*) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal.
Mandrijäätekkelised kuhjevormid Christopher Tammesoo 9.a Rainis Tsänk 9.a Sissejuhatus Mandrijäätekkelisi kuhjevorme on kahte liiki: - moreentasandikud, - moreenkünkad, Need koosnevad enamasti moreenist. Moreen Moreen on erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mille on kuhjanud liustik. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, kruusast, savist, veeristest ja rahnudest. Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad Mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas. Kujunesid kohtades, kus mandrijää taandumine oli keerukas.
Mandrijäätekkelised *) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum.
Põhjavesi-maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi.mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused,
Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi
ja rahvuskala-ahven. Maa asub Balti ehk Fennoskandia kilbil. Soome paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel.Piirneb idast Venemaaga(1313 km piiri),põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). 3 Regina Peterson Soome Vabariik Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist,levinud on ka turvas.Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised ning mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose.Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m ).Aluspõhja kivimid on üle 1,5miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-
Kodukoha Mullastik Minu kodukoha mullastik on suhteliselt liivane ja kivine. Mullastiku kujundamisel on oluline tegija olnud meri, mis kattis siinset ala jääajajärgsel ajal pikemalt, kuid ka teised kohalikud veekogud on muldade tekkele kaasa aidanud . Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda. Tooraineks on läänemaal lubjakivil paiknev moreenist koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki mineraalmullad 58% ja soomullad 27%. Läänemaa tüüpiliseks maastikuks on ka niidud, mis on tuntud oma liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest. Siin esineb rannaniite ja karjamaid, luhtasid ja puisniite, kuivi ja liigniiskeid niite. Eesti suurimad roostikud asuvad just Läänemaal. Martti Kask
pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdavalt moreenist koosnevad pinnakattega tasasndik,kagu-eesti lavamaa.
Mõisted : 1. Moreen-materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. 2. Ilm- atmosfääri hetkeseisund 3. Liivik- 4. Mõhn- liustikega külgnenud veekogudesse settinud künklik pinnavorm 5. Luide- tuuletekkeline positiivne pinnavorm 6.Ilmastik- atmosfääri mõnede kuude hetkeseisund 7. Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus 8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ?
Mandrijäätekkelised pinnavormid Kristiina Reimand Karina Sepp Karl Luht Paetasandikud paese aluspõhjaga, vähem kui 1 meetri paksuse pinnakattega tasandikud mõne meetri kõrgused paekühmud rannikul klibused rannavallid kulutusnõod Põhja- ja Lääne-Eestis Laelatu puisniit Voored Piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Jõgeva maakonnas Vooremaal. Kõrgus 30 meetrit Pikkus 1.5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad
pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda. Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubjakivide peale settisid jälle liiv ja savi; tekkisid dolomiidid) ajastu setetest. Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused Pinnakate Pinnakate on pudedaist setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist erineva suurusega kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Peale moreeni kuulub pinnakatte hulka ka savi, liiv ja teised setted. Ka turvas, mida soodes pidevalt juurde tekib, kuulub pinnakatte hulka. Pinnakatte hulka kuuluvaiks loetakse ka rändkive ja -rahne. Setted kuhjusid ka liustikujõgedes (seteteks on kruus ja jämedateraline liiv) ja jääjärvedes (seteteks on peeneteralised ja rõhtsa lasumusega).
