saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud. Lahustuvad hästi vee, liiguvad organismi kiiresti, omistatakse kergesti. Maltoos e linnasesuhkur: tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esineb tärklise hüdrolüüsi produktina.
Erinevad ehitusmaterjalid III 1. Mis on kopolümeerid? Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, kus makromolekul koosneb korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest - monomeeridest - elementaarlülidest. Kopolümeerid- elementaarlülideks on erisugused aatomirühmad -A-B-A-B-A-B-A-B-... ’ 2. Millest koosnevad looduslikud polümeerid? Koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest, näiteksglükoosijääkidest, või erinevatest monomeeridest (aminohapped,nukleotiidid). Polüsahhariidid–tselluloos, kitiin, tärklis. Valgud. Nukleiinhapped (DNA, RNA). Polüpreenid–naturaalne kautšuk. 3. Mis on plastid? Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid. 4. Mis on lisandite ja abiainete ülesanne?
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid mille makromolekulid koosnevad korduvatest väiksematest omavahel kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Polümerisatsiooniks nimetatakse ühe ja sama aine mitme molekuli liitumist, mille tulemusena tekib sama elementaarse koostisega kuid mitme kordse molekul massiga uue aine molekul. (toimub kaksik või kolmiksidemete arvelt. n (CH2 = CH2) (-CH2-CH2-)n H2C = CH2 + H2C = CH2 + H2C = CH2 .....+n Polükondensatsiooniks nimetatakse kahe või enam aine mitme molekuli liitumis, mille tulemusena tekib kopolümeer ja kõrvalprodukt tavaliselt H 2O
Alkaanid on süsivesinikud, milles on üksiksidemed(CnH2n+2). Alkeenid on kaksiksidemega küllastumata süsivesinikud(CnH2n). Alküünid on kolmiksidemega ühendid(CnH2n-2). Isomeerid on ained, millel on ühesugune molekulvalem, kuid erinev struktuur ja omadused. Monomeer on üksiklüli, millest tekib polümeer. Polümeerisatsioon on polümeeri teke monomeeridest. Fünktsionaalne rühm on aatom või aatomite rühm, mis määrab aine omadused. Radikaal on vaba elektroniga osakesed; reaktsiooni võimelised. Nukleofiil on vaba või osaliselt vaba elektronpaariga negatiivselt laetud osake. Elektrofiil on tühja või osaliselt täitmata orbitaaliga positiivselt laetud osake.
elektrolüüdid(fosfaadid), valgendid, lõhnaained ja mustuse taassadestamist takistavad ained. Amiidid (R-C-NH2) Polümeerid moodustuvad väikestest molekulidest(monomeerid). Seda protsessi nim. polümerisatsiooniks (monomeer polümeeriks). Polümeeri kirjutatakse monomeerilõigu () ja polümerisatsiooniastme n abil: Toimib 2 viisil: 1) Polümerisatsioon (kaksiksidet sisaldavatest ühenditest kaksikside katkeb, tekivad uued sidemed) 2) Polükondensatsioon tekib monomeeridest, mis sisaldavad H'd ja OH rühmi. Kahe ühinemisel eraldub vesi. Kopolümeerid kahest erinevast ainest on moodustatud 1 polümeer, mis hakkab korduma (korduvlüli e. elementaarlüli) Homopolümeerid ühesugustest monomeeridest moodustatud polümeer Polümeeride ahelad võivad olla: a-taktilised(korrapäratud), isotaktilised(korrapärased) või sündiotaktilised (vahepealsed) Liitumispolümerisatsioon kaksik-kolmiksidemetega monomeeride liitumine: nCH2=CH2 (-CH2-CH2-)n
POLÜMEERID 1. Millest koosneb polümeer. kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest - elementaarlülidest 2.Looduslikud polümeerid on bioplümeerid, mis koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest või erinevatest monomeeridest. Nt. Tselluloos, kitiin, tärklis 3.Tehispolümerid on polümeerid, mida looduses ei leia, plastid, kautsukid ja kummid, liimid, vaigud 4. Mida näitab polümerisatsiooniaste? elementaarlülide arvu polümeeri molekulis 5. Mille poolest erineb plastmass polümeerist? 6.Milliseid aineid kasutatakse plastmasside täiteainetena? Puidujahu, tselluloosi, paberit või puuvillriiet, asbesti grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, kvartsi ja teisi materjale 7
aine. 28. Valkude denaturatsiooniga puutub kokku söögi tegemisel. ( munavalge vahustamisel, juuste lokkimisel.) 29. Valkude erinevad funktsioonid tulenevad valkude asukohast, koostisest ja omadustest. 30. Nende erinevused seisnevad selles, et DNA monomeeriks on desoksüriboos, RNAl on riboos. Ning DNAl on tümiin ja RNAl uratsiil. 31. Seepärast stabiilsem, et DNA on kaksikahelaline biheeliks, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32. Koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil - need omadused ühendavad kõiki biopolümeere.
