Eduard Ülevain 11. saj lõpul eKr - iisraellaste riigi algus. 1000-962 eKr – kuningas Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 eKr – iisraellaste riigiõitseng. 10 saj lõpp eKr – iisraellaste riik jaguneb kaheks. 597 eKr – Juuda riik vallutatakse. • Taavet (u 1004-965 eKr) – sõjalised vallutused ning Jumala lubadus. Peetakse Jeesuse otseseks esiisaks. • Kuningas Saalomon (valitses 961-922 eKr) -Jeruusalemma esimene juudi tempel. • Iisraellaste ajalugu, usku, kombeid • ja seadusi puudutavate andmete • peamine allikas on Vana Testament. • See on heebreakeelsete tekstide kogum. • Enam-vähem lõpliku kuju omandas 3.-2. saj eKr. • Paljud legendid on üle võetud Mesopotaamiast. • Lisaks maailma kujunemisele räägib ka iisraeli rahva ajaloost. Iisraellased austasid alates varajasest ajast ainult ühte jumalat – Jahvet. Jahve lubas esiisa Aabrahamile iisreallasi t...
Avesta – Iraani pühade tekstide kogumik Mazdaism – Zarathustra õpetustel põhinev usk Dualistlik õpetus – õpetus mis õpetab head ja kurja Eshatoloogiline – kuulutus ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut Mõisted lk 75, 77-81 Piibel – ristiusu pühakiri Vana Testament – pealmine allikas Iisraellaste ajaloo, religiooni ja seaduste koha Kümme käsku – Iisraellaste usu- ja moraalireeglite lühike kokkuvõte Prohvetid – jutlustajad Monoteism – ainujumalakultus Messias – Taaveti soost, seaduslik ehk salvitud kuningas. Salvimine – õli pähe kallamine, kuninga ametisse õnnistamine.
- varasemad osad päris Taaveti ja Saalomoni ajast - lõpliku kuju omandas lll - ll saj. eKr, mil ta tõlgiti kreeka keelde - põhineb suuliselt levinud legendilaatsetel lugudel Vana testamendi tuntumad lood: - maailma loomine - meeuputus - Aadam ja Eeva - Taaveti võitlus Koljatiga - Moosese kõrbelugu Moosese seadused - seadused, mille Jahve andis Moosesele Siiani mäel - seaduste juurde kuulus ka nn. kümme käsku, mida võib pidada iisreallaste usu - ja moraalireeglite kokkuvõtteks - konkreetsed seadused: raskemate kuritegude puhul kehtis "silm silma, hammas hamba vastu" põhimõte - pedekonnaõigus patriarhaalne - hammurapi seaduste kõrval kõige paremini tuntud mustse Lähis-Ida rahvaste õigusnormide kogum - ... ei rõhutanud ühiskonna kihistumist - ... kajastavad Hammurapi - aegsest Mesopotaamiast mõneti arhailisemat ühiskonda KÜMME KÄSKU 1 - Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muidu jumalaid minu kõrval
[3] Eetika saame jaotada kaheks – teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika kaudu saame teada näiteks kas mõne inimese tegu oli hea või halb. Samuti kuuluvad sinna teooriad selle kohta, mis on õige ja vale. Praktiline eetika tegeleb moraaliküsimustega, millele tuleks leida lahendused. Rakenduseetika alla kuuluvad näiteks loomade kohtlemine, abort, erinevad poliitilised probleemid. [6] Moraalireeglite kohaselt on paika pandud reeglid/nõuded. See on seotud meie igapäevaeluga. Ladina keelest pärinev sõna „moraal“ tähendab tava või kommet, mis on ajajooksul pälvinud ühiskondliku heakskiidu. Moraalireeglite vastu eksimine on väga halb. Kõik teame, et teist inimest ei tohi tappa ning see on karistatav. Selline reegel on minu arust väga kasulik, sest see on ebanormaalne kui keegi kedagi tapaks ning meid jääks järjest vähemaks
Jumalad kaitsesid iniimlikku õiguskorda ja ka karistasid ülekohtuseid. Igal jumal oli lemmiklinn, Surma kardeti. Olid astmiktemplid ja tsikuraadid. Nendes olid ruumid kombetalitusteks ja majandustegevusteks. Altar oli keset templiõue. Foiniiklased: Vana testament, on peamiseks allikaks . Väga mahukas. Juudid: ( 80-81) Uskusid ,et jahve siinai mäel moosesega lepingu sõlmis, andis ta neile ka seadused. Seaduste täpne järgmine oli tähtis. Moosese kümme käsku olid usu ja moraalireeglite lühike kokkuvõte. Need keelasid jumalat kujutada, jne(v.t teiselt lehelt käske) . uskusid ,et jahve on maailmalooja ja seega ka ainus valitseja. Tegutsesid prohvetid
VALIKUST JA VASTUTUSEST Inimene valib alati ise oma tee. Ka vastutab ISE. Kuidas teha õige valik? Probleemide käsitlemine 3-el tasapinnal: Jersalaim, 30-ndate Moskva ja Meistri-Margarita armastuslugu. >>probleemid mis toimusid siis, on ka praegu(ja tulevikus) aktuaalsed. Bulgakov laseb kõigil tegelastel teha mingi valiku, mille eest nad isiklikult vastutavad, ning need valikud määravad ka nende saatuse. Meistri(romaani nimitegelane) valik 1)kirjutada niinagu teised, kohandada end üldtunnustatud normidega või mitte. Valib teadlikult raskema tee (looja vastutus oma talendi eest), kuid tal ei jätku jõudu, et teose eest lõpuni võidelda. 2) tunneb vastutust ka Margarita eest; pidas Margarita õnne tähtsamaks arvas, et Margarita ei vääri kannatusi Margarita romantiline tegelane. Ta elab rikka mehega, keda ta ei armasta, kuid ei taha ka tema elu rikkuda. Ku...
