korrutame koormuse intensiivsuse koormuse jaotuslõigu pikkusega l q (siin l q DB ). Saame J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 8 Q q lq (1.1) Juhul, kui koormus on vardaga risti, siis on see ühtlasi võrdne koormuse jaotuskujundi pindalaga. Antud juhul on selleks ristküliku pindala. Kuna ristküliku kõrgus on q, siis moodulilt Q q DB , ehk tõepoolest Q q l q . B) Lineaarse seaduse järgi jaotatud jõud. lq q qm A B D K
teimiga: *suurima normaalpinge teooria (I tugevusteooria); *suurima deformatsiooni teooria (II tugevusteooria); *suurima nihkepinge teooria (III tugevusteooria); *energeetiline teooria (IV tugevusteooria) 8.26. Määratlege fenomenoloogiliste tugevusteooriate olemus! - põhinevad katseandmete matemaatilisel töötlemisel, süvenemata piirseisundi ekkemehanismi 8.27. Millisel hüpoteesil põhineb esimene tugevusteooria? Piirseisund tekib (sõltumatult pinguse liigist) siis, kui moodulilt suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.28. Millisel hüpoteesil põhineb teine tugevusteooria? Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui moodulilt suurim suhteline joondeformatsioon antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.29. Millisel hüpoteesil põhineb kolmas tugevusteooria? Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.30
(Galilei 1638) Taustsüsteem, mille suhtes kehtib inertsi seadus nim. inertsiaalseks taustsüsteemiks, sellised Taustsüsteemid seisavad paigal või liiguvad rööpselt ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Dünaamika põhiseadus : Punkmassi kiirendus on võrdeline talle rakendatud jõuga ja on jõu Suunaline. Seda seadust väljendab dünaamika põhivõrrand : ma> =F> ,kus võrdeteguriks on Punktimass m. Mõju ja vastumõju seadus : 2 punktmassi mõjuvad teineteisele jõududega,mis on moodulilt Võrdsed ja suunatud vastupidiselt piki neid punkte ühendavat sirget. Kehade langemist vaakumis ni, Vabaks langemiseks. Raskuskiirendus e. vabalangemis kiirend. Raksuskiirendus sõltub geo. Laiusest ja kõrgusest , tema standardväärtuseks on võetud 45*N Merepinnal. Gn=9.80655 m/n2 Gravitatsiooni seadus : Newton tuli järeldusele , et tõmbejõud mõjuvad kõikide kehade vahel. Ta nim neid jõude gravitatsioonijõududeks. ja tegi avastuse , mida nim.
Sel juhul tuleks koordinaatide alguspunkt asetada Päikesele ja suunata koordinaatteljed kinnistähtede poole. Heliotsentriline koordinaatsüsteem on kaunis suure täpsusega inertsiaalsüsteemiks, kuid ka sellel on oma piirid, sest liigub ju Päikesesüsteemi massikese Galaktika suhtes mööda kõverjoonelist trajektoori, kusjuures Galaktika ise sealjuures pöörleb. Kui taustsüsteem A1 liigub inertsiaalsüsteemi A0 suhtes translatoorselt ning süs-teemi A1 alguspunktil on moodulilt ja suunalt konstantne kiirus, siis taustsüsteem A1 on samuti inertsiaalne. Kui taustsüsteem A2 liigub inertsiaalsüsteemi A0 suhtes mittetranslatoorselt või mitteühtlaselt, siis ei ole taustsüsteem A2 inertsiaal-süsteem. Kui aga mingi taustsüsteem liigub inertsiaalsüsteemi suhtes küllaltki väikese kiirendusega, siis võib praktiliste ülesannete lahendamisel sageli selle väikese mitteinertsiaalsuse hüljata. Seejuures
Jõudude liitmine ja komponentideks lahutamine- Iga jõud on lahutatav meile sobivas kordinaatide teljestikus selle kordinaat teljestiku telgede suunaliseks komponentideks. Selle viime kordinaatide algus punkti jõu rakendus punkti ja leiame jõu vektori projeksioonid selle kordinaadistiku telgedele. Tasakaalu aksioom- Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki nende raskuspunkte läbivat sirget ja on vastassuunalinsed. 32. Dünaamika põhiseadused. Newtoni seadused- 1-(inertsi seadus) Massipunkt millele ei mõju jõude püsib paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 2- (määrab jõu ja kiirenduse vahelise sõltuvuse) Massipunktile mõjuv jõud annab temale jõuga samasuunalise kiirenduse mis on suuruselt võrdeline jõuga
