ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Paik, kus kohtuvad hüviseid pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed. TURG Majanduse toimimise korraldus ehk süsteem Turu 2 poolt: NÕUDMINE PAKKUMINE ostujõuline nõudjad pakkujad hõlmab nii nõudmine nõudmine, kõik, kes turult kõik, kes turul tootjaid kui mis on raha- midagi osta midagi müüa hulgi- ja jae- ga tagatud soovivad soovivad müüjaid Mitte ära segada soovide ja ihadega. ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE
võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkumine - turul müügisoovide summa; hüviste kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest nõudmise kõver soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. nõudmise üldine seaduspärasus hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida. NÕUDMINE JA PAKKUMINE turunõudmine (ka: turunõudlus) - turult ostusoovide summa; hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest turupakkumine - turul müügisoovide summa; hüviste kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest nõudmise kõver soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. nõudmise üldine seaduspärasus hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. nõudmise hinnaelastsus (ka: nõudmise hinnatundlikkus) näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest
valuutakomiteede puhul · annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) · arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud · asendatavuse piirsuhe näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde · asendusefekt suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga · asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel · avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. · avalik tarbimine avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B
kasutatakse valuutakomiteede puhul annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud asendatavuse piirsuhe – näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde asendusefekt – suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. avalik tarbimine – avaliku sektori ehk valitsuse kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega B
p Luksuskauba nõudlus on Dprimaarkaup väheelastne hinna ülemises sektoris ning Ülielastne hinna Dlukskaup madalamas sektoris 15 q Täiendkaup hüvis, mille nõudmine tingitud mingi teise hüvise nõudmisest Asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel Viinamarjade hinna tõustes asendab tarbija seda suhteliselt odavamaks osutunud õuntega Asendusefekt tingibki nõudmiskõvera negatiivse kalde 16 Tavaliselt hüvise hinnatõus suurendab ja langus kahandab selle pakkumist Pakkumise kõver pakutava ostukoguse ja hüvise hinna
· Tulevikuootused · Teiste kaupae hinnad Nõudmise üldine seaduspärasus: hindade alanemine suurendab nõutavat kogust ja kõrgem hind vähendab seda. Nõudmise kõver: soovitud ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus. 5. Pakkumine Pakkumine: erinevad kogused mingeid kaupu, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. Pakkumise struktuur näitab, kui palju igal konkrteetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid seda kaupa müüa. Pakkumise majanduslik seaduspärasus: hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkumist mõjutavad tegurid: · Tootmistegurite hinna muutused · Maksud · Seadused · Looduslikud tegurid Kõver: pakutava ostukoguse ja hüvise hinna vahelise sõltuvuse graafiline kirjeldus 6. Turu tasakaalu hind; nõudlse/pakkumise kõveranihked; elastsuse mõiste; elaste/mitteelastne/ühikuelastne
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastaval
Hinnaelastsuskoefitsient on lõpmatu. Täielikult mitteelastne nõudlus – nõudluskõver on vertikaalne (tõus on lõpmatu), nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on 0 Kogutulu – rahasumma, mida firma saab oma toodangu müügist. Leitakse kaubaühikuhinna ja müüdud koguse korrutamisel Koefitsient on 1-st suurem, siis vähendab hinna tõus kogutulu Koefitsient =1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Koefitsient on 1-st väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu Nõudluse hinnaelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust kauba enda hinna suhtelise muutuse suhtes Nõudluse ristelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust teise kauba hinna suhtelise muutuse suhtes Nõudluse sissetulekuelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust tarbija sissetuleku suhtelise muutuse suhtes. Koefitsient on suurem, kui 1 Nõudluse sissetuleku mitteelastsus – Koefitsient väiksem, kui 1