Polmeerid jaotatakse struktuuri alusel - termoplastsed - termoreaktiivsed elastomeerid #- polmeetide valmistamise kigus liidetakse monomeetri ketiks vi vrguks st. polmeriseeritakse Misted - Polmeer- hetaolistest llidest (monomeeridest) koosnev suure molekulmassiga aine - Plastmass- koosneb polmeerist ja erinevatest side- ja abiainetest. Head kljed Odavad CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLMERISATSIOON. Termoplastsed polmeerid : - molekulide ahelad on vga pikad ja psivad koos fsikaliste judude mjul. - temperatuuri mjul vivad ahelad ksteise suhtes liikuda - vimaldab sulatada ja tdelda neid mitmeid kordi - Puudub kindel sulamistemperatuur . On sulamispiirid
lahustuvus-lahutavad vees, veri, piim, muna ja ei lahustu- juuksed ja küüned happer alused ja temp mõjutavad NUKLEIINHAPPED DNA-desoksüribonukleiinhape, pärandub ainult emaliinipidi, on mitokondrites ülesanded 1. geneetilise info säilitamine 2. annab edasi infot rakujagunemise teel 3. põhikoostisosa kromosoomist 4. kontrollib raku elutegevust koosnevad-vesiniksidemetest, fosforhappejääkitest, desoksüriboosist(suhkur), lämmastikualustest(A,T,G,C) ja monomeeridest RNA-ribonukleiidhape ül on realiseerida gineetiline info koosnevad-lämmastikualustest(A,U,G,C), foforhappejäägist, riboosist sordid- informatsiooni rna(mrna)-gin. Info transport - transport rna(trna)- mõtestab gin. Info lahti - ribosoomi rna(rrna)- ribosoomide ehituses VESI ül osaleb rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides väljahingatav õhk sisaldab vett hea lahusti suur soojusmahtuvus hüdrofiilne-lahustub vees hästi hüdrofoolne-tõrjub veemolekule
Täiteainet lisatakse- vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kunundamiseks. Stabilisaatoreid- lisatakse plastmassi valgus- ja kuumuskindluse suurendamiseks ning kaitseks oksüdeerumise eest. Plastifikaatorid- vähendavad rabedust, muutes kile painduvaks . teflon- püsiv materjal, kuumus kindel, kasut-praepanni kattekiht. Pleksklaas- läbipaistev, ilmastikukindel. Kasutatakse lennuki ja prilliklaaasid. Homopolümeer- koosneb ühte liiki monomeeridest. Kopolümeer- koosneb erisugustest elementaarlülidest. Polüestrid on polümeersed ained mida harilikult saaadakse dikarboksüülhetest ja mitmehüdroksüülsetest alkoholidest polükondensatsiooni teel. Tuntuim on lavasaan, benseen-1.2-dikarboksüülhape. PET- polüetüleentereftalaat. Kasutatakse tekstiilitoodete valmistamiseks. Polüamiid- polümeer mille põhiahelas kordub amiidirühm. Silikonid on räniorgaanilised polümeerid neis esineb side süsinik-räni
Polümeerid Mis on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Millest koosnevad looduslikud polümeerid? Looduslikud polümeerid ehk biopolümeerid koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest, näiteks glükoosijääkidest, või erinevatest monomeeridest (aminohapped, nukleotiidid), mis näitab nende struktuuride tohutut mitmekesisust. Millised on tähtsaimad looduslikud polümeerid? Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid ja polüpreenid. Millal lisandusid looduslikele polümeeridele sünteetilised polümeerid? 20. sajandi keskpaigas lisandusid looduslikele polümeeridele sünteetilised polümeerid, mida loodusest ei leia.
