vaimulike tegevusest. 15. Sinod-nendega teostati vaimulikku järelvalvet 16. Toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat 17. Missa- armulauaga jumalateenistus 18. Liturgia- kindla korra järgi peetav jumalateenistus 19. 4 kloostrit: tsistertslaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud ja augustiinlaste ordu. 20. Pirita klooster-hakati ehitama 1407 a. Augustiinlaste ordu klooster. Selle emakloostriks oli Vadstena klooster Rootsis. 21. Reformatsioon Saksamaal (1517-1555), Martin Luther Põhjused:katoliku kirik oli ajast maha jäänud, vaimulikud ei olnud enam eeskujuks. Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse. 22. Vt. 34! 23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Pildirüüste eestvedaja. 24. Pildirüüsted-märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, pühavaimu ja
teoorjus teorent -feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema, adratalupoeg talupoeg, kes pidi maaisandale või tema läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik piiskopkonna peakirik, toomkapiteel kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt
-1227- Vabadus võitluse lõpp, tulemuseks oli Eestlaste langemine võõrvõimu alla. -1236- Saule lahing, kus purustasid leedulased Mõõgavendade ordu -1238(1237)- Stensby leping, mille alusel jaoatati Eesti ala vallutajate vahel. -1242- Jäälahing Peipsi järvel, mille tulamusena jääb piir lääne ja ida; ordu ja venelaste vahel sajanditeks püsima -23 aprill 1343- Jüriöö ülestõus -1345- Jüriöö ülestõusu lõpp -1346- Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule -1523- Reformatsioon jõuab Eestisse, Luhteri õpilaste kaudu. -1535- ilmus esimene eesti keelne luterlik katekismus Mõisted -Maahärra e. Maaisand- peale Vabasussõde jagati Eesti ala võitjate vahel ära. Võitjad jagasid oma alad veel osadeks ja nende osade etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. - Ordumeister- ordu eesotsas olev inimene kes oli peaaegu sõltumatu võimuga.(ordu juht) - komtuurkond- orduala väiksem haldusüksus, mida juhtis komtuur
lõpul halvenes Saksa olukord Taani, Rootsi ja Norra ühinesid Kalmari uniooniks. Peale seda võttis Leedu vastu ristiusu ja liitus Poolaga Krevo uniooniks. Dietrich Damerow Tartu piiskop, kes otsis välistoetust. Liit Saksa kuningaga, et murda Saksa ordu võim. Wolter von Plettenberg Liivimaa meister, kes üritas ühendada kõik jõud venelaste vastu. 1502.a. õnnestus vene väed Pihkvas, Smolina järve ääres, lüüa. 3. Maa-aadel ja talurahvas Talupoegade kategooriad: · Adratalupoeg kõige arvukam talurahva kiht · Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise kuhugile ääremaale. · Vabatalupoeg teotööst vaba, tasusid oma koormised rahaga. · Maavaba talupoeg enamasti ülik või muinasaja vanema järeltulija, kes sai talu läänikirja alusel.Tavalise talupoja kohustusi ei täitnud. · Vabadik ilma maata talupoeg. · Trääl sõjavang või võlgnik. Kujunes välja sunnimaisus s.t
Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele? Dorpat Tartu Pernau Pärnu Fellin Viljandi Reval Tallinn Hapsal Haapsalu Weissenstein Paide Narwa Narva Wesenberg Rakvere Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus algas Harjus 23
Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetundja
Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures. Gild- kaitsesid oma liikmete huve. Toomkirik- kirik, mis kuulus piiskoppide juhtimise alla. Toomkapiitel- piiskopi kõrval iseseiseb autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Missa- jumalateenistus, visitatsioon-kirikukülastamine, reformatsioon- usupuhastus, pildirüüste- mitmepealine saksltaste ja eestlastest koosneb märatsev rahvahulk, kes purustas kirku vara. Russow- kirikuõpetaja, kroonika autor, koell- kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, susi- tln linnakooli õüilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija, wansadt- kiriku õpetaja, katekismuse koostaja. Ordud ja kloostrid keskaeg Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga Liivim tsisterlased. Ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteemirimist, aga nad osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise
Nimelt mitmesajapealine sakslastest ja eestlastes koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kkujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks . sama sündis muudes linnades. Linna ülemkiht mõiistis selle käitumise hukka, aga usupuhastuse suund pääses kõigis linnades võidule. Wanradt-Koell katekismus- reformatsioonijärgsel ajal ilmub esimene eestikeelne raamat tallinna niguliste kiriku petaja simon wandradti ja pühavaimu kiriku eeesti jutlustaja johann koelli luterlik katekismus a 1535.