See probleem on tänapäeval vaid traditsioonides kergelt kinni ega ole sugugi nii karm ja piiritletud nagu 19. sajandil. Tugevalt sarnanevad ka tolle aja ja tänapäeva moraaliprobleemid. Inimesed külas rääkisid taga ja levitasid kuulujutte Prillupi perest ning Kremerist. Polnud ju ometi moraalne, et Mari Kremerile armukeseks oli. Tulenevalt sellest põgeneski ju Mari koos lastega linna, ta proovis päästa ennast ja lapsi nendest kuulujuttudest, mida põhjustas moraalireeglite rikkumine. Ka tänapäeval vaadatakse sellistele naistele pigem viltu, kui jätta kõrvale erandid. Nagu selgub, ei erine ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleemid palju nüüdisaja probleemidest. Põhijooned on vaatamata aja möödumisele samaks jäänud. Usun et alatiseks jääb inimeste armastus raha vastu niivõrd suureks ,et ollakse nõus tegema tegusid, mis endale on vastumeelsed, teistele halba toovad ja ka moraali eiravad.
müstiku seisukohalt jne. Filosoof leiab, et haridussüsteem tuleks ümber korraldada nii, et laps tutvuks erinevate mõtlemistraditsioonidega ning suudaks siis iseseisesvalt ja kompetentselt eelistusi teha. Feyerabend 7 4.3. Relativismi mitmekesisuse ja sõltuvuse tees Relativismi mitmekesisuse tees (kultuurirelativism) see on antropoloogiline tees, mis tunnistab moraalireeglite erinevust ühiskonniti. Relativismi sõltuvuse tees tees, millele vastavalt individuaalsed teod on õiged või väärad sõltuvalt selle ühiskonna iseloomust, kus nad sooritatakse. 8 4.4. Kas moraal on suhteline? Eetiline relativism (ER)väidab, et on. ERi plussiks võib pidada seda, et kuna puudub sõltumatu alus teiste kultuuride kritiseerimiseks, siis peaksime olema teiste kultuuride moraali
Jahve Iisraeli rahvas teenis ainujumalat Jahvet, kellega nende esiisa Aabraham oli lepingu sõlminud. Iisraeli Jumala nimi esineb Vanas Testamendis 7000 korda. Teiste rahvaste jumalaid keelati teenida. Kokkuleppe rikkumine pidi kaasa tooma karistuse. Jahve pidi olema kogu maailma looja ja valitseja ning tema õpetus iisraellaste kaudu levima kõigi rahvasteni. Siinai mäel sõlmis Jahve lepingu Moosesega, mille olulise osa moodustasid nn kümme käsku, iisraellaste usu-ja moraalireeglite lühike kokkuvõte. Kümme käsku Kolm maailma suurt religiooni kristlus, judaism ja islam peavad kümmet käsku ehk dekaloogi oma moraali alustaladeks. Käsud : 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. 2. Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju. 3. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 4. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema. 5. Sa pead oma isa ja ema austama. 6. Sa ei tohi tappa. 7. Sa ei tohi abielu rikkuda. 8. Sa ei tohi varastada. 9. Sa ei
professor Harvardi Ülikoolis ning raamatute A Theory of Justice (1971), Political Liberalism, Justice as Fairness: A Restatement ja The Law of Peoples autor. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi ingliskeelseist poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks pärast John Stuart Milli. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem toetust, samas kui paremal järjel olevad inimesed saavad ise hakkama.