avastas esimest korda fruktoosi puuviljadest, siis sellest on ka tekkinud nimetus „puuviljasuhkur”. Puhas, kuiv fruktoos on kristalne tahke aine, valge värvusega, magus ja lõhnatu. Ta on lisaks kõige magusamale suhkrule ka kõige paremini vees lahustuv. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises. Viimasel juhul on see sahharoosi (glükoosi ja fruktoosi monomeeridest koosnev disahhariid) koostises. Sahharoosis on need monomeerid aga omavahel seotud glükosiidsideme abil. Majanduslikus tootmises tehakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupeedist või maisist ning on olemas kolm majanduslikult tähtsat vormi. 1. Kristalliline fruktoos on monosahhariid: kuivatatud ja jahvatatud ning puhta sisaldusega 2. Fruktoosi ja glükoosi segu: kõrge fruktoosisisaldusega maisi siirup (HFCS) 3. Sahharoos
BIOMOLEKULID Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-) Fosfaatrühm -PO4 SAHHARIIDID organismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid Glükoos (gly) C6H12O6 C=O (karbonüülrühm); -OH (hüdroksüülrühm)
samuti palju aega.) See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega. Ajalooline areng: * Goodyear Loodusliku kautsuki ristsildamine: 1)plastik (eboniit) 1851 2) kumm 1938 Täissünteetilise kautsuki saadakse metüülisopreeni sünteesimisest. Tehispolümeere saadakse monomeeridest kahesuguse keemilise reaktsiooni polümerisatsiooni või polükondensatsiooni tulemusena. Polümerisatsiooniks nimetatakse reaktsiooni, mille korral monomeeridest tekkinud polümeer on sama elementkoosseisuga kui lähteaine, ainult suurema molekulimassiga. Polükondensatsiooni korral ühinevad üks või mitu väiksema molekulimassiga ühendit, kuid kõrvalproduktina eraldub mingi lihtne ühend (vesi, ammoniaak vms.). Aja jooksul ja keskkonnatingimuste
Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid-pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti
Started: Tuesday 29 April 2008 09:41 Submitted: Tuesday 29 April 2008 09:47 Time spent: 00:05:39 Total score: 70/100 = 70% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millest koosnevad polümeerid? Correct Student Response Value Feedback Answer 1. aatomitest 0% 2. molekulidest 0% 3. makromolekulidest 100% 4. monomeeridest 0% Score: 0/10 2. Kuidas liigitatakse polümeere päritolu järgi? Correct Student Response Value Feedback Answer 1. sünteesireaktsiooni 0% järgi 2. looduslik või 100% sünteetiline 3. toodetud EL-is või 0% USA-s Score: 10/10 3.
Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime Polümeerid... Ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Nad tekivad monomeeridest polümerisatsiooni või polükondensatsiooni teel. Suur osa igapäevaselt kasutatavaid polümeere on orgaanilised, kuid on ka anorgaanilisi polümeere, näiteks silikoonid on mitte süsiniku-, vaid ränipõhised polümeerid Polümeeri kristallisatsioonivõime oluliselt sõltub tema keemilisest struktuurist. Faktorid, mis seda mõjutavad: ◦ Struktuuri regulaarsus ◦ Molekulidevahelised jõud ja molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise,
Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad, kui samadesse rühmadesse kuuluvate kaugete alade liigid. Sordi ja tõu aretus: Näitab evol. mitmekesisuse võimalusi. Evol. etapid 1.) füüsikaline ,,Suur Pauk" 15milj, maa 4.5 miljardit 2.) keemiline. Heelium, vesinik. *1860 L.Pasteur kõik elus pärineb elusast *1924 A Oparin atmosfääris puudus vaba hapnik * 1929 J.Haldane kivimite pinnal tekkisid bio monomeeridest biopolümeerid (täpsustas Oparinit) *1953 S. Miller Tõestas aminohapete abiootilise sünteesi *1960 S.Fox kuumutas laavatükil erinevaid aminohappeid. Tekkisid polüaminohapped. Moodustusid mikrokerad (sisekeskkond erineb väliskeskkonnast) 4500 mln a. tagasi Ürgeoon maa teke, maakoore tardumine, intensiivne meteor. pommitus, tekkisid atmosfäär, ookenid, mandrid, algas mandrite triiv, elu teke ainuraksed prokarüoodid. 2500 Agueoon fotosünteesivate org
Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENAT...
Klaasistumistemperatuur temperatuur, mille juures plastid lähevad klaasjast olekust elastsesse olekusse. Voolamistemperatuur temperatuur, mille korral plastid lähevad elastsest olekust voolavasse olekusse. Enamik plastitöötlusmeetodeid baseerub plasti vormimisel tama plastses ehk voolavas olekus. PLASTIDE OMADUSED; EELISED JA PUUDUSED: Plastide põhikomponendiks on polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on: · madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalm energiakulu; · nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks); · viimistlemise minimaalne vajadus, toote odavus; · hea töödeldavus; · korrosioonikindlus; · hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus);
koostisse. Glükoos ja fruktoos on looduses olilise tähtsusega ,sest nad on organismide põhilised energiaallikad. Glükoos moodustub taimedes fotosünteesi tulemusena. Oligosahhariidid - Moodustuvad 2-3 monosahhariidi ühinemisel. NT. Fruktoosi ja glükoosi ühinemisel tekib sahharoos mis on roo-ja peedisuhkru peamine koostisosa. Nende eesmärk on sama mis monosahhariididel ,energiaallikas Polüsahhariidid - Koosnevad monomeeridest. Kõige tähtsamad on tärklis ,tselluloos .Taimed kasutavad tärklist energia saamiseks ja mõlemad tselluloos kui ka tärklis on ka ehituslikult tähtsad Liptiidid - Rühm kuhu kuuluvad : Rasvad, õlid, vahad. On organismide energiaallikaks ja nende oksüdeerimisel vabaneb 2 korda rohkem energiat kui sahhariidide või valkude lagundamisel Valgud Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud.