teimiga: *suurima normaalpinge teooria (I tugevusteooria); *suurima deformatsiooni teooria (II tugevusteooria); *suurima nihkepinge teooria (III tugevusteooria); *energeetiline teooria (IV tugevusteooria) 8.26. Määratlege fenomenoloogiliste tugevusteooriate olemus! - põhinevad katseandmete matemaatilisel töötlemisel, süvenemata piirseisundi ekkemehanismi 8.27. Millisel hüpoteesil põhineb esimene tugevusteooria? Piirseisund tekib (sõltumatult pinguse liigist) siis, kui moodulilt suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.28. Millisel hüpoteesil põhineb teine tugevusteooria? Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui moodulilt suurim suhteline joondeformatsioon antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.29. Millisel hüpoteesil põhineb kolmas tugevusteooria? Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.30
125. Newtoni I seadus. 126. ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga 127. Newtoni II seadus. Vaba keha diagramm 128. See on eksperimentaalne fakt ja klassikalise mehanika alus.Inertsiaalsetes taustsüsteemides, muutumatu massi korral : 129. 130. Newtoni III seadus. 131. Vastatikus mõjus olevad kaks keha mõjutavad teine teist moodulilt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega, mis on rakendatud kummalegi teisele kehale. Tähendab, et jõu järgi saab keha otsida. Kui on keha siis on ka jõud. 132. 133. III aksioom. Mõju ja vastumõju seadus 134. Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad. 135. Jõudude mõju sõltumatuse seadus 136. IV aksioom 137
Ärgu mõjugu sellele kehale muid jõude peale tõmbejõu ja raskusjõu mg . Nende kahe jõu resultandi mõjul liigub keha kiirenevalt. Ft m Fres = ma mg Keha kaalu arvutamiseks arvestame esmalt, et vastavalt definitsioonile peab kaal P olema moodulilt võrdne niidi tõmbejõuga, kuid olema suunatud sellele vastu: P = -Ft . (4.21) Kehale mõjuv resultantjõud avaldub ühelt poolt niidi tõmbejõu ja raskusjõu vektoriaalse summana: Fres = Ft + mg , teiselt poolt Newtoni II seaduse põhjal Fres = ma . Siis saame kolme viimast valemit arvestades keha kaalu valemi vektorkujul P = m( g - a )
Kuna normaalkiirendus on alati suunatud trajektoorringjoone tsentri poole, siis on nii aC kui ka a 2 suunatud punkti O poole (nagu on ka näha joonisel 1.3). Tangentsiaalkiirendused aC ja a 2 on suunatud vastava normaalse komponendiga risti, olles seejuures -kaarnoole poolt osutatud suunas. Moodulilt on kiirendused l 2 l aC = ; aC = ; a2 = l ; a2 = 2 l (1.3) 2 2 Seega saame keha 1 inertsjõudude peavektoriks ( ) 1 = -m1 aC + aC = 1 + 1
Jõuks nim. mehaanilise vastasmõju mõõtu. Ta on vektoriaalne suurus, teda iseloomustab arvväärtus (moodul), rakenduspunkt ja suund. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteem on kehale rakendatud mitme jõu kogum. Iga isoleeritud masspunkt on tasakaalus seni, kuni rakendatud jõud teda sellest olekust välja ei vii. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis kui nad on moodulilt võrdsed, mõjuvad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. x F = 0; Fy = 0; M x = 0; M y = 0 FB=-FA 4. Jõu liitmine. Graafiline ja analüütiline meetod. Graafiline meetod : vektorif liidatakse kokku n F = Fi i =1 Analüütilise jõuliitumise meetodi aluseks on jõu vektori projektsioon teljele Fx = F cos ; Fy = F cos ; Fz = F cos
tugevusteooria jt.). Priit Põdra, 2004 133 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.3.2.1. Suurima normaalpinge ehk esimene tugevusteooria (G. Galilei 1564-1642) HÜPOTEES: Piirseisund tekib (sõltumatult pinguse liigist) siis, kui 1 > 3 kui moodulilt suurim normaalpinge antud Ekv I = 1 punktis saavutab teatud piirväärtuse: 3 kui 1 < 3 Teooria annab rahuldavaid tulemusi (vastavalt teimidele) vaid habraste materjalide tõmbe korral (malm, betoon, kivimid, jt.). 8.3.2.2
