab käima Mekas Islami kunst: · Alates 7. Sajandist, tänu Muhamedile · Euroopasse jõuab 7. Saj ( esimesena Hispaaniasse) · Maur hispaanlane, kelle usk on islam (kuni 19.saj) · Kagu Euroopas Türgi alad (15.saj) e uus islami jõud · 1453 Bütsantsi vallutamine · 16. Saj Ungari vallutamine · 20. Sajandiks oli suur osa islami rahvastest alistatud türklastele *Kalifaat /muhameedlaste ühtne riik) pealinn Damaskuses hiljem Bagdad *10
suri 632. aastal Allah "Allah" Loonud kõik olemasoleva Allahi tahe Islami levik Suuruselt teine religioon maailmas. Juhtiv usund paljudes riikides. Suurimad moslemi kogukonnad Islami levik riikide järgi Prohvetid Allahi tahte kuulutajad Maailmas kokku 124 000 Viimane neist oli Muhamed Islami igapäevane elu Palvetamine Palvuse läbiviimine Koraan Pühendatud Muhamedile Esimese ilmutuse 114 ilmutust Islami viis sammast *Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. *Iga päev peab viis korda lausuma palveid, pöörates näo püha linna Meka poole. *Need kes suudavad peavad iga aasta annetama vaestele *Ramadanikuus peavad usklikud pidama paastu. *Vähemalt kord elus peavad usklikud, kui vähegi võimalik, tegema palverännaku Mekasse. Mosee
· Islami rajajaks on Muhammad, Allah(jumal) ehk Muhamed, kes sündis Mekas · Muhamedlaste põhikiri koraan (kes teab peast, on väga lugupeetud inimene. Araabia keeles.) Suurta-pt. Eitavad Jumala risti löömist. · Umbes neljakümneselt hakkas Muhamed nägemusi nägema. Legendi järgi ilmutas ennast peaingel Gabriel, kes ulatas talle raamatu ning käskis lugeda. Lisaks teatas ingel Gabriel Muhamedile, et tema on Jumala prohvet. Muhamed leppis enda uue staatusega ning sellest ajast alates hakkas Muhamed vastu võtma ingli Gabrieli vahendusel tekste, millest moodustati islami püha raamat. · Muhamedi siirdumine Medinasse kiusati taga, ei tahetud alluda koraani seadustele ja muhamed põgenes. Alustatakse ajaarvamist sellest sündmusest · Medinas sai islam oma lõpliku kuju. Muhamed lõi oma kogukonna, ehitas moseesid,
Abdallah võttis niaseks Amina, kes sünnitas elevandi aastal poja Muhamedi. Loendamatud olid imed mida Muhamedi sündimise ööl juhtusid: Pärsia igavene tuli kustus, maavärisemine vapustas maad, Ktesiphonis varsises kokku Husrav I palee, ainut 14 sammast jäid püsti. See arv tähistas neid paganlikke valitsejaid, kes tohtisid kuni õige usu võiduni veel Iraanis valitseda. · 2 kuud enne Muhamedi sündi suri tema isa. Ta ei jätnud Muhamedile suurt pärandust. 2 kaamelit, väike maja ja 1 vana orjatar. · Kuna Mekas oli must ja raske õhk siis usaldasid Mekalased oma lapsed 2 esimeseks eluaastaks, beduiinide hõimule kasvatada. Nii juhtus ka Muhamediga, kuid tema kasvas beduiinidega 4 aastat. Muhamed kuulis sellet hõimult, Banu Sad´ilt, pikki ning tarku keskustelusid sõna jõust ja kõikidest keeltest kõige õilsama keele peentest kõnekäändudest.