T E A D U S Kaldkihilised peeneteralised deltasetted Kolli-Sillaotsa karjääris. (Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005) Moreentasandik - on valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid M Moreenküngas (otsa-, külg), rannavallid - moreenist koosnevad vallid , piklikud künkad, A orud A T E A D U
kivimeid. 14. Viirsavi esineb kõige enam LõunaEesti 14. Põlevkivi on tekkinud varem kui liivakivi. kõrgustikel. 15. Settekivimid on kujunenud vahemikus 15. Pinnamoe peamine kujundaja on olnud devonist kuni kvaternaarini. mandrijää ja selle sulamisvesi. 16. Aluspõhja kivimikihid on lõuna suunas 16. Mõhnad on koosnevad kihilisest kaldu. moreenist. 17. Kivimeid võivad tekitada ka loomad. 17. Jõeorud on voolutekkelised pinnavormid. 18. Enamus fosforiidist on liivakivi. 18. Sademete rohkuse tõttu võib karsti 19. Eesti suurim sinisavi paljand asub esineda igal pool Eestis. Taevaskojas. 19. Nii mandril kui rannikul on luiteid 20. PõhjaEesti settekivimid on Eesti tekitanud tuul. noorimad. 20
· Pinnakate on peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ja vete keemilise koostise kujundaja. · Liustikujõgede setted kruus, jämedateraline liiv. · Jääjärvede setted peeneteralised (liiv, savi), rõhtsa lasumusega. · Viirsavi kasut. telliste, katusekivide ja drenaazitorude valmistamiseks. · Eestiga võrreldes on Soome ja Rootsi pinnakate katkendlikum, õhem, koosn. kividerohkest moreenist. Lätis ja Leedus pinnakatte paksus suurem. · Pinnamood: 1. etapp algas 250. milj. a. tagasi devoni ajastul, kestis kvarternaari mandrijäästumiseni. Kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid (kõrgustikud, lavamaad, nõod). 2. etapp algas mandriliustike kulutav tegevus. 3. etapp jääajal tekkunud pinnamoe tasadumine ja setete ärakanne voolava vee, tuule jm toimel. · Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, esined kõrgendikke, nõgusid, orge jne
Eesti geoloogia 2) 1. Platvorm Eesti pakineb tervenisti Ida-Euroopa platvormil. 2. Aluskord Suur osa Eesti aluskorrast on tekkinud Paleoproterosoikumi ajastul (2,5-1,6 miljardit aasat tagasi). Eesti aluskord ei paljandu 3. Pealiskord Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordiviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvanternaari ajastu setendeist. 4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid
kulutus asendus kuhjumisega. Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Kõrg-Eesti on ala, mis pärast mandrijää taandumist jääaja lõpul ei jäänud vee alla. Eesti pinnavormid Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel. Moreen- küngastikud-Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula). Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm
pinnakate 14. Millise platvormi alal asub Eesti? Ida-Euroopa platvormil 15. Millistest osadest platvorm koosneb? Ida-Euroopa platvorm koosneb siin moondumata, tihti horisontaalselt lasuvatest pehmetest settekivimitest. 16. Mis kilbi lõunanõlval asub Eesti? Balti kilbi lõunanõlval. 17. Mille poolest erineb maakoor Eestis ja Soomes? Soomes katkendlikum, õhem ja koosneb valdavalt kividerohkest moreenist, harvem liivast ja viirsavist. 1. Kirjelda Eesti asendit (manner, maailmajagu, poolkerad, naabrid, suurus). Maismaapiir- Idas venemaa 339km, Lõunas Läti 343 km Merepiir- Lõunas Läti 312km, Läänes Rootsi68km, Põhjas soome272km, Idas Venemaa117km; Manner-Euraasia mandri loodeose; Maailmajagu-Europa 2.Võrdle Eesti pindala ja rahvaarvu teiste Euroopa riikidega 1 294 236, 30in m2km; Pindala 45 227km2
Eesti oli tollel ajal peamiselt vee all. 6. Millised geoloogilised ja looduslikud suursündmused toimusid uusaegkonna kvaternaaris? Hakkasid välja kujunema maastikud, vulkaanid, mered. Tekkisid mäed. Kujunesid välja inimesed. 7. Mis on pinnakate? Kuidas on see tekkinud ja millest see koosneb? Too näiteid. Pinnakate on peamiselt setetest koosnev kiht, mis on aluspõhja peal. Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke, peamiselt 5-10m. Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist. Mis on moreen? Moreen on sorteerimata kiviosakeste segu, mille mandriliustik ületatud reljeefilt kaasa haaras ja mis hiljem välja sulas. Mille poolest erinevad pinnakatte ja pealiskorra kivimmaterjal? Pinnakattes on pudedad setendid, pealiskorrast ainult setted ja settekivimid. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest, mis tekkisid 1,5-2 mld aastat tagasi agueoonis ehk proterosoikumis.
