Soojusõpetus uurib aineosakeste soojuslikku liikumist. Molekulaarkineetilise teooria alused andis Ludwig Boltzmann. Gaaside molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust: 1. Gaas koosneb molekulidest 2. Osakesed on pidevas kaootilises liikumises 3. Osakeste vahel on vastastikmõju Makrokäsitlus vaatleb ainet, kui tervikut, ei lähtu molekulaarsest ehitusest. (m, p, V, T) Mikrokäsitlus eeldab aine koosnemist osakestest Gaasi olekuparameetrid on p, V, T. Mikroparameeter – füüsikaline suurus mida kasutatakse mikro käsitluses aine kirjeldamiseks. Ideaalse gaasi mudel: 1. Molekulid on punktmassid 2. Molekuli põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed. 3. Molekulide vahel pole vastastikmõju Molekulaarkineetiline teooria: 1 P= p= mo n v 2 3 2
· Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit Ähmased rõngad Ehitus · Kivisest massist tuum · Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul · Kõige välimine kiht koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline Vööndid ja vööd · Suure kiirusega tuuled (piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel) · värvilised vöödid · Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Voyager 1 läheneb Jupiterile Jupiteri kaaslased · 63 kuud
· Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit Ähmased rõngad Ehitus · Kivisest massist tuum · Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul · Kõige välimine kiht koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline Vööndid ja vööd · Suure kiirusega tuuled (piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel) · värvilised vöödid · Heledavärvilisi vööte kutsutakse vöönditeks · Tumedaid vöödeks Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Voyager 1 läheneb Jupiterile Jupiteri kaaslased · 63 kuud
liikumises,molekulide vahel on vastastikmõjud. Palju seoseid võib leida ilma molekulidele mõtlemata kasutades füüsikalisi suurusi,mis iseloomustavad keha tervikuna, sellist käsitlust nim. makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse nim. makroparameetriks. Gaasi koguse oleku määravad rõhk,ruumala ja temp. ning neid nim. olekuparameetriteks. Sageli ei piisa makrokäsitlusest ja peab lähtuma aine molekulaarsest ehitusest,sellist käsitlust nim. mikroskoopiliseks ehk mikrokäsitluseks. Vastavaid füüsikalisi suuruseid nim. seljuhul mikroparameetriteks. Ideaalse gaasi molekul: molekulid on punktmassid(nende ruumala on kaduv,väike),molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed(kiirus põrkumisel ei muutu),molekulide vahel ei ole vastastikmõju. Suurust,mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit nim. temperatuuriks.
Mõõtmetelt on Pluuto väga väike, võib öelda, et isegi Päikesesüsteemi väikseim orbiit. Kõik 7 kaaslast: Kuu, Io,Europa, Ganymades, Kallisto, Titan ja Triton on temast suuremad. Koostis on ka täpselt teadmata, sest esimene kosmosesond peaks alles 2015-dal aastal sinna jõudma. Aga võrdlemisi madal tihedus viitab 70% jää ning 30% kivi segule. Pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Pluuto atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest, tiiru teeb peale 6 päevaga. Leitud kaaslase sai nimeks Charon. Pluuto äbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu
Füüsika KT 1. Molekulaarkineerilise teooria lähtekohad. gaas koosneb molekulidest molekulid on pidevas korrapäratus liikumises molekulide vahel on vastastikmõju 2. Mis on aine makro- ja mikrokäsitlus? Makrokäsitluseks nimetatakse sellist käsitlust, kus füüsikalised suurused iseloomustavad keha Mikrokäsitluseks nimetatakse sellist käsitlust, kus lähtutakse aine molekulaarsest ehitusest 3. Millised on olekuparameetrid? Suurused, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi olekut 4. Loetle makro- ja mikroskoopilisi parameetreid Makro – mass(m) ; ruumala(V) ; rõhk(p) ; temperatuur(T) Mikro – konstentratsioon(n) 5. Mis iseloomustab ideaalset gaasi? molekulid on punktmassid molekulide põrket anuma seintega on absoluutselt elastsed molekulide vahel ei ole vastastikmõju 6. Mida kujutab endast gaasi rõhk?
soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks. Mikro- ja makrokäsitlus: Sellist käsitlust, kus füüsikalised suurused iseloomustavad keha nimetatakse makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Kui uurime näiteks erinevate gaaside segunemist või vedeliku aurustumist, jääb makrokäsitlus ebapiisavaks. Nende ja paljude eiste probleemide puhul lähtutakse aine molekulaarsest ehitusest. Sellist käsitlust nimetatakse mikrokäsitluseks. Isoprotsessid: 1) Isohooriline protsess (V=const) Q= U + A; A = p V; V = 0 => A=0=> Q= U: Kogu juurdeantav energia läheb siseenergia suurendamiseks. 2) Isobaariline protsess (p=const); A=p V=> Q= U + p V: Juurdeantav soojushulk jaguneb paisumisel tehtava töö ja siseenergia muudu vahel. 3) Isotermiline protsess (T=const) T=0; U ~ T = U=0; Q= U+A => Q=A: Kogu juurdeantav energia läheb tööks. See on soodsaim võimalus,
sisehõõrdumise tulemusena soojusena. Termoplastsed polümeerid ehk termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis Korduval kuumutamisel pehmenevad (veelduvad) ja jahtudes tahkestuvad, seega on taaskasutatavad; Jõu mõjul voolavad; Lahustuvad iseloomulikus lahustis; Sõltuvalt molekulaarsest struktuurist on tahkestudes amorfsed või poolkristallilised; Enamlevinud termoplastsed polümeerid PE (polüetüleen) - omadused sõltuvad peamiselt molaarmassist ja ahelate hargnevusest. Molaarmassi kasvades vähenevad polümeeri hõõrdekoefitsent ja vedelvoolavus. PET (Polüetüleentereftalaat) Üks olulisemaid omadusi on PET-il sisemine viskoossus. Materjali sisemist viskoossust mõõdetakse detsiliiter grammi kohta. See sõltub polümeeri ahela pikkusest.
49,3 a.ü. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 24809 aastaga, ümber oma telje teeb tatäispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevatel tasanditel. ATMOSFÄÄR Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri. Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust.
Gaas on kõige lihtsamini kirjeldatav aine agregaatolek. Molekulaarkineetiline teooria seletab ainete omadusi, lähtudes sellest, et gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises ning molekulide vahel on vastastikmõju. Makroskoopiliseks e. makrokäsitluseks nimetatakse käsitlust, kus füüsikalised omadused (makroparameetrid) iseloomustavad keha. Olekuparameetriteks nimetatakse rõhku, ruumala ja temperatuuri. Mikroskoopilise e. mikrokäsitluse puhul lähtutakse aine molekulaarsest ehitusest. Siis kasutatavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse mikroparameetriteks (on seotud molekulide ja nende liikumisega, ei ole vahetult mõõdetavad, iseloomustavad ainet molekulaarsena; mass, keskmine kiirus, kontsentratsioon). Mikro-ja makrokäsitlus moodustavad ühtse terviku ja täiendavad üksteist. Ideaalseks gaasiks nimetatakse lihtsaimat gaasi mudelit (moekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel ei ole vastastikmõju)
tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastaseisuses Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri.
elutusse. Kõige suuremad lämmastikuvarud asuvad atmosfääris: 78% õhust moodustab molekulaarne lämmastik (N2). Lämmastikku on veel kivimites, veekogude vees, mullas ja elusolendites. Õhus olevat molekulaarset lämmastikku pole taimed võimelised omastama, kuid see võib muutuda neile kättesaadavaks mitme protsessi tulemusena. Esiteks suudavad õhulämmastikku oma valkude koostisse siduda mikroorganismid. Teiseks muutub osa õhu molekulaarsest lämmastikust taimedele kättesaadavaks selliste abiootiliste tegurite nagu välgu, kosmilise kiirguse ning meteoriitide mõjul. Kolmandaks põhjustab õhulämmastiku sidumist inimtegevus. Tänapäeval ületab inimtegevuse kaudu seotud lämmastiku hulk looduslike meetoditega seotud lämmastiku hulga. Õhulämmastiku baasil sünteesitakse lämmastikväetisi. Lämmastiku sidumist soodustab ka liblikõieliste kultuuride külvamine:
70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri
Sidemete vaheline nurk vee puhul on 105 ja jää puhul 109 -> moodustub 3D võrk Külmutamisel vee tihedus väheneb -> maht suureneb u. 9% Vee ebaharilik omadus: tihedus vedelas olekus 0C juures on suurem kui tihedus tahkes olekus Stabiilne Jää-I moodustub 0C ja 1 atm juures. 1) Struktureeritud süsteem Vee moleulid on polaarsed -> omavahel vesiniksidemetega seotud 2) Dünaamiline süsteem Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad pidevalt Sisemisest molekulaarsest struktureeritusest tulenevad omadused: 1) Universaalne lahusti 2) Suur soojusmahtuvus 3) Hea soojusjuhtivus 4) Suur pindpinevus 5) Polaarsus 6) Kapillaarsus 7) Kõrge keemistemperatuur 8) Madal sulamistemperatuur Biofunktsioonid inimorganismis Lahustab teisi aineid ning transpordib toitaineid ja teisi tarvilikke aineid (nt punased verelibled) kehas laiali, võimaldades igal organil teha oma tööd. Vett on vaja:
Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda
on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses. Vedel metalliline vesinik koosneb ioniseeritud prootonitest ja elektronidest (nagu Päikese sisemus, aga palju madalamal temperatuuril). Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas. Ta on Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas. See kiht sisaldab arvatavasti ka natuke heeliumi ja lisandina arenevaid "jääsid". Kõige välimine planeedi kiht on koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline. Atmosfäär, mida me näeme on lihtsalt kõige ülemine osa sellest sügavast kihist. Vett, süsinikdioksiidi, metaani ja teisi lihtsaid molekule leidub väikestes kogustes. Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Siiski, esialgsed tulemused Galileo sondilt näitasid ainult ähmaseid tunnuseid
R7 Makrokäsitlus aine uurimisel Makrokäsitluses vaadeldakse kehi tervikuna. See on oluline praktiliste ülesannete lahendamisel Makrokäsitlusel kasutatakse makroparameetreid. Makroparameetrid on rõhk(p); ruumala(V); temperatuur(T). Need kolm on põhilised, sest määravad gaasi oleku. Kasutusel on ka muid makroparameetreid Mikrokäsitlus aine uurimisel Mikrokäsitluses lähtutakse aine molekulaarsest ehitusest. See on oluline aine ehituse ja aines asetleidvate protsesside puhul. Mikrokäsitlusel kasutatakse mikroparameetreid. Mikroparameetrid on molekuli mass(m0 ): molekuli kiirus(v); molekulide kontsentratsioon(n) MÕLEMAD KÄSITLUSED MOODUSTAVAD TERVIKU. MIKS JUST GAASID? Gaas on molekulaarkineetilise teooria seisukohast lähtudes kõige kergemini uuritav sest gaas: Täidab alati kogu ruumi On kergesti kokkusurutav
4) Arüülimine 5) Reaktsioonid karbonüülühenditega a. Transamineerimine b. Dekarboksüleerimine c. Streckeri lagunemine (aroom) Ninhüdriidi reaktsioon on Strecker'i lagunemise erijuht. Proliin annab kollase värvusega ühendi. Aminohapete reaktsioonid kõrgetel temperatuuridel on olulised toidu valmistamisel (praadimisel, röstimisel, küpsetamisel, keetmisel > aroom) Sensoorsed omadused Maitse kvaliteet on sõltuv molekulaarsest konfiguratsioonist. 1) Magusad aminohapped peamiselt Dseeriast 2) Kibedad aminohapped peamiselt Lseeriast 3) Magusad ja kibedad aminohapped võivad olla ka tsüklilisese külgahelaga aminohapetest tingitud Peptiidid Moodustuvad aminohapete seostumisel amiidsidemega Mitmest aminohappest koosnevad ahelad. Di, tri, tetrapeptiidid jne 1) Oligopeptiidid 10 või vähem aminohappejääki 2) Polüpeptiidid 10 või enam aminohappejääki, suurem molekulaarmass
viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989. aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri
molekulidest. · Mikroparameetrid--füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Need suurused defineeritakse, eeldades aine koosnemist molekulidest. · Millimeeter elavhõbedasammast--rõhu ühik 760 mm Hg = 1,013*105 Pa. · Molekul--molekulaarfüüsikas vähim osake, millest ained koosnevad ja mis on pidevas kaootilises liikumises. · Molekulaarkineetiline teooria--teooria, mis seletab füüsikalisi nähtusi lähtudes aine molekulaarsest ehitusest ja molekulide kaootilisest liikumisest. · Molekulaarkineetiline e. soojusliikumine--aine molekulide pidev kaootiline liikumine. · Monokristall--terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja sama süsteem. · Mudel--teaduslikus uurimustöös kasutatava objekti lihtsustatud konstruktsioon, kus ei arvestata kõiki uuritava objekti omadusi, vaid ainult osa neist. · Olek--makrokäsitluses olukord, mis on määratud gaasikoguse p,V ja T konkreetsete
mängida mehhanism, mis seisneb heeliumi piiskade ,,välja sadestumises" sügavale planeedi sisemusse. Selle protsessi käigus eraldub soojus läbi hõõrdumise, mis tekib heeliumi piiskade langemisel läbi madalama tihedusega vesiniku. Selle protsessi tulemusena on planeedi väline kiht jäänud heeliumivabaks ning need langenud piisad võivad olla akumuleerunud tuuma ümbritsevaks heeliumi kihiks. Atmosfäär Saturni atmosfäär koosneb 96,3% ulatuses molekulaarsest vesinikust ja 3,25% heeliumist.Sellel tasemel on heeliumi osakaal oluliselt väiksem võrreldes tema osakaaluga Päikese koostises. Heeliumist raskemate elementide osakaal ei ole täpselt teada, kuid eeldatakse, et see on sarnane nende elementide esmase tasakaaluga Päikesesüsteemi tekkimisel. Raskemate elementide, millest suur osa asetseb Saturni tuuma ümbruses, kogumass moodustab hinnanguliselt 1931 Maa massi.