Jumal. Moslemitele on Allah kogu universumi isand. Sõna islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Moslemid usuvad, et Allah saatis oma sõnumi inimkonnale selleks, et juhtida neid, kes on talle ustavad, ning hoiatada patustajaid oma viha eest. Mees, kelle Jumal valis oma uut sõnumit edastama (maailmas on üks Jumal Allah), oli Muhamed, õigemini Muhammad ibn Abd Allah, 40-aastane kaupmees Mekast. See Muhamedile VII sajandi keskpaiku saadetud ilmutus sai tuntuks Koraani nime all. Tänapäeval tähendab Koraan moslemile Jumala kirjasõna. Mosee on islamiusu pühakoda. Kõige pühamaks moseeks loetakse piirkonda Mekas, Kaaba kivi ümber. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. KORAAN
poiss sündis, ning ema siis, kui Muhamed oli kuueaastane. Orvuke saadeti vanaisa hoole alla, ning kui ka vanaisa paari aasta pärast suri, jäi poiss oma onu Abu Talib Hasimi sugukonna peaks ning vaesel ja vanemateta Muhamedil ei paistnud tema võimu all olevat erilisi tulevikuväljavaateid. Kes olekski osanud arvata, missuguse suuna tema elu kord võtab?(M. S. London ,,Islam'' 2001) Muhamedile meeldis üksinda mõtiskleda ja mediteerida ühes Meka koopas. Umbes neljakümneselt hakkas Muhamed nägemusi nägema. Legendi järgi ilmutas ennast peaingel Gabriel, kes ulatas talle raamatu ning käskis lugeda. Lisaks teatas ingel Gabriel Muhamedile, et tema on Jumala prohvet. Muhamed leppis enda uue staatusega ning sellest ajast alates hakkas Muhamed vastu võtma ingli Gabrieli vahendusel muhamedlaste pühakirja Koraani salme, mis kestis kokku 22 aastat
poiss sündis, ning ema siis, kui Muhamed oli kuueaastane. Orvuke saadeti vanaisa hoole alla, ning kui ka vanaisa paari aasta pärast suri, jäi poiss oma onu Abu Talib Hasimi sugukonna peaks ning vaesel ja vanemateta Muhamedil ei paistnud tema võimu all olevat erilisi tulevikuväljavaateid. Kes olekski osanud arvata, missuguse suuna tema elu kord võtab?(M. S. London ,,Islam'' 2001) Muhamedile meeldis üksinda mõtiskleda ja mediteerida ühes Meka koopas. Umbes neljakümneselt hakkas Muhamed nägemusi nägema. Legendi järgi ilmutas ennast peaingel Gabriel, kes ulatas talle raamatu ning käskis lugeda. Lisaks teatas ingel Gabriel Muhamedile, et tema on Jumala prohvet. Muhamed leppis enda uue staatusega ning sellest ajast alates hakkas Muhamed vastu võtma ingli Gabrieli vahendusel muhamedlaste pühakirja Koraani salme, mis kestis kokku 22 aastat
Ainult Allahi teenimine Islami usk ja kombed Püha raamat Koraan otsene jumalasõna Viis tugisammast Usk ainujumalasse Palvetamine Vaeste toetamine - Zakat Ramadaan Palverännak Mekasse Hadz Kuues: dzihaad- püha sõda Mosee Koraan ja Piibel Koraan Piibel Islamiusu Pühakiri Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. ALLAHi viimane sõnum, mille ta on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud ilmutas Muhamedile või inspireeritud Jumala poolt Ei ole nõukogu poolt kokku kirjutatud, Koostati erinevate autorite poolt pandi kirja juba Muhamedi eluajal. ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. Originaalis säilinud sajand pKr. (prohvetid, luuletajad, 114 Suurat ehk peatükki kuningad, ajalookirjutajad, apostlid) Käsitleb Piibel koosneb 66 "raamatust" ehk Elutarkust
islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. "Allah" on nimi, mida moslemid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud
Keskaegne ühiskond 1. Allah – Araablaste taevajumal, kes oli olemas juba enne islamit. Meka – Muslimite püha linn Saudi-Araabias, kus 7. sajandi alguses kaupmees nimega Muhamed end Allahi prohvetiks kuulutas ning monoteistlikku usundit levitama hakkas. Koraan – Islami püha raamat, kuhu on kirja pandud Allahi ilmutused Muhamedile ning seda peetakse Jumala sõnaks, mida tuleb täita. Seal on 114 peatükki ehk suurat, mis on reastatud pikkuse järjekorras. Kalifaat – Riik mis loodi peale Muhamedi surma, pealinn oli Mediina. Džihaad – Püha sõda, mida kalifaat alustas ümbritsevate maade vastu. Ühtlasi levitati ka islamit. 2. Muhameedlus tekkis 7. sajandi alguses Mekas, kui Muhamed end Allahi prohvetiks
