Molière'i kodanikunimi oli Jean-Baptiste Poquelin. Tema eluaastad olid 15 jaanuar 1622 17 veebruar 1673. Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Pärit on ta Pariisist, ta oli õukonna käsitöömeistri poeg. Moliére oli kuulsaim klassitsistliku draama esindaja. Viis aastat käis ta Clermonti jesuiitide kollegiumis, kus ta õppis matemaatikat, füüsikat, ladina keelt ja keemiat. Koolis esitati tihti tragöödiaid ja balletimänge ja nii tutvus Moliére teatriga. Edasi läks ta õppima õigusteadust, aga huvitudes rohkem teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest, jättis ta need õpingud pooleli. Ta tutvus ka hispaania kirjandusega ja kokkuvõttes sai ta suurepärase humanitaarhariduse. 1643. aastal asutas ta teatritrupi L'Illustre Théatre. Kuna see ei saavutanud edu, pandi Moliére võlavanglasse. Kui ta sealt vabastati, astus ta ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi.
Looming ___________________________________________________________ 5 Lõppsõna __________________________________________________________ 7 Kasutatud materjal ___________________________________________________ 8 2 ELULUGU Jean-Baptiste Poquelin sai tuntuks Molière'i nime all. Ta oli nii näite- kirjanik, teatrilavastaja kui ka näitleja. Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi kodanlusest. Ta sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri perre. Moliére koolitee sai alguse Clermonti jesuiitide kolleegiumis, mille ta ka lõpetas. Täisikka jõudnuna hakkas Jean-Baptiste Poquelin õppima õigusteadust ning sattus kuulama filosoof Pierre Gassendi loenguid. Tema põhimõte, et maailma ei loo mitte jumalik mõistus, vaid see sünnib ise loovast mateeriast, innustas Moliére'i rohkem teatri ja kirjanduse peale mõtlema
AbiAndja Molière Referaat Tartu 2009 Elulugu Algusaastad Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin) sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri pojana. Viis aastat õppis ta Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisealiseks saanuna otsustas Moliére minna õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, kuna ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Samaaegselt jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Üldiselt omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' 17. detsembril külastasin Von Grahli teatrit, kus Vat teater esitas Moliére'i traagilist komöödiat ,, Misantroop'', mille lavastajaks oli sveitslane Marcus Zohner. Teos räägib inimsuhetest: armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas
mõõgamees donja Elvira teener La La Ramée isa don Violette Luis kaupmees ,,Don Juan" teener Hr. Dimanche Moliére don Juan Ragotin Komtuuri saatjas- Vaim kuju teener kond külatüdruk Sganarelle
kuulsas tõdemuses ( ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" ), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17 sajandil Prantsusmaal. Klassitsism väärtustas vaid antiigist tuntud zanreid (ood, idüll, satiir, epigramm, kangelaseepos, tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti. Tragöödia pidi olema 5-vaatuseline ja kirjutatud paarisriimis. Moliére (1622-1673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliere, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele. Ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Ta omandas üsna hea humanitaarhariduse. 1643 asutas ta oma näitetrupi. Seda ei saatnud edu ning see tuli