· Spetsialiseerumine · Vabatahtlik vahetus · Hinnasüsteem · Turukonkurents · Ettevõtlikkus Tööjõud Tööturg - turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Nõudlus ja pakkumine,nende elastsused.Nõudluse ja pakkumise probleemid turumajanduses Nõudlus-Seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta · Hüvis mingi toode või teenus, mis rahuldab inimese mingit vajadust · Kasulikkus sinu subjektiivne hinnang toote või teenuse hinnale ning vajadusele · Soov inimese personaalne tahtmine, ei sõltu tema majanduslikest võimalustest · NÕUDMINE inimese soov omada tooteid/teenuseid ning suutlikkus nende eest ka tasuda. NÕUDLUSSEADUS - hüvise hind ja nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud. - hüvise hinna kasvades langeb nõudlus hüvise järele Nõudluse mõjurid · Tarbijate sissetulek
toodete ja kaupade hinnad ja valik turul. Töö põhieesmärgiks ongi kirja panna mis siis ikkagi on nõudlus ja pakkumine ja kuidas nad kujunevad.Lisaks sellele püüan mõista paremini seoseid nende vahel. Referaat jaguneb 3 peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate mis on tarbijanõudlus, nõudlusseadus,nõudluse kasvu ja kahanemis põhjused.Samuti ka nõudluseelastsust ja selle liigid.Teises peatükis on kirjas mis on pakkumine,selle seadus ja selle mõjurid. Pakkumise hinnaelastsus ja selle liigitus.Kolmandas peatükis käsitlen nõudluse ja pakkumise dünaamikat ehk ämblikuvõrguteooriat. Oma referaadi materjali sain mitmest mikroökonoomika raamatust kus oli kõik lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletatud. I Tarbijanõudlus 3 Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta.
(nt: tenniste reketitele pallid juurde). · Muutused Mis põhjustab toote nõudluse tõusu või langus? Sissetulekute muutused Asenduskaupade hinnad või kättesaadavus Täienduskaupade hinnad või kättesaadavus Ilma või hooaja muutused Ostjate arvu muutused Stiilide, maitsete, harjumuste muutused Ootuste muutused Ceteris Parius on graafikute juures!!!!!!!!!!!! · Nõudluse hinnaelastsus ehk hinna tundlikus On ostetud koguse muutuse ja hinna muutuse suhe, mis näitab mil määral ostjate poolt nõutav kogus reageerib hinna muutusele. · Elastsuse toetajad Asenduskaubad Osatähtsus eelarvest Aeg Elastsus = Q/P= kogus2- kogus1 / hind2 hind1 Q= kogusemuutus ja P = hinna muutus E= K/H=K2-K1/H2-H1 · Täielik konkurents Konkurents mis kujuneb turul kus on palju müüjaid Kaubad on identsed
Graafik apelsinidega. Hind Kogus, Kr/kg kg 20.0 0 19.0 40 18.0 84 17.0 120 16.0 200 15.0 300 14.0 450 13.0 600 12.0 800 11.0 950 10.0 1200 5 Pakkumine- Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on pakkujad, nende müügisoovid kokku moodustavad turupakkumise ehk pakkumine on kaubakogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Struktuur-näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid seda kaupa müüa. -tegurid: · kauba hind, · tootmis- ja müügikulud, · hinnangud tuleviku suhtes. Hind.....kogus Kr/kg.......kg 20.0- 1400 19.0- 1200 18.0- 950 17.0- 600 16.0- 450 15.0- 300 14.0- 200 13.0- 90 12.0- 10 11.0- 0 10.0- 0
a)tarbija käitub ratsionaalselt: -teab oma vajadusi ja oskab neid tähtsuse järjekorras reastada -teab ühte vajadust rahuldavaid erinevaid kaupu -maksimeerib kogukasulikkust b)kaupade kogus on piiratud 2 Kauba kasulikkus tuleneb tema tarbimisomadustest ja on inimese hinnang nende kaupade tarbimisomadustele. Mida vähem on kaupa ja mida olulisemat vajadust see rahuldab, seda suurem on kauba kasulikkus e. Väärtus. Kauba hulga kasvades väheneb kauba kasulikkus. Teatud kogusest alates annab iga järgnev kaubaühik kahanevat kasulikkust. Alternatiivkulu printsiip Piiratud ressursside tingimustes peavad majandussubjektid tegema valikuid erinevate võimaluste e. alternatiivide vahel. Millegi kasuks otsustamine tähendab alati loobumist millestki muust. Alternatiivkulu defineeritakse kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata
· tootmisressursside hinnad; · tootjate arvu muutus; · teiste kaupade hinna muutus. Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid (ressursse). Alternatiivse kauba hinna tõus võib vähendada antud kauba pakkumist (ja vastupidi). Näiteks odra hinna tõus suurendab odra pakutavaid koguseid turul, kuid võib viia ka alternatiivkauba (näiteks nisu) pakkumise vähenemisele. Nõudjad ja pakkujad avaldavad mõju turule. Pakkujad soovivad kõrge hinna juures tuua turule võimalikult suure koguse toodangut. Kõrged (või tõusvad) hinnad tähendavad suurenevat kasumit ja stiimulit edasi töötada, nõudjate jaoks on nad aga tarbimise piiramise signaaliks. Vastupidised toimingud lähtuvad madalatest või langevatest hindadest. Turu tasakaal tekib nõudlus ja pakkumiskõvera ristumispunktis. Turu tasakaalu korral on nõutav kauba kogus ja pakutav kauba kogus antud hinnatasemel võrdsed.