Elastsusjõud Fx = -k x . . Kehale massiga m mõjuv Maa gravitasioonijõud F = G M m r 2 , kus r on keha kaugus Maa keskpunktist. Keha mass on nii keha inertsi kui ka gravitatsioonijõudu määrav G G füüsikaline suurus. Keha impulss p = mv on kiirusega samasuunaline vektor. Newtoni I seadus: vaba keha liigub konstantse kiirusega. Newtoni III seadus ehk mõju ja vastumõju seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega mis on suunalt vastupidised ja moodulilt võrdsed. Newtoni II seadus: kehale (punktmassile) mõjuv resultantjõud on G G dp võrdne keha impulsi muutumise kiirusega F = , ja juhul kui m = const siis saab G dt G selle seaduse esitada ka kujul a = F m . Punktmasside süsteemi dünaamika. Süsteemi massikese on punkt koordinaatidega
2) jõu õlg võrdub nulliga 3) sin=0. Defineerida jõu moment telje suhtes. Kirjutada ka valem. Jõu moment telje suhtes on selle telje mistahes punkti suhtes võetud jõu momendi projektsioon teljel. Defineerida jõu moment telje suhtes kasutades jõu projekteerimist teljega ristuvale tasapinnale. ? Millal on jõu moment telje suhtes võrdne nulliga? Siis kui jõu mõjusirge on teljega paralleelne Mida nimetatakse jõupaariks? Jõupaariks nimetatakse jäigale kehale mõjuva kahe moodulilt võrdse antiparalleelse jõu süsteemi. Mis on jõupaari mõjutasapind ja jõupaari õlg? Tasapinda, millel asuvad jõupaari moodustavad üksikjõud, nim jõupaari mõjutasapinnaks. Jõupaari üksikjõudude mõjusirgete vahelist kaugust d nim jõupaari õlaks. Mida võib öelda jõupaari moodustavate üksikjõudude resultandi kohta ja jõupaari tasakaalu kohta? Jõupaaril pole resultanti. Jõupaari jõud pole tasakaalus. Defineerida jõupaari moment. Kirjutada ka valem
v A = v B = v1 Joonis 4.2 Siinjuures on joonisel 4.2 tehtud nende punktide kiiruste tähistamisel juba mõningad lihtsustused, sest on selge, et: a) punktide D ja K kiirused on moodulilt võrdsed: v D = v K = v K , b) punktide A ja B kiirused on moodulilt võrdsed: v A = v B , c) punktide A ja B kiirused moodulilt võrduvad keha 1 kiiruse mooduliga v1, sest nöör kehade vahel ju ei veni, seega v A = v B = v 1 . Nüüd on käes punkti D kiirusvektor, mis on suunatud otse alla ja mille moodul on v K . Sama kiirus
35. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad. tolerance) koos järgneva numbriga Peapinnad-varda sellised sisepinnad , millel nihkepinged puuduvad (=0) 38. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde? Suurim normaalpinge ehk I tugevusteooria: Piirseisund tekib siis, kui moodulilt Nimimõõde on detaili suurust näitav mõõde, mis kantakse joonisele ja mille suhtes suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse( annab head arvestatakse hälbeid (kõrvalekaldeid). Nimimõõde saadakse konstrueerimise käigus tulemused habraste materjalide tõmbe korral) ning see ümardatakse teatud reeglite kohaselt. Nimimõõtmeid tähistatakse arvutustes I = max = 1 .või. ekv
18.Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? Sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis tuleb märkida 2 jõudu koordinaattelgede suunas nii, et need oleks risti silindrilise liigendi pikiteljega. 19.Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Jäigale kehale rakendatud 2 jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui need jõud on moodulilt võrdsed, suunalt vastupidised ja nende mõjusirged ühtivad. 20.Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Jäigale kehale võib lisada või ära võtta tasakaalus oleva jõusüsteemi, sellega mõju kehale ei muutu. 21.Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist? Jäigale kehale rakendatud jõudu võib nihutada mööda tema mõjusirget suvalisse punkti. Sellega mõju kehale ei muutu. 22
Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet kasutades. Mis on kaks keha mõjutavad teineteist moodulilt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega, mis on rakendatud