..... 7. Selgita, mida tähendab või kujutas endast: a) kohtumõistjate aeg - aeg mil maa polnud tõenäoliselt poliitiliselt ühendatud, vaid teineteisest suhteliselt sõltumatud hõimud elasid oma pealike- kohtumõistjate- alluvuses. b) Vana Testament Sajandite jooksul kirjutatud osadest järk-järgult kokku seatud eripalgeliste heebreakeelsete tekstide kogum, milles kajastuvad iisreallaste usk, kombed ja arusaam oma minevikust. Piibli vanim osa. c) kümme käsku Iisreallaste usu- ja moraalireeglite lühike kokkuvõte. Need sätestasid Jahve monoteismi, keelasid jumalat kujutada, käskisid tähistada pühapäeva ja sõnastasid isiku, omandi ja perekonna kaitse põhimõtted d) Moosese leping Jahvega - Leping mis sõlmiti Siinai mäel ning mis lubab iisraelisi toetada ja Kaananimaad valitseda juhul kui rahvas vastuvaidlematult kuuletub ja ütleb lahti kõikidest teistest jumalatest. 8. Vasta küsimusetele Miks hakati alates 6
Kohuse-eetika järgi on moraalireeglid kohustuslikud ning kehtivad kõigile universaalselt. Usun, et kohuse-eetika on aluseks erinevate kultuuride ja usundite säilimisel. Moraalireeglid kanduvad edasi põlvest-põlve, kuigi aja jooksul neid modifitseeritud vastavalt ühiskonna normidele on põhimõtted samaks jäänud. Julgen väita, et lähtun peamiselt sellest teooriast kuna pooldan tõerääkimist ka siis, kui see põhjustab ebameeldivusi. Samuti pean õigeks moraalireeglite kehtivust universaalselt ning oluline on hea tahe, kuna tihti peale ei ole võimalik ette ennustada reaalseid tagajärgi mida tegu tekitada võib. Nõustun Kantiga, et mitte Jumal ei anna moraaliseadusi, vaid inimene ise. Seda peamiselt sellepärast, et ma ei ole usklik inimene, kuid ma usun ka, et moraaliseadused on juurutatud meisse kasvatuse käigus. Moraaliseadused on õigustatud ilma Jumala eksisteerimiseta ning samuti ei pea olema Jumal selleks, kes neid seadusi jõustab
tekkest ja jagunemisest . · Vana Testament sisaldab ka iisraellaste seaduste kogu, moraalseid õpetussõnu, tulevikukuulutusi, õpetlikke lugusid, luulet ja muud. Moosese seadused. · Iisraellased uskusid, et kui Jahve Siinai mäel Moosesega lepingu sõlmis, andis ta neile ka seadused. · Seaduste täpne järgimine tähendas ühtlasi ka lepingust kinnipidamist. · Seadused kujunesid pika aja vältel. · Seaduste juurde kuulusid kümme käsku, iisraellaste usu- ja moraalireeglite lühike kokkuvõtte, mis sätestasid Jahve monoteismi, keelasid jumalat kujutada, käskisid tähistada pühapäeva ja sõnastasid isiku, omandi ja perekonna kaitse põhimõtted. · Kümnes käsus määratletud üldpõhimõtteid arendasid edasi konkreetsed seadused. Kuritegude puhul kehtis ,, silm silma ja hammas hamba vastu ,, koodeks. · Surmaga karistati varguse ja röövimise eest. · Perekonnaõigus oli patriarhaalne, mis lubas mehele mitut naist ja küllalt suurt
algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Gutenberg). Rotterdami Erasmus- kuulsaim humanist. Tema tuntuim teos "Narruse kiitus". Veel humaniste: Johannes Reuchlin; Ulrich von Hutten; Niccolo Machiavelli ja Tommaso Campanella. 3. Poliitilise mõtte muutumine ja v-uusaja filosoofia: Toimus muutus pol. M mõtte alal, varem käsitleti poliitikat moraalireeglite põhitõdede järgi, aga v-uusajal hakati praktiseerima tegelikkuse uurimist. Macchiavelli tähtsaim teos ``Valitseja`` kirjeldab, kuidas valitsejad on võimule saanud ja kuidas võimu teostanud. Ta jõudis järeldusele, et valitsejad on võimulesaamisega eiranud moraalireegleid. Pidas seda õigeks, tema arvates oli tähtsaim riigi võimsus ja edukus ja selle nimel võis valitseja lahti öelda tavamoraalist ja vajadusel kasutada pettust ja vägivalda. 4