Siinkohal oleme teinud eelduse, et kogu turg koosnebki ainult kahest tootjast. Nõudluse ja pakkumise seadus: iga hüvise hind kohandub tasemele, mis võrdsustab selle hüvise nõutava ja pakutava koguse. Vabaturu tingimustes toimub selline hindade kohandumine automaatselt tasakaalu suunas. 9) Turutasakaalu mõiste (sh. puudujääk & ülejääk). Turu tasakaal (tähis E, equilibrium) on seisund, mille korral turujõud on tasakaalus – see tähendab, et tarbijad ega pakkujad pole sunnitud oma käitumist muutma (mistõttu ei teki ka survet hindade ja koguste muutumiseks). On olemas ainult üks hind, mille korral pakutav kogus ja nõutav kogus on võrdsed – tasakaaluhind (Pe). Sellise hinna korral pakutav ja nõutav kogus on tasakaalukogus (Qe). Tasakaalupunktis toimub turu tühjenemine vastavalt tasakaaluhinnale ja tasakaalukogusele. 9
2 . T U R G : N Õ U D L U S J A PA K K U M I N E Lk 29 59 2.1. TURU OLEMUS Lk 29 Turg üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Jaguneb: · toodangu- ehk hüviste turg kaubeldakse kaupade ja teenustega · toormisteguri- ehk ressursiturg kaubeldakse tootmisteguritega. Turu struktuur(iseloomulikud jooned): · Turul osalejate arv ostjad, müüjad · Kauba omadused kaubad homogeensed või diferentseeritud · Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid) · Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline) Turud jaotatakse lähtudes kokurentsitüüpidest: 1) täielik konkurents 2
võimatuks. Raha mistahes kaup, mida vahetuses tunnustavad nii ostjad kui ka müüjad paneb turu toimima. Raha on " kütuseks turumajanduse mootorile". " Üksnes raha on see, mis paneb maailmas kõik liikuma." Publius Syrus ( 1. saj. e. Kr.) PAKKUMINE. Pakkumine on seotud eelkõige tootmisega. Pakkuja võib olla kes iganes - tootja, müüja, kaupade vahendaja. Kõik, kes turul midagi müüa soovivad, on pakkujad, nende müügisoovid kokku moodustavad turupakkumise. Kui tarbija on huvitatud kauba ostmisest võimalikult madala hinnaga, siis pakkuja tahab vastupidi seda kaupa müüa võimalikult kallilt. Enne aga, kui üldse saab midagi müüa, peab tootja olema võimeline müügiks mõeldud kaupa valmistama. Kõigepealt, peab tootja ehk müüja vastama küsimusele: Mida toota
Uus tasakaaluhind sojaubadel on 6 eurot ja tasakaalukogus 400 miljonit vakka (tähistus C), uus tasakaaluhind aprikoosidel on 2,4 eurot ja tasakaalukogus 1,6 miljonit tonni (tähistus D). c) Sojaubade eest saadav tulem on nüüd 2400 milj eurot ning aprikooside eest saadav tulem on 3,84 milj eurot. d) Sojaubade nõudmine on mitteelastne ning aprikooside nõudmine on ühikelastne. e) Sojaubade puhul on hinnaelastsus järgmine: hind tõusis 4 eurolt 6 eurole ehk tõus oli 50%, nõudmine vähenes 500 milj vakalt 400 milj vakani, ehk -20%. Hinnaelastus on -20%/50%=-0,4 ehk absoluutväärtusena 0,4. Aprikooside puhul on hinnaelastus järgmine: hind tõusis 2 eurolt 2,4 euroni ehk tõus oli 20%, nõudmine vähenes 2 milj tonnilt 1,6 milj tonnini ehk -20%. Hinnaelastus on -20%/20%=-1 ehk absoluutväärtusena 1. 4) Vasta järgnevatele küsimustele:
tasakaal nõudmine puudujää k kogus S+ maks Hinnavaru asi on odavam kui nõus maksma ollakse Tarbija Tootja hinnavaru 19.02 Elastsus Nõudmise hinnaelastsus iseloomustab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutumisest Pakkumise hinnaelastsus Nõudmise sissetulekuelastsus Ristelastsus Tundlikkus hinnamuutuste suhtes: mandariinid vs sool Mandariinide tundlikkus on suurem sest neil on rohkem alternatiivkaupu Mida rohkem asenduskaupu seda tundlikum on hinnamuutuste suhtes Elastsust mõjutavad tegurid Asenduskauba arv ja lähedus Kauba kasutusvõimaluste arv Kulutused kaubale
mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et muutub ainult uuritav muutuja ja teised muutujad jäävad samaks. Cournot’ tasakaal – Cournot’ tasakaalu (Cournot’ equilibrium) korral on tegemist duopoolsel turul tegutsevate firmade poolt valitud tootmiskoguste paariga, mis üheaegselt rahuldab mõlema firma jaoks järgmist tingimust: antud firma tootmiskogus o parim valik teise firma tootmiskoguse puhul ja see kogus maksimeerib firma kasumi teise firma poolt valitud tootmiskoguse korral. Eelarvejoon – Eelarvejoon (budget line) näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Eksogeenne muutuja – Eksogeenne muutuja (exogenous variable) on selgitav ehk mudeliväline muutuja
Loeng 3: Nõudluse ja pakkumise elastsus Elastsuseks nimetatakse reageerimistundlikkust, mis põhineb kauba hinna, koguse või teiste mõjurite suhteliste (protsentuaalsete) muutuste hindamisel. konkreetset reageerimistundlikkust mõõdab elastuskonfitsient elastsuskonfitsient on nulli ja lõpamatuse vaheline arv, mis väljendab nõudluse või pakkumise elastuse astet (reageerimistundlikkuse arvuline mõõt) Nõudluse hinnaelastsus näitab hinnamuutusest põhjustatud nõutava koguse Qd protsentuaalse muutuse ja hüvise hinna P protsentuaalse muutuse suhet, kui teised nõudluse mõjurid jäävad samaks Nõudluse hinnaelastsus mõõdab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise enda hinna muutusele Nõudluse hinnaelastsusekoefitsienti arvutatakse nõutava koguse Qd protsentuaalse muutuse ja hinna P protsentuaalse muutuse jagatisena. Nõudluse hinnaelastsusekoefitsienti arvutamisel punktelastsusena
· Vertikaalne nõudluskõver, koef on 0 täielikult mitteelastne nõudlus. Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg. · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. · 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. · Hetkeperiood situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud. · Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada/vähendada, kasutades olemasolevaid tootmistegureid. · Pikk periood olemasolevad formad on jõudnud kohaneda ja uued harusse siseneda ja mõned lahkuda.
0,2% on suurettevõtted. 8. Ettevõtte visioon, missioon, põhiväärtused-olemus ja eripärasus. Missiooni - ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. Pannakse paika, kuidas jõuda visioonis püstitatule. Missioon peaks olema meeldejääv, lühike ja kergesti arusaadav. Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. Tuleks vastata ka küsimustele kellele, milliseid vanuseid ning kuidas ettevõte rahuldab klienti pikas perspektiivis Visioon - kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis ning kuhu soovitakse välja jõuda. Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. Visiooni iseloomujooned: ideaali kirjeldamine, ei sisalda numbreid, on suunanäitajaks, iga ettevõte kohta erinev, teadvustatud tervele meeskonnale.
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõ
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui
Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kaupa rohkem, ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba kui nad ostaksid kõrgema hinna korral. Nõudlusseaduse definitsioon on hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See juhul Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad jäevad Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud tähendab, et madalama hinna korral ostavad tarbijad seda kau
9 Turu tasakaal on seisund, mille korral turujõud (nõudlus ja pakkumine) on tasakaalus, st ei täheldata nende mingit muutumistendentsi Tasakaaluhind on hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed, st turg on tasakaalus Tasakaalukogus on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed, seega kogus, mis tasakaaluhinnaga müüduna rahuldab turu nõudluse nii, et seal pole ei puudu- ega ülejääki Puudujääk e defitsiit on situatsioon, mille korral hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus Ülejääk e sufitsiit on situatsioon, mille korral hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Maksimumhind e ,,hinnalagi" on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi. Selle kehtestamine toob
ja müüja kompensatsioon). Turumajandusteooriate kohaselt peetakse turgu peamiseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks, toimivaks regulaatoriks on konkurents. Majapidamis- ja firmateooriate loomisel tehtud eeldused tähendavad tegelikult seda, et hüvise nõudluse ja pakkumise tasakaalustajana peetakse silmas täieliku konkurentsiga turgu. Turul valitseb täielik konkurents (tegemist on täiusliku turuga), kui on täidetud järgmised eeldused: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist. · Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid. · Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsustused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine). · Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada. · Turg on avatud, pääs turule ja sealt ära on vaba.
· tarbijate maitse ja eelistused mõjutavad tugevasti nõudlust ja sellele aitab tihti kaasa reklaam PAKKUMISSEADUS · väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad (pakkujad) soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil (ceteris paribus). Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos Pakkumisseadust iseloomustavad põhimõisted: 1. Pakutav kogus on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad ja on suutelised antud hinna juures müüma (pakkuma). 2. Pakkumine on seos hinna ja koguse vahel, mida soovitakse ja ollakse võimelised müüma (pakkuma). Pakkumist väljendab pakkumistabel või graafiliselt pakkumiskõver S. Supply inglise keeles "pakku-mine" S-tähistatakse. Pakkumiskõvera kuju põhjendused: · tootjad tahavad hüvist rohkem pakkuda kõrgema hinna korral;
Nõudluse hinnaelastsus ◦ Nõudluse hinnaelastsus − näitab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest (teisisõnu - kui palju protsentuaalselt muutub nõutav kogus võrreldes hinna protsentuaalse muutusega). Majandusteaduse alused Nõudmise ja pakkumise elastsus
6 c) Oletame, et Hollandi valitsus otsustab, et liha hind on liiga kõrge ja kehtestab liha hinnaks 4 eurot. Kui suur oleks defitsiit või ülejääk kui hind oleks 4 eurot? Kui palju liha ostetakse ja müüakse? Kui kehtestatud hind jääb madalamale tasakaaluhinast turul on tegemist puudujäägiga. Madalama hinna juures sooviksid tarbijad osta suurema koguse ja pakkujad müüa väiksema koguse. Hinna neli eurot juures oleks nõutav kogus 600 tonni ja pakutav kogus 300 tonni loomaliha. Seega on puudujääk 300 tonni. 7 4) Oletame, et keskmiselt toodavad Ameerika Ühendriikide põllumehed aastas 500 miljonit vakka sojaube ja kaks miljonit tonni aprikoose. Lühiajaliselt (s.t. igal konkreetsel aastal) on nende toodete
mõjurid. VALE (aint tarbijate arv on) Turu ülejääk surub hinnad üles, puudujääk aga alla. VALE Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude vähenemine. VALE Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. VALE Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. ÕIGE ELASTSUS Hinnaelastsus kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumusele, seda väljendatakse elastsuskoefitsendi abil. Elastsuskoefitsent= nõutava koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne ehk suurem kui 1 Kui väiksem kui hinna suhteline muutus, on mitteelastne, väiksem kui 1. Kui võrdne, siis ühikuelastne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