Masspunkti kiirendus erineb nullist ainult siis, kui sellele punktile on rakendatud mingi jõud. 2. Sõnastada dünaamika II aksioom. Kirjutada ka valem. II aksioom. Dünaamika põhiseadus. Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrde-teguriks on punkti mass. F= ma (P=mg) 3. Sõnastada dünaamika III aksioom. III aksioom. Mõju ja vastumõju seadus. Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad. F1 = F2 ning F1=- F2 Seejuures tuleb silmas pidada seda, et need jõud on rakendatud erinevatele kehadele 4. Sõnastada dünaamika IV aksioom. Kelle nime see aksioom kannab? IV aksioom. Jõudude mõju sõltumatuse seadus. See on aksioom, mille lisas Newtoni kolmele seadusele (aksioomile) hiljem Lagrange ja kannab seetõttu Lagrange'i nime. Kiirendus, mille punktmass saab mitme jõu üheaegsel mõjumisel, on võrdne
17. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud? Talaga risti seina suunas. 18. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? S 19. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? S 20. Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Jäigale kehale rakendatud jõud on tasakaalus siis ja ainult siis, kui need jõud on moodulilt võrdsed, suunalt vastupidised ning nende mõjusirged kattuvad. 21. Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või ära võtta tasakaalus jõusüsteem. 22. Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist? Keha, millele mõjub üksainus jõud, ei saa olla tasakaalus. Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud viia mööda tema mõjusirget suvalisse punkti
17. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud? Talaga risti seina suunas. 18. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid sfäärilise liigendi korral ruumis? S 19. Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid silindrilise liigendi korral ruumis? S 20. Sõnastada staatika I aksioom (tasakaalu aksioom). Jäigale kehale rakendatud jõud on tasakaalus siis ja ainult siis, kui need jõud on moodulilt võrdsed, suunalt vastupidised ning nende mõjusirged kattuvad. 21. Sõnastada staatika II aksioom (superpositsiooni aksioom). Jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või ära võtta tasakaalus jõusüsteem. 22. Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist? Keha, millele mõjub üksainus jõud, ei saa olla tasakaalus. Jõu mõju jäigale kehale ei muutu, kui see jõud viia mööda tema mõjusirget suvalisse punkti
25. Lähtudes normaalkiirenduse valemist, tuletage normaalkiirenduse valemid, mis sisaldavad pöörlemisraadiust. 26. Sõnastage Newtoni seadused ja andke ka valemid. Newtoni I seadus- Iga keha liikumisolek on muutumattu seni kuni teiste kehade mõju ei sunni seda muutma. 1) Teisi kehi pole. 2) Teiste kehade mõju on kompenseeritud. Newtoni II seadus- Newtoni III seadus- Igasugune mõju on samal ajal ka vastumõju. Vastastikmõjus olevad kaks keha mõjutavad teineteist moodulilt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega, mis on rakendatud kummalegi kehale. 27. Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik? Vaba keha diagramm on Newtoni II seaduse rakendamisel tehtav jõudude inventuur. On kasulik, kuna tulemuseks on jõudude kompenseerumine ja seetõttu ka ülessande lihtsustumine. 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad kiirused. 29
2. resultandi moodul on võrdne liidetavate jõudude moodulite vahega; 3. resultandi mõjusirge asub alati väljaspool liidetavate jõudude mõjusirgete vahelist ala, asudes sealjuures suurema jõu poolel; 4. resultandi rakenduspunkti C asupaiga määrame valemiga: BC/ F1 = AC/F2 = (BC+AC)/(F1+F2) = AB/F 50.Mida nimetatakse jõupaariks? Jõupaariks nim. jäigale kehale mõjuva kahe moodulilt võrdse antiparalleelse jõu süsteemi. F = F1 F1´= 0 BC/ F1´ = AC/F1 = AB/F AC = (AB* F1´)/F = ja BC = (AB* F1)/F= 51.Mis on jõupaari mõjutasapind ja jõupaari õlg? · Tasapinda, mis läbib paari jõudude mõjusirgeid, nimetatakse jõupaari mõjutasapindadeks. · Paari jõudude mõjusirgete vahelist kaugust nimetatakse jõupaari õlaks. 52