Tähelepanu äratab Suur Punane Laik (tohutu keeristorm). Kaugus Päikesest on 778,330,000 km. Kaaslasteks on 16 kuud, neist 4 suured. Gaasilistel planeetidel ei ole tahket pinnast, nende materjal läheb lihtsalt sügavamal tihedamaks. Koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist (metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga, arvatavasti kivisest materjalist tuum). Kõige välimine planeedi kiht on koosneb peamiselt harilikust molekulaarsest vesinikust ja heeliumist, mis on sisemuses vedel ja kaugemal väljas gaasiline. Keskmine temperatuur on 152 K. Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad. Tuuled, mille kiirused ulatuvad 650 km/h. Planeedi triibuline välimus on tingitud langeva gaasi tumedatest vöönditest ja heledatest tõusva gaasi tsoonidest, mis kohtudes põhjustavad torme. Saturni mass on 5.6846×1026 kg, tihedus 0.6873 g/cm3 (väiksem kui vee tihedus!). Kaugus Päikesest on 1,429,400,000 km.
päikesevalgust. Lõplikult on praegu võimatu öelda, sest orbiit pole täpselt teada. Asja võib seletada NASA uurimisretk New Horizons (Uued horisondid), mida on paaril korral välja kuulutatud ning tühistatud. Praeguse kava järgi saadetakse süstik välja 2006, möödudes sihtkohast 2016. 1988. aastal viibis Pluuto Päikesele kõige lähemal viimase 248 aasta jooksul. Siis uuriti asja ning pakuti välja, et sealne atmosfäär koosneb molekulaarsest lämmastikust. Ilmselt kõrvetasid päikesekiired pinnasest välja gaase. Palju ei teata Pluuto atmosfäärist, kuid see koosneb tõenäoliselt peamiselt lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on 7 vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja
teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Tema atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist väikese metaani lisandiga. Pluuto keskmine raadius on 1195 km ja mass 1,305 ± 0,007×1022 kg. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Pluutol on 1 kaaslane Charon. Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlevad laias vöös väikeplaneedid ehk asteroidid. Need on väikesed taevakehad (läbimõõduga mõnest kilomeetrist kuni 800 kilomeetrini), mis pikksilmas paistavad nõrga heledusega tähtedena. Asteroididele, mille jaoks on leitud kindlad orbiidi elemendid, antakse nimi ja järjenumber
/3/ 6 Kõik hiidplaneedid pöörlevad ümber telje üsna kiiresti, mistõttu nad on võrdlemisi lapikud. Kõiki hiidplaneete ümbritseb võimas ja ulatuslik atmosfäär. Kuna hiidplaneedid asuvad Päikesest väga kaugel, on nende temperatuur eriti madal Jupiteril 145oC, Saturnil 180oC, Uraanil ja Neptuunil veelgi madalam. Hiidplaneetide atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest vesinikust, sisaldab ka metaani CH4 ja arvatavasti palju heeliumi. Jupiteri ja Saturni atmosfääris avastati ka ammoniaaki NH3. /4, lk 70-71/ Kokkuvõte Päikesesüsteemis on 4 hiidplaneeti. Nendeks on: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Jupiter Saturn Uraan Neptuun 778 miljonit 1,425 miljardit 2,9 miljardit 4,5 miljardit Kaugus Päikesest
Päikese vahemaaga. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Suve saabudes Pluutole aurustub külmunud lämmastik planeedi pinnal ja moodustab ajutise atmosfääri. Talvel aga külmub lämmastik uuesti ning langeb pinnale tagasi. Seega ei saa talve saabudes rääkida ilma halvenemisest, Pluutol kaob ilmastik hoopis. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Pluuto läbimõõt määrati 1980. aastate lõpul, mil Maalt vaadatuna Pluuto ja Charon teineteist kordamööda varjutasid. Läbimõõduks saadi umbes 2200 kilomeetrit, mis on pisut rohkem kui pool Kuu läbimõõtu. Päikesevalgust peegeldab Pluuto sarnaselt Neptuuni kuu Tritoniga ning selle põhjal arvatakse Pluuto ja Triton olevat sõsartaevakehad
millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. 5 Pluuto ja Maa võrdlus Pluuto ja tema atmosfäär Pluuto atmosfääri olemasolus veenduti esimest korda 1989. aastal. Tema atmosfäär koosneb molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on aga väike. Atmosfäär on hõre, sest pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, Pluuto pikas aastast on enamus aja atmosfäär jäätunud. Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest eemaldunud ja planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud. Temperatuuri langus aga ei mõjuta atmosfääri. Üks seletus on, et Pluuto pinda
kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. 4 17
vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. Biokeemilised muundumised lämmastiku tsüklis: N sidumine molekulaarsest vormist orgaaniliseks Nitrifitseerimine ammooniumiooni astmeline oksüdatsioon NH4+ => NO3- Denitrisitseerimine nitraadi ja nitriti tagastamine atmosfääri N2-na Bioloogiline lämmastiku sidumine on keskkonna biokeemiliste protsesside võtmeküsimus ja oluline taimede kasvul mineraalväetisteta. Lämmastiku akumulatsioon veekogudes nitraatidena põhjustab nende eutrofeerumist. 19. Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet
rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteril on 16 kaaslast. Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine meie Päikesesüsteemis. Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht. Saturni atmosfäär koosneb 96,3% ulatuses molekulaarsest vesinikust ja 3,25% heeliumist. Planeet näib hele-kollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi magnetvälja tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool. Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800 km/h. Planeedil on silmapaistev ringide süsteem, mis koosneb üheksast rõngast ja kolmest katkendlikust kaarest. Ringide süsteem koosneb peamiselt jääosakestest ja vähesel määral väiksematest kividest ja tolmust
HCC H H H H H etaan eteen etüün HAPNIK Inimorganismis (70 kg) on umbes 46 kg hapnikku: (ca 65% kaaluliselt) · Sissehingatav hapnik kasutatakse suures osas (95 - 98%) biomolekulide lõhustumiseks, et salvestada nende energiat organismi poolt kasutatavas vormis, põhiliselt ATP · Väike osa (2-5%) molekulaarsest hapnikust kulutatakse hapniku reaktiivsete vormide tekkeks : · Superoksiid anioon: O2 - · Vesinikperoksiid: H2O2 · Hüdroksüülradikaal: OH VESINIK Inimorganismis (70 kg) on umbes 7 kg vesinikku: (ca 10% kaaluliselt) Vesinikside on olulise tähtsusega biopolümeeride (näit. valkude ja nukleiinhapete) kõrgemate struktuuritasemete moodustumiseks ja stabiilsuseks. LÄMMASTIK, FOSFOR Inimorganismis (70 kg) on umbes 2 kg lämmastikku: (ca 3% kaaluliselt)
Valemid, mis kirjeldavad gaaside omadusi, on termodünaamiliste temperatuuride kasutamise näiteks. Konstantsel rõhul muutub gaasi ruumala võrdeliselt tema temperatuuriga arvatuna absoluutsest nullist. Samuti, kui gaasi hoitakse fikseeritud ruumala juures, siis selle surve kasvab võrdeliselt tema termodünaamilise temperatuuriga. 27. Selgitage mõistet termodünaamiline tõenäosus. Reaalsete protsesside kulgemine iseeneslikult ainult ühes suunas tuleneb aine molekulaarsest ehituest. Iga süsteemi olekut (energiat) on võimalik realiseerida erineva arvu mikroolekute järgi. Termodünaamiline tõenäosus W ongi mikroolekute arv, mille kaudu antud süsteemi olek on realiseeritav. 28. Leidke ja analüüsige Boltzmanni valemi abil aine entroopiamuutu. S=klnW Mikroolek eksisteerib vaid hetke, nii et reaalsed mõõtmised toimuvad tegelikult kesendatult üle paljude mikroolekute. Valemist/jutust lähtuvalt kulgevad
ka pidevalt kandelahuse signaali. Detektorid: UV-SFM, ISE, AAS. ISE - ion selective electrode, põhiiooni määramist võib segada interferent. Põhineb iseloomulikel reaktsioonidel. AAS – atomic absorption spectroscopy, optilise kiirguse neelamisel vabade aatomite poolt gaasilises olekus, kasutades Lambert-Beeri seadust. Elemendispetsiifiline ergastatus, mis energia tagasi kiirgumisel registreeritakse. Dispersioon - tsooni laienemine, mis on tingitud molekulaarsest difusioonist ja konvektsioonist (toru keskel liigub voog kiiremini kui servades). Väli-voog fraktsioneerimise aparatuur ja lahutusprotsessi läbiviimine Field-flow fractionation, FFF - sarnane HPLC-le, kasutatakse suurte objektide lahutamiseks nagu kolloidid, savid, setted, bakterid, viirused. Kolonn on lame kanal, 30 cm x 1 cm x 50-500 mm. Osakesed viiakse tsoonina voos kolonni, mis kohe peatatakse. Mingit jõudu rakendatakse kanalile, mis surub proovi vastu kanali põhja õhukeseks kihiks
ja et emotsionaalsed häired on vaid esmased sümptomid ilmselgest olukorrast, kus inimese organism ei suuda enam taluda suhkrusõltuvuse stressi. Raamatus "Ortomolekulaarne psühhiaatria" kirjutab dr Pauling: "Aju- ja närvikude sõltub rohkem keemiliste reaktsioonide kiirusest kui teiste organite ja kudede toimimisest. Ma usun, et vaimuhaigused on enamjaolt põhjustatud ebanormaalsest reaktsioonikiirusest, mida tingib geneetika ja dieet ning samuti ebanormaalsetest vajalike ainete molekulaarsest kontsentratsioonist... Toidu ja arstimite valik maailmas läbib kiiret teaduslikku ja tehnoloogilist muutust, mis ei pruugi alati endaga kaasa tuua parimat." Megavitamiini B3 teraapias ravimaks skisofreeniat märgib doktor Abram Hoffer: "Patsientidel soovitatakse järgida head tasakaalustatud toidusedelit, milles on piiratud sahharoosi ja sahharoosirikkaid toite." Kliinilised uurimused hüperaktiivsete ja psühhootiliste lastega, samuti ka ajukahjustusega
