Maa-tüüpi planeedid (0)

Maa-tüüpi  planeedid
Merkuur,  Veenus , Marss, Maa .
 
 
Merkuur
● Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige 
väiksem Päikesesüst  eemi  planeet . Ta asub 
Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. 
Merkuur t eeb t iiru ümber päikese 88 Maa 
ööpäeva jooksul.
 
 
Nimi
Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, 
reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele vana-
kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur 
nähtavasti kiirele li kumisele taevavõlvil ( Mercurius  on 
kergejalgne jumalate käskjalg).
 
 
Merkuuri  orbiit
Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km.
Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km. 
Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km.
Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km.
Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km.
Orbiidi pikkus: 360 000 000 km.
 
 
Merkuuri sideeriline ti rlemisperiood: 87,97 Maa 
ööpäeva.Merkuuri keskmine sünoodiline ti rlemisperiood 
115,88 Maa ööpäeva.Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s 
(suurim planeetide seas). Orbiidi kalle Maa orbiidi 
suhtes : 7,004°. Orbi di pikem  pooltelg  sooritab  aeglast  
pöörlemist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. 
 
 
Mõõtmed
Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta 
on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem.Ta on mõõtmetelt, 
kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest 
Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist.Merkuuri 
suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase  Callisto  ja 
Neptuuni kaaslase Tritoni  omaga .Merkuuri läbimõõt 
ekvaatori  tasandil on 4879,4 km.Planeedi pindala on 75 
miljonit ruutkilomeetrit.Mass on 3,303× 1023  kg.
 
 
Pöörlemine
Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10  edastatud  
fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 
15,5088 tundi, mis moodustab 2/3 
ti rlemisperioodist.Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga 
peaaegu risti.Seetõttu on  ekvaatoril  kaks teineteise 
vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskpäev, ja 
kaks 90 kraadi võrra nihutatud punkti, kus afeelis on alati 
keskpäev.
(* Afeel- kõige kaugem.*Periheel- kõige lähem.)
 
 
Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni 
kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi 
pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt 
väike.Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine 
olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis 
olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete 
tõttu on see aeglustunud.
 
 
Vaadeldavus
Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel 
perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas 
madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult 
kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on 
lühike. Merkuur on nähtav kas tavalise pikksilmaga või 
palja silmaga.Ta paistab oranži värvi tähena 
tähesuurusega tavaliselt 1...–1.Ka kõige tugevamate 
teleskoopidega ei ole pinnavorme praktiliselt näha.
 
 
Merkuuril on faasid nagu Kuul: 
 Alumises ühenduses paistab ta õhukese  sirbina . 
Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Mõlemas 
ühenduses tõuseb ja  loojub  planeet koos Päikesega, 
mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Esimeses ja 
viimases veerandis on Merkuur suurimal näival kaugusel 
Päikesest vastavalt ida ja lääne pool ning tema pind on 
poolvalgustatud. Sellist asendit nimetatakse 
elongatsiooniks e. eemaldumuseks. 
 
 
Magnetväli 
Merkuuri magnetväli on küll väike, moodustades maa 
magnetvälja tugevusest vaid üheprotsendi, kuid Kuul ja 
Veenusel puudub see hoopiski. Seni  seostati  
magnetvälja olemasolu planeetidel nende kiire 
pöörlemisega (dünamo – teooria). Merkuur pöörleb aga 
väga aeglaselt. Võimalik, et tema rauast tuum on 
püsimagnet. Teine hüpotees seletab Merkuuri 
magnetvälja tehet päikesetuule mõjuga. Täpsemalt 
midagi öelda on raske, sest planeetide magnetväljade 
tekkepõhjused, pole seni veel kaugeltki selged. Merkuur 
on andnud oma osa ka füüsika arengusse. Tema orbiidi 
periheeli nihke  uurimine  on üks tugevaimaid argumente 
Albert Einsteini loodud üldrelati vsusteooria 
paikapidavuse kasuks.
 
 
Merkuuri hääl :
http://www.youtube.com/watch?v=894Aejo-R0U
 
 
Veenus
Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim 
planeet (vähim kaugus 42 miljonit km). See on nii hele 
( heledamad  on ainult Päike ja Kuu), et on taevast 
kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust 
nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat 
Ehatäheks.
 
 
Atmosfäär
Teleskoobis  paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid 
selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg 
pilves : 49–63 km kõrgusel paikneb tihe, 71–72 km 
kõrgusel hõredam  pilvekiht . Pilvekihtide vahel puhub 
kogu aeg tuul, mil e kiirus on 300–400 km/h.Temperatuur 
planeedi pinnal on 480 °C.Veenuse atmosfäär on ligi 100 
korda tihedam Maa omast.
 
 
Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur 
tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu 
kasvuhooneklaas  laseb  läbi suure osa soojendavat 
päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse 
hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksi d. 
Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 
3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%.Vedel vesi muidugi 
puudub.Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest.Üldse 
on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure 
kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri 
mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga 
agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib  pilvedes  veest ja 
vääveldioksi dist süsihappegaasi ja vesinikklori di 
osavõtul. 
 
 
Orbiit
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline.
Pöörlemine
Veenuse aasta kestab 225  maist  ööpäeva, kuid alles 
paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil 
G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi 
tavapärasele vastassuunaline pöörlemine.Et Veenus 
pöörleb aeglaselt  tagurpidi , kestab Veenuse 
päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse 
aastas 2 ööpäeva.
 
 
 Ehatäht ja Koidutäht 
Et Veenus on Maalt vaadates alati Päikese lähedal, siis 
ta paistab kas õhtu- või hommikutaevas. Esialgu ei 
teatud, et tegu on sama taevakehaga. Veenust nimetati 
eesti rahvaastronoomias vastavalt Ehatäheks ja 
Koidutäheks või Aotäheks, Vana-Kreekas vastavalt 
Hesperoseks (ladina Hesperus) ja Phosphoroseks 
(ladina Phosphorus).
 
 
Veenusest video : 
http://www.youtube.com/watch?v=Hg_NzWbsvxE
 
 
Marss
Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub 
Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 
poole vähem soojust.Teleskoobiga on see Maast poole 
väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15–17 
aasta tagant suure vastasseisu ajal, kui Marsi ja Maa 
vaheline kaugus on ainult 55–60 mln km. Sel ajal paistab 
Marss taevas niisama heledalt kui Veenus.
 
 
http://www.youtube.com/watch?v=uCYFzKoWsGw
 
 
Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 
miljonit km ehk 1,52 ja kaugus Maast 55–400 
miljonit km.Marsi tiirlemisperiood  on 686,98 Maa 
päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju 
kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit.Pöörlemisperiood
24 tundi 39 minutit 
 
 
Maa
http://www.youtube.com/watch?v=lwwioJhQzeg
 
 
Maa ehk  maapind  on planeedi Maa või ka mõne teise 
taevakeha  maismaa pind.
Maad saab omada koos pinnaaluse kihiga. Selles 
mõttes on Maa  tootmisvahend , mida kasutatakse 
põl umajanduses, ehituses ja teistes tootmisharudes.
Maa on loodusgeograafiline pi rkond. Mõnikord 
nimetatakse maadeks ka riike ja muid piirkondi.
Maa on  maastik  või piirkond ilma linnadeta, kus 
inimesed tegelevad peamiselt põllumajanduse, 
kalanduse ja metsandusega.
Maa ehk maakera on päikesesüsteemi kolmas planeet.
Vanaajal peeti maad üheks elementidest.
Maa on mõiste elektrotehnikas, mis tähendab elektrit 
juhtivat Maa pinda, mil e potentsiaal mistahes punktis on 
kokkulepeliselt loetud 0-iks.
 
 
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt 
loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus 
leidub elu.Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa 
biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi 
teisi abiootilisi omadusi, võimaldades ki ret aeroobsete 
organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa 
magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust 
võimaldades elu maal.Maa geofüüsilised omadused ning 
selle geoloogiline ajalugu ja orbiit on võimaldanud elul 
säilida. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel 
vähemalt 500 miljonit aastat.
 
 
Mered ,mandrid ja saared

Maa pind on 71% 
ulatuses kaetud soolase 
vedelas olekus veega, 

Nimi
mis moodustab 
Maad hüütakse tema 
maailmamere. 
värvuse järgi ka 
helesiniseks  planeediks . 

Selle keskmine sügavus 
on 3,8 km. 
Inimeste eluasemena 
nimetatakse teda 

Maailmamere tasemest 
maailmaks.
kõrgemal asuvaid alasid 
nimetatakse mandriteks 
ja saarteks. Kokku 
moodustavad need 
maismaa. Maismaa 
keskmine kõrgus 
 
 
merepinnast on 623 m.
● Maa kui inimese kodu
●
Laamad
●
Maa on inimese ainsaks 
●
Maa  pealmine  kiht ehk 
koduks . Peale Maa on 
litosfäär on jagunenud 
inimene külastanud ainult 
paarikümneks üksteise 
Kuud. Inimese valmistatud 
suhtes liikuvaks plaadiks  kosmoseaparaadid on 
ehk laamaks. Maa on 
uurinud kõiki 
ainus teadaolev 
Päikesesüsteemi planeete 
taevakeha, kus esineb 
ning mõned neist on 
laamtektoonika .
praeguseks  jõudnud 
planeetidest kaugemale, 
kandes  endaga teistele 
hüpoteetilistele mõistusega 
olenditele mõeldud 
sõnumeid inimtsivilisatsiooni 
 
  kohta.
Maakoor
Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis 
jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 
Mandriline  maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja 
moondekivimitest ja tardkivimist (grani dist). Mandriline 
maakoor on  paksem  (25–70 km) kui  ookeaniline , keskmine 
paksus on umbes 40 km. Ookeaniline maakoor moodustab 
maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma  tardumisel  
tekkinud  kivimitest , mil el lasuvad süvamere  setted . 
Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja 
õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt.
Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel 
paiknev Mohorovičići eralduspind ehk  Moho . Sellest allpool 
levivad seismilised lained oluliselt ki remini.
 
 
Vahevöö
●
Litosfäär
●
Vahevöö koosneb kuumast 
●
Maakoor koos tugevatest 
tahketest kivimitest 
ja tihedast kivimimassist 
koosneva  vahevöö 
ning see ulatub kuni  2900  
ülaosaga moodustavad 
km sügavuseni. 660 
litosfääri, mis on oluline 
kilomeetri sügavuses 
mõiste laamtektoonika 
toimub vi mane oluline 
seisukohalt. Litosfäär 
hüpe seismiliste lainete 
hõlmab Maa ülemise kihi 
levikukiiruses enne 
50...300 kilomeetri 
vahevöö ja välistuuma 
sügavuseni. Litosfääri 
piiri. Sel e piirpinna järgi 
alumiseks pinnaks on 
jagatakse vahevöö üle- 
astenosfääri ülemine pind.
ning alavahevööks.
 
 
Maa tuum
Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist 
koosnev osaMaa tuum paikneb umbes 2900–6378 km 
sügavusel. Tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö ja tuuma 
piiri nimetatakse Gutenbergi eralduspinnaks. Tuum 
jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 
Vedela välistuuma liikuv, peamiselt rauast koosnev 
materjal genereerib Maa magnetvälja. Tahke sisetuuma 
raadius on umbes 1300 km.  
●
Sisetuum
5200  kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu 
taas tahkeks,  ehkki  ta on ilmselt sulamispunktile väga 
lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning 
ulatub umbes 5100–6378 kilomeetri sügavusele.
 
 
●Päikesesüsteemi li kumine
Koos Päikesesüsteemiga li gub Maa kosmoses 
ki rusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese 
tähtkuju poole.
●Galaktika liikumine:
Galaktika  tervikuna  liigub aga Lõvi tähtkuju suunas 
kiirusega umbes 600 km/s.
●Temperatuur:
Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. 
Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal 
registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja 
madalaim õhutemperatuur on −89,6 °C.
 
 
Elu planeedil Maa
Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu (kui 
mitte arvestada inimtegevust väljaspool Maad). Praeguse 
teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse 
väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil 
Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See 
pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi 
moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju 
jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Vedela vee 
olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks 
hädavajalik tingimus. Teiste teadaolevate planeetide pinnal 
vesi vedelal kujul ei esine.
 
 
●Kasutatud kirjandus :
●  http://www.vikipeedia.ee
●  http://www.google.ee
●  http://www.youtube.co m
●  http://www.novaator.ee
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32