Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus
iseloom automaatne Kokkutõmbe Jah Ei Ei alluvus inimese tahtele III. Ehitusüksused: Rakk (neuron) kude (sidekude) elund (süda) elundkond (seedeelundkond) IV. Katteelundkond (nahk, higinääre, rasunääre) Seedeelundkond (kõhunääre, magu, jämesool, peensool, suu, maks, pärasool, neel, söögitoru, 12-sõrmiksool) Hingamiselundkond (hingetoru, kopsud, kopsutoru) Erituselundkond (neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti) Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid, kopsukapillaar, süda, arterid, veenid, aort) Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha, munajuha, seemnepõieke, emakas) Sisenõrenäärmed (kilpnääre, käbikeha, ajuripats, kõrvalkilpnääre,
Rangluualune veen VENA SUBCLAVA 21. Alumisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel 22. Värativeen VENA PORTA Tähtsus Anastomooside tõttu tagatakse kollateraalne vereringe, kui vere äravool antud piirkonnas või elundi peamise veeni kaudu on raskendatud Moodustamine Ülemise ja alumise kinnitiveeni ning põrnaveeni ühinemisel Kogumispiirkond Venoosne veri kõhuõõne paaritutest elunditest (magu, peensool, põrn, kõhunääre,sapipõis) 23. Lümfisüsteem Funktsioon Eriliste rakkude produtseerimine lümfotsüüte mis võtavad osa organismi immuun- e. kaitsereaktsioonidest, muutudes seejuures kaitserakkudeks immunotsüütideks. 24. Lümfisüsteem on venoosse vereringe paralleelne äravoolusüsteem. Lümfisoonte ehitus on saranne veenidega sest kulgeb ainult ühes (tsentraalses) suunas ja vallandub tagasi vereringesse, ülemise õõnesveeni süsteemi. 25
ei lange kokku, õhk saab vabalt liikuda; sisepinnal limaskest, ripsepiteel; puud. lihaskest regul.: piklikaju hingamiskeskus -- inspiratoorsed ja ekspiratoorsed neuronid -> motoneuronid seljaajus -> hingamislihased aktiivs.: piklikaju, ajusild, suurajukoor, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 8. Seedeelundkond koosn.: suuõõs -- keel, hambad; süljenäärmed; neel; söögitoru; magu; peensool -- kaksteistsõrmik, tühi-, niudesool; jämesool -- umb-, käär- (ülenev, risti-, alanev-, sigmakäärsool), pärasool; maks; sapipõis; kõhunääre tööt.: suu -- peenest., segat. süljega, süsivesikute, lipiidide lõhust. -> neel (hing. peat. reflektoorselt) -> söögitoru -> magu -- süsivesikute lõhust. süljeensüümide toimel, maohappe ensüümid - valkude, lipiidide lõhust. -> kaksteistsõrmik -- sapp,
· Marrasknaha pealmine ehk sarvkiht koosneb surnud rakkudest, see kaitseb liigse veekao ja mikroobide eest, selle rakud kooruvad pidevalt nahalt maha · Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis jagunevad pidevalt, uued rakud liiguvad üles asendama eraldunud surnud rakke, seal nad lamenevad ja surevad, selles nahaosas toodetakse melaniini ja moodustavad karvad, juuksed, küüned · Pärisnaha moodustavad elusad rakud, selles on rohkesti veresooni, seal asuvad ka närvilõpmed, lümfisooned, higi- ja rasunäärmed, karvade juured. Rasunäärmed eritavad nahale rasu, mis muudab naha pehmeks ja elastseks, higinäärmed eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride · Nahaaluskude on rasvkoerikas ja kaitseb siseelundeid, kaitseb ka külma ja põrutuste eest,
koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. · Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned
koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse- toovad toitaineid veresooned
Perekond inimene Look tark inimene Inimene on sarnane loomadega, aga eriti just simpansitega. Nad samuti valmistavad ja kasutavad mitmesuguseid tööriistu. Nad on võimelised õppima viipekeelt. Inimorgani anatoomiline ehitus ja füsioloogiline talitlus ning sigimisviis on sarnased kõigi teiste imetajatega. Inimese geenida ja valkude struktuur erineb simpansite ja gorilla omast vähem kui 2%. Erinevused: 1. suur aju 2. kahel jalal liikumine 3. aeglane areng; mittesessoone sigimine 4. kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist. 5. keerukas kultuuriline käitumine 6. sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetel 7. oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest. 8. elab tavaliselt lagedal maal, metsast väljas; kogukondadena laagrites või asulates 2.2 Ülevaade inimorganismi ehitusest
Kaitseb ka mikroobide eest. Rasunäärmed kaitsevad naha kuivamise eest. 2.Hingamisfunktsioon-nahk hingab lapseeas rohkem kui täiskasvanu 3.Eritusfunktsioon- viiakse naha kaudu välja mingi osa jääkaineid(higistamine-l soolad, vesi) 4.Ainevahetuslik funktsioon energiavarud rasvkoes, d vitamiini toodab nahk. 5.Termoregulatsioon- Liigne soojus eraldatakse naha kaudu, kui külm, siis veresson aheneb. Naha tekised: Elundid, mis tekivad nahast: Küüned karvad näärmed Higinäärmed: 1.Apokriinsed higinäärmed- Paiknevad nahas regionaalselt, eritis terava lõhnaga, asuvad kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. 2.merokriinsed higinäärmed- levinud ülekogukeha, väikesed näärmed, jalataldadel ja peopesadel , Kehatemperatuuri reguleerimine. Ainevahetus ja mürainete eritamine. Higinäärmeid kõige tihedaalt peopesas ja jalataldades. Higi on happelise reagtsiooniga vedelik.
väikekõverik. Maovagu ühendab söögitorusuuet libedikuga ning kulgeb spiraalselt läbi võrkmiku. Maovagu jaguneb võrkmiku-, kiideka- ja libedikuvaoks. Magude maht sõltub looma vanusest ja suurusest. Keskmise täiskasvanu veise maomaht on 120- 160 liitrit. Mäletsejate mitmekambriline liitmagu täidab ligi ¾ kõhuõõnest. 21. Peen- ja jämesool. Peensool – on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus,. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, Niudesool: peensoole lühike lõpposa, Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult, pikkuselt ja kujult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab
Bioloogia Inimese üldiseloomustus ja homöostaas 1. Inimene kuulub: loomariiki (päristuumsus, hulkraksus, liikumisvõime ning heterotroofne toitumine) keelikloomade hõimkonda (seljakeelik mõnel eluetapil) imetajate klassi (kõrgeltarenenud närvisüsteem, poegimine ja imetamine, täiuslik termoregulatsioon) esikloomaliste ehk primaatide seltsi (hästiliikuvad sõrmed, lamedad küüned, nägemismeele tähtsus suur, haistmismeele taandareng, koonu lühenemeine, lihtne hammaste struktuur, keeruka aju progresseeruv areng) inimlaadsete ülemsugukonda inimlaste sugukonda inimeste perekonda liik: inimene 2. Inimahvid: orangutangid, gorillad, simpansid, bonobod 3
peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: -toidu peenestamine -segamine -algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Jäävhambaid on 32. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu on lihaseliste seintega kott, mille sisepind on kurrulise limaskestaga: -toidu segamine; toidu soojendamine; maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke; maohape hävitab mikroobe. Peensool on kurrulise ja hatulise sisepinnaga ja seal imenduvad toitained verre. 12sõrmiksoola liigub toit maost, valkude rasvade, suhkrute lagundamine ja toitainete imendumine. Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre sisaldab ensüümi lipaas, seal toimub suhkrute ja valkude seedimine. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. Suuõõs->neel->söögitoru->magu->peensool->jämesool- >pärak Erituselundkond
Pärilike haiguste ravi 2. Päriliku eelsoodumusega haigused 3. Mittepärilikud haigused Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene Inimese iseloomulikud tunnused suur ajumaht (u.1400cm3)(sama suurtel ahvidel 3* väiksem) hästi arenenud suuraju poolkera pool (keerulisem,suurem pind) püstine kehahoid, liikumine 2 jalal. mittesesoonne sigimine (puudub innaaeg) aeglane individuaalne areng võrreldes inimahvidega. Inimese aju areneb peamiselt sünnijärgsel ajal, tagab suurema õppimisvõime ja pikema eluea.(u. 2* pikem eluiga) Aeglane individuaalne areng NEOTEENIA. inimkond on OMNIVOORID e. kõige sööjad inimesele on iseloomulik kultuuriline käitumine. Omab kõnevõimet=artikuleeritud.Võimeline kirjutama. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonna suhetele.(loom paarisuhe)
Täites lihastevahelised vaod ja lohud, annab ta kehale tema iseloomuliku ilu (Peep Pree). 9 Naha tekised ehk DERIVAADID Küüned UNGUES * koosnevad keratiini sisaldavatest sarvestunud kettudest * küünekeha, küünejuur, kasvamispiirkond nende vahel * sarvkiht ja kasvukiht, mille rakud paljunevad - kasv 4 mm kuus Karvad PILI * niitjad jäigad sarvmoodustised, katavad suurt osa kehast * puuduvad peopesal, jalatallal, huulepunal, sugutilukul, eesnaha sisepinnal, rinnanibudel, väikestel häbememokkadel 1.PIKAD KARVAD: juuksed, habemed, vurrud, kaenlaaugu, suguelundite, Inimesel on 3 häbemekingu karvad karvkatet: 2.LÜHIKESED HARJASKARVAD: kulmud, ripsmed, ninasõõrmete, välise 1.LOOTEKARVAD kuulmekäigu karvad 2
LIHASTIK Lihastik on tugev ja massiivne, moodustab Paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha siseelundite kaitseks polstri või paikneb kimpudena keha sisemuses SELGROOGSED LOOMAD KÄSNAD EHITUS TOITUMINE SIGIMINE · väliselt ei sarnane loomaga keha · käsna pinnal on avad ehk poorid · sigivad pungudes meenutab karikat või silindrit, · nende kaudu liigub vesi kanalitesse · välispinnale tekkinud pungad jäävad ülemises otsas on ava heiteava kaudu tagasi välja tavaliselt emasloomaga ühendusse · keha toestavad sees tugirakud 1) · kaelusviburid panevad vee liikuma kolooniad
filtreerub · Enne neerudest väljumist osa veest imendub tagasi · Koos veega erituvad ka soolad, valgud jm veres olev · Mitmed keskkonnamürgid ja alkohol on rasvlahustuvad, mistõttu need neerudes ei eritu, vaid liiguvad verega edasi · Nii moodustub esmane uriin, mis kusejuha kaudu liigub kusepõide ja sealt välja 2. Nahk. · Eritab vett, sooli, rasu. 3. Kopsud. · Eritab veeauru, süsihappegaasi 4. Soolestik. Närvisüsteem. Organismi talitlust reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid Närvisüsteem Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem 11 Koosneb närvirakkudest.
