Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime (0)

1 Hindamata
Punktid

Polümeeri keemiline koostis ja 
kristallisatsioonivõime 
Polümeerid ... 
 Ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete 
sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest 
– elementaarlülidest. 
 Nad tekivad monomeeridest  polümerisatsiooni 
või polükondensatsiooni teel. 
 Suur osa igapäevaselt kasutatavaid polümeere 
on orgaanilised, kuid on 
ka anorgaanilisi polümeere, näiteks silikoonid on 
mitte süsiniku-, vaid ränipõhised  polümeerid  
 
 Polümeeri kristallisatsioonivõime oluliselt 
sõltub tema keemilisest struktuurist. 
 Faktorid, mis seda mõjutavad: 
◦ Struktuuri regulaarsus  
◦ Molekulidevahelised jõud ja molekulide 
soojusliikumise ( kulgliikumise , pöörlemise, 
võnkumise) energia 
◦ Ahela painduvus  
◦ Osakeste pakkimise tihedus 
 
Polümeeri ahela struktuur 
 Mida liikuvam on ahel (külgrühmad on väikesed 
ning korrapäraselt asetatud) seda kiiremini, 
täielikumalt kristallub  polümeer
 PTFE 
 
 
 
 Hargnemised takistavad ebaregulaarsuse tõttu 
kristallisatsiooni.  
 Mitmed polümeermaterjalid , nagu PVC,  PMMA , PS, 
ei kristallu aga üldse ebaregulaarset asetuvate või 
suurte kõrvalrühmade tõttu.  
 Külgrühmade paiknemise regulaarsust iseloomustab 
taktilisus. 
Allikas:  http://orgchem.ru/vrml/link24.htm 
Taktilisus 
 Isotaktiline 
◦ paiknevad regulaarselt ühel pool peaahelat 
 Sündiotaktiline 
  
◦ paiknevad vaheldumisi mõlemal pool peaahelat 
 Ataktiline 
 
◦ kõrvalrühmade juhusliku  asetuse  korral 
 Ainult isotaktilised ja sündiotaktilised 
polümeerid võivad kristalliseeruda!  
 
Molekulidevaheliste sidemete  
energia 

 Molekulidevahelised jõud on seda suurem, mida 
polaarsem  molekulid on. 
 Mida tugevamad on molekulidevahelised jõud, seda 
kõrgem on kristaalse polümeeri  sulamistemperatuur .  
 Sama molekulide suuruste puhul enam polaarsetel 
ainetel on kõrgem kristallisatsioonitemperatuur. 
 Tänu molekulidevahelisele vastastikmõjule tekivad 
korrapärased ja vastupidavad agregaatid, mille 
purunemiseks on vaja kõrge temperatuur.  
 Tugev molekulidevaheline vastastikmõju tõstab 
viskoossust , mis raskendab molekulide 
ümbergruppeerimist. 
Polümeeri ahela painduvus 
 Kui ahela painduvus on väga suur, siis kõrge 
temperatuur võib rikkuda molekuli korrapärasust 
ning  kristallumine  ei ole võimalik.  
 On vaja polümeeri alla jahutada, et soojusliikumine 
ei rikuks lülide orientatsiooni.  
 Ülejahutamine võib olla 
põhjuseks, et 
soojusliikumine ei ole 
piisav polümerstruktuuri 
ümberpaigutamiseks.  
 
Allikas: 
http://www.xliby.ru/fizika/fizika_dlja_vseh_molekuly/p11.php 
Osakeste pakkimise tihedus 
 Amoorfse aine  pakkimise tihedus sõltub  
molekulide vahelise külgetõmbe ja 
molekulide soojusliikumise suhest. 
 Polaarsed rühmad suurendavad molekulide 
vahelise külgetõmbe, mis omakorda põhjustab 
tiheda pakkimist. 
  Teiselt  poolt, nad vähendavad ahela 
painduvust ning teevad ahelad  kõvaks. 
 