maaisandaks. Milline oli V-Li sotsiaalne kihistumine, milliseid muutusi võib täheldada ajas, mille poolest see erines või sarnanes Lääne-Euroopaga? Talupojad Preestrid Rüütlid Milline oli Vli talurahva sotsiaalne liigendus,milliseid muutusi seal esines ning millest olid tingitud muutused talupoegade õiguslikus seisundis? adratalupoeg- nimetus tuli adramaade järgi 8-12 ha maa suurus. üksjalg- oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale. vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad. maavaba- neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid. Trääl- orjad. Vabadik- maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg. teenijatüdruk- tegi talus lihtsamaid töid (oli teenija ) raha eest.
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad.
Esialgu oli talupoegade seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227
teinud meistritöö. seejärel pidi õpipoiss korraldama tsunftivendadele joodud, omandama kodanikuõigused ning abielluma. 14. Eestis tegutsesid tsistertslaste ordu, dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja augustiinlaste ordu. Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi. 15. Reformatsioon jäi Eestis lõpuni viimata. Tp-d said enesekindlust luteriusu põhimõttest, et Jumala ees on kõik võrdsed. Katoliku kirik kaotas palju maa-alasid, ent tagasi oma säilimise tänu Plettenbergile. Ka Blankfeld oli luterluse vastu. 16. tegutsesid toomkoolid, kloostrikoolid ja linnakoolid. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides- Rostock, Eufrid, Leipzig 17. Asjakohased mõisted: · Kümnis - talupoegade koormine, kümnendik talu saagist, mille pidi mõisahärrale maksma
Võisid hõlmata mitu kilelkonda.Jagunes vakusteks. 53. Ametimõis Ametkonna keskus. 54. Rüütelkond Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid rüütelkondadeks. 55. Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kukkusaamine. Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne 56. Adramaa - maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga 57. Adratalupoeg talupoegade kiht ,kelle maa suurust arvestati adramaades. 58. Üksjalg talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale. 59. Maavaba muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. 60
Lääni koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjöör vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest. 34. maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal. Esindatud 4 seisuslikku gruppi: vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi. Püüti lahendada omavahelisi tülisid. 35. rüütelkond ühinenud vasallid. Ühineti huvide kaitseks. Igas piiskopkonnas oma rüütelkond. 36. adratalupoeg talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi. neid oli kõige arvukamalt. Talude suurus erinev. 37. üksjalg uute talude rajajad. nende koormised olid adratalupoegade omast tunduvalt väiksemad. 38. maavaba Talupoeg, kel oli maa lääniõiguse alusel, polnud talupoeglikke koormisi. Kohustus osaleda kergratsaväe teenistuses. 39. vabatalupoeg Osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud talupojad. 40
30. Pildirüüsted-reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid ja avaldati toetust usupuhastusele 31. Mõis-suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad 32. Adramaa- maamõõduühik,adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga 33. Vakuraamat-raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu. 34. Pärisorjus-talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas ja oli kohustatud täitma isanda heaks mitmesuguseid koormisi 35. Sunnismaisus-talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada, st talupojad olid kinnistatud maa külge, mida nad harisid 36. Adratalupoeg-talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi 37. Üksjalg-talupoeg, kes rajas külast väljapoole uue talu ning kelle koormised olid adratalupoegadest väiksemad 38
Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgenenud peab maksma trahvi; XV saj algus "mees või võlg" põhimõte; XV saj keskpaigas kirjalik leping, järgivad põhimõtet; XV saj II pool leping piiskopkondade ja ordu vahel paenud talupoegade väljaandmiseks; Hagi e adrakohtunikud- talupoegade väljaandjad. Träälid e orjad-sõjavang, võlgnik, surmamõistetu; Adratalupojad- maksma andameid+ kandma teokoormisi; Sulased, teenjatüdrukud; Üksajalad- uute maade ülesharijad, koormised olid adratalupoegadest väiksemad;
Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle toid on laiali paljudes maailma muuseumides. Balthasar Russow Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja, kes kirjutas alamsaksa keeles ,,Liivimaa provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja yks t2htsamaid allikaid. Byrgermeister Kuulusid rae koosseisu, moodustasid selle juhatuse. Martin Luther (synninimi Martin Luder; 10. november 1483 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m6jutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide 6petust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus m6istis hukka patukustutuse sedelite myytamise. Sel p2eval peetakse t2nap2eval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut yles tulema tagasi Piibli 6petuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai v2ljenduse Trento kirikukogu otsustes.