5. sisaldab ka seaduste kogu, moraalseid õpetussõnu, tulevikukuulutusi, õpetlikke lugusid, luulet MOOSESE SEADUSED iisraellased uskusid, et kui Jahve Siinai mäel Moosesega lepingu sõlmis, andis te neile ka seadused. Seaduste täpne järgimine tähendas ka lepingust kinnipidamist tõenäoliselt kujuneid need seadused aga pika aja vältel seaduse juurde kuulusid nn 10 käsku – usu- ja moraalireeglite lühike kokkuvõte. Sätestasid Jahve monoteismi, keelasid jumalat kujutada, käskisid tähistada pühapäeva, sõnastasid isiku, omandi ja perekonna kaitse põhimõtted raskemate kuritegude puhul kehtis Hammurapi koodeksist tuntud põhimõte “silm silma hammas hamba vastu”, surmaga karistati ka varguse ja röövimise eest perekonnaõigus oli patriarhaalne – lubas mehele mitu naist ja
Ta on reflektiivne teadmine teadmisest, reflektiivne teadmine eetika kui sellise teoreetilistest alustest jne. Filosoofia püüab selgitada vastuseid küsimustele Minast, Heast Elust, Heast Ühiskonnast jne. See nõuab kriitilist lähenemist kõigile eelnevalt väljapakutud teooriatele. Fundamentalism range traditsiooniliste religioossete seaduste järgmine, tihti koos usuga religioosse autoriteedi või pühakirja eksimatusse. Eetikas seostub fundamentalism traditsiooniliste moraalireeglite süsteemide vastuvaidlematu heakskiiduga. Heategemine põhimõte, et me peame tegema teistele head (ladina keeles: beneficio) ja mitte halba (ladina keeles: maleficio), tähendab vastutustundlikku hoolimist või kohust hoolida. Hedonism filosoofiline suund, mille järgi elu põhiline eesmärk on naudingutaotlus (ja valu vältimine). (Vrd: kreekakeelne hedone=nauding). Heteronoomia allumine välise autoriteedi valitsemisele või mingi välise võimu poolt
Hariduse sisulise poole pealt õpetati kõnelemist ja tähtis oli "ilusti" rääkida. Tarkusesse suhtuti egiptuses kui millegisse mis ei pea olema kõrgema klassi või preestrite salateadmiste piirides. Tarkusi võis kuulata ka juhuslikult orjalt. Koolitamata, alama klassi inimest ei salatud maha vaid kuulati ka tema juttu, sest sealt võib kuulduda mõni tarkus mida mujalt ei teatagi. Üldiselt või õelda, et nii egiptuses kui sumeris olid õpetajad moraalireeglite edasiandjad, kelle tegevuse õigsus oli jumalik ja seeläbi ka aktsepteeritud nende tegevus ja meetodid. Sellest ajast võib õelda, et õpetaja roll on ühiskonnas, massides, stabiilsuse tagamine põlvest põlve. Hüppaksin siinkohal üle vahemere, vana-kreeka ja rooma kultuuri juurde. Antiik kreeka inimest iseloomustades tuleks mainida tema uudishimu kõige ümbritseva vastu. Ümbritsevat püüti mõtestada, et sobitada kokku mõistuslikku maailmapilti ja et leida inimese koht selles
Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve. Deontoloogiline teooria- standard on moraalselt õige käitumise jaoks objektiivne väärtus. Jag: Teo- deontoloogilised-standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada. Ja reegli-deontoloogilised teooriad- moraalselt õige käitumine üldreeglist. Teleoloogilisi teooriad nim ka naturalistlikeks. Kanti eetika- küsimuseks on moraalireeglite põhjendamine. Kant lähtub eeldusest et inimene on mõistusolend. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta, s.o selline reegel, mille mõistusolend oma mõistusest lähtudes ise endale annab ja sellega nõustub. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kui anda heale elule subjektiivne sisu, siis jääksime toppama relativismi: mis ühele hea, ei pruugi olla teisele. Kuid kui õnn ja elu määratleda objektiivselt.
600 eKr) o Marduki tempel 8 astmega tsikuraat · Pärsia o Kujunes suurriigiks 6.saj eKr Mesopotaamia Egiptus India o Heas korras riik Teedevõrk Post Maksusüsteem Ühtne rahasüsteem · Kaananimaa o 2000 eKr Iisraeli riigi sünd; Aabraham Kaananimaale o Egiptuse vangipõli iisraellased Egiptuses o 10 käsku Siinai mäel Moosesele; iisraellaste usu- ja moraalireeglite lühike kokkuvõte o 1000 eKr tekkis Iisraeli riik; Taavet ühendas Kaananimaa lõunaosa o Vana Testament peamine allikas iisraellaste ajaloo, religiooni ja seaduste kohta o Aabraham iisraellaste esiisa; Jahve sõlmis temaga lepingu o Mooses iisraellaste juht, kes juhtis nad välja Egiptuse vangipõlvest ning edastas 10 käsku o Taavet ühendas Kaananimaa ühtseks riigiks (Iisrael); Iisraeli kuningas (11.-10.saj eKr)
(Firer 1995,5). Igas ühiskonnas on normid ja väärtushinnangud, mida selle ühiskonna liikmed järgivad. Ilma normideta pole ühiskonda ega ühistegevust. Arvestades normide ja väärtushinnangute väga suurt rolli inimelus, tuleb norme lülitada ka õppekirjandusse (Õppekirjandus väärtuste kujundajana Jaan Mikk /Tartu Ülikool/). Väärtushinnangud muutuvas ajas Tänases elus on selgelt märgatav tendents moraalireeglite ähmastumise suunas, mis kindlasti mõjutab inimeste väärtushinnanguid. Sageli puudub kindel lähtealus, mõõdupuu, mille järgi inimese käitumist hinnata. Psühholoogia aabitsatõde on, et lapse väärtushinnangute areng sõltub oluliselt sellest, missuguse käitumis- ja mõttelaadiga täiskasvanud teda ümbritsevad, sest algklassilapsele on omane vajadus 4 end kellegagi identifitseerida. See seisukoht on tuttav ka lastekirjandusest ning
2. Temperamenti määratletakse kui iseloomulikku emotsioonide ja käitumise mustrit. Palun vii vastavusse nimetused ja kirjeldused a. „Rasked“ beebid – Kergesti ärrituvad ja uute olukordade suhtes pelglikud b. „Kerged“ beebid – Mängulised ja kohanevad uute olukordadega kiiresti c. Rahulikud või aeglased beebid – Väheaktiivsed ja mõõdukate reaktsioonidega 3. Ühenda mõiste selle sisuga a. Moraalireeglite teadmine – Moraalne mõistmine b. Moraalireeglite kasutamine mõtlemisoperatsioonides – Moraalne järeldamine c. Teadlikkus halvast ja heast – Moraalne mõistmine d. Moraalireeglite järgimine – Moraalne käitumine e. Võime mõelda moraalsetest kogemustest – Moraalne järeldamine 4. Sotsiaalseid reegleid on neli tüüpi. Palun vii omavahel vastavusse reegli tüübi nimetus ja sisu a
väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve. Deontoloogiline teooria- standard on moraalselt õige käitumise jaoks objektiivne väärtus. Jag: Teo-deontoloogilised-standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada. Ja reegli- deontoloogilised teooriad- moraalselt õige käitumine üldreeglist. Teleoloogilisi teooriad nim ka naturalistlikeks. Kanti eetika- küsimuseks on moraalireeglite põhjendamine. Kant lähtub eeldusest et inimene on mõistusolend. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta, s.o selline reegel, mille mõistusolend oma mõistusest lähtudes ise endale annab ja sellega nõustub. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kui anda heale elule subjektiivne sisu, siis jääksime toppama relativismi: mis ühele hea, ei pruugi olla teisele. Kuid kui õnn ja elu määratleda objektiivselt. Siis on tegu
Lapse tuleviku seisukohalt on nüüd tähtis see, missugune arusaam kujuneb tal oma võimetest ja oskustest, sellest, mida ta oskab ja mida ei oska. Lapse õpiedukust võib suurel määral mõjutada näiteks varakult tekkinud kujutlus (harilikult panevad sellele aluse kasvataja jutud), et tal ei ole matemaatikas taipu. Seejärel käsitletakse murdeiga. Murdeiga on tähtis kui iseseisvumise, minakuvandi loomise ja eneseväärikuse arenemise aeg, aga ka kui moraalireeglite ja eetiliste väärtushinnangute kujunemise aeg. Arusaam, et murdeea raskused ei ole paratamatud, vaid lääneliku eluviisi põhjustatud, rajaneb kultuuride võrdleval uurimisel. Nimelt on aafriklaste ja Lääne kultuuride erinevusi selgitades tähele pandud, et igas kultuuris ei ole murdeeaks nimetatavat psüühilist käärimisjärku. Lapse kasvatamisest on samuti juttu. Kui räägitakse lapse kasvatamisest, siis harilikult