 Fenüülrühm ei luba polümeeril 
tihedalt pakkima. 
 
Polümeeride  kristallatsiooniastmed 
Kokkuvõte 
 Kõige lihtsamini kristalluvad  lineaarsed ja 
regulaarsed makromolekulid, millel puuduvad 
kõrvalrühmad ja hargnemised või need on väikesed 
ning korrapäraselt asetatud.  
 Polaarsed rühmad, nagu OH- rühm, tunduvalt 
vähendavad kristallisatsioonikiirust. Ained, mis 
sisaldavad OH-rühmad kergelt lähevad üle 
klaasolekusse. 
 Polümeeri kristallisatsioon toimub ainult teatud 
temperatuude  vahemikul , mis on erinev iga 
polümeeri jaoks ning tagab optimaalset ahela 
painduvust. Kristalliseeruda võivad ainult 
polümeerid, millel ahelad on üsna paindlikud, kõvad 
ahelad raskendavad kristallumist. 
 Aatomite tihe pakkimine soodustab täielikku 
kristallumist. 
 
Aitäh kuulamast! 
Allikad: 
 Физико-химия полимеров, Москва, 
Госхимиздат, 1963 г., 528 с. Автор: 
Анна Александровна Тагер 
  Polümeeriteadus , Peep Christjanson , TTÜ 
Kirjastus, 2008.a. 
Vasakule Paremale
Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime #1 Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime #2 Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime #3 Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime #4 Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime #5 Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime #6 Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime #7 Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime #8 Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime #9 Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime #10 Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime #11 Polümeeri keemiline koostis ja kristallisatsioonivõime #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Leriiik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Keemia alused KT4
5
doc

Keemia alused KT4

­ Küllastunud - Üldiselt nad keemilistesse reaktsioonidesse kergesti ei astu ning tavaliseks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon. 1. Põlemine - Kõik alkaanid põlevad, põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur : CH4+2O2CO2+2H2O. 2. Termiline püsivus - Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. CH42H2+C ( tahm ); 2CH4HCCH+3H2. 3. Konversioon veeauruga - Suurel temperatuuril 1000°C ja katalüsaatori Ni manulusel reageerib metaan veeauruga. Reaktsioonisaaduste koostis sõltub metaani ja veeauru vahekorrast : CH4+H2OCO+3H2; CH4+2H2OCO2+4H2. 4. Asendusreaktsioon halogeenidega toimub valguse toimel. See toimub astmeliselt, mille käigus vesiniku aatomid asenduvad halogeeni aatomitega. Ahela tekkereaktsiooniks on kloori dissotsatsioon. Ahela edasikandumine toimub ühe paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reakstioonil kloori molekuliga. CH4+Cl2CH3Cl+HCl. Küllastumata ­ Redoksomadused - Põleb: C2H4+3O22CO2+2H2O

Keemia alused
Keemia alused KT 4
15
docx

Keemia alused KT 4

suuri (pikki) makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeer- on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva pikkusega polümeersetest molekulidest, mille vahel toimivad füüsikalised koosmõjud. Polümeermaterjal- Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid,komposiitmaterjalid. 37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Kas liitumispolümeeri- Liitumispolümerisatsiooni produkt on korduvatest ühikutest koosnev polümeer, nt polüetüleen -(CH2-CH2)n-. Välja on töötatud rida polümeere, mis põhinevad CHX=CH2 tüüpi monomeeridel.