Normaalse nartsissismiga inimene ei pea teisi halvustama, et oma enesearmastust välja elada. Haiglaslik nartsissism - nartsissistlik isiksushäire Alaväärsus kompleksi kompenseerimine teisi alavääristades Terve nartsissim - inimese visioonid ja arusaamad enese suhtes. Mõiste sünd Psühhoanalüüsi käigus 1931. aastal kirjeldas Sigmund Freud nartsissistliku isiksushäiret - algus Näiteid kirjandusest ja filmikunstist Moliére Don Juan - hurmab, tapab ja vägistab ilma süümepiinadeta Oscar Wildé’i Dorian Gray portree - nimitegelane on nartsissist Kasutatud allikad https://en.wikipedia.org/wiki/Narcissus_(mythology) https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsissism https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsissistlik_isiksush%C3%A4ire
- humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni Boccacio "Dekameron" (100 lugu katku eest pagenutelt) W.Shakespeare "Hamlet", "Othello", "Macbeth" Miguelde Cervantes Saavedra "Don Quijote" Klassitsism: 17.saj - toetub antiigile, aga renessansist erinev - mõistusepärane, reeglitele alluv - Boileau (kõrged z: ood ja trag.)(madalad z: novell, romaan) - Descartes "Mõtlen, järelikult olen" TEOSED: Jean Baptiste Moliére "Ihnur", "Tartuffe", "Don Juan" - kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid"
mille kaudu antakse edasi balletistseenide poeetiline sisu. · · Õukonnaballetis kutselisi tantsijaid peaaegu ei kasutatud, esinesid õukondlased ise. Barokkmuusika Prantsusmaal · 1650.aastatel tuli uue zanrina, vastukaaluks tõsise sisuga õukonnaballetile, ilmale ballettkomöödia. · Selle aluseks on sõnaline komöödialavastus, millega seoti pikemad balletistseenid ja laulud. · Kuulsaks sai see zanr tänu kümmekond aastat ühisele koostööle komöödiakirjanik Moliére`i ja helilooja Jean- Baptiste Lully vahel. · Kuulsaim ballettkomöödia on "Kodanlasest aadlimees", mida on etendanud ka Pärnu teater "Endla". Barokkmuusika Prantsusmaal · 17.-18.sajandi vahetusel arenes kõige olulisemal määral klaviirimuusika. · Selle peamiseks esindajaks oli Francois Couperin (1668-1733). · 1713-1730 avaldas ta oma kuulsa klavessiinimängu õpiku ning neli köidet kokku 27 süidiga . · Nende osad kannavad programmilisi pealkirju ("Unistaja";
Näidendi algteksti autor on Moliére ja keskseks tegelaseks on inimeste vihkaja Alceste, kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida mitut rauda tules ja avaldab kõikidele meestele armastust. Ta keerutab meestega ringi ja tahab kõigi meele järgi olla. Lõpuks saavad kõik mehed ja Céliméne kokku ja kosilased paluvad kõik Céliméne'i kätt, kuid ta keeldub. Meestele kirjutatud kirjad loetakse ette ning sealt kuulevad kosilased, kuidas Céliméne on neile nende kirjades armastust avaldanud ja teiste kirjades pilanud. S...
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' Käisin 12. november 2010 Kuressaare Linnateatris vaatamas Moliere etendust ,,Misantroop". Tegevus toimus Pariisis, Celimene'i majas. Näidend jutustas keerulisest armastusest, kus kõige keskmes oli ilus naine Céliméne, keda proovisid võrku püüda Alceste ja Oronte.Ta meeldis ka kahele markiile Acastele ja Clitandrele. Naine ise ei suutnud selgusele jõuda, keda ta armastab. Etenduse on lavastanud sveitslane Marcus Zohner. Ta on teinud väga hea töö
Lope de Vega polnud eriti psühholoogiline kirjanik. Pedro Calderon de la Barca (1600-1681) loominguga saavutas Hispaania teater oma tipu ning vajus seejärel unustusse. Repertuaari kuulus ligi 200 lavateost ning esindatud olid kõik näidendiliigid. Tuntuimaks näidendiks on "Elu on Unenägu", mida on võrreldud Shakespeare'i "Hamletiga". Klassitsismis (17 saj. lõpp Prantsusmaal) võeti eeskuju antiikkirjandusest, rõhutades selgust ja lihtsust. Jean Bapiste Moliére (Poquellini) (1622-1673) sündis Pariisis, tema isa oli vaiba- ja mööblipoodnik. Võõrasema oli "kuri võõrasema", keda ta arvatavasti kujutas teoses "Ebahaige". 14-selt pandi ta Clermonti kolleegiumi, kus Moliere sai väga hea hariduse. 1643. aastal lõi ta koos sõpradega teatri ,,Hiilgav teater", mille koosseisu kuulus kümneliikmeline teatritrupp. Võlgade tõttu lõpetas teater tegevuse, kuid jätkati rändnäitlejatena, kui Moliére rikas isa võlad ära maksis
Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. KLASSITSISM 17saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj
konfliktid. Teatris ei käsitletud teatavaid poliitilisi või ideoloogilisi probleeme. See meeldis ka kuningale. 7.tuntumad klassitsistid-Moliere, Nicolas Boileau, Pierre Bayle, Jean Hardouin. Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8.Moliere näidendid-Meeste kool " "Naiste kool" "Don Juan" "Ihnus" "Õpetatud naised " "Ebahaige" (1673) "Tartuffe" (1664) . iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. 9.valgustus ideed pääsesid esile 18. Sajandil eelkõige Prantsusmaal ja Inglismaal. 10
See, kui kaugele tuleks või kui kaugele on õigustatud minna iseendaks jäämisega, ning see, kas on olukordi kus on parem olla keegi teine, sõltub ilmselt ühiskonnast, milles inimene elab. Mina usun, et inimene peaks jääma iseendaks, ning enda identiteedist ja omapärast kinni hoidma niikaua, kuni ta ei muutu selle läbi teistele ohtlikuks. Ent enda omanäolisusest ei maksa väga kõvasti teistele hõisata siis, kui seda õieti ei olegi. Näiteks Moliére'i teoses "Naeruväärsed eputised" olevad aadlikest tegelased ei erine üksteisest tegelikult mitte millegi poolest ja on nii stereotüüpsed kui veel vähegi võib, ent kõik on enda arust ülimalt omanäolised, originaalsed ja tähtsad. Ehk on selline olukord õige peeglisse, või nagu Moliére selle kohta ütleb: ,,Kauni inimese nõuandja," vaatamiseks ja tõdemiseks, et tegelikult ei ole selline inimene muud kui osake hallist massist, mis ei erine kellestki mitte millegi poolest.
mõrvates oma venna, st Hamleti isa. KLASSITSISM 17.saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj
sajand Barokile iseloomulik. korrapäratu; ebatavaline; rõhutatud sümbolisus; maise elu tühisus; vastandite rõhutamine(ilus-inetu) Klassitsismile iseloomulik. lahutas vastandeid; tasakaalukus; korrastatus; mõistuspärasus Baroki ja klassitsistliku draama võrdlus. klassitsistlik oli kas komöödia või tragöödia, kuid barokis need segunesid; barokis olid tegelased keerukamad; barokis olid uhkemad dekoratsioonid „Tartuffe“ Moliére VALGUSTUSKIRJANDUS Aeg, tekkeriik. 1680.-1780. aastad; Inglismaa Mida tähistab valgustusajastu? ajajärk, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine Mis on valgustusajastu järgi ülim väärtus? haridus ja teadmised Valgustusajastule iseloomulik maailmapilt, vähemalt 5 tunnust. vähenes usk kirikutesse; väärtustati ratsionaalset mõtlemist; väärtustati inimõigusi ja teadust; usk
piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule. Kuigi vormiliselt on tema näidendid klassitsistliku tragöödia reeglitega vastavuses, suudab ta siiski sise tuua uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad. Racine ei kiida heaks oma tegelaste nõrkusi, kuid loobub nende idealiseerimisest, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude. Öeldakse, et Racine kujutas oma näidendites inimesi, samas kui Corneille kujutas ainult kangelasi. 23. Klassitsistlik komöödia, Moliére Klassitsistlik komöödia Nagu ka klassitsistlikus tragöödias, valitsesid komöödias kindlad reeglid. Klassitsistlik komöödia sai alguse Prantsusmaal. Ideaalsel kujul oli komöödia 5- vaatuseline värssteos, mis pidi kindlasti ühendama meelelahutusliku poole õpetlikuga ning aitama kaasa ühiskonna kommete parandamisele. Praktikas kalduti neist reeglitest kõrvale. Komöödiale kui kergemale žanrile, võrreldes tragöödiaga, vaadati leebemalt, seal olid vabadused suuremad