järelikult pole olemas ka moraalset teadmist. 23. Teleoloogiline eetikateooria- leida kokkuleppeliselt mingi moraaliväline väärtus, millele rajada moraaliteooria. Teo teeb moraalseks tema tagajärg välise väärtuse suhtes. Deontoloogiline eetikateooria- leida puhta mõistuse abil objektiivne väärtus moraalist enesest. Sel juhul ei sõltu moraalne tegu tagajärgedest, vaid reegli järgi toimimisest. Kanti eetika ja utilitarism: eetikaküsimus tugineb metafüüsikale. Kanti küsimuseks on moraalireeglite põhjendamine, mitte see, mida teha ühes või teises konkreetses olukorras. Inimene on mõistusolend, moraalireegli annab mõistusolend ise endale oma mõistusest lõhtudes ja nõustub sellega. Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Kanti arvates on moraalivälisel väärtustamisel põhinevad eetikateooriad puudulikud. Elu on empiiriline, mitte ratsionaalne nähtus, sestap loobugem moraali üle kõneldes seda seostama hea eluga. Tegutse vaid sellise
Hiljem arvati, et kurjad vaimud. Arvati, et rohi peab olema vänge lõhnaga, siis aitab. Ravimeetodid higistamine, oksendamine, aadri laskmine, valuvaigistamine ravimtaimedega, vesiravi, massaaz. Eksisteerisid nakkushaigused ja katkutekitajad tõestuseks Ramses II rõugearmid. Säilinud sõjaväearstide märkmed haavadest, luumurdudest ja traumadest. Tunti amputatsiooni, kastreerimist. Arstide eetika Moraalireeglite vastu eksimine hull asi. Võeti kasutusele mõiste patsient noa all. Arstilt nõuti, et peab valima 3 lausest: 1) haigus, mille suudan välja ravida 2) haigus, mille võib-olla suudan välja ravida 3) haigus, mida ma ei suuda ravida. Arstid kogunenud templite juurde. Olid preestriseisuses. *Templimeditsiin templiuni (uneravi = Imhotep). Thot jumal, iibise peaga. Isis jumalanna. Meditsiin seotud filosoofiaga maailmas käib võitlus nelja elemendi vahel. Inimesel
Moraalset käitumist mingi kindla religiooni järgi peetakse harilikult selle religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid moraali praktikiad ja reegleid ei tuleks samastada usuga. Religiooninormide täitmist tagatakse peamiselt väliste sanktsioonidega (põrgu/patadiis; jumala valvas silm), kuid moraalinormide täitmist tagatakse peale väliste ka sisemiste sanktsioonidega. Erinevalt religioonireeglitest, mis põhinevad jumalikul autoriteedil, on moraalireeglite aluseks peamiselt mõistus ja inimkogemus. Moraal on tihedalt seotud ka seadusega. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset
kasvatuse eesmärki puudutavad küsimused; küsimused, mis puudutavad eesmärkide ja vahendite suhet, puudutavad samuti eetilisi probleeme 2. kasvatuskohustust ja kasvatusõigust puudutavad küsimused; õpetaja rolli ja ametit puudutavad küsimused 3. lapse(inim)õigusi puudutavad küsimused 4. autoriteeti ja kasvatuses kasutatavaid karistusi puudutavad küsimused. 5. usulist ja moraalikasvatust puudutavad küsimused; maailmavaate ja veendumuste küsimused, moraalireeglite õpetamine ja nn indoktrinatsioon 6. vabaduse ja sunni küsimused kasvatuses 7. kasvatusteadusliku uurimistöö eetikat puudutavad küsimused (Hirsjärvi, Huttunen, 2005: 69) • õppe- ja kasvatustegevuseks valitud meetodid peavad kahtlemata arvestama eelpool toodud eetilisi küsimusi • rühma päevakavast oleks mõistlik kinni pidada, kuid sundida last õppetegevuses osalema n-ö iga hinnaga on lubamatu (sunniküsimused kasvatuses)
• Õigusaktide mõju analüüsimise kvaliteedi tõstmine 56. Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest? • Ta oli USA filosoof, kirjanik (A Theory of Justice) ja professor Harvardis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem toetust, samas kui paremal järjel olevad inimesed saavad ise hakkama. • Süsteemne õiglusteooria
