Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõista, mõista, mis see on?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sureb, sõrmkinnas, kolmkümmend, ratsanik, äratuskell, nutab, tuleta, hommikul, jaluta, jookseb, kisub, karjub, valuta, sulg, vinta, vänta, silmapilgu, hani, püksid, vennal, kamberMÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm)
intensiivne. Võib siis öelda, et mõistatuszanri endisest keskmest on praeguseks saanud kiduv perifeeria ja endisest perifeeriast lopsakalt õilmitsev kese. 2 Mõistatusjutud Mõistatuste varasem minevik üldse on tihedalt seotud jutuliste (narratiivsete) kontekstidega. Antiikmütoloogiast pärineb üleilmselt tuntud nn. sfinksi mõistatus Milline olevus seisab hommikul neljal jalal, päeval kahel jalal ja õhtul kolmel jalal? (inimene), mille Teeba linna lähedal elunev naisepea ja lõvikehaga koletis sfinks esitas igale möödujale ja tappis kõik, kes mõistatust ei suutnud üles arvata; müüdikangelane Oidipus lahendas mõistatuse, mispeale masendunud sfinks kaljult kuristikku viskus. Piibli Vanas Testamendis (Kohtum. 14) leiab Iisraeli vägimees Simson lõvi
käes on sumbund paastukuu. Udutab ja vihma tibab, niiskust, niiskust alla ribab. Kraavides ju voolab vett. Õhus tundub kevadet, olgugi et vahestki tuleb lund ja rahetki. Päikest harva näha saab -- pilvi palju ratsutab, tuleb lõunast, läänest neid, mööda pikki taevateid. Kaugel küll veel lind ja lill, kasemahl ja pajupill, aga kraavis voolab vett -- õhus tundub kevadet... Varane kuldnokk Õues nutab leinakask, sajab lund, ja tal on vilu, puudub kevadine ilu, laanes luusib tuulispask. Kase küljes pesakast -- sääl on kuldnokk-linnukene külmetamas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna -- lume all veel mullapind. Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und. Oota, oota, väike lind, küllap peagi päike tuleb, talvetaadi silmad suleb,
Äikese ajal ei või puude all varju otsida Äikese ajal ei tohi viibida jõe või tiigi kaldal, ei tohi sõita paadiga ega supelda. Välk lööb sageli vette või kõrgematesse kohtadesse kaldal ja inimene võibki osutuda selleks "kõrgemaks kohaks" Tugeva äikese ajal ei ole soovitav maal telefoniga rääkida. (Kolobkov 1950, lk 24 - 25) Äikese ennustamine kohalike tunnuste järgi Lambavilla meenutavate pilvede ilmumine taevasse. Rünkpilved hakkavad tekkima juba hommikul ja keskpäevaks meenutavad torne või Mägesid. Rünkpilvede tippude kohale ilmub kiudpilvede loor, mida pilve tipud hiljem läbistavad Väga madalale ulatuva alusega ja kõrgele küündivate tippudega äikesepilvedega kaasneb tavaliselt raju. Öisele äikesele viitab kõrge õhutemperatuur õhtul, tihe kiud või õhuke kõrge kihtpilvitus. Tuul ei vaiki õhtuks, õhtutaevas arenevad rünkpilved. Kui päeval rünkpilvede arenemine aeglustus või kui päevasele äikesele ei järgnenud
esimene tuli (kõige rohkem väestatud kolle, ahi) – esimese tule süütab maja peremees; 7. regulaarsed ohvrid (suurte pühade ajal, millegi uue puhul); 8. esimene surnu – maetakse teiste riitustega. Majahaldja esinemiskujud: kilk; nastik; nirk. Kui kolid ära ja tahad majavaimu kaasa võtta siis majast palk kaasa (üle voolava vee ei või viia). Majavaimu funktsioonid: maja hoidmine, valvamine (eriti äikese ajal); nõuanded; ended. Kui majavaim näitab enda kuju siis keegi majast sureb. Tööde tegemine (rehepeks) – selles suhtes majahaldjas kattub kratiga. Majavaimul tekib vastavus Maarja, Antoniuse (Tõnn) , Katariinaga. Majahaldjas ei kannata tülitsemist ja riidusid. Libahundid Tont, libaloomad, külmking, marrus, puuk, kratt, ebajalg, võlu. Haldja ja libahundi vahettegemise kriteeriumid: I Vahe tegemise kriteerium - surnu hing – a) kinnijäänud (kurjategijad, must nõid,
Pimesikk, nüüd tule siia, kõiki meid sa kinni püüa! Mis mu nimi, mõista sa, seo siis minu silmad ka! (R. Eespere, M. Vikat, M. Klaas. Laulik 1.2. kl. Tallinn: Koolibri 1993. Lk 121) "Kop ja plaks" Kop-kop jalaga, Plaks-plaks kätega, La-la laulan ma. Natukene tantsin ka! (I. Joandi, N. Lunjova) Liisusalm "Teen ise!" Ma seon ise kingapaelad, panen ise salli kaela. Selle järel hop, On mul seljas jopp! Inglise lastelaul "Hommikul". Eestikeelne tekst E. Ait 1. Hommikul käsi pesen nii, pesen nii, pesen nii. Hommikul käsi pesen nii, uut päeva rõõmsalt algan. 26 Õpetajaraamat 2. Hommikul nägu pesen nii... 3. Hommikul hambaid harjan nii... 4. Hommikul juukseid kammin nii... 5. Hommikul putru söön ma nii... (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 60) 11.6. Minu sõbrad A. Kumpas "Mina plaksutan" 1. Mina plaksutan, mina plaksutan,
4) kingib asju ära 5) kui minnake midagi vaatama ja loom läheb üle tee 6) kirikuõpetaja hobuse pea norus 7) inimene peale palve kuulamist kohe uinub 8) võlgade tasumine 9) saladuste rääkimine 10) jääb silma kuidagi (nina terav, silmade kõõritamine osutuv lõug) 11) vaatab seina (näeb et seina sees on auk) --- surmaennete tõlgendamine 12) ammutatakse pangest vett ja vaadatakse kumba pidi tiirleb vesi...kui vastupäevA SIIs sureb 13) kui sool kui pihus niiskub siis on surmaenne 14) kui talla-all hõõrutud pekki koer sööb siiis surm 15) tahab teist aset (enamasti kõvemat) 16) haigevoodi valvajate ära ajamine Surnu majas: 1) 2 ->3 2) kas on pehme (kui surnu on pehme ja surnukangestust ei ole) siis tuleb varsti uus surm. 3) Surnut majast välja viies keegi lävel komistab/ komistab lihtsalt 4) kukk kirstule 5) vastutulija vaatamine
katavad. 15. Kui rukkioras põllul jüripäevaks varese ära varjas, arvati, et tuleb hea rukkisaak. 16. Kui vares lendab õue ja hakkab kraaksuma, küsitakse: ,,Kui sa tead head, lehvita tiibu, kui tead halba, noki varbaid, ja kui sa midagi ei tea, siis lenda ära". Varesega seotud vanasõnu: 1. Kui vares enne küünlapäeva pesa teeb, läheb lumi enne maarjapäeva ära. 2. Vares viib maarjapäeva hommikul esimese pesapalgi kohale. 3. Varest öeldakse maarjapäeval oma lapsi ristivat. 4. Kui vares kolm korda vaagub, siis tuleb kevad. 5. Kui vares viis sõna kisendab, siis tulevat sooja. Inimest võrreldakse varesega 1. Valge vares eriline, imelik, torkab teiste hulgas silma. 2. Seisab nagu lastud vares sorgus, norgus, kühmus, õnnetu. 3. Kraaksub nagu vares räägib ärritunult kõva ebameeldiva käriseva häälega. 4
Veel leinas Linda kolm kuud ja kauemgi. Siis hakkas kive kandma haua peale hunnikusse, et kalmu koht tulevastele põlvedele teada oleks. See on Tallinna Toompea mägi. Kive kandes Linda väsis, üks kivi kukkus maha ja lesk ei suutnud seda enam liigutada. Linda istus kivile nutma. Pisaratest sündis Ülemiste järv. Kivi seisab ikka veel järve kaldal. Suure vaevaga toob Linda poja ilmale. Arvati, et Linda sünnitusel sureb, kuid Uku abiga ta pääseb ja saab poja leina lepituseks. Poeg karjus mitu kuud järjest, eit läks lausujaid otsima, kes nutu vaigistaksid. Poeg lõhkus sängi ja rebis puruks mähkmed, et põrandale pääseda. Varsti roomas, varsti kõndis. Linda imetas poega kolm aastat. Poeg sirgus tugevaks kui tamm, mängis kurnimängu, kurnikivid praeguseni mitmes paigas näha. Poeg pildus lingukive ja kitkus puid koos juurtega maast välja. Nii kasvas poisist noormees, kes oli igati isa vääriline.
................................................40 Vikerkaar...................................................................................................................................42 Karikakar...................................................................................................................................43 Suveöö.......................................................................................................................................43 Lugu Kui kuningas nutab..........................................................................................................46 2 Eesti muld ja eesti süda Lydia Koidula / Rein Rannap Ruja Süda, kuis sa ruttu tõused kuumalt rinnus tuksuma, kui su nime suhu võtan, püha Eesti isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota, mõnda elus jätta maha
Jaani), Ei ole halba ilma heata (Tartu), Lapsel on keisriõigus (Otepää)) Kõnekäänud- Lühike piltlik ütlus, mis iseloomustab mõnd olukorda, nähtust või isikut Nt: kärbseid pähe ajama, peenike nagu piitsavars, viies ratas vankri all, leiba luusse laskma, kopsu üle maksa ajama,nagu sukk ja saabas, nagu öö ja päev. Mõistatused- Nt. üks hani, kaks kaela ( püksid) viis venda, igal vennal ise kamber ( sõrmkinnas ) pisike poisike, raudsed juuksed ( hari ) üks ema, üheksa last ( kartul ) veest lukk, puust võti ( sild) mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) valge poiss , must nina ( uba ), roheline mehike, rohelised jalad ( rohutirts), kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), vana hobune, kuus küljeluud ( lootsik ) Rahvaluule on suuline, mälus säilitatud ja põlvest põlve edasi antud vaime looming.Rahvaluule tunnused on : suuline looming, traditsiooniline, kollektiivne,
MA OLEKSIN SEAL ÜKSINDA. ISTUKS, VAATAKS, NÄPIKS NINA SÜGAKS KÕIKJALT ENNAST MINA KARTMATA, ET KEEGI NÄEKS PÜKSI PISTAKSIN MA KÄE PEEGLIST HAMBAAUKE UURIKS KÕRVAST VAIKU VÄLJA PUURIKS 24 25 PEERU LASEKS VÄLJA PEEST JA ISE OLEKS HAISU SEES PÕSEST VINNE PIGISTAKS KAENLAAUK LAS HIGISTAB KÜÜSI NÄRIKS JA SIIS VAHEL MUSTUST NOKIKS VARBAVAHELT VOODIS VORSTILEIBA SÖÖKS ENNE UND VEEL PIHKU LÖÖKS KUID HOMMIKUL, KUI TÖÖLE LÄEKS PUHTAKS PESEKSIN MA KÄED. 2001-01-09 LUMEMEMMEDE RETK LUMEMEMMED MÄRTSIKUUS ASJU KOKKU SÄTIVAD MEIE HOOVIST LAHKUDES NAD LEHVITAVAD RÄTIGA LUMEMEMMED SADAMASSE KIHUTAVAD ÕIGE RUTTU LÕUNATUULE PAITADES LAEV KAOB LAEVA JÄREL UTTU LUMEMEMMED VIIMAKS JÕUDVAD PÕHJAMAALE – SEAL ON HEA – ENT, KUS ENNE SEISID MEMMED, NÜÜD JÄÄTUND LOIK ON TEKI PEAL. 2001-02-09 SUHE PLAANINUD KORD LAMBIJUHE
Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill...........
Laps hakkab karu õiges järjekorras riietama, alustades aluspesust ja lõpetades pealisriietega. UUDISHIMULIK SULG Eesmärgid: arendada tähelepanu ja kuulamisoskust Vanus: 3 a (sobib ka 2 aastastele) Vahendid: sulg Osavõtjad: mitte väga palju, nii, et laua ümber ära mahuks Mängu käik: Mängijad on väikese laua ümber ringis. Mängujuht küsib midagi, näiteks "Kes on kõige uudishimulikum?" või "Kes jättis täna hommikul hambad pesemata?" Küsimus küsitud, hakkavad kõik korraga sulge endast eemale puhuma. Kelle ette sulg maandub, see on siis vastavalt kõige uudishimulikum või jättis hambad pesemata. Lastele tasub aga enne mängu meelde tuletada, et tegu on naljaküsimustega ja solvuda ei maksa. KÜLA TELEFON Eesmärgid: arendada kuulamisoskust Vanus: alates 3. eluaastast Osavõtjad: piiramatu arv Mängu käik: Lapsed istuvad ringis, üks neist on ringi keskel. Seesolija ütleb tasakesi ühele
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
laseb... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole. Joosti küll ka järele - kust veel kätte saad!... Piinlik vaikus. Peremees tahaks piipu seadma hakata, aga jääb äkki kuulatama - läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas huntide ulumine lähemale tuleb. PERENAINE (pead tõstes). Kuule, juba tulevad jälle! Keegi ei vasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine ukse taga. Kohkumine, kõik kargavad üles. Mann jookseb savikule püsti. PERENAINE. Issand jumal, sisse tikuvad nüüd! VANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulevad sõnad selgemini kuuldavale). .. .Meid kaitse oma vere sees, oh, issand jumal, abimees! Oh, Peeter, püha sulane, pane koerad kale'eie, hurdad ümber rõnga'eie, küüned kütkesse vajuta! Sellega ühel ajal. PEREMEES (kargab üles, toob püssi ja tõmbab ukse lahti. Torm ja tuisk
tegevus lasteaias. Järgnevalt kirjutan päeva kaupa lahti, mida ja kuidas tuleks lastega arutelusid ning mänge läbi viia ning muu info, mis oleks abiks. Korduvat infot päeva kaupa lahti ei kirjuta, nende hulka kuuluvad: hommikusöök, lõunasöök, oode ja õhtusöök. ESMASPÄEV Eelnevalt koostatakse lasteaeda stend, kus on lastevanematele nähtavale toodud nädala teema ja plaan (vt lisa). Kui lapsevanemad hommikul lastega saabuvad võiks vaikselt kostuda lasteaia ruumist lastelaule, need võiksid olla laulud, mis sel nädalal lastega läbi kuulatakse ja lauldakse ning mängitakse. Lastevanematele võiks näidata stendi, kus on kogu nädalaplaan. Arutelu ringis Kõigepealt räägitakse lastele lühidalt, mis on selle nädala teema ning millisel teemal räägitakse täna. Nädala teemaks on tervislike eluviiside kujundamine läbi lastelaulude. Päeva teemaks on tervislik toitumine
Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada. Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti. Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab.
Tulge või südaöösi, tulge ja koputage uksele, näete nõnda -- kõpp, kõpp, kõpp! aga mitte rusikaga, nii et terve maja üles ärkab, mõistate? Kui inemine tuleb rahaga, siis ei pea kunagi tervet maja üles ajama, sest mis on meil teistega tegemist, kui üks toob raha ja teine saab raha! Pidage meeles: südaöösi võib tulla, sest härra Maurus ei maga kunagi, kui temale tuuakse raha. Tooge ikka raha minu kätte, küll mina ta raamatusse kirjutan, siis on kindel. Inemine sureb, raamat mitte. Inemine ärkab küll viimsel päeval üles, aga mis me viimsel päeval veel rahaga teeme. Siis on muud asjad, kui tuleb viimne päev. Kas te usute viimist päeva? Hää küll, hää küll, pole tarvis, see muidu niisama. Enne viimist päeva pole see tähtjas. Aga raha võõrastemajja kasti -- see on tähtjas, väga tähtjas. Kui palju sääl on? Kas on kaks rubla või on pisut rohkem? On ehk kolm või neli? Ega te ometi nii hull olnud, et jätsite viis või kümme rubla kasti
aga oh õnnetust! Lingupael läinud puruks ja kivi kukkunud Haeskasse maha, seega jäänud torn püsima. Vanasti igal jaanilaupäeva ööl põlenud sääl kivi all raha auk. kui säält mööda minnes viskasid raudasja tulle, said raha. Ükskord tulnud Haeska teovaim Sinalepa mõisast kündmisest, tee läinud läbi kivi juurest ja parajaste põlenud rahaauk. Teomehel pole käes olnud muud midagi kui puust härjaike, visanud selle tulesse, teisel hommikul leidnud mees tuleasemelt 30 kopikat vaskraha. Oleks raudasi olnud, oleks hõbedat saanud, aga et viskas puust asja, sai vaskraha. Legende Haapsalu asutamisest Ülla Paras 720 aastat tagasi, aastal 1279 andis
pealinna traagikud. Nad ongi lossis. HAMLET: Miks nad ringi reisivad? Või on nad rooste läinud? Või on neist saanud keskpärased näitlejad? Tont võtaks, siin on midagi üleloomulikku. Tuleb Polonius. POLONIUS: Tervist teile, isandad. HAMLET: (vaikselt) Pange tähele, ta tuleb mulle näitlejatest teatama. (valjult) Teil on õigus, sõber, esmaspäeva hommikul, just siis see oligi. POLONIUS: Mu prints, mul on teile uudis. HAMLET: Mu isand, mul on teile uudis. Kui Roscius oli Roomas näitlejaks... POLONIUS: Näitlejad on siia tulnud, mu prints! HAMLET: Tohoh imet! POLONIUS: Ausõna! HAMLET: All eesel igal näitlejal! POLONIUS: Parimad näitlejad maailmas igal alal, olgu see tragöödia, komöödia, ajalookroonika... Polonius lahkub
jumalanna Kāmakhyāt ning laulis talle peale teenistust laule, mille järgi jumalanna talle alasti tantsis. Sellest sai teada kuningas, kes soovis ka näha jumalannat tantsimas. Braahman lasi kuningal salaja pealt vaadata, kuid kui Kāmakhyā tantsu alustas ja kuningat märkas, häbenes ta, istus maha ja kattis end. Seejärel needis ta kuninga ning kuulutas, et kui keegi tema suguvõsast edaspidi jumalannat austab, siis ta sureb. Sama pidi ka Braahmani endaga juhtuma. 38. Missuguste arusaamadega on seotud mõiste “alam mütoloogia” kasutusele võtmine? Wilhelm Schwartz: rahvapärimus kui hilisema polüteismi lähtekoht On seotud 19. Saj müütide algupäraga – loodusmütoloogiaga (Veedade aeg). Tähtsal kohal evolutsiooniidee levik. Grimmi teooria: jumalate tranformatsioon. Müüdi esiletõus, muinasjutu, muistendi langus. Polüteismi lähtekohaks arhailine rahvapärimus. 39
Tegevusobjekt semantiliselt tavaliselt patsient, grammatiliselt objekt (Kass vaatab kuud). Pragmaatilisi funktsioone. Teema (lausega edastatava teate lähteosa: Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Infostruktuur: teema reema, fookus, tuntud tundmatu. MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED Öeldis e. grammatiline predikaat finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e. grammatiline subjekt nimisõna(fraas) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke. Alus ja öeldis on lause pealiikmed. Sihitis e. grammatiline objekt verbist sõltuv nimisõnafraas partitiivis, genitiivis või nominatiivis, mis väljendab tegevuse objekti, nt
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus. Ta on harjunud oma tunded välja jooksma. Nii ta tormabki õue ja naaseb alles peale 7km jooksu. -14. Kuigi ema ei ole varajane ärkaja, siis ometi on ta hommikul tõusnud ja üritab nüüd uimaselt omletti teha ja teeb juttu eilsest läbimärjast vihikust (varem on ema omleti tegemine lõppenud alati J-l kooli hiljaks jäämisega) J üritab rahulikult seletada, et ta on tõesti õnnetu, kui klassi kõige tätsama tüdruku vihik näeb välja tõeline käkerdis. Ema arvab, et J ikkagi mõistab teda hukka, et see juhtus kogematta. J tormab bussile, et kooli jõuda, sest
PIKK FELIX Kus kohas? HEESKA Mataõpikus. PIKK FELIX Kuidas… noh… mismoodi… et mis siis …. HIRMUS ANTS Emal läks süda pahaks, isa oli täis ja lõugas ainult... Mina võtsin välja PIKK FELIX Nagu kreeka tragöödia – oma õe perseaugus näppudega. HIRMUS ANTS Ole vait, ma olen arst. Olin arst. PIKK FELIX Hea julge metsas olla. Kui keegi kuuli saab, Ants tõmbab välja. HEESKA Mis ta teeb siis nüüd? HIRMUS ANTS Nutab. Nii kui mind näeb hakkab õndsalt naeratama ja kohe nutab. Ei julge enam kodus käiagi. Tuleb õde, hakkab nutma, lahkub koos jalgrattaga 6 HEESKA Kes sul käskis metsa minna? HIRMUS ANTS Mida? HEESKA Ei midagi. HIRMUS ANTS Tead, Johannes… Ah, kurat… HEESKA No mis? HIRMUS ANTS Ei midagi. HEESKA Mida sa kurat mölised mu venna pärast? Ega ta ise punaväkke ei läinud. Ise tõmbasid saksa sõjaväest minema ja arvad, et nad sulle halastavad.
ANN Felix, sa oled ära keeranud. FELIX Armastus teeb lolliks. 3 Ann tuleb kohvitassiga tagasi. ANN Miks sa üldse siin magasid? FELIX Sind ootasin. ANN Mind ei ole vaja oodata. Ma tulen siis kui tulen. FELIX Varem olid sa kodus. ANN Siis olid lapsed. FELIX Nüüd olen mina... ANN Felix, kell on kuus hommikul. Kas me ei võiks lihtsalt kohvi juua? FELIX Ma ei joo hommikuti kohvi. ANN Joo siis teed. Veel parem kui rahustavat teed. Felix läheb kööki teed tegema. Ann võtab endalt seljast kleidi, jalast kingad ja nõjatub väsimusest diivanile. FELIX Kus sa käisid, kui küsida tohib? ANN Ühel vastuvõtul. FELIX Ja kellega? ANN Kareeniga. FELIX Jälle. ANN Kutse oli ju kahele. FELIX Ja edasi...
Viimaks jõuab ta Odja juurde. See on jõukas pastoraat rohkete põldude ja niitudega. Seal on häärber ja kirik. Ta küsib praost Odja käest tööd, aga tal on kiire ja käsib Ekkel oodata. Kui Ekke on juba paar tundi seisnud ja oodanud, siis õhtuhämaruses tuleb praost Odja ja küsis mis Ekke nüüd tahtiski ja nad seadsid sammud peretuppa. Seal ootavad peremeest töölised kes on väsimusest kurnatud ja ei jaksa eriti süüagi, saaks ainult ära magama. Hommikul ajas peremees kõik üles ja nad jooksid võidu tööle, kaasaarvatud Ekke, kes tegeles nüüd vilja ja puu kasvuga. Peremees aga karjub, et kiiremini ja passib peale, et kui keegi nõrkeb, siis maksab kohe palga välja ja käsib lahkuda. Ta kihutab sulaseid töölt tööle, laskmata neil lõpetada pooleli olev töö. Targemad sulased võtavad palga ja lähevad ise minema, nähes töö mõttetust mida nad peavad tegema
Viimaks jõuab ta Odja juurde. See on jõukas pastoraat rohkete põldude ja niitudega. Seal on häärber ja kirik. Ta küsib praost Odja käest tööd, aga tal on kiire ja käsib Ekkel oodata. Kui Ekke on juba paar tundi seisnud ja oodanud, siis õhtuhämaruses tuleb praost Odja ja küsis mis Ekke nüüd tahtiski ja nad seadsid sammud peretuppa. Seal ootavad peremeest töölised kes on väsimusest kurnatud ja ei jaksa eriti süüagi, saaks ainult ära magama. Hommikul ajas peremees kõik üles ja nad jooksid võidu tööle, kaasaarvatud Ekke, kes tegeles nüüd vilja ja puu kasvuga. Peremees aga karjub, et kiiremini ja passib peale, et kui keegi nõrkeb, siis maksab kohe palga välja ja käsib lahkuda. Ta kihutab sulaseid töölt tööle, laskmata neil lõpetada pooleli olev töö. Targemad sulased võtavad palga ja lähevad ise minema, nähes töö mõttetust mida nad peavad tegema
Tibu komistas ja etapp kukkus piltidele. Oi, kõik pildid läksid laual Laps järjestab pildid 1. Pildiseerija sassi! õigesti. järjestamine Pane palun pildid õigesse järjekorda. Tubli. 2. Igal ilusal jutul on algus. Kuidas meie jutt Sisutaastavatel algas? e küsimustele vastamine Iga tegevus toimub mingil ajal. Nimetame päevaosa ja aastaaja. Kas hommikul, päeval, õhtul või kevadel, suvel, sügisel, talvel. Millal selle jutu tegevus toimus? Mis aastaajal? Mis ajal päeva jooksul? Miks sa nii arvad? Kus toimus meie jutu tegevus? Kes olid meie jutu tegelased? Mis meie jutus juhtus Ukuga? Alati pole jutus meile kõik ära öeldud. Peame ise natuke juurde mõtlema.
MÄRT (ust kinni pannes): TEMA ÕNN! Head meie mõlemad teineteisele ei oleks ütelnud. situatsiooni- Inimene küll ei pea teise nägu laitma, jumal on koomika: Enn kõik loonud; aga vanasõna ütleb: punased kuuleb pealt juuksed ja vindunud lepad ei kasva hüva maa peal. Ja siin on sõna tõeks läinud. Kas ta ammu juba sinu järele jookseb? MAIE: Mitu aega! Ja – isa – MÄRT: No – isa? Viimati –? MAIE (pead noogutades): Isa näeks hea 13 meelega, et ma tema vastu võtaksin! Tema vanemate libe keel on taadi silmad pimedaks teinud, et surve ta tema vigu ei näe. (Märdi kortsus kulmu abiellumisel nähes.) Aga ära sa usu, Märt, ega ma teda ei võta elades! MÄRT: Minu kanapojukene! Aga räägi nüüd, mis ema siis ütles, et mulk kosja tulla tahab
tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule. Kui ta koju hakkas minema, tundis äkki teravat valu jalas ja nägi, et hall uss oli teda hammustanud. Kuna ta käia ei suutnud, istus ta kivi peal emaha ja hakkas nutma. Äkitselt kerkis tema ette punase krooniga suur uss, kes päris, miks tüdruk nutab. Tüdruk ütles, et uss nõelas teda. Punase krooniga uss uuris, et mis värvi, see uss oli ja hakkas siristama ning usse kokku kutsuma... 3.Hiir, vähk ja sitikas- Sulane teenis insat peremeest ja sai aastas kopika palka. Iga aasta läks ta allika juude ja viskas kopika vette ise öeldes:“kui olen see aasta hästi tööd teinud tulgu mõlemad rahad tagasi, kui halvasti, 5 mingu seegi põhja“
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�
annaabi.ee 