Demeter- Kreeka emajumal, viljajumalanna Hestia- tagasihoidlik ja neitsilik, koldetule ja perekonna kaitsja. Dionysos- veini ja teatrijumal · Klassitsism- Tekkis 17.sajandi Prantsusmaal, sel ajal loodi Prantsuse Akadeemia ja hakati keelt ja kirjandust rangelt normeerima. Lüürika kängus. Tõusis esile näitekirjandus, eriti komöödia. Klassitsistide eesmärk oli kujutada loomingus kaasaja elule iseloomulikke jooni. NT Moliére, Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Reinhold Kreutzwald. · Romantism- Sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. Sajandi lõpul, Eestisse jõudis see 19.sajandi keskel (rahvuslik ärkamisaeg). Romantikutele oli oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele argipäevale. Hindasid eelkõige loodust, jumala kätetööd. Kesksed mõtted on: armastus (kõike haarav
· Pompeesne ballett-melodraama (sajandi 10-20-ndad aastad) sisaldas tantsuepisoode ja sooloaariaid, sisuliselt lähedane opera seriale (rüütlite ajastu või fantastilised süzeed); · Ballett - entree (paraad, tekkis kahekümnendatel aastatel, domineeris sajandi lõpuni) koosnes tantsudest ja erinevatest muusikanumbritest; · Ballett-komöödia (kujunes 17. sajandi kuuekümmnendatel aastatel Moliére ja Lully koostöö loomingus). Õukondlik ballett levis Prantsusmaalt teistesse riikidesse. 1 2 18. sajandi kestel loobub ballett järk-järgult sõnakunstist ning keskendub ainult tantsule ja pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud (allemande,
soolonumbritega; · Pompeesne ballett-melodraama (sajandi 10-20-ndad aastad) sisaldas tantsuepisoode ja sooloaariaid, sisuliselt lähedane opera seriale (rüütlite ajastu või fantastilised süzeed); · Ballett - entree (paraad, tekkis kahekümnendatel aastatel, domineeris sajandi lõpuni) koosnes tantsudest ja erinevatest muusikanumbritest; · Ballett-komöödia (kujunes 17. sajandi kuuekümmnendatel aastatel Moliére ja Lully koostöö loomingus). Õukondlik ballett levis Prantsusmaalt teistesse riikidesse. 1 2 18. sajandi kestel loobub ballett järk-järgult sõnakunstist ning keskendub ainult tantsule ja pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud (allemande,
maitse. Tragöödia ja eepiline poeem kuuluvad ,,kõrgete" zanride hulka. Kolme ühtsuse reegel: tegevuse, koha ja aja ühtsus. Tuleb järgida tõepärasuse nõuet. Igal zanril on oma kangelane. Eeskujuks tuleb pidada Homerost. Inpiratsioon+töö+mõtisklus=edu. Epopöa ja tragöödia aineks on fantaasiaga täiendatud ajalooline või mütoloogiline pärimus, kuid mitte kristlik. Ilma fantaasiata jääb luule kiretuks. Boileau suhtumine Moliér'i: Boileau arvas, et Moliére teeb sajandi kuulsaks, kuid samas tea eitas madalat farslikku alget... Moliére'i elulugu: * Pärisnimi: Jean-Baptiste Poquelis * Kuninga tapetsiiri poeg * Lõpetas Clermont'i jesuiitide kolleegiumi * Õppis õigusteadust * Tõlkis Lucretiuse poeemi ,,Asjade loomusest" * Oli üks Illustre Theatre rajajaid (1643-1645) * Veetis alates 1645. aastast 13 aastat oma lavatrupi riismetega provintsi ringreisil (1645-1658) * Mängisid/lavastasid improvisatsiooniteatrit
Tema lomingusse kuuluvad sümfooniad, klaverisonaadid, kontserdid, avamängud, ooper ,,Fidelio", missad, oratoorium ,,Kristus Õlimäel" jm. Kunstnikud Jacques Louis David(Prantsusmaa) Horatiuse vanne, Napoleoni kroonimine Jean Augusete Dominique Ingres(Prantsusmaa) Türgi saun, allikas Kirjanikud Voltaire(Prantsusmaa) Kohtlane, Filosoofiline sõnaraamat Jean- Jacques Rousseau(Prantsusmaa) Goethe(Saksamaa) Faust, Egmont Moliére(Prantsusmaa) komöödiad... Eestis Klassitsismi tunnusjooned väljenduvad kõige võimsamalt mõisahoonetel ja Tartu ülikooli peahoonel. Klassitsismi on K. J. Petersoni luules. Välismaal James Watt leiutas aurumasina. James Cook avastas Austraalia. Levisid valgustuslikud ideed(Voltaire, Diderot, Rousseau). Romatism(19. sajand) Romantism tuli klassitsismi asemele ja see oli hoopis erinev. Romantismi iseloomustab