Talv on PõjaAtlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme. Sademed toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Meri,siseveed,jõed,järved Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhjaja idarannikule kannab Ida Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Karmidel talvedel võib see fjordid ummistada ja laevaliikluse katkestada. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suve on vesi sogane liivast ja moreenist. Järvi on Islandil vähe. Taimed Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest, liustikel ei kasva midagi. Põhjaja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas eldelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Loomad Islandi ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki.
* Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud aluspõhjalistest kivimitest. * Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid. Moreen on murenemisproduktiks, mida on mandrijää poolt edasi kantud. 4.vulkaanid Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa või mõne muu taevakeha pinnale tungib. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub
kuuesaja meetrini lõunas. Pealiskorra ehituse alusel võib Eesti jaotada kaheks erinevaks osaks: peaseks Põhja-Eestiks ja liivakiviseks Lõuna-Eestiks. Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist, muldade teket, taimestikku ja mitmeid loodusprotsesse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust. Aluskord ja pealiskord annavad kokku aluspõhja. Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setetest koosneb kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist ja see katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks loopealsetel: seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil. Eesti pinnakatte kujunemisel on olnud otsustav tähtsus mandrijää tegevusel viimase paari miljoni aasta jooksul. Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke. Põhja- ja Lääne-Eestis enamasti 5-10 meetrit paks. Suurim on pinnakatte paksus ürgorgudes, ulatudes kohati mitmesaja meetri sügavusele.
Sakala kõrgustiku pindala on 2792 km2 ja see moodustab omakorda ligikaudu 6,2 % Eesti pindalast. Sakala kõrgustik on kulutuskõrgustik see tähendab Kõrgustik paikneb Devoni liivakivist tuumikul, pinnamoelt on ta orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Pinnavormid Kõrgustiku servaaladel (Suure-Jaani, Leebiku, Suislepa ja Tarvastu ümbrus) on madalaid voori ja voorelaadseid künniseid, jääkulutusnõgudes soid (Pahuvere, Rubina, Lagesoo) ja järvi (Õisu järv ja soo, Veisjärv, Viljandi järv, Mäeküla järv). Hilisjääajal kõrgustikul paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid,
Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnakatte moodustavad moreen ja viirsavi. Kärdlast kagus Paluküla-Partsi-Tubala alal paikneb Kärdla meteoriidikraatri ringvall
Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosneva d peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Soomes on üle 60 000 (mõnedel andmetel ka üle 100 000) järve, enamasti on need madalad ja hästiliigestatud rannajoonega. Neis suuremad esindajad on Saimaa ja Päijänne Lõuna- Soomes ning Inari Lapimaal. Enamik siseveekogusid on omavahel ühenduses kitsaste kanalikestega, seetõttu on palju järvistuid ja väikseid jõgesid (pikimad Kemijoki ja Oulujoki põhjaosas). Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning
veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Pinnamoe on ka Soomes kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides.Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud). Aluspõhja kivimid on üle 1, 5 miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist, haruldane ei ole ka rabakivi. Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist, levinud on ka turvas. Põhjamaise kliima tõttu on põllumajanduslik areng piiratud. Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). Maaelanikkond leiab tööd metsanduses. Tähtsaim tööstusala Soomes ongi läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda.
põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud . Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi. Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse . Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval . Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord . Eesti maakoore läbilõige : 1. Pinnakate, mis koosneb pudedatest kivimitest, liivast, kruusast, moreenist, savist . See on 5-10 meetri paksune . 2. Settekivimitest pealiskord, mis koosneb lubjakivist, liivakivist, põlevkivist, fosforiidist . See on 100-600 meetri paksune . 3. Kristalne aluskord, mis koosneb tard -ja moondekivimitest, graniidist ja gnessist . See on 600-... meetri paksune . Aluskord ei ulatu Eestis kunagi maapinnani . Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord .
Suurimad orundid on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik
15 km). Niisugune kuju tuleneb Vooremaa asendist Pandivere kõrgustiku varjus. Liustikud, mis ei suutnud kõrgustikku ületada ja liikusid sellest kahelt poolt mööda, lähenesid teel Peipsi nõkku taas teineteisele, voolides voorestiku kaguosa kitsaks. Koos Pandivere kõrgustikuga moodustavad nad justkui suure komeedi, mille peaks on kulumiskindlatest lubjakividest koosnev Pandivere ning sabaks läbinisti pudedatest setetest koosnev Vooremaa. Voored koosnevad peamiselt moreenist, vähem leidub nende koostises kruusa ja liiva. Viimati mainitud setted on iseloomulikud teist tüüpi väiksematele pinnavormidele, mis on harilikult kuhjunud kas voorte nõlvadele või lagedele. Neist olulisemad on mõhnastikud Kassinurmes, Kukemetsas, Saarel, Toljasel jm. Voorte lagedesse on sageli lõikunud kohalike jääpaisjärvede ülevooluorud, millest sügavaim on Kudina org (26 m). Vooremaa viirulist maastikupilti aitavad rõhutada voortevahelised jääkündenõod ning
Voorteks nimetatakse mandrijää kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel tekkinud ovaalse või piklik-ovaalse põhijoonisega künnised või seljakud, mis oma kujult meenutavad leivapätsi või veetilka. _ Pikkus: mõnesajast m-st m kuni 13 km-i (Koimula voor); _ Suhteline kõrgus: 50-80 m (Emumägi 79 m, Laiuse voor 60 m); Voored e drumlinid jagunevad: _ voorjad künnised e drumlinoidid _ tuumikvoored (tuumik aluspõhja kivimitest, fluviolimnoglatsiaalsest settest või vanast moreenist) _ moreenvoored (koosnevad tervikuna viimase jäätumise moreenist) * pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused proksimaalne osa võib olla laiem kui distaalne osa. * pikiprofiil võib olla ebasümmeetriline voore proksimaalne osa kõrgem ja järsem kui distaalne. Kaljuvoor on enamasti munaja (voolujoonelise) kujuga seljak, mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. (Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi, Kessulaid Suures väinas, osaliselt ka
pinnavormistikud, suured mikroklimaatilised erinevused, palju sademeid, pikaajaline lumikate ja järverohkus . Põhjanõlval on kaldpindsed moreenkünkad, kaguserval lainjas-künklikud moreenitasandikud. Pinnamoes valdavad kõrgendikud on tekkinud põhiliselt hilisjääajal sulamisveesetteist. Keerukate settimisolude tõttu koosnevad kõrval asetsevad kõrgendikud või isegi ühe kõrgendiku osad erinevaist setteist. Otepää kõrgustiku kõrgemas kesk- ja lääneosas on moreenist ja mandrijää sulamisveesetteist koosnevad, keerulise ehitusega (näiteks moreenkünkal asub mõhn ) suurkünnised ja -künkad, mille suhteline kõrgus küünib 40–50 meetrini. Mõnel hajusalt paikneval pinnavormil (näiteks Kuutsemäel, Pöidlamäel, Savimäel) on tasane savine lagi ja jäärakutega nõlvad. Neist 4 madalama rühma moodustavad 10–25 m kõrgused keskmised ja väikekõrgendikud ,mida katab 1–2 m paksune moreenikiht. Eeskätt
kobestumisest tekkemomendil. Eriti kehtib see aluspõhjakivimi plokkidest kergitatud valli tuumaosa puhul. Seetõttu on valli olemasolu väikekraatrite määramise üks põhitunnus. Vallimaterjali koostis ja ehitus Vallil on kaks osa: plahvatusel üles kergitatud märklauakivim ja õhku paisatud aine puistang sellel. Väikekraatritele ei ole kergitatud vallituum eriti iseloomulik. Puistangulise valliosa materjali pole aga mõnikord kuigi kerge eristada ülemisest märklauakivimist, eriti moreenist. Üksnes selgelt kihilise märklaua puhul võivad algsete osakesed olla vallis plahvatuse tõttu vastupidi paigutatud. Ainult ühel juhul, Simuna meteoriidikraatris, on puistangulise vallimaterjali alt leitud ka maetud mullakiht. Samas vanemate kraatrite vallides pole see kuigi tõenäoline. Kaali kraater Kaali peakraater on tüüpiline plahvatuskraater. Kosmilise kiirusega langenud meteoriit
Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Meri Islandi ümber ei jäätu, kuid põhja- ja idarannikule kannab Ida-Grööni hoovus vahel talviti triivjääd. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikest ja voolavad laavaplatoo lõhede kohale tekkinud orgusid pidi. Suvel, kui liustikuääred sulavad, on nad rohkeveelised, vesi aga on moreenist ja liivast sogane. Talvel jäävad need veevaeseks ja vesi selgineb.Seal, kus jõed laskuvad alla platoo pangastelt või laavavooludelt, paiknevad kärestikud või maalilised joad. Nendest 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Suurim järve pindala on 83 km². 1 Taimestik ja Loomastik