Allah on oma tahet kuulutanud erinevate prohvetite kaudu, keda on maailma läkitatud kokku 124 000, neist viimane oli Muhamed, kes pidi tooma inimesteni sama sõnumi, mis kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale nende kahe on Koraanis mainitud ka veel Aabraham, Ismael, Iisak, Taavet ja Ristija Johannes. Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist. Usutakse, et see olevat ilmutatud prohvet Muhammadile e. Muhamedile. Seda siis, kui Allah saatis ingli dikteerima prohvetile ilmutusi, prohvet kandis need oma kaaslastele ette. Kuna Muhamed olevat ise kirjaoskamatu olevat mõned ta kaaslased ilmutused üles märkinud, ning nende kokkupanemisel saadigi koraan. Koraan koosned 114-st ilmutusest ehk suurast. Esimesed 86 sai ta Mekas, need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid, ülejäänud 28 ilmutati Mediinad. Islami viis sammast: 1. Usutunnistus 2
Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Võitis kodusõja ja kuulutas end eluaegseks Rooma diktaatoriks. Octavianus Augustus- esimene Rooma keiser. Tõi Rooma riigile rahu ja hiilguse ajastu. Chlodowech- frankide kuningas. Frangi impeeriumi rajaja. Muutis kuningavõimu päritavaks. Karl Suur- frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma keiser alates 800. Terve elu vallutas. Muhamed- islamiusu kuulutaja, kaupmees. Allahi prohvet. Allah- Meka paganlik jumal. Araablaste jumal. Ilmutas end Muhamedile. Dante Alighieri- itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Arendas itaalia keelt. Martin Luther- saksa munk, Ülikoolis õppejõud. Tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Philipp Melanchton- saksa humanist, Wittenbergis õppejõud. Liitus reformatsiooniga, seal oli tähtis teoloog. Ignatius Loyola- Ordukindral. Jesuiitide ordu asutaja. Louis XIII - prantsusmaa kuningas 17saj. Louis XIV- Louis XIII poeg ja samuti prantsusmaa kuningas, juba enne revolutsiooni. Päikesekuningas
Islam Laura Runthal Sissejuhatus Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islam ehk islamiusk tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile(Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. “Allah” "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse
Muhamedi haud Mediinas on palverännakute armastatud sihtpunkt. Islam rõhutab, et Muhamed oli inimenene, mitte jumaldamise objekt. Sellele vaatamata on ta prohvetite ahelas viimane ja ühtlasi tähtsaim Allahi saadik. Ta on vahendanud inimkonnale Jumala tahte koraani. Oma nägemustes ühendas Muhamed judaistliku ja kristliku ainese erilaadseks araablaste mugendatud monoteistlikuks raamatu usundiks. Koraan Muhameedlaste püha raamat on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. vastavalt suulisele pärimusele ja varasematele kirjapanekutele koostati Koraani ametlik väljaanne 7. sajandi keskpaiku. Muhameedlaste jaoks on Koraan täpne koopia taevasest originaalist, mis Muhamedile anti. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keles, Koraani on siiski ka teistesse keeltesse tõlgitud. Koraan koosneb 114'st peatükist ehk suurast. Selle maht on peaaegu sama, mis Uuel Testamendil
Tagakiusamise eest põgenes 622pKr Mekast Medinasse, seda loetakse islami ajaarvamise alguseks. Palvetamise suund muudeti Mekaks, ehitati mosseed, määrati palvuste ajad jne. Muhamed on Allahi saadik, kuid mitte jumaldamise objekt, vaid inimene, kes on vahendanud inimestele Jumala tahte Koraani näol. Muhamed sulatas judaistliku ja kristliku ainestiku erilaadseks, araablastele mugandatud monoteistlikuks raamatuusundiks. Koraan. Kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja peale tema surma edasi antud pärimused. Ametlik väljaanne valmis seitsmenda Anastasia kekspaiku. See on ehtne vaid pühas keeles, araabia keeles. Koosneb 114 peatükist ehk suurast, mis järjestatud vastavalt pikkusele - alguses pikemad. Koraan sisaldab vaheldumisi hoiatusi, üleskutseid, ettekirjutusi, palveid jne. Peaidee on õpetus ühestainsast Jumalast, kes on kõikvõimas ja kõiketeadja. See pani aluse õpetusele ettemääratusest
Tähtsamad kirikuisad Ambrosius (340-397), Hieronymus(345-420), Augustinus(354-430) Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa protsess mille käigus toimus Armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. Koraan Muhamedi õpetus, mis kirjutati üles peale tema surma. Islami pühakiri kui ka korraldus. Sunna Püha pärimus, mis rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel ja tegudel. Islami lõhenemine 7. saj lõhenes Islam kolmeks peavooluks: haridziiditeks, sunniitideks, siiitideks. Islami arhitektuur Domineeriv roll islami kunstis. Kõikjal, kus muhamedlus kanda kinnitas, kerkisid moseed (pühakojad), medresed (islamiusuliste nooremeeste koolid) jm Koraanikoolid Valdava osa muslimite haridus piirus seal omandatuga, hariduse aluseks oli Koraan. Medresed Moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid.