,,Cinna"- ajaloo teemaline. Pr. Akadeemia. Klassistsistlik komöödia: reeglid, viievaatuseline värssteos. Meelelahutuslik pidi olema seotud õpetlikuga. Kaasaegne igapäevaolu. Kesk- või alamklass. Karakterikomöödia. Moliere- Satiir- ,,Naeruväärsed eputised". 17. saj keskpaik. Satiir ,,Tartuffe". ,,Don Juan". Meeste kool", ,,Naiste kool". Peegeldab kaasaja elu. Kriitiliselt. Inimliku lihtsuse pooldaja. Karakterikomöödia. Mitmekülgsus. Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. kaasaegne prantsuse kirjandus, jätkas ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. veiderdajad ja komödiandid. Võlavangla- põlatud komödiantidega rändtrupp. laienes Moliére'i silmaring, õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. I näidend-,,Arutu". Molière elukäik, tohutu elu- ja teatrikogemus ning mitmekülgne looming tegid temast maailma
lugeja puhul mõnevõrra rohkemat kui lihtsalt ühe kirjaniku ja raamatu eelistamist teisele kirjanikule ja raamatule. Smuuli eelistusteringi tunnussõnadeks peaks sobima suured realistid, kusjuures realismi tuleks seejuures mõista laua ja kunstiliseltki rikka, mitmekülgse hoovusena, nagu see ulatub Euroopa kirjanduses renessansist kui mitte just otse kirjaniku vahetusse kaasaega, siis umbkaudu 20. Sajandi keskpaigani. Selles loetelus on Shapespeare ja Cervantes, Moliére ja Fielding, Flaubert ja Stendhal, Smuulile ulgumerd meenutava loominguga L. Tolstoi ja Tehhov oma huumori ning ainulaadse kurbusega, France ja Rolland, Thomas ja Heinrich Mann. Niisugune oli selle Smuuli kirjanduslik maitse, keda ennast loeti juba paarikümnes keeles Nõukogude Liidus ja väljaspool Nõukogude Liitu. Nendest eelistustest summeerub mitte üksnes küpsetesse loomisaastatesse jõudnud kirjaniku käsitus heast
Seadsid esikohale mõistuslikkuse ja elutõe. Rõhutasid kirjanduse kasvatuslikku funktsiooni. Teoste kirjutamise allutasid nad kindlatele reeglitele: sõnastuselt nõuti selgust, stiililt puhtust, ülesehituselt terviklikkust. Stiili- ja kujutusvõtteid ei tohtinud segada. Kirjanduszanrid jagati "kõrgeiks" (tragöödia, ood) ja "madalaiks" (komöödia, satiir). Klassitsismi põhiliseks kirjandusliigiks kujunes näitekirjandus, selle suurimaks meistriks Moliére (16221673); eesti kirjanduses on klassitsismi jooni Kristjan Jaak Petersoni (18011822), Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (18031882) loomingus. konstruktivism kirjandusmeetod, mis seostab inimesi ja elunähtusi tehnikaajastuga. Konstruktivism tekkis pärast Esimest maailmasõda Prantsusmaal. Konstruktivistid hakkasid kasutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle oskussõnadega (terminitega). Sel
teater, laat, vangla Väga emotsionaalne: sisemine lõhestumine, moraalne allakäik Valitsev kultuuriideoloogia Prantsusmaal. Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja ratsionalism. Vastupidiselt barokile, valitses selgus ja korrapära, juhuslikkust välditakse. Moliére, Corneille', Racine, Klassitsism 17 saj Töötati välja ranged reeglid, millele teos pidi J.W. von Goethe, K.J. vastama: tragöödia, kui kõrge zanr, pidi Peterson puhastama ja õilistama (ei tohtinud olla labasust); komöödia, madalam zanr, pidi olema õpetlik ja sisaldama ka labasusi. Enne Romantismi tekkinud kirjandusvool
See oli realistliku kunsti tõsine võit. Ja ehkki W. Scotti romaanide järgi ei saa õppida ajalugu, hindavad ja armastavad inimesed tema ajaloolisi romaane, millel on õigusega aukoht maailmakirjanduse klassikas. Molière (kodanikunimega JeanBaptiste Poquelin; 15.jaanuar 1622 17. veebruar 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Elukäik Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliére pärines Pariisi Kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat Clermonti jesuiitide kolleeguimis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms).Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge.