1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid) 2. Raad (rae ülesanded) 3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused 7. Talupoja kohustused isanda ees 8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas 9. Mõisted: skraa, sedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised, teorent, loonusrent, sunnismaisus VASTUSED: 1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused.
· Eestlastel puudusid kogemused. · Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed. VanaLiivimaa · Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti keelde. · Balthasar Russow Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja kroonik. Rahvuselt oli ta eestlane. Kirjutas alamsaksakeelse " Liivimaa provintsi kroonika ", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. · Adrakohus Kohus, mis seati sisse, et pagenud talupoegi kindlaks teha, üles otsida ja mõisatesse tagasi tuua. · Adratalupojad Kõige levinum talupoegade liik. Nende nimetus tulenes talu suuruse arvestamisest adramaa järgi. · Raad Keskaegse linna võimuorgan, kes juhtis linna ja mõistis kohut.
2. kirikuelu juhtimine(piiskop, toomkapiitel, sinod)- suurem osa keisri käes. Usuelu tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel, mille kutsus kokku keiser. 3. missa- pidulik jumalateenistus 4. kihelkonnakirik- kihelkonna keskus 5. preester- vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. 6. kirikukümnis- kirikumaks, umbes 1/10 saagist 7. sakrament- ristimine ja armulaud 8. Martin Luther ja reformatsioon 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis 9. kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal?- 1523 jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu Tallinna. Pärast pildirüüsteid hakkasid enamik Eesti linnu minema uude usu toetajate leeri. 10. Wolter von Plettenberg- ordumeister ja kõige visam katoliku kiriku kaitsja 11. pildirüüste- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallina raele 12
Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile. MÕISTED . Mõis eraldi suurem majapidamine. Maapäev kohalike aadlike kokkukutsumine Bürgermeister linnapea Raad linnavalitseja (24) Sündik advokaat Linnafoogt kaitses feodaali huve, kelle maal linn asus Tsunft käsitööliste ühing Gild kaupmeeste organisatsioon Oleviste gild Tallinnas töötavad eestlastest käsitöölised Toom gild toompeal tegutsevad eestlastest käsitöölised Kanuti gild sakslastest käsitöölised Suurgild abielus jõukate kaupmeeste organisatsioon Mustpeade vennaskond vallaliste kaupmeeste org Sinad vaimulike kogunemised, õpetati kuidas vaimulikud peaksid tegutsema Visitatsioon kirikute ja koguduste tegevuse kontroll
Rae ülesanded – 1) linna sissetulekud, heakord, kindlustamine 2) kaitsta linnahuve 3) rakendada abinõusid kaubanduse ja käsitöö arenguks 4) hoolitseda vaeste ja tõbiste ülapidamise eest 5) kanda hoolt kirikute ja koolide eest Gild – suurem käsitööliste või kaupmeeste ühendus [Kanuti(saksa soost käsitöölised), Oleviste gild(eesti soost kt-d), Toomgild ( Toompea kt-d)] Tsunft –ühe eriala käsitööliste ühendus, et turgu kaitsta Skraa – rae poolt kinnitatud põhikiri, mis kujundas tsunfti siseelu Tsunftijänes – ehk vussermeister, tsunfti ametivendadest konkurendid, kellel puudusid meistripaberid, püüdsid salaja turule tulla. Agul – ehk eeslinn, linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada ja nii asus vaesem rahvas elama agulitesse. Seek – haigla, mis rajati linnast veidi eemale, sinna viidi pidalitõbe põdevad inimesed
valdkond 13.-14.sajand 15.sajand 16.sajand Talupojad Träälid kadusid. Talupoegi muudeti isiklikult vabad, Talupoegi hakati pärisorjadeks ja teda üksikud träälid muutma sunnismaisteks, hakati võõrandama sest levis arvamus, et maast lahus. Isiklik vabadus talupoeg ei ole isiklikult Edasi tegutsesid ka vaba, vaid kuulub tema adrakohtunikud. poolt haritava maa juurde. Põgenenud talupoegade ülesotsimiseks loodi adrakohtuniku amet.