Kellelgi ei ole õigust teenida kedagi teist peale Tema. Ta on tõeline Jumal ja kõik muud jumalused on väärad.Talle kuuluvad kõige suursugusemad nimed ja ülevad, täiuslikud tunnused. Islam on religioon, mis kujutab endast Jumala pooolt Tema viimasele Prohvetile Mahammedile ilmutatud õpetuse omaks võtmest ja nende järgmist. Moslemid usuvad, et Jumal ilmutas oma Prohvetitele raamatud tõestuseks ja juhiks inimkonnale. Nende raamatute hulgas Koraan, mille jumal ilmutas Prohvet Muhamedile.Moslemid usuvad ka inglite olemasolusse ja seda, et nad on austatud olendid. Inglit teenivad üksnes Jumalat, kuuletuvad Talle ja tegutsevad vaid Tema käsul. Inglite hulgas on Gaabriel, kes tõi Koraani Muhamedile. ( Ibrahim 2002: 45-48 ) Islam on kõige kiiremini religioon tänapäeva maailmas. 3 Islami viis tugisammast Islami viis tugisammast on moslemi elu aluseks . 1) Usutunnistus:
spetsiaalsele madalale lauakesele asetatud raamatu. Loetakse rütmiliselt, kerega väikesi ringe tehes. Koraani lugemine on muslimeile meditatiivne tegevus, mida ei saa teha suvalisel ajal suvalises kohas. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: 1 · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Palvetamine
ISLAMIUSK UURIMUSTÖÖ KOOSTAJA: Elina Petrovskaja JUHENDAJA: Ester Kukk Valga 2007 Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit monikord kui "Muhameedlust", kuid see on monedele moslemitele solvang, sest see on samane vihje nagu kristlastele oli kristus, kuid muhameedlastele see nii ei ole. Islam sündis Araabia poolsaarel, nomaadidest beduiinide keskel, kes olid oma uskumuselt üheusklikud, s.t nad uskusid vaid üht jumalat. Rändav eluviis tagas selle, et nad käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi
2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga?Pärimuse järgi olevat Muhamed seal sündinud ning hakkas seal usku kuulutama, sest Allah olevat end talle ilmutanud ja käskinud kaasmaalastele sõnumit edastada. Muhamed olevat ka olnud kaupmees Mekas.Ta oli kaks aastat Meka ja ümbruskonna araablaste valitseja. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn?Kuna mekalased suhtusid Muhamedi umbusklikult javaenulikult, asus Muhamed Mediiniasse.Tänu Muhamedile suurenes moslemite hulk Mediinias. Muhamed rajas ka esimese mosee Mediinasse. 3. Miks on araablaste ajaloos pöördelisekd aastad 622 ja 630? 622- Muhamed lahkus Mekast ja asus Mediiniasse.Muhamedi lahkumist Mekast Mediiniasse loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks. 630 Muhamed naasis Mekasse ning asus Mekat ja ümbruskonna araablaseid valitsema.Araablased alustasid ka vallutussõjad, vallutati Süüria,Palestiina,Egiptus ning purustas Uus-Pärsia. Araabia riigi
Islami usu rajajaks peetakse Muhamedi. Moslemid usuvad, et Muhamed oli Jumala viimane prohvet. Moslemid austavad ja jälgivad Muhamedi õpetusi, mis on kõik kirjas Koraanis. Koraan on moslemite püha raamat. Tänapäeval on maailmas üle miljardi moslemi. Suurem osa neist elab Lähis-Idas, Põhja- ja Lääne-Aafrikas, Kagu-Euroopas ja Malaisias. Koraan Moslemite püha raamat on Koraan. Seal on kirjas õpetused, mille ingel oli Muhamedile öelnud. Muhamed oli kirjaoskamatu ja sellepärast panid selle kirja tema kirjaoskajad järgijad. Koraan on kirjutatud poeetilises stiilis ja sisaldab jumala kõnesid. Koraan on kõikide teadmiste allikas. See koosneb 114 peatükist. Koraanis märgitakse
esivanematega lepingu ja läkitab judaistidele kui äravalitud rahvale messia, kes rajab püsiva rahuriigi. Judaism on levinud Iisraelis. Maailmas on umbes 18 miljonit usklikku tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule( Toorale) ning Talmudile Islam Islam on tekkinud Lähis-Idas samas piirkonnas judaismi ja kristlusega, kuid 7. sajandil koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamedile. Õpetuse aluseks on Koraan ja Sunna; selles eristuvad üldine väline seadus ( sariaat) ja sisemine vagadus (sufism). Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'.Islamiusulised peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas - Mekas Hinduism Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks
711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte juutlikus ega kristlikus tähenduses) on reede
Varandus, mida enne almuse andmist üle vaadati, pidi olema inimese käes olnud vähemalt aasta. Enamus ühiskondades on see tänapäeval vabatahtlik, kuid leidub ka kohti, kus on see kohustuslik. Traditsiooniliselt on see kohustuslik neile, kel on vähemalt 80 grammi kulda või samas väärtuses muid väärisesemeid. Paast ramadani kuus leiab aset päikesetõusust päikese loojakuni. See oli oluline seetõttu, et usuti, et ramadani kuus andis Jumal Muhamedile Koraani. Peale seda toimuvad pühad, kus tehakse kingitusi. Selle päikesetõusu ja loojangu vahel tuleb hoiduda söömisest, suitsetamisest, seksuaalsest läbikäimisest ja tahtlikust oksendamisest. Need piirangud ei kehtinud öösiti. Paastumine ei ole kohustuslik kõigile: haiged, rasedad naised, imetavad naised ja ka need kes on reisil või kes on sõjas ning samuti ka kuupuhastusega naistele. Need inimesed, kes paastuma ei pea ramadani kuus peavad selle paastu järgi hiljem tegema.
