Pluuto (0)

PLUUTO
AVASTAMINE
18.veebruaril ,1930 .aastal
Avastaja oli USA amatöörastronoom Clayde Tombaught.
Arvestused , mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel
osutusid hiljem valeks , ennustasid planeedi olemasolu
teiselpool Neptuuni.
Mitte tedlik tollest veast , teostas C. Tombaught Arizonas
Lowelli observatooriumis väga hoolika taevavaatluse ja
leidis pluuto .
Nimi ''Pluuto''
Pluuto sai oma nime Rooma Mütoloogia allmaailma
jumala Pluuto (Kreeka: Hades) järgi.
Planeedile omistati see nimi (pärast paljusid teisi
soovitusi) võib-olla sellepärast, et ta on nii kaugel
Päikesest, et ta on pidevas pimeduses ja võib-olla
sellepärast, et "PL" on initsiaalid Percival Lowell-st.
PLUUTO OMADUSED
Kaugeim planeet päikesest.
Pluuto on väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io,
Europa,Titan ,Triton, Callisten, Canymedes).
Diameeter on 2274 km.
Orbiit on 5913520000 km. päikesest
Pinnatemperatuur on Pluutol -235*C ja -210*C vahel.
Päikesevalgus ei ulatu temani ning sellepärast on seal pime.
Koosneb kivi ja jää segust.
Kuid Pluuto keemiline koostis on teadmata.
Pluuto on kõige kaugemal ja kõige väiksem planeet.
KAASLANE
CHARON
Charon avastati 1978.aastal, 22.juunil
Avastaja oli mereväeobservatooriumi astronoom James
Christy.
Pluuto ja Charoni omavaheline kaugus on 19600 km ja see leiti
interferomeetriliselt.
Kaaslase avastamine andis võimaluse määrata Pluuto ja Charoni
kogumassi.See oli üle neljasaja korra väiksem Maa massist.
Charoni orbiidi tasand on 122° nurga all Pluuto orbiidi tasandiga.
PLUUTO JA CHARON
ORBIIT
Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest
Keskmine kaugus päikesest on 5.9 miljardit km (39.5 a.ü.)
Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub
Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiidiga(kaugus Päikesest on
süüs 29,7 a.ü.)
Afeelis (Kõige kaugemas asendis Päikesest) olles on aga
49,3 a.ü.
Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 24809 aastaga, ümber oma
telje teeb tatäispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga.
Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi.
Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel karta ei ole, sest nende
orbiidid on erinevatel tasanditel.
ATMOSFÄÄR
Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt
1989 aastal.
Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust,
teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike.
Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari.
Peale atmosfääri avastamist on Pluuto Päikesest üha enam eemaldunud
ning planeedi keskmine temperatuur seetõttu langenud.
Mingil põhjusel ei mõjuta temperatuuri langus aga atmosfääri.
Üks seletusi on, et Pluuto pinda kattev jää võib olla tumenenud ja
püüab seetõttu endisest rohkem päikesevalgust.
Asjasse võib selgust tuua NASA kosmoseaparaat New Horizons (Uued
horisondid), mis saadeti teele 16. jaanuaril 2006 ning mille suurim
lähenemine Pluutole toimub 14. juulil 2016. Uurijad loodavad, et
selleks ajaks ei ole Pluuto atmosfäär veel täielikult külmunud.
NEW
HORIZONS
UURIMINE
Pluutot pole külastanud ükski automaatjaam.
Isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab
eristada ta pinnal vaid üksikuid suuremaid
vorme.
19.jaanuaril 2006.aastal asus Pluuto poole
teele NASA kosmosesond New Horizons , mis
peaks sinna jõudma 2015. aasta lõpus.