U S S U D A E T A A M Mandriliustik voored: Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise M tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad A künkad VOORED A T E A D U S Wikipedia
laieneda mistahes suunas. Jääkilbi paksus on mitu kilomeetrit seetõttu pinnamood liikumist ei takista. Tänapäeval on mandrijää säilinud Gröönimaal ja Antarktikas. Mandrijää on mitmel korral katnud ka Eesti alasid. Moreen liustiku edasi liikudes kaasahaaratud ning taandumisel maha jäetud materjal. Koosneb mitmesuguse suurusega setetest: liiv, savi, kruus, veerised, rahnud. Eestis väga laialt levinud sete. Moreenküngas mandrijää liikumise tagajärjel tekkinud, valdavalt moreenist koosnev küngas. Moreentasandik mandrijää sulamisvete poolt kujundatud, peamiselt moreense kattega tasane ala. Noor mäestik Maa välisjõudude poolt kulutamata mäestik. Kõrge, järskude nõlvade ja lumiste tippudega. Euroopas Alpid. Pinnakate kvaternaari ajastu setete üldnimetus, mille moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem tekkinud setted (moreen, liiv, kruus, turvas) Platvorm tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasase reljeefiga alad. Kristalsetest
Aegviidu-Nelijärvel jm). Mõhnad- mandrijää sulamisel tekkinud kruusast, liivast koosnevad rühmiti paiknevad künkad. Mõhnastikud- vastavate pinnavormide kooslused. Voor- leivapätsikujuline liustikutekkeline 5-50 m kõrgune ja mõnesaja meetri kuni mitme km pikkune kõrgendik,on tekkinud jää kulutava, kuhjava tegevuse koostoimel. Voorestik- rühmiti paiknevad voored (Vooremaa). Moreentasandik- mandrijää kuhjeline pinnavorm, valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasandik. Luide- tuiskliivaalal püsiva suunaga tuule toimel moodustunud liivakuhjatis.
Mustoja mõhnastik (Põlvamaa) Voored Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Eesti suurimad voorestikud · Saadjärve voorestik · Kolga-Jaani voorestik · Türi voorestik Vooremaa Moreentasandik Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) Moreenküngastikud
maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid voored, oosid, mõhnad, sandurid, fulvioglatsiline delta, moreentasandik, moreenküngas, rannavall. Mereline läänerannikukliima kliimat kujundavad mP, läänetuuled, aktiivne tsüklonaalne tegevus. Sademeid on palju (üle 1000mm) aastaringselt maksimumiga talvel, talved pehmed (mõned miinuskraadid). Mesosfäär ca kuni 40-50km. Moreenküngas, rannavallid moreenist Moreentaasandik on valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid. Mullageograafia- muldade levikut ja pöhjuseid uuriv teadusharu. Murrangud nim rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. Mussoon- ja passaatkliima kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemp. aastaringselt kõrge, 25-30'C, sademeid palju (kohati
Murenemine on kivimite purunemine ,mille käigus muutub kivimite keemiline koostis.Murenemine on küll terviklik protsess,kuid sõltuvalt kivimite purunemise viisist eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse teha järgi liustiku liikumist. Voore nõlv on enamasti lauge. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Voored on Eestis tavaliseks pinnavormiks
suunas, kust väljub liustikukeel Ruhiorud -U kujulise ristlõikega järsuveerelised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. Tsirkusorud- suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. sealt saavad alguse oruliustikud Mandriliustikud voored - mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad oos - on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. mõhnad - kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist. on ebaregulaarse kujuga ja koosnevad paemiselt liivast ja kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke Liustikusetted jagunevad:
Kulutusvagumused - pikemad ja avatud otstega orulaadsed pinnavormid, nt Peipsi ja Võrtsjärve nõgu. Jääkriimud mandrijäässe jäänud teravate kivide tekitatud. Kivid liikusid koos jääga mööda aluspõhja pealispinda. Moreentasandikud liivsavi või saviliivase pinnakattega alad, kujunenud vana reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud. Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit. Mõõtmed varieeruvad mõnesajast meetrist mõne km. Koosnevad moreenist, kruusast, liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku. Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline.