ainujumalasse Allahisse. 622 põgenes Mekast. 630 vallutas Muhamed Meka ning ühendas kõik Araabia poolsaarel elavad hõimud oma võimu alla. Muhamed 632 suri. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Islami püha raamat on Koraan (Allahi ilmutused Muhamedile). Mosee on islamiusu pühakoda. Kaaba tempel on palverännakukoht Mekas. Templimäel kõrgub muslimite 691. a pKr valminud Kaljumosee. Algselt oli Araabia kalifaat Prantsusmaa, kuid laienes ka Hispaania ja Itaalia põhjaossa, samuti põhja ja idasse. Mediina, Damaskus. Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks. 28 kirjamärki, vokaale pole, kirjutatakse paremalt vasakule. Arenes arstiteadus, igas linnas apteek.
Islami traditsioonis peetakse esimeseks moslemi arstiks Muhamedi ennast. Ka olevat mitmed sahabah'id (Muhamedi kaaslased) teatud haiguseid Muhamedi nõu kuulates ravinud. Kolm peamist ravimeetodit, mis Muhamedi poolt on mainitud, on: meega ravimine, kuppude panemine ja kauteriseerimine. Muhamed ise oli üldiselt kauterisatsiooni vastu, väljaarvatud juhtudel kui see haiguse jaoks sobiv meetod oli. Väidetavalt ei meeldinud see meetod Muhamedile sellepärast, et see oli patsientidele valurikas ja ohtlik. Sel ajal veel anesteesiat ei tuntud. Muhamedile omistatakse ka seda, et ta olevat esimene kes väitis, et igale haigusele on alati põhjus ja ravi olemas, välja arvatud vananemine. Selline uskumus, et igale haigusele on ravi, viis mitmeid moslemeid otsima ravi kõigile teadaolevatele haigustele. Enamik varajasi islami meditsiini autoreid olid pigem vaimulikud kui otseselt arstid
Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha. 5.Araablased ja islam:Araablaste ühiskond ja usk:Araablaste usk oli polüteistlik.Must meteoriit-asub Mekas müürituna Kaaba templi seina.Meka muutus tähtsaimaks usukeskuseks.Judaismi ja kristluse mõjul tõusis esile peajumal Allah. Muhamed,tema tegevus ja õpetus:VII saj. algul hakkas Meka kaupmees Muhamed kuulutama ranget monoteismi.Ta nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana.Hira mäel koopas olla Allah end Muhamedile ilmutanud ja käskinud Muhamedil oma sõnumit kaasmaalastele edastada. Pühakiri:Koraan on moslemite silmis Allahi sõna,mis prohvet Muhamedi vahendusel araablastele teatavaks tehtud.Koraani olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses.Lisaks sisaldab Koraan hulga praktilisi ettekirjutusi perekonna,suhete jm kohta. Kalifaat ja araablsate vallutused:Peale prohveti surma hakati Araabia riiki nim kalifaadiks.Kujunes arusaam,mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks
*843.a jagunes riik Verdini lepinguga kolme venna vahel kolmeks. Tekkkis Ida-, Lääne- ja Kesk-Lõunafrangiriik. 2. ARAABIAMAAD, ISLAMI TEKE JA LEVIK. MUHAMEEDLIK KULTUUR. *Islami kultuur kujunes välja Araabia poolsaarel, Meka linnas. Islami kultuuri tähtsamateks linnadeks olidki Meka ja Mediina. *Muhamed oli Allahi prohvet ning Jumala sõnumi tooja ja Meka kaupmees. Allah oli araablaste põhijumal islamis. Gabriel oli ingel, kes ilmutas ennast Muhamedile ning moslemid oli islami usku inimesed (ehk alistujad). *Islam tähendab jumala tahtele allumist (alistumist). *622.a Muhamed põgenes Mekast ning leidis Mediinast palju poolehoidjaid. Sel aastal hakkas ka ajaarvamine araabias. *630.a marssis Muhamed oma armeega Mekasse ning vallutas linna. *632.a oli enamik araablasi islami usu vastu võtnud ja end prohveti alamaks tunnistanud. Muhamed suri. *Koraan on araablaste pühakiri ning roheline värv on islamimaailmas tähtis, sest esimest korda