Mz(F)=±Fxy*d · Defineerida jõu moment telje suhtes kasutades jõu projekteerimist teljega ristuvale tasapinnale. Mx=Mo*cos Mx=Mo*cos Mx=Mo*cos · Millal on jõu moment telje suhtes võrdne nulliga? Kui jõu mõjusirge on teljega paralleelne, mõjusirge läbib telge, jõud võrdub nulliga või jõuõlg võrdub nulliga. · Mida nimetatakse jõupaariks? Jõupaariks nimetatakse kahe moodulilt võrdse antiparalleelse jõu süsteemi. · Mis on jõupaari mõjutasapind ja jõupaari õlg? Tasapinda, millel asetsevad jõupaari moodustavad üksikjõud, nimetatakse jõupaari mõjutustasapinnaks. Jõupaari õlg on võrdne üksikjõudude vahelise kaugusega d. · Mida võib öelda jõupaari moodustavate üksikjõudude resultandi kohta ja jõupaari tasakaalu kohta? Jõupaaril pole resultanti ega ole kunagi tasakaalus, kuna see paneb keha pöörlema ümber mingi telje
I z, I y ristlõike telginertsimoment peatelgede y ja z suhtes, [m4]; y, z punkti kaugus nulljoonest (+/- märgiga), [m]. Funktsioon = f(y) (ja ka = f(z)) on lineaarne paindepinge epüüri moodustamiseks on vaja vaid (Joon. 6.22): · määrata nulljoone (pinnakeskme, varda telje) asukoht, · arvutada pinge väärtus nulljoonest kõige kaugemas punktis (moodulilt suurim pinge); · tõmmata sirge kaugeima punkti pingeväärtusest läbi nulli vastaval kesk- peateljel. Kolmnurk-ristlõige Ümar-ristlõige T-ristlõige epüür ||max epüür || epüür max
I z, I y ristlõike telginertsimoment peatelgede y ja z suhtes, [m4]; y, z punkti kaugus nulljoonest (+/- märgiga), [m]. Funktsioon = f(y) (ja ka = f(z)) on lineaarne paindepinge epüüri moodustamiseks on vaja vaid (Joon. 6.22): · määrata nulljoone (pinnakeskme, varda telje) asukoht, · arvutada pinge väärtus nulljoonest kõige kaugemas punktis (moodulilt suurim pinge); · tõmmata sirge kaugeima punkti pingeväärtusest läbi nulli vastaval kesk- peateljel. Kolmnurk-ristlõige Ümar-ristlõige T-ristlõige epüür ||max epüür || epüür max
· varda sirges lõigus CD on mõlema sisejõu väärtused muutumatud: MCD = FR (-) ja NCD = F; · varda ohtlikud lõiked on C ja D, kus mõjuvad M = FR = 0.03F (- ) üheaegselt nii paindemomendi M kui ka pikijõu N suurimad väärtused: N = F (+ ) · ohtlike ristlõigete C ja D moodulilt suurim normaalpinge mõjub sisemistes punktides (kuna koormus F on suunatud kõverust vähendavalt, siis mõjub ohtlike ristlõigete ohtlikes sisemistes punktides tõmbepinge ja välimistes punktides survepinge); 2 R 2 30 · kõvera varda indeks tuleb: C = = =3; h 20
0 i B , (6.40) 2 a kus a juhtidevaheline kaugus, m, 0 = 410-7 H/m. Erineva tugevusega voolude i1 ja i2 korral tekkivad erineva tugevusega induktsioonid B1 ja B2. Voolutugevuste ja induktsioonide erinevus juhtides kompenseerub vastastikku nii, et elektrodünaamilised jõud mõlemas juhis on vastassuunalised, kuid moodulilt võrdse väärtusega. Jõud avalduvad dF1,2 i2 B1,2 dl 2 sin (6.41 ) Lõpmata pikkades ja lõpmatult väikse ristlõikega juhtides voolavate voolude ja magnetväljade vastasmõjul tekivad juhtides ühtlaselt jaotunud elektrodünaamilised jõud, mis on suunatud vastavalt vasaku käe reeglile ja moodulilt võrdsed: a B 2
Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid, eelpingeid ja voolusid ning komponendi tunnusjoontel sobiva tööpunkti fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide ülekandel ühelt aktiivkomponenti sisaldavalt lülitusastmelt või moodulilt teisele, et sobitada astmete impedantse ja signaalinivoosid ning et vahelduvsignaalide puhul vajaduse korral mõjutada meile sobivas suunas signaali spektrit. Allteemad: Passiiv- ja aktiivkomponendid. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad. Koormussirge ja muud graafilised meetodid. Mittehargnevad vooluahelad. Jadaühendus. Hargnevad vooluahelad. Rööpühendus. Takistuste segaühendus. Pingejagurid. Attenuaatorid. Läbivkoormus. Sildlülitus