ja liustikujää. Sealt saavad alguse oruliustikud Voored- mandrijää kulutus tegevuse tagajärjel tekkivad künkad Oos- pikk kitsas järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Tekkinud liustike sulamisvee poolt. Koosnevad liivast ja kruusast Irdjää- ,, surnud jää" Liustikusete jaguneb? a)Limnoglatsiaalsed- liustiku või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid b) fluvioglatsiaalsed- liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid moreentasandik- valdavalt moreenist koosnevad lainjad tasased moreeniga kaetud pinnavormid Moreenküngas- moreenist koosnevad vallid, piklikud künkad Karstumine- kivimite keemiline lahustamine ja liikuva põhjavee meh. Kulutamine Karst- karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleks ja selle tagajärjel kujunenud veereziim. Esineb Põhja- Eestis Karrid- vihma või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid Koopad- maaalused tühimikud Koopad tekivad?
6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. Paide piirkond Maastikuliselt paikneb Paide valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku edelanõlval põhjavee väljakiildumisalal, kus on suhteliselt rohkelt allikaid. Pandivere nitraaditundliku ala sisse jääb
Jääajast pärit pinnakate moodustas aluspõhjale valle, künkaid või laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks. Künklikel aladel esinevaid 3080 meetrise suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast Pangad, rändrahnud ja muud 1999. aastal korraldati küsitlus 33 Eesti populaarsema loodusmonumendi kohta. Põhja-Eesti pank võitis tohutult suure ülekaaluga (Umbes 78% vastanute hääli) Teisel kohal oli Taevaskoda ja kolmandale pääses Kaali meteoriidikraater. Nõnda võib nimetada klindiastanguid ja liivapaljandeid mingisuguse kahtluseta Eesti eluta looduse sümboliteks. Põhja-Eesti paekallast mida on mujal tuntud kui
[5] Devoni ajastu Eesti kõige kagupoolsemas nurgas leidub lubjakivi ja savi, mis on Devoni ajastu tähtsamad maavarad. Lubjakivi ja savi sobivad telliste valmistamiseks. [5] 5 Pinnakate Mis on pinnakate? Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate koosneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab suuremat osa Eesti pinnast. Pinnakate puudub näiteks alvaritel ehk loopealsetel. Seal lasub muld otse pealiskorrakivimitel, enamasti paekivil. Selliseid muldi nimetatakse paepealseks mullaks. [9] Lääne-Virumaa pinnakate Rannikumadalikule on iseloomulikud kivikülvid (Käsmu poolsaarel) ja rändrahnud (Ehalkivi jmt). Jõed on paekaldasse uuristanud sügavaid orge. Viru lavamaa põhjapiiri
Kivimikehade nikumine üksteise suhtes paralleelselt. Mis on sünklinaal? kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas Mis on antiklinaal? kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Voored on tekkinud mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel, oosid on tekkinud liustikualustes voolavate jõgede poolt. Oosid koosnevad jämedamast liivast ja kruusast, voored koosnevad peamiselt moreenist. Voored on leivapätsikujulised laugete nõlvadega, oosil on järsemad nõlvad. Kuidas on tekkinud mõhnad? Mõhnastikud moodustuvad enamasti liustikust eraldunud irdjää pangaste vahel voolavast sulaveest välja settivast materjalist, mis jää sulamise järel moodustab ümbritsevaist aladest kõrgemaid pinnavorme. Mis on firn? ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas. Mis on liustiku toitumisala