palvetamine on 17 korda parem kui omaette. Palvetatakse vaid puhtal pinnal ja seetõttu ongi tarvis palvevaibakest, et puhtus garanteerida. Meka suuna leidmist aitavad näiteks reisil olles kindlaks teha spetsiaalsed kompassid (gibla) moshees on selle tarbeks õnarus seinas (mihrab). Mihrabi kõrval on minbar ehk puust ohtrate nikerdustega paarituarvu astmetega trepi moodi jutlustool, mille ülemisele astmele ei astu palvejuht ehk imaam mitte kunagi, sest see aste on Muhamedile. Moshees ei ole pilte ega kujusid- ainus kaunistus on ornamentkiri. Naiste jaoks on moshee kaugemas osas või rõdul eraldi palveruum. Palvekummardus (rak`ah) algab mõttelise sihiseadmisega (nägu ja pilk allapoole- mitte kordagi ei tõsteta pilku üles ega vaadata kõrvale) seejärel püstiseisust kummardus vööni- tagasi püstiseisu- seejärel laskutakse põlvili- põlvili olles kummardus maani- ja uuesti kummardus maani
3. Paastu pidamine. 4. Kohustuslik palverännak Mekasse 5. Annetamine. 4.Kirjelda koraani. Koraan õpetab, et kuidas elada, ei pärast surma ei satuks mitte põrgusse vaid paradiisi. Peab viis korda päevas palvetama. Enne palvet tuleb pesta nägu ja käed. Peab veel ühe kuu paastuma, süüa ja juua võib ainult öösiti. Rikkad peavad jagama annetusi vaestele. Kord elus käma palverännakul Mekas. Koraanis on kirjas ka sõnumid, mida Allah olevat Muhamedile saatnud. Seda alustati Muhamedi eluajal ja lõpetati pärast Muhamedi surma, kui tema järeltulijad- kaliifid lasid islamiusuliste seas levinud versioonidest ühtse teksti koostada. Kuna Muhamed õppis palju juutidelt ja kristlastelt, siis on seal paljusid piiblilugusid ümber jutustatud. Koraanis kirjeldas Muhamed eriti ilmekalt naudinguid, mis ootavad häid usklikke paradiisis, aga ka piinu mis saavad osaks halbadele ja uskumatutele põrgus. Head kannavad paradiisis
Kummardati Allahit. Au veritasu Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed Tema isa suri mõnekuuselt, kuue aastaselt suri ema. Teda kasvatas onu. Asus tööle rikka kaupmehe juurde. Abiellus Khadidza'ga. Muhamed töötas karavanidega. Pühakirja olemasolu meeldis Muhamedile. Muhamedil oli komme käia palvetamas Allahi poole. 40. aastaselt sai Muhamed nägemuse. Ta nägi, et tema ette ilmus inimesi kujul peaingel Gabriel. Gabriel võttis Muhamedilt käest kinni ja lasi tal midagi lausuda. Muhamed ehmus ja arvas, et ta on hulluks läinud, jooksis koopast välja. Koopast väljas oli Gabriel, kes tervitas teda aupaklikult ja nimetas ta jumala sõnumiviijaks. Muhamedi nägemused jätkusid. Esimene inimene, kellele Muhamed oma nägemustest rääkis, oli tema naine
hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel) ja kogemuslikeks usundeiks nt budism. 3 On kaks piirkonda, mis on religiooniga seotud olnud: · Aabrahamlik traditsioon - Lähis-Ida: judaism, kristlus, islam aabrahamlikud traditsioonid; kõigis kolmes on oluliseks prohvetid, kes annavad inimetele edasi õpetusi, kuidas käituma peaks; aeg on lineaarne on maailma loomine ja lõpp, kohtumõistmine, inimesel on üks elu.