· Eesti eksportis teravilja, peamiselt Flandriasse ja Hollandisse, kala, karusnahka( Venemaalt teravilja vastu, ka vaha), kive. · Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid. · Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Käsitöölised: · Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu) · 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri) · Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti (sakslased) ja Oleviste (eestlased) gild. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme:
· Eesti eksportis teravilja, peamiselt Flandriasse ja Hollandisse, kala, karusnahka( Venemaalt teravilja vastu, ka vaha), kive. · Läbi Eesti viidi Venemaale soola, kalevit, lõuendit, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metallitooteid, luksusesemeid. · Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendas jõelaevatee. Käsitöölised: · Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu) · 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri) · Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti (sakslased) ja Oleviste (eestlased) gild. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme:
Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade pojad uusi talusid. · Üksjalg tunduvalt väiksemate koormistega talu peremees, kes oli alustanud uue talu ja põllumaade rajamist (näiteks adratalupoegade
mungaordud - Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud, neist viimane olid populaarseim just seetõttu, et jutlustasid eesti keeles ja pidasid üleval koole. - tsistertslased - dominiiklased - frantsisklased - augustiinlased Isikud, nende tegevus (M. Luther, Bernt Notke, Hermen Rode, Hans Susi, Melchior Hoffmann, Balthasar Russow). M.Luther saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning ta on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ning skulptor. Surmatantsu maal kujutab elu möödapääsmatut kaduvust, nii vägevaid kui väeteid kaasaviivaid surmafiguure. Hermen Rode - Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, talle usaldati Piibli tõlkimine, aga ta suri enne katku kui jõudis töö lõpetada.
1503 vaherahu Maa-aadel ja talurahvas Eesti asustus ja rahvastik Agraarühiskond, enamuses talupojad; 6-7% aadlikud, vaimulikud, kaupmehed, käsitöölised. Rahvaarvu kasv ja asustuse tihenemine. 13. saj 150000 180000. 3 saj jooksul kasvas 2x. Kasvu pidurdasid näljahädad, taudid, sõjad. Talurahva sotsiaalne liigendus Puudusid Saksa talupojad, etniliselt homogeenne (va rannarootslased) 1) Adratalupojad andamid, teokoormised. Õiguslik seisund sama, talus suurusel ja jõukusel suur vahe. 2) Üksjalad uued talud väljaspool külasid, koormavam > koormised väiksemad 3) Maavabad talupojad talu lääniõiguse alusel, isiklikult vabad, koormiseid polnud, sõjateenistuskohustus. Harisid ise maad. Palju ordu alal. 4) Vabatalupojad osadest või kõigist koormistest lahti ostnud. Palju maaisandate isiklikkudes valdustes. Möldrid, kõrtsmikud, sepad, mõisaametimehed. 5) Vabadikud maata või vähese maaga
Maal korraldasid usuelu kihelkonnapreestrid. Keskajal olid kihelkonnad kirikupiirkonnad ja need olid muinaseesti kihelkondadest poole väiksemad kokku oli neid XVI saj. 97. Preestrid pidid koguduseliikmeile jagama jumalaarmu (7 sakramendi ristimine, leeritamine, piht , armulaud, preestriks pühitsemine, viimne võidmine, laulatamine kaudu) ja õpetama talurahvale meie isa palvet, Ave Mariat ja 10 käsku. 16. saj. algul levis Eesti linnades reformatsioon e. usupuhastus. Tartus oli esimeseks protestant-likuks jutlustajaks 1523.a. Hermann Marsow (Martin Lutheri õpilane). Kõige visamad katoliikluse kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop Johannes Blankenfeld. 1524.a. levis Tallinnas pildirüüsteliikumine hävitati pühapilte, altareid, reliikviaid Pühavaimu ja Oleviste kirikutes ning Dominiiklaste kloostris. Ainult Niguliste kirik jäi puutumata, sest kiriku eestseisja oli lukkudesse tina valanud. Tartus tegutse jutlustaja
o Keeld vabalt elukutset valida o Talupoegade müümine maast lahus o Ei võinud omada vallasvara o Relvakandmise keeld o Feodaalrendi piiramatus · Rendistruktuuri muutus o Valdavaks muutus teorent · Talupoegade kategooriad ja tunnused o Adratalupojad Nimetus adramaade järgi arvestamisest Neil on teokohustus Neid oli kõige rohkem Kasutasid talus ka võõrtööjõudu o Üksjalad Nimetus tuli kohustusest teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas o Maavabad Omasid talu läänikirja alusel, ratsateenistusekohustus, vallutusperioodi järgnevad ülikud o Vabadikud maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööga elatuv talupoeg o Sulased ja teenijad müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all o 13-14 saj
Põhimõtted: õndsaks saamine ainult Jumala armust usu läbi, usu põhinemine üksnes pühakirjal Reformatsiooni suhtumine: Linnad usu jutlustajad leidsid linnades kiiresti poolehoidu, jutlustati evangeeliumiusku. Töö kandis vilja, kuna elanikud olid piiskopide ja munkade suhtes kriitilised 1524. Tallinnas pildirüüsted mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikusse, purustas seal pühapilte ja kujusid, mida peeti vana usu sümboliks, sama tehti ka Tartus, Viljandis, Narvas ja UusPärnus. 1525. usupuhastuse mõõdukam suund võidul Ordu Preisimaal kõrgmeister astus luteri usku > Preisimaa hertsog Liivimaa meistrile pakuti samuti, kuid jäi ordule truuks, aga ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ordurüütlite hulka. Talupojad kuulusid samasse usku nagu nende mõisnik, hästi meelestatud Reformatsiooni mõju vaimuelule: eestikeelne trükis 1535. Wanradti ja Koelli katekismus
eestlased.Toompea käsitöölisi ühendas veel sootuks oma gild-Toomgild.Kõigi gildide etteotsa olid valitud oldermannid(vanemad).Gilderidel olid oma traditsioonid.Näiteks korraldati kaks korda aastas suured pidustused.Igal tsunftil oli oma kombestik.Põhiliselt seostus see meistriks saamisega.Käsitöölistele oli elulise tähtsusega,et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaupadega.Kuna Eesti linnad asusid transiitkaubateedel,oli selline oht suur. 6.Usupuhastus ehk reformatsioon. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.aastal Saksamaal Wittenbergis.Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu 1523.aastal.Järgmisel aastal tegutses linnas juba kolm evangeelset jutlustajat.Nende töö kandis vilja seda enam,et juba eelnevalt oli Tallinna kodanikkond piiskopi,dominiiklaste ja tuntumate katoliku preestrite vastu vaenulikult meelestatud.Kui linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katolik
Linnade kasv teraviljahindade tõus Euroopa turul Mõisate arvu kasv Eestis Teokohustus Sunnismaisus. PÄRISORJUS Haagi- ehk adrakohtunikud: tegelesid ärakaranud talupoegadega. Adratalupojad: Adramaasid arvestades. 0,5-5 adramaad. Üksjalad: Adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid kuskile ääremaile oma väikese talu. Vabatalupojad: Tasusid koormisi rahas ja olid teotööst vabad. Kõrgem kiht vabatalupoegade seas oli maavaba. 17. Jüriöö ülestõusu reformatsioon Eestimaa müüdi Taani poolt Saksa ordule 1346. a, kuna ei suutnud enam riigikauget provintsi enda käes hoida. Järgmisel aastal anti Harju-Viru Liivi ordumeistrile üle. Danzigi kongress: Tartu piiskopkond oli isepäine. Orduväed vallutasid selle, v.a linnus Toomemäel. Sündmused olid rahvusvahelise kaaluga. Korraldati suur nõupidamine Danzigis. Otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Ordu liige. Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõtmist ordu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