makroparameetriteks. Nendeks on mass, rõhk, ruumala ja temperatuur. Põhimõtteliselt on aga makroparameetreid teisigi (nt. tihedus). Kui on teada gaasi rõhk, ruumala ja temperatuur (p,V,T), on määratud selle gaasikoguse olek. Seetõttu nimetatakse neid olekuparameetriteks. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub selle tagajärjel veel vähemalt üks olekuparameeter. Mikroskoopilise ehk mikrokäsitluse korral lähtutakse aine iseloomustamisel ta molekulaarsest ehitusest. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mis on seotud molekulide ja nende liikumisega, nad iseloomustavad ainet molekulaarsena. Mikroparameetrid eeldavad molekulide olemasolu ning ei ole vahetult mõõdetavad, nad määratakse makroparameetrite kaudu. Tähtsaimad mikroparameetrid on molekulide kontsentratsioon n, keskmine kiirus , molekuli mass Ainehulk üks mool on ainehulk, milles molekulide või aatomite arv võrdub 0,012 kg süsimiku aatomite arvuga
segamiskiirus. Näiteid 17 1. Leia alltoodud reaktsiooni soojuseffekt kui H2O moodustumissoojus ΔHf0 on - 241,8 kJ/mol: 2H2(g) + O2(g) 2H2O(g) lahendus. [–241,8 - 0 - 0]x2 = -483,6 kJ/mol. Siin on tegu entalpiate vahega. Saadud väärtus väljendab vee moodustumissoojust ehk entalpiat kui ta tekib standarttingimusis stabiilseist elementidest, see on molekulaarsest vesinikust ja molekulaarsest hapnikust. Tihti kasutatakse tabeleis ka ühendite entalpiate väärtusi, mis on saadud nende ühendite tekkimisel vabadest aatomitest. Neid entalpiate väärtusi tähistatakse ΔHac0 Kasutame neid väärtusi analüüsimaks ülaltoodud reaktsiooni soojuseffekti põhjusi. Käsiraamatust leiame ΔHac0 väärtused : H2, O2 ja H2O jaoks vastavalt -435,3 , -498,3 , ja -926,3 kJ/mol . Vee molekuli tekkimiseks on vaja lagundada aatomeiks 2 vesiniku molekuli ja üks
Ja jällegi on kõige tundlikumad närvirakud. Sellega ongi seletatav, miks merevett joonud merehädalised alguses hullusid, hiljem aga surid. Viimane lause aitab lahti mõtestada ka uriini joomisega kaasnevad riskid. Nii et ka sellises lihtsas toimingus nagu vedelike joomine, ei tasu äärmuslikke soovitusi katsetada. VEE ÜLESANDED MEIE ORGANISMIS Vee ülesandeid inimorganismis on kõige lihtsam tutvustada lähtuvalt erinevatest tasanditest. Alustame molekulaarsest tasandist. Vee molekulide polaarsus (positiivsete ja negatiivsete laengute olemasolu) ning võime moodustada vesiniksidemeid muudavad vee universaalseks lahustiks. Vees lahustub rohkem keemilisi ühendeid kui üheski teises lahustis. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine
Keemia eriharud: Analüütiline keemia – Objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – Bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – Ainete uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – Tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. Keemiast välja kasvanud teadused: Molekulaarbioloogia – Elusorganismide funktsioneerimise uurimine, lähtudes nende molekulaarsest koostisest. Materjaliteadus – Materjalide uurimine, lähtudes nende keemilisest struktuurist ja koostisest. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited)? Mikroskoopiline tase: Aatomite vaheliste sidemete muutumine jms. Nt (2Mg(t) + O2(g) -> 2MgO(t) Makroskoopiline tase: Toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Keemik reeglina mõtleb mikroskoopilisel tasemel, ehk kuidas sidemed tekivad, katkevad jne.
Taimejuur elab sümbioosis seenega. Seenejuur varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega samal ajal kui seen imeb taimelt fotosünteesi produkte. · Endomükoriisa seenejuured tungivad rakkude vahele ja rakkude sisse · Ektomükoriisa seenejuured ei tungi rakkude sisse ega vahele vaid moodustavad tupe. Avalduvad peamiselt puudel · Erikoidne mükoriisa kanarbikulised · Orhidoidne mükoriisa Ca 50% molekulaarsest lämmastikust tekib ookeanides. Seda toodavad bakterid. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus ehk röövlus, episitism, predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi, samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt.
Massi(m) tavaliselt ei kasutata, sest gaasi olek ei sõltu sellest, kas gaasi on 1kg või 100 kg. Ühe olekuparameetri muutumisel muutub ka teine ja tänu sellele muutub ka olek. Kui suurendatakse rõhku(ehk surutakse gaas kokku), muutub gaasi ruumala ning muutub temp. Makroparameetreid on lõpmatult, näiteks tihedus ja jõud, mis rakendatakse gaasi poolt seintele. Mikroskoopiline ehk mikrokäsitlus on viis iseloomustada ainet molekulaarsena ehk lähtutakse molekulaarsest ehitusest. Füüsikalisi suurusi, mida kasutatakse mikrokäsitluses nimetatakse mikroparameetriteks. Tänapäeval kasutatavad mikroparameetrid on molekuli mass(mo) ja kiirus (v kriips peal)- kuna molekule on ühes ruumalaühikus palju, kasutatakse keskmist kiirust, mis saadakse, kui jagatakse kõikide molekulide kiirus molekulide arvuga. Kolmandaks on kontsentratsioon(n), mis näitab mitu molekuli on ühes ruumalaühikus.