punakate laikudena, mis asenduvad pealeuhtealadel mustjaspruunide areaalidega. Erodeeritud ja deluviaalmuldade vahekord torkab silma ka vilja kasvu järgi: küngaste ülaosades on vili kiduram, jalameil lopsakam. Väga tugevate vihmasadude tagajärjel tekib küngaste nõlvadesse uhtorge. Nii näiteks lõikus lühiajalise, ent väga intensiivse äikesevihma tagajärjel Vorstimäe lõunanõlva 1,2 meetri sügavune ja u. 10 meetri pikkune uhtorg, mille suudmesse kuhjus moreenist, liivast ja kruusast väljauhtekoonus. Loodusliku taimkattega aladel kaitseb tihe kamar muldade ärakannet isegi väga järskudel kallakpindadel. Taimestik Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete
laialdasi keerulise kujuga kuhjevorme, mille suhteline kõrgus ulatub paljudesse kümnetesse meetritesse. Selliste kuhjevormide puudumine või esinemine jagab suure osa Eestimaad tasasteks ja künklikeks aladeks. Künklikel aladel esinevaid 3080 meetrise suhtelise kõrgusega künkaid kutsutakse kohapeal "mägedeks". Erinevalt tõelistest kaljutippudest koosnevad Eesti mäed pudedast moreenist, kruusast ja liivast. Umbes 12 000 aastat tagasi oli suur osa Eestist kaetud jääpaisjärvedega. Tolleaegne Läänemeri (nn. Litoriinameri) kattis veel nüüdseid rannalähedasi alasid. Kõrg-Eesti, mis ühendab Pandivere kõrgustikku ja Otepää, Haanja ja Sakala kõrgustikke, vabanes jääst juba algselt maismaana. Ülejäänud ala (Madal-Eesti) allus abrasioonile ning seal tekkis õhukesi viirsavi- ja liivalasundeid, mis tasandas maapinda veelgi.
punakaspruun moreen. Kuna magma- ja moondekivimid on karbonaatkividest kulumisele ja murenemisele vastupidavamad, siis Devoni avamuse moreenid on Põhja-Eesti hallidest moreenidest magma- ja moondekivimite rikkamad. Karbonaatkivimite hulk suureneb neis taas alles vabariigi kaguosas, kus moreeni koostist mõjustavad juba Ülem-Devoni heledavärvuselised dolokivid. Viimaste mõjul on moreeni värvus siin heledam.Moreenist koosnevaks kuhjeliseks pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik. Moreentasandike pind on enamasti lainjas, kusjuures suhtelised kõrgused nende piires ulatuvad harva üle 10 meetriMoreentasandike lainjalt pinnalt kerkib kohati madalaid (alla 10 m) lamedanõlvalisi moreenkünkaid. Neid esineb nii üksikult kui ka küngastikena. Kui künkaid on koos palju, kõneldakse künklikust moreenmaastikust.Vallilaadseteks või seljakulisteks moreenist koosnevateks
Õhne jõgi suubub Võrtsjärve. Kõrgustikule iseloomulikud suurepinnalised moreenitasandikud on lainjad, nende 2- 3°-sed maapinna kalded on põhjustatud moreeni ebaühtlasest paksusest ja aluspinna ebatasasustest. Enamasti on 2-4m kõrgused ,,lained" orienteeritud liustikujää liikumise suunas. Peale lõunasihiliste laineharjade on kõrgustiku loodeosas Suure-Jaani ja idanõlval Tarvastu, Riidaja, Leebiku ning Suislepa ümbruses jää voolinud moreenist madalaid voori. Maastikupildis need 8-10 m kõrged ja vaevalt kilomeetripikkused laugenõlvalised põllustatud künnised eriti pilku ei köida. Nad asuvad üksteisest eemal ja nende vahel ei ole nii selgepiirilisi märgi nõgusid nagu Vooremaal. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 220-221 Sakala kõrgustiku veestik Veestiku moodustavad peale eelkirjeldatud orustikus voolavate jõgede ja ojadele Sakalale iseloomulikud orujärved
Ooside kõrgus on aga vahemikus 3-200 m. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. Voored- on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus- kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voorte kõrgus on 8-60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne km, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Karrid on karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure. Nende sügavus on tavaliselt mõnest sentimeetrist kuni 2 m. Enamasti on karrid tekkinud voolava vee toimel, harvem mere- või järvelainete toimel.
annaabi.ee 