sega, mis on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude summa ja keha massi jagatisega: Newtoni III seadus: Igasugune mõju on samal ajal ka vastumõju. Vastastikmõjus olevad (kaks) keha mõjutavad teineteist moodulilt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega: 27. Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik? Vaba keha diagramm on kõikide mingile kehale mõjuvate jõudude graafiline vektoresitus. Tuleb kasuks siis, kui kehale mõ- jub mitu jõudu, millega on vaja arvutustes arvestada
0 x Joonis 4.5 Nagu jooniselt 4.5 on näha, on kiirusvektor suunatud mööda trajektoori puutujat vaadeldavas punktis liikumise suunas, õhutakistuse vektor aga täpselt vastupidi kiirusvektorile v . Teksti põhjal on R = -b v ning moodulilt R = R =b v Põhivõrrandite süsteem omab kuju m x = Fx my = Fy Leiame mõjuvate jõudude projektsioonide summad Fx ja Fy. Tähistame kiirus- vektori v ja horisontaalivahelise nurga , sama nurk on ka takistusjõu R ja hori- sontaalsihi vahel
välja ei vii. Aksioom 2 (kahe jõu tasakaalu tingimus) F B AF A FB B FA Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis, kui nad on moodulilt võrdsed, mõjutavad piki sama sirget ja on suunalt vastupidised. Aksioom 3 (tasakaalus olevate jõudude lisamise ja ärajätmise printsiip)F B F B A B
môjuvate jôudude resultant on null. (Selliseid taustsüsteeme nim. inertsiaalseteks) 23. Newtoni II seadus : a = F / m Kiirendus, mille keha saab on vôrdeline temale môjuva jôuga ja pöördvôrdeline keha massiga. vôi teine kuju : F = m . a Kehale môjuv jôud on vôrdne keha massi ja selle jôu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. 24. Newtoni III seadus : F1 = F2 Kaks keha môjutavad teineteist moodulilt vôrdsete ühel sirgel môjuvate vastassuunaliste jôududega. 26. Taustsüsteeme, mis liiguvad inertsiaalse taustsüsteemi suhtes kiirendusega nim. mitteinertsiaalseteks. 27. Inertsiks nim. nähtust, kus keha, väliste môjude tasakaalustumisel, säilitab oma liikumisoleku muutumatuna (seisab vôi liigub ühtlaselt sirgjooneliselt). 28. Inertsus väljendub keha omaduses avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele. Inertsuse môôduks on keha mass
Sellest ei või teha s2 järeldust, et jõud sõltub keha massist ja kiirendusest või et keha mass sõltub kiirendusest ja temale mõjuvast jõust. Newtoni teise seaduse mõte seisneb selles, et kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse, st tema kiirenduse muudu. Keha kiiruse kohta ei väida Newtoni teine seadus midagi. Newtoni teine seadus kehtib ainult inertsiaalsetes taustsüsteemides. 7. Newtoni III seadus Kaks keha mõjutavad teineteist moodulilt võrdsete ühel sirgel mõjuvate vastassuunaliste jõududega. Kahe keha igasuguse vastasmõju korral võrdub kehade kiirenduste moodulite suhe nende masside a1 m2 pöördsuhtega: = . Siit järeldub, et m1a1 = m2a2. a 2 m1 Vastasmõju tulemusena saadud kiirendused on alati vastassuunalised. Seega: .
ja teise võimalusena = . (1.16c) Saadud tulemust valemiga (1.16a) võrreldes näeme, et kogu lennuaeg on võrdne poolega üleslennuajast . Siit järeldubki, et üleslennuaeg peab võrduma langemisajaga. Väite 2b põhjendamiseks asendame suuruse valemist (1.16c) süsteemi (1.16b) teise valemisse. Pärast lihtsustamist jõuame tulemusele = − , seega maapinnale langemise kiirus on moodulilt võrdne maapinnalt ülesviskamise kiirusega. Miinusmärk tuleb sellest, et allalangemisel on kiirus kui vektor suunatud z-teljele vastassuunas ja järelikult on ta z- projektsioon negatiivne. 4 1.3 Kõverjooneline liikumine Vektorkujul või komponentkujul kirjutatud liikumisvõrranditel (1.6) on see eelis, et nende abil on võimalik kirjeldada ka kõverjoonelist liikumist
annaabi.ee 