Näiteks puuvillakiud on seda peenem, mida pikem ta on; villakiud on seda peenem, mida säbaram ta on. Sobiva suurusega kiudude valik sõltuvalt otstarbest on väga oluline. Valides rõivaste valmistamiseks liiga jämedad kiud, saame kange ja ebamugava kanga ja valides liiga peened kiud sisustus- ja tehniliste tekstiilide jaoks, saame vähe vastupidavad ja vähese tugevusega tooted. Tugevus Kiu tugevus on kiu omadus vastu pidada staatilisele jõule. Kiu tugevus sõltub eelkõige kiu molekulaarsest struktuurist (molekulide orientatsioonist, kristalliseerumise astmest, polümerisatsiooni astmest). Kiu tugevusest sõltub tekstiilmaterjali vastupidavus, rebimistugevus, pilling. Et määrata kiudude sobivust ettenähtud otstarbel kasutamiseks, tuleb hinnata kiumaterjali erisuguseid tugevusomadusi. Tekstiilmaterjali kasutamisel seda venitatakse, väänatakse, painutatakse, hõõrutakse, rebitakse, kortsutatakse jm
Seetõttu N- siduvad organismid kas elavadki anaeroobsetes tingimustes või suudavad enda sisemuses luua anaeroobse keskkonna. Näiteks on tsüanobakterites selleks spetsialiseeritud rakud – heterotsüstid, mille paksudel seinadel pole fotosünteesi mehhanismi, mistõttu nad ei tooda hapnikku. Tsüanobakterid saavad N-siduda ka aneroobsetes tingimustes näiteks üleujutatud põldudel. Bioloogilise lämmastiku sidumise käigus saadakse molekulaarsest lämmastikust ammoniaak (NH3). Seda reaktsiooni katalüseerib nitrogenaasi ensüümi kompleks, mille O2 inaktiveerib pöördumatult. Ensümaatiline N2 redutseerimine on palju energiat nõudev protsess. VALGUD Proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Sünteesitakse ribosoomides. Aminohapete vahele moodustub vesinikside (sünteesil).
· Trimix levinuim hingamissegu hapnik, heelium ja lämmastik komponentide vahekorrad sõltuvad sukeldumissügavusest ja sukeldumisreziimist. · Segude kasutamine peab minimiseerima hingamissegude erinevate komponentide narkootilist-anesteetlist toimet. Lahuste teooria · Lahjendatud lahustes lahusti lahustunud osakeste omavaheline mõju väike need sõltuvad lahuse molekulaarsest kontsentratsioonist s.o. lahustunud aine molekulide arvust ruumalaühikus. · Kuna kõigi ainete gramm-molekulid sisaldavad võrdset arvu molekule (6*1023), siis on molaarne kontsentratsioon mitte ainult kaaluline vaid ka molekulaarne. 56. Difusioon ja osmoos. Lahustunud aine osakeste omadus ühtlaselt jaotuda kogu anuma ruumalas meenutab gaaside omadust levida kogu anuma ruumalas selle põhjuseks on osakeste kaootiline
Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku, jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. (11) 25 1987. aastal tehti kindlaks, et Pluuto ei ole Päiksesüsteemi lõpus üksi, nimelt on tal kaaslane Charon (vt Joonis 16)
See vee omadus on kriitiline elu eksisteerimise seisukohast Maal. Kui vesi oleks oma omadustelt sarnane enamikule ainetele ja omaks tahkes faasis suuremat tihedust kui vedelas, siis vajuks veekogu pinnale tekkiv jää põhja. Seal, isoleeritult ülemiste kihtide poolt, hakkaks jää aegade jooksul akumuleeruma põhjustades ka suurte veekogude täielikku läbikülmumist. Ka teised vee eripärad (tabel 3.2) on seletatavad lähtudes vee molekulaarsest struktuurist. Erinevalt enamikust orgaanilistest vedelikest on vesi kõrge viskoossusega. Vee kõrge viskoossus tuleneb vees esinevatest eelpool mainitud vahelduvatest vesiniksidemete vahendatud korrapärastest struktuuridest. Nii imelikult kui see ka ühe vedeliku kohta ei kõla, tuleb öelda, et vesi on struktuuriga vedelik. Kohesiivsus (molekulaarjõudude poolt põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel) on vastutav ka vee suure pindpinevuse eest. Lisaks on veemolekuli