b) makroergilised ühendid 4. Kuidas põhjendate väidet: glükoneogenees ei ole glükolüüsi pöördprotsess? Kolm glükolüüsi etappi (1,3,10) on glükoneogeneesis asendatud 4 unikaalse reaktsiooniga: nende kaudu toimub regulatsioon; uued reaktsioonid toovad spontaansuse. 5. Iseloomustage glükogeeni järgmistest aspektidest: a) Molekuli monomeerne koostis ja molekuli ehitus? Glükogeen koosneb -D-Glükoosi monomeeridest. b) Millised ensüümid katalüüsivad glükogeeni hüdrolüüsi, milline on nende toimespetsiifika ja millised produktid tekivad? Glükogeeni hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid on amülaasid. Produktid: tekivad alfa amülaas dekstriinid, beeta amülaas maltoos ja glükoamülaas glükoos, lõpp-produktiks on vabad glükoosi molekulid. c) Milliste kudede rakkudes ja millises raku osas glükogeeni varu säilitatakse? Glükogeeni varu säilitatakse lihaste, maksarakkude tsütosoolis.
Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu e tengori. SAHHARIIDID e. Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik , vesinik ja hapnik. Monosah. koosnevad ühest väikesest molekulist. Glükoos, fruktoos C6H12O6. Riboos, desoksüriboos C5H10O45. Oligosah. koosneb 23 molekulist, (energia saamiseks). Sahharoos= glükoos+fruktoos. Laktoos e. Piimasuhkur. Polüsah. koosnevad paljudest monomeeridest. Tärklis(taimne varuaine), tselluloos( inimese seedeensüümid ei suuda seda lagundada), kitiin, glükogeen(leidub veise maksas). LIPIIDID orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus. *Rasvad e. Lihtlipiidid. Koosnevad glütseroolist(alkohol) ja rasvahepetest. I lihtlipiidid e. Neutraalrasvad. Vedelad taimsed õlid, Tahked rasvad loomsed rasvad, Vahad taimsed ja loomsed. II Liitlipiidid e. Fosfolipiid
tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Sarkomeer on vöötlihase elementaarne kontraktsiooniühik, kus toimub peale närviimpulsi saabumist lihaskiudu aktiini- ja müosiinifilamentide libisemine ristsillakeste radikaalse liikumise tõttu. Paksud filamendid sarkomeeris koosnevad müosiinist, peened filamendid aktiini polümeeridest. F-aktiini heeliks koosneb G-aktiini monomeeridest. Aktiini filamendid on "dekodeeritud" tropomüosiini heterodimeeridega ja troponiini kompleksidega. Troponiini kopleksid koosnevad troponiin T (TnT), troponii I (TnI) ja troponiin C (TnC) vormidest. Peene filamendi struktuur: tropomüosiin on superkeerdunud ümber F-aktiini heeliksi, kusjuures iga tropomüosiini dimeer interakteerub aktiini kuue järjestikuse monomeeriga. Troponiin T seostub tropomüosiinile "pea-saba" põhimõttel.
Kordamine KT MÕISTED: · Aminohape-keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. · Desoksüribonukleiinhape- ehk DNA on enamikus elusprganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. · Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis moodustub kolme keemilise rühma - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma - liitumisel. · Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel, kusjuures DNA molekulis paarduvad ehk on komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U. (Tähistused: A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, T tümiin, U u...