· Õigusaktide mõju analüüsimise kvaliteedi tõstmine 56. Mida tead John Rawlsist ja tema teooriatest/teostest? · Ta oli USA filosoof, kirjanik (A Theory of Justice) ja professor Harvardis. Teda peetakse üheks olulisemaks 20. sajandi poliitilistest filosoofidest ja mõjukaimaks liberalismi pooldajaks. Rawls on arvanud, et erinevused sotsiaalses staatuses, võimus, rikkuses ja intelligentsuses annavad privilegeeritud ühiskonnaliikmetele ebavõrdse positsiooni ka moraalireeglite suhtes. Rawls konstrueerib hüpoteetilise olukorra, kus inimesed saavad ise kehtestada ühiskonnaelu reeglid, eelnevalt teadmata oma tulevast positsiooni või seda, millisesse ühiskonnakihti ta kuulub ja mil määral peab ise hakkama saama. Oht olla vaene, võimuta ja allasurutud paneks Rawlsi arvates inimesed koostama reegleid, mis toetaks kehvemaid, kuna nemad vajavad kõige rohkem toetust, samas kui paremal järjel olevad inimesed saavad ise hakkama. · Süsteemne õiglusteooria
standardiks ühinskondlik hüve). [teleos eesmärki saavutav] Deontoloogiline teooria (moraalne väärtus teos endas) - standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus: teo-deontoloogilised (moraalsuse standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada); reegli-deontoloogilised teooriad (saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglist). [deon nõutav, tarvilik, kohustus] Kanti eetika - moraalireeglite põhjendamine. Universaalne moraalireegel peab kehtima kõigi võimalike mõistusolendite kohta. Moraali aluseks ei tohi olla moraaliväline väärtus (nt õnn v hea elu). Moraal ei pea meid tegema õnnelikuks, vaid õnne vääriliseks. Elu on empiiriline nähtus, moraali ei saa seostada hea eluga. Kategooriline imperatiiv (universaalne moraalireegel): 1.) Tegutse vaid sellise maksiimi alusel, mida võid ühtlasi tahta saavat üldiseks seaduseks (mitte teha midagi vägivaldset, valetada jne)
Enamuuritud läänelikule töökeskkonnale omased emotsioonid: Viha- ei ole konstruktiivne, ei aita midagi lahendada. Vähendab juhi tõsiseltvõetavust ja koostööd Ärevus- ärevuse tekitab määramatu olukord, mis võib ohustada. Ohustajana mingi situatsioon, mille tulemus ei ole teada. Enne eksamit, töökohale kandideerimine. Ärevus võib panna tegutsema- valmistub konkursiks, õpib eksamiks Süü ja häbi- seotud meile sügavalt omaksvõetud käitumisnormide või moraalireeglite rikkumistega. Kui rikume neid- valetamine. Tunneme, et ei ole hästi käitunud. Ebamugava tunde eemaldamiseks püüame midagi ette võtta. Häbi puhul- ideaalmina pettumine, ei vasta enda ootustele. Tajutud identiteedi kaotamine, in ei vasta iseenda ootustele. Püüame süü ja häbitunnet vältida, siis on parem elada. Süü ja häbi erinevus- mõlemad eksimused, olulisus suurem või väiksem meie jaoks. Erinevus on tagajärjes- süü puhul püüame süüd heastada, viga parandada.
Ka küsimused, mis puudutavad eesmärkide ja vahendite suhet, sisaldavad eetilisi probleeme. 2. Kasvatuskohustust ja kasvatusõigust puudutavad küsimused. Siia kuuluvad ka kasvataja rolli puudutavad küsimused. 3. Lapse õigusi puudutavad küsimused. 4. Autoriteeti ja kasvatuses kasutavaid karistusi puudutavad küsimused. 5. Usulist ja moraalikasvatust puudutavad küsimused: siin on kõige olulisemad maailmavaate ja veendumuse küsimused, moraalireeglite õpetamine ja nn indoktrinatsiooniprobleem. 6. Vabaduse ja sunni küsimused kasvatuses. 22 7. Kasvatusteadusliku uurimistöö eetikat puudutavad küsimused. Kasvatuseetika nõuded Inimõigused lähtekohana. Kasvatuseetika on tihedalt seotud inimõiguste problemaatikaga. Lidqvist (1978) on rühmatanud eetika üldised lähtekohad järgmiselt: 1
· Arstide hulgas kaks ,,ala": Asutu empiiriline arstikunst ja Asiputu rohkem posimine · Spetsialiseerumine · Haiglalaadsed asutused · Aja jooksul müstilised aspektid ravijateks preestrid · Isandat raviti teistmoodi kui orja (meetodid, tasud ja karistused olid teised) Egiptuses ei saanud arst oma töö eest tasu, kuid ei pidanud ka vastutama äparduste eest (välja arvatud oma moraalireeglite vastu eksides)!!!! Humoraalteooria, Hippokrates, Kreeka meditsiinitraditsioon. Humoraalteooria tervis sõltub kehamahladest (mitte enam algainetest-elementidest) kollane sapp, must sapp, veri ja lümf. Õpetus mahladest domineeris laias laastus(ja teatavate muudatustega) kuni 19. sajandini. Ateena (klassikalisel) perioodil tegutses Hippokrates (elu lühike, kunst pikk). Hippokrates oli ühelt poolt