(Vergilius) * Armastus võib inimest tundmatuseni muuta. (Terentius) * Armastus annab vastulöögi igale saatusele. (M. Cervantes) * Iga takistus ainult tugevdab armastust. (W. Shakespeare) * Ilma eneseohverduseta on armastus mõttetu. (F. Dostojevski) * Armastus on ainult kirg, mis ei tunnusta ei minevikku ega tulevikku.(H.de Balzac) * Kõige suuremaks armastuse tunnuseks on see, kui täidetakse armastatu soove ning tujusid. (Moliére) * Niikaua kui hääbuv kirg veel häirib meie südant, on see palju vastuvõtlikum uuele armastusele kui siis, kui südamerahu on juba tagasi tulnud. (La Rochefoucauld) * Nagu armastus, milles puudub austus, on tujukas ja haihtuv, nõnda ka austus, milles puudub armastus, on jõuetu ning külm. (J. Swift) * Õige armastus pole suuteline kõnelema, sest tõeline tunne avaldub pigemini teos, kui sõnades. (W. Shakespeare) *
Selle asemele on tekkinud absurditeater seosetu dialoog, tegevuse vähesus, maailma tajumine absurdina S. Beckett ,,Godot'd oodates" Komöödia klassikalist komöödiat käsitleti tragöödia vastandina tegelased on lihtsad inimesed, keel on argine, situatsioonid igapäevased. Kaasaja komöödial ei ole piiranguid, lõpp on siiski tavaliselt õnnelik. Komöödiat ei ole kirjanduses eriti hinnatud, kuid tavaliselt on sellel taga publiku soosing. Shakespeate, Moliére, Kivirähk, Koidula Koomikas naeruvääristatakse tavaliselt ühiskonnas taunitud nähtusi sõltuvalt ühiskonna muutumisest võivad komöödiad aeguda. Allikad jagatakse kolmeks: Situatsioonikoomika kujutatakse naljakat olukorda Karakterikoomika kujutatakse mingit naljakat tegelast või tegelase taunitavat omadust Sõnakoomika kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat Enamasti on kasutuses mitu koomika liiki
Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Aleksandriini kasutati esimest korda Makedoonia keisri Aleksander Suure seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (16221673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim.
Peale seda ooperit astus Strauss tagasi väiksemate orkestrikoosseisude juurde ning faktuur muutus õhulisemaks (tonaalsemaks). „Der Rosenkavalier“ (1911, Dresdesn) Lib. Hofmannsthal Lavast. Reinhardt 6 Koomiline ooper „Ariadne Naxosel“ (1912, Stusttgart) Lib. Hofmannsthal Lavast. Reinhardt Hofmannsthalil oli idee teha teatriõhtu, kus algul esitatakse näidend „Kodanlasest aadlimees“ (Moliére). Ta tegi Straussile ettepaneku, et viimane võiks kirjutada ooperi, mida paigutada näidendi sisse. Seda kanti sellisel kujul ka ette, kuid kuna see oli kokkuvõttes nii pikk, siis valgus laiali. Ooper töötati ümber, et seda oleks võimalik iseseisvalt ette kanda. Seetõttu koosneb „Ariadne Naxosel“ kahest osast: • Proloog • Ooper Selles ooperis on modernset: • „Teater“ teatris printsiip (Näidatakse ettevalmistuste tegemist ooperi esitamiseks) Tegelased
(Vergilius) · Armastus võib inimest tundmatuseni muuta. (Terentius) · Armastus annab vastulöögi igale saatusele. (M. Cervantes) · Iga takistus ainult tugevdab armastust. (W. Shakespeare) · Ilma eneseohverduseta on armastus mõttetu. (F. Dostojevski) · Armastus on ainult kirg, mis ei tunnusta ei minevikku ega tulevikku.(H.de Balzac) · Kõige suuremaks armastuse tunnuseks on see, kui täidetakse armastatu soove ning tujusid. (Moliére) · Niikaua kui hääbuv kirg veel häirib meie südant, on see palju vastuvõtlikum uuele armastusele kui siis, kui südamerahu on juba tagasi tulnud. (La Rochefoucauld) · Nagu armastus, milles puudub austus, on tujukas ja haihtuv, nõnda ka austus, milles puudub armastus, on jõuetu ning külm. (J. Swift) · Õige armastus pole suuteline kõnelema, sest tõeline tunne avaldub pigemini teos, kui sõnades. (W. Shakespeare)