CH2=CH2 n x (CH2 = CH2) (-CH2-CH2-)n polüetüleen ( PE) Liitumispolümerisatsioon- polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Niimoodi polümeeruvad alkeenid; selliste reaktsioonide tulemusena tekivad: polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid jne. Sel teel valmib näiteks PVC (polüvinüülkloriid). See ei saa toimuda küllastunud ainetega ehk peavad olema vabad sidemed. Polükondensatsioon on polümeeride saamine monomeeridest, mis sisaldavad funktsionaalseid rühmi (-COOH, -OH, -NH2). Tuntuimad on: polüestrid, polüamiidid, polüpeptiidid ja looduslikud polüsahhariidid. Elementaarlüli, mis hakkab korduma, tekib funktsionaalsete rühmade omavahelisel reageerimisel. Peale polümeeri tekib veel mingi madalamolekulaarne aine (nt. H20). Homopolümeerid- -A-A-A- e elementaarlülideks on ühesugused aatomirühmad. Kopolümeerid- -A-B-A-B või - A-A-B-A-A-B-. Lineaarahelaga e. termoplastilised polümeerid.
geneetiliselt identset tütarrakku. Vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos - sugurakkude jagunemine, tekib neli emarakuga geneetiliselt mitteidentset tütarrakku. I Geneetika põhialused DNA – raku ja organismi pärilikkuse aine. (Desoksüribonukleiinhape) Enne raku jagunemist DNA kahekordistub. Iga DNA molekul koosneb kahest DNA ahelast, mis on teineteise umber keerdunud, moodustades kaksikheeliksi. DNA ahelad on pikad polümeerid, mis on kokku pandud nelja tüüpi monomeeridest – desoksüribonukleotiididest. DNA-s on 4 lämmastikalust ning nukleotiidid on nimetatud nende järgi: • adeniin - A • tümiin - T • tsütosiin - C • guaniin – G. Kahte DNA ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, paarid moodustuvad: A ja T ning G ja C RNA – (Ribonukleiinhape) - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA on peamiselt üheahelaline. RNA-s lämmastikualused: A, U (uratsiil), C, G – paarid A ja U ning C ja G. Kõikides rakkudes on 3 RNA tüüpi: 1
Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni. Pannakse kokku tugevate kovalentsete sidemete abil. Makromolekulid – väga suured molekulid (süsivesik, valk, nukleiinhape) Monomeerid – väikesed molekulid, mis on polümeeride ehitusüksusteks, võivad ka omaette töötada. On vagun. -AM- Polümeerid – pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. Vesi aitab neid lõhkuda. On üks pikk rong. -AM-AM-AM- Konformatsioon – makromolekulide ruumiline ehitus
Nad on ülikõrge aktiivsusega. Nende teke ja töö allub geneetilisele kontrollile. Omavaheline töö on rangelt koordieeritud. Ensüümide tööks on vajalik kindel to ja pH. IV Nukleiinhapped Nukleiinhapped on orgaanilised biopolümeerid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. DNA e desoksüribonukleiinhape tuumas, pärilikkuse edasikanne. RNA e ribonukleiinhape tuumas, tsütoplasmas, Dna info edasikandmine ja mahakirjutamine. Nukleiinhapped koosnevad monomeeridest, mida nim. nukleotiidideks. Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin (DNAs), uratsiil (RNAs). A = T C G DNA A = U C G RNA
lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb monomeeridest) nagu polüsahhariidid(tselluloos, tärklis) HÜDROFOOBNE AINE - HORMOON bioaktiivne aine,mis põhiliselt moodustub loomorganismide sisekretsiooninäärmetes ATEROSKLEROOS - PEPTIIDSIDE kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel ribosoomis moodustuv kovalentne side RIBOSOOM - DENATURATSIOON valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemine kuni primaarstruktuurini RENATURATISOON kõrgemat järku struktuuride taastumine ENSÜÜM biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk
tähtsates redoksprotsesse läbiviivates ensüümides: hemoglobiin, tsütokroomid, katalaas, peroksüdaas, jpt. [Pilt]. Röntgenstruktuuranalüüs – meetod valkude kõrgemat järku struktuurideuurimiseks; eeldab kristalsete valkude olemasolu. NMR – Nuclear Magnet Resocance e. tuumamagnetresonants; meetod valkude ruumilise struktuuri määramiseks ja uurimiseks. Eeliseks on see, et valk võib olla lahuses – ei pea olema kristalliseerunud. Oligomeer – ühend, mis koosneb “vähestes monomeeridest”; ~5-7? Multimeer e. polümeer – ühend, mis koosneb paljudest monomeeridest. Merkaptoetanool – HS-CH2-CH2-OH; kasutatakse S-S e. väävelsildade lõhkumiseks. Uurea e. karbamiid – H2N – C(=O)- NH2; ühend, mille koostis viiakse organismist välja üleliigne lämmastik; kasutatakse ka valkude denatureerimiseks? Anfinseni eksperiment – Anfinsen tõestas eksperimentaalselt, et denatureeritud natiivsed valgud taastavad iseeneslikult(
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud
makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud
1. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad ja moodustavad polümeere, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Elementaarlülide arv polümeeris näitab polümerisatsiooniastet. Polüpropeen on propeeni monomeeridest koosnev polümeer. -Polümeeri näiteks on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). -Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on: -Polümerisatsiooniaste (tähis: n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. 2
1. CH3CH3 5. CH2=CH2 2. CH3CHO 6. CH3COOH 3. CH3COOCH2CH3 7. CH3COOK 4. CH3CONH2 8. CH3CH2ONa Kirjutage vastavate reaktsioonide võrrandid. ÜLESANNE 13 (4 punkti) A. Kirjutage alltoodud nimetustele vastavate ainete struktuurivalemid: benseen-1,4-dikarboksüülhape propaan-1,3-diool B. Koostage nendest monomeeridest lähtudes vastava kopolümeeri ahelalõigu valem. C. Kas tegemist on liitumis- või kondensatsioonipolümeeriga? (Tõmmake õigele variandile joon alla.) 6 ÜLESANNE 14 (3 punkti) Graafikul on kujutatud, milline hulk ainet Y reageerib mingi hulga ainega X. A. Millise alltoodud reaktsiooni võrrand vastaks sellele graafikule (märkige lünka sobiva võrrandi number)? ______________ Kirjutage ainete X ja Y valemid: aine X ______________, aine Y ________________
P osaleb ATP sünteesil Fosfolipiidides Rakumembraanid on tehtud fosfolipiididest S naha, juuste ja küünte valkudes Aminohapete, vitamiinide koostises Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained Makromolekulid väga suured molekulid ( süsivesikud, valgud) Süsiveskud Lipiidid Valgud Nukleiinhapped (DNA, RNA) Monomeer väikesed molekulid, mis on plümeeridele ehitusüksusteks (Üks rongi vagun) Polümeer pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest monomeeridest (pikk rong molekule) ELU KEEMIA #mõisted Keemiline element aine, mida ei saa keemiliselt lihtsamateks aineteks lahutada. Makrobioelemendid: Ca, Na, K, Mg, Cl Valents näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega Elektronnegatiivsus suurem molekul tõmbab enda poole väiksemaid (hapnik tõmbab vesinikke BIOMOLEKULID Ehitus monomeerid Ülesanded
selle taga võib materjal sisaldada mittelubatud aineid 19. Ftalaatide kasutamise piirangud Plastifikaatorina ainult korduvkasutusega materjalides ja esemetes Plastifikaatorina ühekordse kasutusega materjalides ja esemetes kokkupuuteks mitterasvase toiduga Keelatakse materjalides ja esemetes kokkupuuteks imiku- ja väikelapsetoiduga 20. Polümeerid Polümeer on suur molekul, mis koosneb korduvatest kovalentse keemilistest molekulidest – monomeeridest. Sageli arvatakse, et polümeri on ainult plastik, kuid termin tegelikult viitab suurele klassile looduslikele ja sünteetilistele materjalidele, millel on palju erinevaid omadusi 21. Kuna hõlpsasti kättesaadavad polümeersed materjalid on erakordselt erinevate omadustega, siis mängivad need olulist ja üldlevinud rolli igapäevaelus. Kõige sagedamini kasutatavad plastid koosnevad peamiselt süsinikuaatomist
Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Kuna fruktoos avastati esimest korda puuviljades, siis sellest on ka tekkinud nimetus "puuviljasuhkur". Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises. Viimasel juhul on see sahharoosi, mis on glükoosi ja fruktoosi monomeeridest koosnev disahhaariid, koostises. Sahharoosis on need monomeerid omavahel seotud glükosiidsideme abil. (5) 2.2 Tootmine Majanduslikus tootmises tehakse fruktoosi suhkruroost, suhkrupeedist või maisist ning on olemas kolm majanduslikult tähtsat vormi. Kristalliline fruktoos on monosahhariid: kuivatatud ja jahvatatud ning puhta sisaldusega. Kõrge fruktoosisisaldusega maisi siirup (HFCS) on fruktoosi ja glükoosi segu. Kolmandaks vormiks on sahharoos
Funktsionaalrühmi sialdavad ühendid- sisaldavad lisaks O, N ka teisi aatomeid. Alkaanide omadused: 1)põlemine- metaan, bensiin 2)Pürolüüs-krakkimine 3)halogeenimine- CH4+Cl2CH3Cl+HCl 4) vees halvasti lahustuvad Alkeenid- süsinike vahel kaksikside ; Alküünid- süsinike vahel kolmikside Aromaatsed süsivesinikud ehk AREENID n: benseen Polümeer on kõrgmolekulaarne ühend, mille makromolekul koosneb korduvatest väiksematest struktuuriühikutest - monomeeridest. Näiteks: monomeeri eteeni CH2=CH2 polümerisatsioonil saadakse polüetüleen(-CH2-CH2-)n n- polümerisatsiooniaste ehk liitunud monomeeride arv. Polümeeride füüsikalis-keemilised omadused on määratud suuresti ahela geomeetriaga:lineaarsed polümeerid lahustuvad orgaanilistes lahustites ja kuumutamisel sulavad. Ruumilised ei lahustu ega sula. Hargneva ahelaga käituvad väga erinevalt. Mida vähem on kõrvalahelaid, seda suurem on sarnasus lineaarse ahelaga polümeeri omadustele
a. Glükoos C6H12O6 ÕPI PÄHE (nt õpik lk 29!!!!) b. Fruktoos - C6H12O6 maitse poolest magusam kui glükoos c. Riboos ja desoksüriboos 2. Oligosahhariid: liitsuhkrud (molekul 2-10 monosahh. Jääki a. nt: maltioos=glc+glc b. sahharoos = glc+fru (roo suhkur) c. laktoos piima suhkur 3. POLÜSAHHARIIDID: molekul koosneb rohkem kui 10-st monosahhariidi jäägist nimetatakse BIOPOLÜMEERIDEKS koosneb MONOMEERIDEST nt: tärkils, glükogeen, tselluloos, kitiin Sahhariidide ülesanded: 1. Ehituslik ülesanne ja kaitse ülesanne a. Polüsahhariid (kitiin kest) a.i. Seene raku kestas ja putuka välisskeletis a.ii. Tselluloos (on taime raku kestas) 2. Energeetilne ülesanne ja varuaine ülesanne a. Nt: Universaalne energiaallikas a.i. Glükoos (loomne) a.ii. Glükogeen (Loomne) a.iii
must be O, N or F. 3.Kirjeldage erinevusi taime- ja loomarakkude vahel. 4.Kirjutage Henderson-Hasselbach´i võrrand. Arvutage atsetaatiooni ja mittedissotsieerunud happe suhe äädikhappe lahuses (pH=5,24). Äädikhappe Ka=1,76 10^-5 pH = 5,24 pKa = 1,76 -5 6.Skitseerige tselluloosi ahela fragment ja iseloomustage seda: a)süsivesiku tüüp(mono-,oligo-,polü-)polüsahhariid. b)monomeerne koostis koosneb glükoosi monomeeridest. c)glükosiidsideme tüüp -1,4-glükosiidsed sidemed. d)ahela struktuur on lineaarse struktuuriga, koosneb -glükoosi molekuli jääkidest. e)bioloogiline roll struktuurne, taimeraku kestas. Tsellulloos on D-glükoosi jääkidest koosnev polümeer, milles monomeerid on omavahel seotud -1,4-glükosiidsete sidemete kaudu. 7.Kirjutada üldistatud struktuurvalemid ja iseloomustada keemilise ehituse järgi:
endotermilised(neeldub energiat H>0). Ühinemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus kahest või enamast lähteainest tekib üks uus aine. Need on valdavalt eksotermilised(energiat eraldub H<0). Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus lihtja liitainetest tekivad uued lihtja liitained. Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, kus lihtaine aatomid asendavad ühendi koostises olevaid aatomeid või aatomite rühmi. Polümerisatsioon reaktsioon, mille käigus monomeeridest tekib polümeer. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere. Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Oksüdeerija aineosake, mis liidab elektrone. Redutseerija aineosake, mis loovutab elektrone. Redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus muutub elementide oa. Toimub oksüdeerumine ja redutseerumine.