Muhamedi surmaajaks, 50. aastat hiljem, oli terve Araabia poolsaar moslemi kontrolli all. Sõna ,,islam" tähendab ,,allumist", peegeldades religiooni keskset uskumust alistuda jumala tahtmisele. Islami tava keskendub viiele alustalale: usutunnistus, igapäevane palvus, paastumine Ramadani ajal, palverännak ja annetamine. Islami pühatekst, Koraan, kirjutati araabia keeles 30. aasta jooksul. Moslemid usuvad, et see sisaldab jumala sõna, mida järkjärgult ingel Gabriel Muhamedile 20. aasta jooksul paljastas. Ka on olulised prohvetite ja tema kaaslaste ütlemised ja teod, mis on kogutud Hadith'i. Islami ja lääneriikide vahel on olnud halvad suhted juba sajandeid ja viimaste aastate jooksul näib see olevat veelgi kasvanud. Jätkuv konflikt Iisraeli ja Palestiina vahel on religiooni tõttu, lääne sekkumist LähisIda afääri pannakse pahaks ning erinevate kaaperdajate, enesetapu terroristide ja pommitajate tegude aluseks on nende moslemi usk.
ennustajate, jutustajate, mitmesuguste võistluste/võitlustega, samuti avalike karistamiste ja hukkamistega. Kõik see aitab kujundada mitte ainult etiketikohast käitumist, vaid ka isiklikku väärikust. IV Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu Pikka aega elasid araablased vaese kõrbeelaniku vähenõudlikku elu. 7. Sajandil alustas võidukäiku islami usk araabia maade rahvaste kultuuriruumis. Prohvet Muhamedile saadetud ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele miljonite inimeste jaoks. Nimelt loevad moslemid aega alates 622. pKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Muhamedi surma järel tekkisid vaidlused usudogmaatikas, mis viis moslemid kahte leeri: sunniitideks ja siitideks. VII-VIII sajandil tekkis Araabia kalifaat ehk jumala saadiku asemik. See oli araabia hõimude ühendus, mis moodustas lõpuks paljude võidukate vallutussõdade
*711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse *Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus *Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis *Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) *8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund *Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile *Koraan on kirj. araabia keeles, tõlked pole pühakiri. *peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) *Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud *Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak KRISTLUS Jeesus Kristus, kelle järglaseks kristlased end peavad sündis enne 1 saj. ekr.
Prohveti järgsel ajal tekkis Araabias kalifaat, mis lõpuks moodustas suure impeeriumi. Kalifaadis sai valitsevaks kihiks araablaste aristokraatia ning tekkisid uued nõudmised haridusele, mis põhjustasid beduiinide traditsioonide ja tavade vaikset kadumist. Esialgu olid arstid, kirjutajad, ehitajad, arhitektid ja teised kõrgelt haritud inimesed enamasti võõramaalased. Esimesed õpetajad olid koraani lugejad. Koraanist, mis sisaldas Allahi ilmutusi Muhamedile, sai hariduse ja õpetuse alus. Araabia keelest sai nii suhtlemise kui teadlaste keel ka neile, kes islamit omaks ei võtnud. 7. sajandi lõpus muudeti araabia keel ametlikuks riigikeeleks. Vanad riigikorralduses olnud ametid asendati araabiakeelse riigiaparaadiga. Ühe ühise keelega oli lihtsam eri piirkondi valitseda. Eesmärk oli juurutada usku nii kiiresti ja kaugele kui võimalik. Mitmete ristisõdade, mis toimusid aastatel 1096–1270, religioosne eesmärk oli vabastada
lunastaja. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas oma emareligioonist suuremaks. Budism on 6.-5. sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, mille rajas Buddha. Budism koosneb kanoonilistest tekstidest. Islam ehk islamiusk on monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Judaism ehk juutlus on juudirahva religioon. Judaismi uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas kristlusele ja islamile. Hinduism on India traditsiooniline usund, tänapäeva hinduism tekkis umbes 8.-9. sajandil Maailma mitmekultuurilisus Mitme kultuuri esindajate kooseksisteerimine ühes riigis tähendab, et tegemist on mitmekultuurilise ühiskonnaga ehk kultuuride paljususega, mis peaks olema ühiskonda rikastav tegur.
vaimuliku hariduse süsteem. 3 ISLAMI TEKKIMINE Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. JUMAL JA MUHAMMAD "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite (jumala sõnumi edastajad) suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed (Muhammad).
Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte
8. Keskaegsed mungaordud: Tsistertslased – kujunes Prantsusmaal Citeaux’s, kandsid valget kuube Benediktlased – rajas Benedictus 6.saj, kandsid ainult musta Frantsisklased – rajas Fransiscus, riietusid ainult halli Dominiiklased – rajas Dominicus, valge rüü, mille peal must kuub. 9. Araabiamaailmaga seotud mõisted: Allah – ainujumal moslemite jaoks Koraan – islami püharaamat, sisaldab allahi ilmutusi muhamedile Meka – moslemite pühalinn, sinna toimub palverännak Mošee – islamiusu pühakoda Muhamed – Allahi prohvet Beduiin – rändkarjakasvataja Muhamed – prohvet Medres – poistekool Šariaat – islami seadus Dirham – hõberaha Burka – naiste riietus, katab tervet keha, koti sarnane Gabriel – ingel, kes käskis muhamedil islamit kuulutada 10. Keskaegsete ristisõdadega seotud mõisted:
Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks Jumal, kes dikteeris selle Muhamedile Koraan on araabia keeles, tõlked pole pühakiri Peamised uskumused: Jumala ainulisus, Muhamed kui Jumala prohvet (aga ka Noa, Aabraham ja Jeesus) Muhameedlaste püha linn on Meka, Kaaba pühamu, pidevad palverännakud Islami viis alussammast: usutunnistus, palve (viis korda päevas), paast (ramadaan paastukuu), annetused ja palverännak Muhameedlaste pühakoda on moshee, muhameedlaste nö "püha päev" (kuigi mitte
a paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteelik olend. Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Tekkis uus usund Islam. Kirjaoskamatu Muhamed läkitas Allahi levitust suuliselt. See kirjutati üles alles pärast tema surma ( Koraan).Muhamedi õpetuse omaksvõtnud- muhamedlased. Koraan ja seda täiendav ja seletav püha pärimus sunna, mis rajaneb Muhamedile omistatut ütlustel ja tegudel, kujunesid islami kultuuri põhiallikatekst. Islam lõhenes 7.sajandil 3-ks vooluks.: Haridziidid, sunniitid, siiitid. VENEMAA- osa ajaloolasi leiab, et mõne rooma autori töödes nimetatud ida-euroopa rahvas veneedid võisid olla varased slaavi hõimud. Enamus arheolooge on jõudnud seisukohale, et esimeseks kindlalt slaavlastele kuulunud arheoloogiliseks kultuuriks oli 6.sajandi paiku levinud Praha kultuur
palverännakuid mekasse, Kaaba templisse. Muhamed sündis Mekas 570 a pKr, jäi juba 6 aastaselt orvuks, täiskasvanuna oli Araabias lugupeetud ja edukas kaupmees. 610. aastal saab Muhamed nägemuse, et ta peab hakkama kuulutama õpetust: ei ole teisi jumalaid peale Allahi, kõik teised on ebajumalad ja nende kujud tuleb Mekas hävitada, Jumala kohus ja viimne päev on lähedal. Moslemid on veendunud, et Koraani kirjutas Jumal ning ilmutas selle Muhamedile tema 40.-62. eluaasta vahel. Muhamedi ilmutused kirjutasid üles tema kirjaoskajad järgijad. 662 aastal rändab Muhamed Mediinasse-algab moslemite ajaarvamine, pärast Mediinasse jõudmist algas misjon, aga ka poliitiline ja sõjaline tegevus. 632 aastal muhamed suri, selleks ajaks oli islam levinud peaaegu kõikjal Araabia poolsaarel, sealhulgas Mekas. Pärast Muhamedi surma said moslemite juhtideks kaliifid(asemikud), kelle juhtimisel islami levik jätkus. Õpetus
Sellega algas islami tõus ning seda daatumit loevad moslemid o m a a j a a r v a m i s e alguseks. Ajaarvamine erineb ka selle poolest, et kasutatakse kuukalendrit ( aastad seega päikeseaastast lühemad). Islam on maailma suurematest religioonidest teinud läbi kõige kiirema leviku. Islami peamine püha raamat on k o r a a n. See koostati Muhamedi pärandi põhjal pärast ta surma tema sekretäri ZAID IBN THABITI juhtimisel. S u n n a o koraanist hiljem kirja pandud Muhamedile omistatav õpetussõnade kogumik. Veelgi hiljem on koostatud s a r i a a t : koraanile, sunnale ja araablaste tavaõigusele tuginev seadustekogu. Kuna muhameedlastel reguleerib usk praktiliselt kõiki elualasid, siis pole islam üksnes uskkond, vaid ka elulaad. Muhameedlastel puudub hierarhiline kiriklik organisatsioon. Ainuisikulise piiskopi, patriarhi, paavsti või muu usujuhi asemel on mingi piirkonna kõrgemaks autoriteediks u l e m a a. Ulemaaks kutsutakse piirkonna
annaabi.ee 