gaaside hulgas: · CO-vingugaas 23 · NOx lämmastikoksiid · Süsivesinikud · Tahked osakesed CO domineeriv saasteaine autode heitgaasides. Eriti kõrged kontsentratsioonid auto paigal töötades ja aeglaselt sõites. Bensiinimootoriga autodest 10x enam kui diiselmootoritest. 1 liitri bensiini põletamine toodab 200-250g CO-d. NOx põlemissaadus, mis tekib molekulaarsest õhulämmastikust. Suurtes kogustes emiteeritakse mootori kiirendamisel ja kiirelt sõites. 1 liiter bensiini toodab 20-25g NOx i. Diiselmootorid emiteerivad ca sama koguse, suured veoautod ja bussid tunduvalt enam. Süsivesinikud tekivad kütuse ebatäieliku põlemise tulemusena. Bensiinimootorites tekivad süsivesinikud kergemini lenduvad, kui diiselmootoritest pärinevad. Tahked osakesed peamiselt väikesed pliiosakesed bensiinimootoritest ja söe- ja
dQ = T dS, siis suurendab süsteemile mingi soojushulga andmine alati süsteemi kuuluvate osakeste liikumise või paigutuse kaootilisust (entroopiat). 173. Mis on negentroopia? Negentroopia on negatiivne entroopia 174. Kuidas hinnata energia kvaliteeti? Mida suurem entroopia, seda madalam kvaliteet 175. Mis on süsteemi termodünaamiline tõenäosus? Reaalsete protsesside kulgemine iseeneslikult vaid ühes suunas tuleneb aine molekulaarsest ehitusest · Iga süsteemi olekut (energiat) on võimalik realiseerida erineva arvu mikroolekute kaudu · Termodünaamiline tõenäosus W ongi mikroolekute arv, mille kaudu antud süsteemi olek on realiseeritav Olgu 4 osakest a,b,c,d esialgu anuma A-pooles. B-pool on tühi. Pärast vaheseina avamist jätkub molekulide soojusliikumine ja võib esineda 16 olukorda. Ainult 1 neist on selline, kus kõik molekulid on jälle anuma A-osas. 176
gaaside hulgas: · CO-vingugaas 23 · NOx lämmastikoksiid · Süsivesinikud · Tahked osakesed CO domineeriv saasteaine autode heitgaasides. Eriti kõrged kontsentratsioonid auto paigal töötades ja aeglaselt sõites. Bensiinimootoriga autodest 10x enam kui diiselmootoritest. 1 liitri bensiini põletamine toodab 200-250g CO-d. NOx põlemissaadus, mis tekib molekulaarsest õhulämmastikust. Suurtes kogustes emiteeritakse mootori kiirendamisel ja kiirelt sõites. 1 liiter bensiini toodab 20-25g NOx i. Diiselmootorid emiteerivad ca sama koguse, suured veoautod ja bussid tunduvalt enam. Süsivesinikud tekivad kütuse ebatäieliku põlemise tulemusena. Bensiinimootorites tekivad süsivesinikud kergemini lenduvad, kui diiselmootoritest pärinevad. Tahked osakesed peamiselt väikesed pliiosakesed bensiinimootoritest ja söe- ja
Fe valgu katalüütilist aktiivsust pärsitakse siis, kui keskkonnas on hapnikku. Elektronide doonorid NAD(P)H ja ferredoksiin (Fd) Fe valgule. 2. Mo Fe-valk, mis koosneb 2 alfa ja 2 beeta subühikust. Sisaldab 2 Mo aatomit (Mo-Fe-S tsentris) ja 30 Fe-S tsentrit. Elektronid liiguvad esmalt Fe valgule, siis õhulämmastikule (Mo Fe-valgu vahendusel) ja tekib ammoniaak. Ühe N molekuli redutseerimiseks kulub 16 ATP-d. Lämmastiku valents muutub +3 (molekulaarsest lämmastikust) -3 (ammoniaagi teke) ja selleks kulub redutseerumisel 6 elektroni. Redutseerumine toimub astmeliselt, igal astmel seotakse 2 elektroni. N = N NH=NHH2N-NH2 2NH3 39. Kuidas tagatakse anaeroobne keskkond nitrogenaasse kompleksi funktsioneerimisel, miks see on vajalik? Mügarat ümbritseb parenhüümsete rakkude kiht, mis on hapnikule raskesti läbitav. Rakkudes on vaja hapnikku, et saaks toimuda energia tootmine (ATP süntees mitokondriaalses ETA-s).
suureneb rakkude veekaotuse tagajärjel. Ja jällegi on kõige tundlikumad närvirakud. Sellega ongi seletatav, miks merevett joonud merehädalised alguses hullusid, hiljem aga surid. Viimane lause aitab lahti mõtestada ka uriini joomisega kaasnevad riskid. Nii et ka sellises lihtsas toimingus nagu vedelike joomine, ei tasu äärmuslikke soovitusi katsetada. VEE ÜLESANDED MEIE ORGANISMIS Vee ülesandeid inimorganismis on kõige lihtsam tutvustada lähtuvalt erinevatest tasanditest. Alustame molekulaarsest tasandist. Vee molekulide polaarsus (positiivsete ja negatiivsete laengute olemasolu) ning võime moodustada vesiniksidemeid muudavad vee universaalseks lahustiks. Vees lahustub rohkem keemilisi ühendeid kui üheski teises lahustis. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine
annaabi.ee 