tet võtmata, s.o. söömata välja läheb ja kevadel esimest korda kägu kuuleb. Petetule tähen- das see kuivamist, kõhnumist, haigust, jõuetust, kurtumist, surma. Mainitud on veel laisaks jäämist, unisust eeloleval aastal, mahajäämist töös, tuleõnnetust, peavalu, söögiisu kadumist, suu haisemist (Võrumaa), metspuukide külgetulekut (Vaivara), enda põletamist, täide saa- mist, adra raudpuu või künnipuu katkiminekut, eksimist (ka moraalireeglite vastu), pettasaa- mist (ka armuasjades). 25 KÄGU Rahvapärimusi käost: 1. Käokukkumine ennustab maja juures surma, sellepärast polegi tal kodu, sellepärast ei tohi teda tappa jne. 2. Selle linnu pesa leidmine toob leidjale õnnetust või jääb ta pimedaks. 3. Kägu maja juures võib olla veel raske haiguse, karilooma hukkumise, tulekahju, üldse
ettepanek karistust mitte määrata, teatades rikkumisest võistkonna kapteni kaudu suuliselt või käesignaaliga. See hoiatus ei ole karistus ja sellele ei järgne koheseid tagajärgi. Seda ei pea kandma võistlusprotokolli. 21.2. VÄÄR KÄITUMINE, MIS VIIB KARISTUSENI Väär käitumine võistkonna liikme poolt ametiisikute, vastaste, võistkonnakaaslaste ja pealtvaatajate suhtes jaotatakse kolme liiki vastavalt üleastumise raskusele: Jäme käitumine: hea tooni või moraalireeglite vastu käitumine, põlguse avaldamine. Solvav käitumine: laimavad või solvavad sõnad või zestid. Agressiivne käitumine: füüsiline kallaletung või ettekavatsetud agressiivsed tegevused. 21.3. KARISTUSTE SKAALA Vastavalt esimese kohtuniku hinnangule ja sõltuvalt eksimuse raskusest võivad määratavad karistused, mis kantakse võistlus- protokolli, olla järgmised: Märkus Esimene jäme käitumine mängus võistkonnaliikme poolt on karistatav pallimängimise kaotusega. Eemaldamine
turjal liugu lasta nad on ise parasiidid ja põlastusväärsed. (ligikaudselt on see Friedrich Nietzsche ja Ayn Rand'i seisukoht) Eelmise argumendi vastu Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Kuid tõsi eelmine argument paistab kummutavat vähemalt ekstreemse altruismi seisukoha, et omahuvist lähtuvaid tegusid üldse teha ei tohiks. Eetilise egoismi poolt III · Moraalireeglite järgimine on meile endile kasulik. · Näiliselt altruismi soosivaid moraalireegleid järgides käitume tegelikult omahuvi ajel. (erineb psühholoogilisest egoismist siiski selle poolest, et tunnistab altruismi võimalikkust.) Hobbes Egoismieetika kriitika Kurt Baier: moraali ülesandeks on lahendada huvide konflikte. Igaüks ei saa toimida ainult oma huvidest lähtuvalt, sest erinevate inimeste huvid võivad põrkuda.
Haige juurde kutsutud arst pidi ütlema ühe kolmest lausest: ,,See on haigus, mda suudan ravida; See on haigus, mida ma, võibolla suudan ravida; See on haigus, mida ma ei suuda ravida". Arstid olid organiseeritud templite juurde, ning raviteenuse eest makstud tasu läks enamuses viimastele. Arstide puhul oli tegemist sisuliselt preestriseisusega. Kui ravi ka ebaõnnestus, ei riskinud arst tavaliselt millegagi, küll võisid olla rasked tagajärjed siis, kui arst eksis oma kutsele pandud moraalireeglite vastu. Imhotep, vaarao Dzoseri (ca 2800 a. e.m.a.) ajal teenistuses olnud arst ja filosoof kujunes lõpuks välja pool- jumaluseks. Templimeditsiin oli arvesse võetav arstiteaduse haru. Selle üheks suunaks oli nn uneravi, mida hiljem viljeldi ka Kreekas. SUMERi, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA meditsiin kujunes välja Ees-Aasias Eufrati ja Tigrise jõgikonna vahelistel aladel, nn Mesopotaamias. Varasemad kirjalikud allikad sealtkandist pärinevad kolmandast aastatuhandest e.m.a. (Sumeri periood).
Tartu Ülikool, . 1995. 254 Lisa 9 Artikkel Murdeiga l. Millest tulenevad murdeea raskused 1.1. Murdeea raskused kui sünnipärane paratamatus On öeldud, et murdeiga on tähtis kui iseseisvumise, minakuvandi loomise ja eneseväärikuse arenemise aeg, aga ka kui moraalireeglite ja eetiliste väärtushinnangute kujunemise aeg. Need arengunähtused omandavad üha selgemaid jooni ja kasvataja saab neid suunata, kohandades põhimõtteid, mis on toodud seoses lapse varasemate vanuseastmele arengunähtustega. Tuleb üksnes arvesse võtta, et murdeealise vajadus ise otsustada muutub järjest tugevamaks. Tavapäraselt on murdeiga vaadeldud kui tugeva kehalise
annaabi.ee 