,,silmade avanemise" seisukohast. Himurus osutubki Tartuffe´i nõrgimaks kohaks. Komöödia lõpus- deus ex machina, mis pidi näitama austust monarhi vastu. Tema komöödiaid mängitakse siiamaani, kuna ta oskas kaasaja inimestes peensusteni näha ja välja tuua inimese tegeliku olemuse jooni, mis on inimesi saatnud läbi aegade. Veel tema näidendeid: ,,Meeste kool", ,,Naiste kool", ,,Ihnus", ,,Õpetatud naised", ,,Ebahaige". Moliére´ile ja tema teostele iseloomulik: o elu ja kommete peegeldamine satiiri kasutades. o loomulikkuse ja lihtsuse pooldaja o häiris võltsus, silmakirjalikkus o naeruvääristab eputamist ja silmakirjalikku vagadust o tegelased ei ole ühemõttelised. ntks don Juan pole mitte lihtsalt eputaja, vaid tolle aja Prantsusmaa ühiskonnas levima hakanud vabameelse vaimu kandja, silmakirjaliku moraali kriitik. o kunstlikud lõpud (ntks don Juan) o sõnakoomika
Tegevus pidi mahtuma 24h sisse, kogu tähelepanu suunatud ühele kindlale tegevusele (ei tohtinud olla kõrvalliine) ning tegelskujud võisid olla kahesugused: antiikkangelased või kõrgseltskonda kuuluvad kaasaegsed inimesed. Ei tohtinud olla ühtegi vägivalla stseeni. Värsimõõdux oli alexandriin, ei esinenud proosakõnet, ei olnud midagi fantastilist ega väljamõeldut. Näidendis pidi olema 5 vaatust. Moliére (JeanBaptiste Poquelin) Majanduslikult kindlustatud, kuna isa ostis endale ordinaarse tapetsiiri ameti. 1637 andis M. vande astuda isa ametisse peale viimase surma, vanaisale see ei meeldi ja lootis, et poisist saab jurist. 16selt läx ülikooli, hakkas tihti tearis käima, '40 andis advokaadi examid. '42 kohtus näitlejanna Madeleine Bejart'iga, ning nüüd hakkas talle tunduma, et teatri jaox sündinud. '43 rikub vannet ja teatab, et ei kavatse isa ametit üle võtta
Luules puhtad riimid, range vorm. ndividualism, välditi egoismi, tähtis oli mõistuspärasus. Kindlustas absolutismi. Rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, viljelda eelistavalt kõrgžanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Moliére (1622-1673) Tegelikult Jean-Baptiste Poquelin. Sünnib kodanlase perekonnas, isa on õukonnas tapeedi- meister (tapetsiir). See oli tulus ja pärandatav teenistus, aga Moliere ei hakka seda tegema. Ta 19 pannakse jesuiitide kolleegiumi, õpib muuhulgas reaalaineid ja seltskondlikku kasvatust. Õppimise käigus sai osa teatrist, seal oli ka ballettimänge. Hakkab ülikoolis õigusteadust
Kunstide põhieesmärk oli valitseja ülistamine, õukond oli põhiliseks kunstiloomingu tarbijaks ning tellijaks. Losside ehitusega kaasnes ka aiakunsti õitseng. Kui Louis XIV 1661. a 23-aastasena võimule tuli, oli tooniandvaks isikuks riigis kujunenud rahandusminister Nicolas Fouquet. See mees käsutas riigi väga suuri summasid ning teda peeti kunstiküsimustes suureks asjatundjaks. Tal oli annet koondada enda ümber ajastu suurvaime. Sellesse ringkonda kuulusid luuletajad Corneille, Moliére ja LaFontaine, arhitekt Louis Le Vau ning kunstnik Charles Le Brun. Viimase kutsel liitus seltskonnaga ka André Le Nôtre. ISELOOMULIK PRANTSUSE BAROKKAEDADELE. Barokkajal sai Prantsusmaast aiakunstis juhtiv maa; barokkaia sünnile aitasid kaasa prantsusepärased linnaaiad ja tolleaegne teatraalne õukonnaelu. See uus aiakunst ei sündinud väga äkitselt, vaid põhines täies ulatuses prantsuse hilisrenessansi aiakunsti saavutustel. See oli
annaabi.ee 