· Nahk osaleb ka termoregulatsioonis ja eritamise Kõõlused, luud, lihased, · Tagab liikumisvõime Tugielundkond liigesed · Tagab kindla asendi säilitamise Suuava, söögitoru, magu, · Toidu lagundamine Seedeelundkond maks, peensool, kõhunääre, · Toitainete kättesaamine ja imendamine verre jämesool, pärak, pärasool · Seedimata toiduosakeste eemaldamine Hingetoru, ninaava, kurk, kõri, Hingamiselukond · Tagab gaasivahetuse organismis kopsutorud, kopsud · Osaleb hingamisgaaside transpordis
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda. Väike vereringe: parem vatsake kopsud vasak vatsake. Hingamiselundkond rikasdab verd ja kehe hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad koopsud ja õhukotid. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eemaldamine. Erituselundkonda kuuluvad
NAHK Keha membraanide klassifikatsioon: · Epiteliaalsed membraanid pinnakihiks mingi epiteelkoe tüüp nahk limaskestad serooskestad · Sidekoelised membraanid nii pinnakihiks kui aluskihtideks eri tüüpi sidekoe rakud sünoviaalkiled Nahk katab kogu keha välispinda ja on inimkeha suurim elund. Naha juurde kuuluvad naha derivaadid nahas paiknevad ja sellest pärinevad struktuurid: karvad, küüned, rasunäärmed, higinäärmed. Naha funktsioonid: · mehaaniline kaitse nahk kaitseb kogu keha ülejäänud elundeid väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · kehatemperatuuri regulatsioon veresoonte ahendamise laiendamise ja higi eritamise abil · keha veesisalduse kontroll nii sees oleva vee aurumise kui ka väljas oleva vee sissetungi takistamine · kaitse ultraviolettkiirguse vastu melaniini abil
nimetus: rasvikupaun (bursa omentalis). Kõige sügavam koht peritoneaalõõnes on naisel pärasoole ja emaka vahel – pärasoole-emaka õõnestis e. Douglas`e õõs (proovide võtmine!). Mehel piiravad sügavaimat kohta pärasool ja kusepõis. Elundite asend peritoneumi suhtes: a) Intraperitoneaalne: peritoneum ümbritseb elundit (praktiliselt) igast küljest, moodustades tavaliselt ka kinnisti. N.: magu, peensool. b)Mesoperitoneaalne: peritoneum ümbritseb elundit suuremas osas, kuid mingi (suur) osa elundist ei ole peritoneumiga kaetud ja seega seina (vm.) küljes kinni. N.: maks, ülenev käärsool. c) Ekstraperitoneaalne: elund asub väljapool peritoneaalõõnt (peritoneum võib katta ühte külge); suur osa ekstraperitoneaalseid kõhuõõne elundeid on peritoneumiõõne taga – neid nimetatakse retroperitoneaalseteks. N.: pankreas – retro-; pärasoole lõpp – ekstraperitoneaalne.
Terve inimene ei tunne oma mao, oma südame jne. olemasolugi. Sisikonnast saabuvad erutused kaasnevad tavaliselt ebamääraste lokaliseerimata aistingutega. Patoloogilistes tingimustes omandavad sisikonna meelerakud kõrgendatud tundlikkuse. Siis on tuntav ka valu. KATTEELUND NAHK cutis Nahk on inimese keha väliskate. Tal on keeruline mikroskoopiline ehitus, retseptoorsed, kaitse-, eritus- ja termoregulatsioonifunktsioonid. Naha tekisteks on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre. Täiskasvanu naha üldpindala on ~1,6 m 2. Naha paksus on keha eri piirkondades erinev ja kõigub 0,5 - 4 mm piires tingituna ehituslikest iseärasustest. Kaitsva kattena on nahk üsna tihe: ta ei lase läbi gaase, lahuseid ja mikroorganisme. Nahk on küllaltki elastne - ta annab järele venitusele ja omandab seejärel esialgse seisundi. Mõningates kohtades läheb nahk pikkamisi, ilma Koostanud M
1. Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koosneb keskm. 1/3 orgaan
imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal · aeglane areng, ka arengu aeglustumine ja pidurdumine · mittesessoonne sigimine · kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist · keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne · sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas · oskus valmistada tööriistu (seda oskavad ka inimahvid), luua ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest
Eristatakse kaela, keha ja põhja Seondumine seedekanaliga- sapipõiejuha 80. kõhunääre e pankreas- piklik sagarikujuliseehitusesega elund Asend- ristipidi tagumisel kõhuseinal, mao taga Ehituslikud elemendid- kõhunäärmejuha(läbib kogu ulatuses elundit), mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusse Koosneb väikestest sagarikest Seondumine seedekanaliga- kõhunäärmejuha 81. peensool Osad: Kaksteistsõrmik Tühiniudesool Niudesool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- limaskest mood. imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald
Eristatakse kaela, keha ja põhja Seondumine seedekanaliga- sapipõiejuha 80. kõhunääre e pankreas- piklik sagarikujuliseehitusesega elund Asend- ristipidi tagumisel kõhuseinal, mao taga Ehituslikud elemendid- kõhunäärmejuha(läbib kogu ulatuses elundit), mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusse Koosneb väikestest sagarikest Seondumine seedekanaliga- kõhunäärmejuha 81. peensool Osad: Kaksteistsõrmik Tühiniudesool Niudesool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- limaskest mood. imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald
Aklimatsioon on põhimõtteliselt pööratav protsess. 3.4. Homöostaas - organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. 4. Sigimise tüübid I Suguta sigimine järglane saab alguse ühe vanema kehaosast. Spetsiaalseid sugurakke ei teki. ainuraksetel, primitiivsetel hulgiraksetel. Suguta sigimine avaldub põhiliselt 3 viisil: Pooldumine ripsloomadel, viburloomadel. 2. Pungumine ainuõõssetel. koloonia N. kurdhüdra. Sisepungumisel (N. mageveekäsnadel ja sammalloomadel) 3. Hulgijagunemine (skisogoonia) väga levinud eosloomadel. 4. Arhiotoomia/paratoomia Arhitoomia korral ussi keha jaguneb mitmeks osaks või üksikuteks
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti
ripsloomadest. 1 RIIK LOOMARIIK Alamriik: KÕRVALHULKRAKSED HÕIMKOND KÄSNAD Puuduvad spetsiaalsed koed ja organid. Kaks rahukihti: väline dermaalkiht ja siemine gastraalkiht. Sültjas vahekiht – vahehüüvend ehk mesoglöa. Vee ajavad liikuma kalusviburrakud. Okistest toes. Nn. irrigatsioonisüsteem. Sugutu kui ka suguline sigimine KLASS KLAASKÄSNAD ränidioksiidist okised, hapra ehitusega, sageli klaasisarnased, süvamere loomad n. veenusekorv KLASS LUBIKÄSNAD kaltsiumkarbonaadist okised, sageli vaasikujulsed, suhteliselt väikesed ja värvitud n viikkäsn KLASS: PÄRISKÄSNAD 90% käsnadest, mitmesuguse välimusega, sageli värvilised n pesukäsn, järvekäsn, jõekäsn Alamriik: PÄRISHULKRAKSED Kahekihilised, enamikus radiaalsümmetrilised. Kehasein 2 kihiline: välimine ektoderm, sisemine entoderm
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides. Paljunevad enamasti sugulise
Pöida tõstvad lihased: pikk suurvarba-sirutaja, pikk varvastesirutaja, eesmine sääreluulihas Pöida langetavad lihased: tagumine säärelihas, pikk surrvarba-painutaja, pikk varvastepainutaja, sääremarja-kolmpealihas, lühike ja pikk pindluulihas 19 V KONTROLLTÖÖ (SISEELUNDID) 71) Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool, iliotsekaalklapp, pimesool, jämesool, pärasool, pärak 72) Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus 1)Sisemine limaskest + submukooskiht – sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Submukooskiht(limaskesta aluskiht) koosneb sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. 2)Keskmine lihaskest – koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades esineb ka tahtele alluvaid vöötlihaseid
Genoomi töödeldes saadakse eri pikkusega DNA-fragmendid, mis on erinevatel inimestel erinevad. Tulemuseks saadakse pilt, mis sarnaneb ribakoordiga ja aitab indiviide eristada. 13. Millised on need anatoomilised (füsioloogilised) eripärad, mis eristavad inimest teistest loomadest (võrdlus teiste primaatidega)? - Püstine liikumisviis (kahel jalal) - Muutused selgroo ehituses - Suur aju, hästi arenenud ajukoor - Osavad käed - Artikuleeritud kõne - Aastaegadest sõltumatu sigimine - Pikk raseduse kestvus - Aeglane individuaalne areng - Pikk eluiga 14. Millised eripärad peale anatoomiliste erinevuste eristavad inimest teistest loomadest (loetlege neli erinevust)? - Teadvuslik ajutalitlus - Sotsiaalne mälu - Tehnoloogiline ja vaimne kultuur - Mõisteline infovahetus 15. Kuidas paigutub inimene eluslooduse süstemaatikasse (milliste loomadega on koos või süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