Mõiste Toiduga saadavate org ühendite Organismile vajalike lagundamine. Toidus sisalduvad biomolekulide süntees. toitained lõhustuvad Biomolekulid on vajalikud rakkude (valgud,rasvad,süsivesikud) ja kudede ülesehitamiseks. Ainetega toimuvad muutused Biopolümeer lõhustuvad Monomeeridest sünteesitakse monomeerideks, mida kasutatakse organismile vajalikud assimilatsioonil või energia biopolümeerid (valgud,rasvad) saamiseks. Energeetilised muutused Vabaneb energia, millest 40% Sünteesireaktsioonides vajatakse seotakse ATP koostisesse. 60% energiat, mis vabaneb
polüpeptiid. Näiteks savi pinnal võivad tekkida.) Prebiootilisteks aminohapeteks loetakse: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. (Tahke pind oli abiootilises sünteesis tähtis, sest sellele sattunud monomeeridest aurustus vesi ning need absorbeerusid pinnale, moodustades polüpeptiide.) Ürgrakk Abiootiliselt sünteesitud molekulid (lipiidid või peptiidid) võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Ürgrakku ümbritsev kahekihiline membraan võis koosneda rasvhapetest, fosfolipiidest või peptiididest. (Protobiondid (ürgrakud) võisid olla membraaniga ümbritsetud kerakesed. Ürgrakku ümbritsev
lipiidid, valgud, nukleiinhapped). Monomeerid-väikesed sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustamissaadustest. evolutsioneeruvad. molekulid mis võivad omaette funktsioneerida, Fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides polümeeride ehitusüksusteks; Polümeer- pikad toimuv assimilatsiooniprotsess. Valgusenergiat olekulid, koosnevad sarnastest monomeeridest. kasutades sünteesitakse süsihappegaasist ja veest orgaanilisi ühendeid. Eraldub hapnik kõrvalsaadusena. Toimub taime ja vetikarakkudes kloroplastides. Valgusstaadium: protsessid toimuvad ainult
hapniku. 30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. Samuti on komplementaarsus erinev neil DNA'l on G=C A=T ja RNA'l A=U T=A G=C 31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? Ta on kaksikahelaline biheeliksis, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere? Nad koosnevad monomeeridest ja on ühendatud vesiniksidemete abil Kokkuvõte Orgaanilised ained on iseloomulikud elusale loodusele ja kõik elusorganismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistes ainetest (vesi). Organismide koostisse kuuluvad mikroelemendid (Raud (Fe), Vask (Cu), Koobalt (Co), Tsink (Zn), Jood (I), Seleen (Se)) ja makroelemendid (Fosfor (F), Väävel (S), Kaalium (K), Naatrium (Na), Magneesium (Mg), Kaltsium (Ca) ja Kloor (Cl),Hapnik (O), Süsinik (C), Vesinik (H), Lämmastik (N) )
Sült, muna, tarretis. 29. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Valkude erinevast struktuurist. 30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? Struktuur, nukleotiidide erinevus, suhkur erinev. 31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? DNA esineb sekundaarstruktuurina + vesiniksidemed. 32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere? On hiiglaslikud, koosnevad monomeeridest. Mõisted. Lk. 44 1. AIDS viirushaigus, omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIviirus. 2. aminohape aminorühma (NH2) ja karboksüülrühma (COOH) sisaldav orgaaniline hape, tähistatakse kolmetähelise lühendiga, mis on tuletatud molekulide ingliskeelsetest nimetustest 3. antikeha valk, iseloomulik kõrge spetsiifilisuse aste, moodustuvad vere leukotsüütide hulka
molekulide suuruse ja paikutuse poolest. Üks nendest fraktsioonidest, nafta on väga oluline plastide tootmisel. Kaks põhiprotsessi mida kasutatakse, et toota plastikut kutsutakse nimedega polümeriseerimine ja polükonditseerimine jad mõlemad vajavad spetsiaalseid katalüsaatoreid. monomeerid nagu etüleeni ja propüleeni on omavahel seotud , et moodustada pikad polümeerid ketid. Iga polümeeri on oma omadused , struktuur ja suurus sõltuvalt erinevatest monomeeridest. Erinevad viisid kuidas teha plastikut on näiteks polüneriseerimine, ja polükondentseerimine. Plastikust asju tehakse temperatuuri ja või vormi abil. Tartu 2014. · Mis on termoplastid ja mis on termoreaktiivsed plastid (kõvad plastid)? Tooge välja nende omadused ja kus neid kasutatakse? On olemas kahte tüüpi termoplaste: Termoplastid on plastiku tüübid mis tehakse pikkadest polümeeride kettidest.
Biomolekulid esinevad rakkude ehituses, osalevad rakkude koostöö reguleerimises ning aine- ja infovahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Makromolekulid väga suured molekulid. Pannakse kokku biomolekulidest kovalentsete sidemete abil (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped). Polümeerid pikad molekulid. Koosnevad sarnastest või samadest monomeeridest. Monomeerid väikesed molekulid. Võivad olla omaette või polümeeride koostisosades. 5 Bioaktiivsed ained mõjutavad organismi juba väikeses koguses. Kuuluvad samuti biomolekulide alla. Need on ensüümid, vitamiinid, hormoonid. Biopolümeerid moodustuvad ainult elusorganismides. Valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid. Sahhariidid
Kodumasinate korpused, autoosad. KOKKUVÕTE Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid. Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja talitlusomaduste mitmekesistamine. Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Plastid on painduvad, lihtsalt töödeldavad ja suurepärased isolatsioonimaterjalid. Enamik polümeere on suurepärased isolaatorid. Neid kasutatakse elektrikaablite isolatsiooniks, elektripistikute korpustes, ühenduspesades ja elektriliste aparaatide ehitusel. Polümeerid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed. Termoplastsed ained pehmenevad ja
annaabi.ee 