Keemia
Polümeeri eksami testid-12varianti
16
docx

Polümeeri eksami testid, 12varianti

Test 1 1. Nimetage polümeeride mõisted. a. PE - polüetüleen b. UPVC ­ plastifitseerimata polüvinüülkloriid c. PI ­ polüimiid d. BR - butadieenkummi e. LCP ­ vedelkristalliline polümeer 2. Moodustage paarid. a. PS - CH b. PVC - CHCl c. POM - CHO d. PA - CHON e. NBR - CHN 3. Moodustage õiged paarid polümeer/funktsionaal rühm. a. Polüakrüülhape - COOH b. Polüvinüülalkohol - OH c. PAN - CN d. PA - CO ­ NH e. Polüester - CO ­ O 4. Kumb tunnus on omanepolümeerile võrreldes makromolekulile. a. Mono/polüdisperssus b

Polümeeriteaduse alused
Polümeerid
6
doc

Polümeerid

........ 6 SISSEJUHATUS Paljud meid igapäevaselt ümbritsevad esemed on valmistatud polümeeridest ­ ühenditest, kus suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad moodustavad suuri (pikki) ühikud makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: ­ plastmassid (polümeerid, mida saab valada), ­ kiud, ­ elastomeerid (kummid), ­ liimid (adhesiivid), ­ pinnakattematerjalid, ­ komposiitmaterjalid. Nimetus polümeer viitab sellele, et molekul koosneb paljudest lihtsatest korduvatest osadest, mida nimetataksegi korduvateks ühikuteks. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Oligomeer, vahel ka prepolümeer, on väikesest arvust korduvatest ühikutest koosnev polümerisatsioonireaktsiooni vaheühend (3). 2 1. POLÜMEERID

Keemia
Detergendid-polümeerid
10
doc

Detergendid, polümeerid

kovalentse sidemega seotud struktuuriühikutest monomeeridest -elementaarlülidest. Näiteks: monomeer eteen C2H4 e. CH2=CH2 n x (CH2 = CH2) (-CH2-CH2-)n polüetüleen ( PE) · homopolümeerid - elementaarlülideks on ühesugused aatomirühmad · kopolümeerid- elementaarlülideks on erisugused aatomirühmad Kuna kopolümeer on erinevate monomeeride segu, võimaldab see monomeeride valiku ja kopolümerisatsiooni protsessi suunamisega saada soovitud omadustega polümeer. Polümeeride sünteesimiseks kasutatakse polümerisatsioonireaktsioone ( nii radikaalseid kui ioonilisi mehhanisme) ja polükondensatsiooni reaktsiooni. Sünteetilisi ja looduslike kõrgmolekulaarsete ühendite modifitseerimisel saadud polümeere kasutatakse koos mitmesuguste lisanditega (plastifikaatorid, stabilisaatorid, täiteained jms) plastmasside ja kiudainete valmistamisel. Oligomeer, vahel ka prepolümeer ( kreeka keelest oligos-vähe ) koosneb mõnedest korduvatest ühikutest (

Keemia
Rakenduskeemia kordamisküsimused
24
docx

Rakenduskeemia kordamisküsimused

Merevesi: O-85.7%, H-10.8% Cl-1.9% Na-1.05% Maakoores:O-49.13%,Si:26%,Al-7.45%,Fe-4.2%,Ca, Na Inimeses: O,C,N,F,Ca 9. Massi ja energia jäävuse seadused. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 10. Mateeria, aine, segud, keemiline ühend, molekul - definitsioonid. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) Segud Koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras Puudub kindel keemiline koostis

Rakenduskeemia
Polümerisatsioon
6
docx

Polümerisatsioon

1. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad ja moodustavad polümeere, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Elementaarlülide arv polümeeris näitab polümerisatsiooniastet. Polüpropeen on propeeni monomeeridest koosnev polümeer. -Polümeeri näiteks on polüpropeen (-CH2-CH(CH3)-), mille monomeeriks on propeen (CH2=CH-CH3). -Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on: -Polümerisatsiooniaste (tähis: n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. 2

Keemia
Keemia konspekt
23
doc

Keemia konspekt

Ja ei tõrju ühtegi eelnevat: Sn + AlCl3 ei kulge Toodetaks Põhiliselt sulatatud ühendite Oksiidide redutseerimisel Kuld on e elektrolüüsil söega või vesinikuga looduses põhiliselt ehedana 51. metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud.

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun