Claude Debussy Brigita Mass 8.klass Claude Debussy Claude Debussy (1862-1918) Ta oli Prantsuse helilooja Pani aluse impressionismile Üks esimesi modernistlikke heliloojaid. Üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Claude Debussy looming Kirjutas peamiselt programmilist muusikat. Püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Elu jooksul kirjutas : ooperi, kammerteoseid, hulgaliselt klaverimuusikat ning orkestriteoseid. Debussy uuendused harmoonias Hakkas kasutama täistoon laadi ( kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest). Kasutas pentatoonilist helirida (
Bernard Kangro (1910-1994) Bernard Kangro (ka Bernhard) oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik. Kangro oli pagulaste ja kirjanduselu eestvedaja. Elulugu · Sündis Oe külas, Vana-Antsla vallas, Võrumaal taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas. · Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis (19191922), · Antsla kõrgemas algkoolis (192224) ja · Valga gümnaasiumis (19241929). · Lõpetas tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude. · Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. · Aastatel 1950-1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. · Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Looming · Bernard Kangro luulet iseloo...
pluralismi, mida hakati vastandama funktsionalismi traditsioonilisele ehk nii nimetatud modernistlikule arhitektuurile. Inglise arhitektuuriajaloolane Charles Jencks avaldas 1977a, raamatu modernistliku arhitektuuri keelest. Ta väitis teoses, et modernistlik arhitektuur on surnud ning pakkus välja ka täpse ''surma'' aja- 15.07.1972.a kell 15.32. Samal hetkel õhiti USAs Saint-Louisi linnas terve linnaosa, mis oli modernistlikke maju täis. Jencksi arvates olevat modernismi '' alasti funktsionaalsus'' olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes. Sellega olevat süüdi modernism traditsiooniliste eluväärtuste kriisis. Jencks kiitis arhitekte kes loobusid järjekindlast funktsionalismist, kes ütlesid: ,, less is bore'' ja kasutasid oma projektides tsitaate modernismieelse arhitektuuri stiilides, eriti klassitsismist.
väljendab luuletaja põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. · Armastus, üksindus ja kaotatud kodumaa inspireerisid Visnapuud sõnastama oma tundeid tihedas ja sisendusjõulises värsis. · Luuletaja äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega (futuristlik luuletus "Vaaraoni tütar"). · Noore Visnapuu luule põhilaad on uusromantiline, kuid vormitaotlustes järgib 20.sajandi modernistlikke voole, eeskätt futurismi. · Visnapuu isikupära tuleb esile kuuldelises küljes, sõnade kõlas ja värsside musikaalsuses. Olulisemad teosed ja nende lühiiseloomustused · Esikkogu "Amores" (1917) sisaldab luuletusi, milles kõneleb lõhestunud inimene, kes on sisemises vastuolus iseendaga. · Kogus "Talihari" (1920) annab edasi 1918.20. aasta Eesti Vabadussõja võitlusi ja emotsioone. · Armastusluule silmapaistvaim kogu on
August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Erki Maling 12. klass ABSTRAKTSIONISM Referaat Karksi-Nuia 2011 Abstraktsionismiks nimetatakse modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Abstraktsionistid ei jäljenda loodust, nad ei tee seda isegi mitte deformeerivalt, vaid püüavad kunstilist tähendust saavutada pelki värve, jooni, pindu ja mahte ühendades. Abstraktsionism on välja arenenud mitmest 20. sajandi alguse kunstivoolust. Sellele pani aluse vene maalikunstnik Vassili Kandinsky oma 1910 aastal Münchenis maalitud akvarelliga. Üldse veetis see kunstnik suure osa oma elust saksamaal.
tehnika. Lapsena huvitus võrdselt muusikast ja matemaatikast. Õppis aasta Lyonis kõrgema matem.kursustel, et astuda tehnikaülikooli, kuid otsustas viimasel hetkel ümber ning astus 1942 Pariisis kons.-i. Ei saanud sisse klaveri erialale ning asus õppima komp., osales Messiaeni harmooniatundides ning paistis silma erakordselt andeka muusikaanalüüsijana.Tudengina mässas "romantismi-pohmeluse" vastu, mida heliloojad- muusikud tema arvates põdesid, ning pidas ka paljusid modernistlikke heliloojaid liiga vähe radikaalseteks. Oli veendunud atonaalse muusika pooldaja ning lähtus põhijoontes Schönbergi dodekafoonilisest tehnikast, eriti aga Weberni hilisloomingust ja Messiaeni klaveripalast "Mode de valeurs et d'intensités", ning oli üks serialismi väljaarendajatest. Heliloojana saavutas kuulsuse juba päris varaste teostega, eriti tänu Teisele klaverisonaadile (esiet. Darmstadti suvekursustel 1952, Yvonne Loriod). Darmstadt oli 1950ndatel Euroopa
Tema kujunemisel oli pöördelise tähtsusega sündmuseks 1957. aastal Moskvas toimunud rahvusvaheline noorsoofestival, kus kunstnik omandas esimesed abstraktse maali kogemused. Sellest ajast on Lola Liivat-Makarova tuntud kui üks järjekindlamaid ekspressionismi viljelejaid meie kunstis. Kunstnik on aeg-ajalt ikka pöördunud ka looduslähedasema laadi poole, tema koloriit jääb aga ikka jõuliseks. Ladina keeles ,,abstactio" tähendab eraldamist. See tähendab modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Abstraktsionistid ei jäljenda loodust, vaid püüavad kunstilist tähendust saavutada värvi, jooni, pindu ja mahte ühendades. Nii igal juhul väidab Vikipeedia. Lola Liivat on eesti kunstis kaheldamatult üks järjekindlamaid abstraktse kunsti viljelejaid. Kuigi 50ndate lõpul, mil ta abstraktse kunstiga alustas ning ka 70ndate lõpul 80ndate algul, mil saab kõnelda Lola Liivati abstraktse kunsti
· eksistentsialistlik romaan. naabertalude vaheline vaen, kättesaamatu armastusobjekt jne). On pea- ja kõrvalmotiivid. 19. saj romaan oli realistlik, 20. saj keskenduti inimese sisemaailmale, kasutades palju Konflikt on tegelastevaheline või tegelasesisene (sisekonflikt) vastuolu. Intriig on modernistlikke võtteid. Eesti kirjanduses tekkis romaan 19. saj lõpukümnenditel (Jaak konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg teoses. Jar, Eduard Vilde). Ka eepilises teoses võib kasutada motot teisest teosest valitud juhtmõtet, mis selgitab Samad tegelased, sama teema mitmes romaanis: peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist.
tõusnud maa peale ja kustutanud isegi taeva. Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema, sagedasem on manitsus või üleskutse iseendaga aru pidama, sisemiselt puhastuda. Omapärasemad ajalaulikud olid Barbarus ("Epiloog") ja Alle ("Karistai"). 1920. aastate hakul, nn rühmituste aja lõpul, võib kirjanduses leida nii varasemate traditsioonide järgimist kui uudseid, modernistlikke katsetusi. Mitmekesisus puudutab samavõrd luule vormi kui temaatikat. Kirjutati läbi aegade tuntud teemadel, nagu loodus ja armastus, ning rõhutades kaasaegset ainet- linnaelu ja tehnikat. Traditsioonide poolt hakkab omanäolisena silma kirjakeelest erinev, eeskätt lõunaeestiline murdeluule. Artur Adson, viljakamaid eesti murdeluuletajaid, pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes. Adsoni murdekeel on eriti ilmekas lapsepõlvemälestuste edasiandmisel ("Poisikene")
Hemingway sai Nobeli kirjanduspreemia romaani ,,Vanamees ja meri" eest. 29. Iseloomusta Hemingway kirjutamisstiili. Hemingway kirjutamisstiili iseloomustab paradoksaalne mõte teosed muudab keeruliseks nende lihtsus. Olulisim on see, mille kirjanik ütlemata jätab. Pearõhk on alltekstil. Hemingway stiil on vihjelis-sümbolistlik ning autobiograafiline. 30. Millal ja kus tekkis modernism? Modernism tekkis 20. sajandi alguses, Prantsusmaal. 31. Nimeta olulisemaid modernistlikke suundi. Olulisemaid modernistlikke suundi: ekspressionism, futurism, kubism, konstruktivism, dadaism, sürrealism ja absurd. 32. Mis tingis modernismi tekkimise? Modernismi tekkimise tingis üldine progress kõigis valdkondades, ühiskonna muutumine humaansemaks, linnastumine ja üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. 33. Kuidas iseloomustasid end dekadendid oma manifestis? Dekadendid iseloomustasid end kui moderniste. Nende arvates peab kunst püüdma tabada
12. klass ABSTRAKTSIONISM Referaat ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionismi teke ja levik Abstraktsionismiks nimetatakse modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Looduse otsene kujutamine jäi tahaplaanile. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neid säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. Seetõttu on loomulik, et 1910. a. paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest
Kui Rambertil avaneb lõpuks võimalus linnast lahkuda, ütleb ta ära ning soovib hoopis Rieux’ aidata ning alustab tööd karantiini hoonete juhatajana, sest tema sõnul kuulub ta nüüd peale pikki kuid linna osaks ning peab lahkumist häbiväärseks. 5. Milles seisneb Sinu arvates selle teose modernsus, mis iseloomustab seda kui 20. sajandi teost? , Camus „Katk“ tundus minu jaoks klassikalise romaanina, milles oli palju modernistlikke jooni. Camus kirjutas filosoofiliselt ning modernromaanile omasena tundus kohati, et ei juhtu mitte midagi. Minu arvates oli autor rohkem rõhku pannud selle, et kuidas jutustada, mitte mida jutustada. 6. Mida erilist/omapärast selles teoses leidus? Autori sõnaline väljendusrikkus on suurepärane. Teoses on mitmeid mõtlemapanevaid tsitaate ja osavalt sõnastatud lauseid, mis tegid raamatust võrratu lugemiselamuse. Raamatule on omapärane tõetruu tegevustik - puudus tavapärane ilustamine
Orffi muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad ja orkestratsioon ning vanamuusikast inspireeritud vaimsus. Orffi tähtsamad teosed on kolm lavalist kantaati, mis on koondatud triloogiasse ,,Triumfid". Neist kõige tuntum ja tänaseni enimesitatav on ,,Carmina Burana". 2 teist osa on "Catulli Carmina", "Aphrodite triumf" Pluralism - stiilide paljunemine Süvamuusika - klassikaline muusika, mitte ainult klassitsismi, vaid ka keskaja, renessansi, baroki ja romantismi muusikat, paljusid modernistlikke ja postmodernistlikke suundi Popmuusika, klassika Dzäss - muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Afroameerika muusika - Bluus tekkis 19. sajandi lõpus ja oli algselt mustanahaliste, reeglina füüsilise puudega muusikute vokaalne väljendusvorm, mida saadeti kitarril.
mitmesuguseid allusioone ja kõrvaltähendusi. Postmodernistlik arhitekt loob oma teostega ebakõlasid, mis väljenduvad iroonias, huumoris, mängulisuses. Erinevate elementide kombinatsioonid ehitise põhiideena paelusid ka ameerika arhitekti Robert Venturit(1925-). 1970. aastate alguses avaldas ta koos abikaasa Denise Scott Browniga raamatomõõtu manifesti ,,Õppides Las Vegasest"(,,Learning from Las Vegas", 1972). Nemadki kritiseerised universaalsust kehastavaid modernistlikke karpehitisi. Venturi jt kutsusid üles kasutama julgemalt Las Vegase kasiinoarhitektuuri eeskuju: poppikoone ja massikultuuri märke, New Orleansi stiili ja ameerika ajaloolistrantsostiili. Teisisõnu: selle asemel, et öelda ,,mina olen kuup", laskem ehitisel öelda midagi naljakat või mitme mõttelist. Uued hojakud sise- ja väliskujunduses ei koondu mingi kindla teema ümber, vaid kujutavad endast erinevate stiililiste märkide kaost.pole mõtet kritiseerida igapäevases
Bauhaus esindas funktsonalistlikku mõtteviisi kunstis, eesmärgiks oli ühendada teooria ja praktika. Ühendavaks jõuks oli arhitektuur. Kavandavate hoonete eesmärgiks oli võimalus neid tööstuslikult toota, samas pidi ehitis olema terviklik kunstiteos. Peale W.Gropiust 19191928 sai kooli direktoriks Hannes Meyer 1928 1930 ja hiljem Ludwig Mies van der Rohe 19301933. Õpetajate hulka kuulus palju nimekaid ja olulisi modernistlikke kunstnikke (Paul Klee, Vassili Kandinsky ja László Moholy-Nagy). 4 Ludwig Mies van der Rohe loomingust võiks mainida Stuttgardi elamunäituse jaoks valminud maju (1927) ja Tugendhati villat Brnos (1928-1930), mis on modernistliku arhitektuuri tõeline pärl. 1917. aastal asutati Hollandi kunstnikerühmitus de Stijl (Stiil), ka nende püüdlus oli puhas reaalsus
Minimalismist kasvas 1960. aastate lõpul välja postmodernism Iseloomusta postmodernistlikku muusikat ja selle alaliike. Postminimalism võrreldes minimalismiga on teemad ja meloodiakaared pikemad, lühikesed fraasikordused peaaegu puuduvad. Kasutatakse teistele stiilidele (jazz-, pop-, etnomuusika) iseloomulikke väljendusvahendeid. Ekletism teoseid iseloomustab taotluslik stiilikirevus. Ühendatakse modernistlikke väljendusvõtteid ja rahvuslikumat laadi muusika elemente. Uustonaalsus (ka uuslihtsus) rahu ja vaimse kirgastumise otsimine lihtsate heakõlaliste väljenduvahendite kaudu. Muusikaline materjal on rõhutatult askeetlik ja heakõlaline. Muusika on sageli religioosne ja seotud keskaja ning renessanssmuusikaga. Uuskomplekssus (ka uuskeerukus) tekkis vastureaktsioonina uustonaalsusele. Arvo Pärt (1935)
revolutsioonides . saadakse aru ,et kõik tõi kaasa pettumuse. Ümberringi toimuvasse suhtuti kriitiliselt. Pahupooldse suhtuti nii,nagu see tegelikult oli. Romantism: selline elu nagu näha tahetakse kriitilise realismiga algab paralleelselt ka psühholoogiline realism. Psühholoogiline realism püüab uurida inimese olemust, mõtte ja tunde maailma. Nimi tuleb lad keelsest RES. Ese,asi, realis- esemeline .eestisse jõuab hiljem eduard vilde 1896 ,,külmale maale" sellest kasvab välja palju modernistlikke voole. Aga realism jääb paralleelselt püsima. Esindajad: Balsac- prantsuse Remaque- euroopa Hamingway- ameerika Tsehhov, Dolstoi , Dolstojevski- vene Tammsaare, Mälk, Gailit, Luts, Ristikivi- eesti Eesti luulesse- juhan liiv. Honore de Balsac : Pärit kesk prantsus maalt. Jõukast perest, vanaisa oli lihtne talupoeg, kes ennast meeletu töötahtega üles töötas. Talupoeglikud jooned jäävad temas püsima. Sai korraliku hariduse, juba koolis huvitus kirjandusest
suhe tekstiga. Modernistlikule luulele on omane traditsioonilise meetrumi kadumine, mida asendavad vabavärss ja vabarütm neis saavad tähtsaks suulisest kõnest pärit intonatsioonid, rõhud ja pausid. Siiski ei taotle modernism suulise kõne sarnasust, vaid lihtsalt võitles varasemate keelerituaalide vastu, otsides uut keelelist väljendust. Modernismi peamisteks väljendusvormideks said luule ja lühiproosa. Vene kirjanduses ongi võimalik esile tuua modernistlikke poeete. Poeedid järgisid aga avangardistlikke suundi. Kõige varem kujunes neist välja futurism, mis kujuneski välja Venemaal (ja ka Itaalias) enne Esimest maailmasõda. Futuristid eitasid minevikutraditsioone, halvustasid endist kultuuri ja senist keelekasutust. Isegi kirjandusklassikuid, nagu Dostojevski ja Tolstoi, tehti maha. Hea futuristliku luuletaja näide on Vladimir Majakovski, kes nõudis, et luule peab olema lööv ning kajastama moodsa tehnika jõudu. Majakovski poeem
Modernistliku romaani sündmustik on sageli ebareaalne, segi on aja ja ruumi suhted. Kuna esikohal on peategelase sisekõne, siis puudub romaanis ühtne järjepidev tegevuse arendus ja peatükkide järjekordki pole oluline. Sageli tulevad mängu müüdid, unenäod, tegelaste kahestumine, ka nimede vahetumine. Stiilivõtetest on olulisel kohal sümbol, krotesk, absurd ja must huumor. Reaalsed sündmused põimuvad fantaasiamaailma ja seega on osa modernistlikke romaane mitmetasandiliselt mõistetavad. Marcel Proust, James Joyce, Franz Kafka., Virginia Woolf. JAMES JOYCE (1882-1941) iirlane, Dublinist, vaeses peres. Õppis jesuiitide koolides, Dublini ülikoolis. Ütles end kirikust lahti. 1902 viibis J Pariisis, vireledes, kirjutas luulet. Naases Dublini, elas Martello kindlusetornis. Naasis elukaaslase Nora Barnacle'iga Mandri-Euroopasse. Andis Triestes inglise keele tunde - ,,Dublinlased". I maailmasõda pagulus Zürichis
TuntumadonTartu-romaanid:"Jäälätted"(tegevusaeg1937-38), "Emajõgi" (tegevusaeg1938), "Tartu" (tegevusaeg1938-39), "Kivisild" (tegevusaeg1939-41),"Mustraamat" (tegevusaeg194144)," Keeristuli" (tegevusaegaug -28.sept1944+ 20aastathiljem)Kogu tsükli peategelastekson Tartu Ülikooli humanitaarüliõpilased. Romaan annab edasi üliõpilaselu igipõlist värvikirevust. Romaani tsükkel seab lugejate ette ka mõistatusi. Tartu romaanides leidub modernistlikke ja postmodernistlikke vormivõtteid.Tartu romaanid ilmusid aastail 1958-1969.
Louis Andriessen (1939) fraasikordused peaaegu puuduvad. Steve Reich (1936), hiline Kasutatakse teistele stiilidele (jazz-, pop-, etnomuusika) iseloomulikke looming väljendusvahendeid. EKLERTISM Hans Werner Henze (1926) Teoseid iseloomustab taotluslik stiilikirevus. Ühendati modernistlikke (eriti väljaarendatud vorm on Mark-Anthony Turnage väljendusvõtteid ja rahvalikumat laadi muusika (pop-, jazz-muusika) elemente, polüstilism) (1960) kasutati tsitaate eri ajastute muusikast. Alfred Schittke (1934-1998) UUSTONAALSUS John Tavener (1944) Toimub rahu ja vaimse kirgastumise otsimine läbi lihtsate heakõlaliste
) tõid näitustele ja publikatsioonidesse fotokultuuri, millele oli tunnuslik subjektiivsus, fotograafiale spetsiifiliste väljendusvahendite domineerimine ja rõhuasetus piltide vormilise külje kasuks. STODOM'i ideoloog Peeter Tooming (19391997) rõhus oma töödes ja manifesteerivates kirjutistes optika ja fotokeemia poolt pakutavatele pildikeele subjektiveerimise võimalustele -- tulemuseks billbrandt'likult kummastatud maailm, mis ennekõike esitas modernistlikke arusaamu pildiruumi "iseseisvusest" argikogemuse suhtes. Infrapunase filmi, filtrite ja keemiliste eritehnikate kasutamine okeeris vaataja arusaamu ka tonaalsete vahekordade osas. Lõhkudes sihikindlalt publiku seisukohti foto tõlgendamisel, kujunes Tooming modernistliku perioodi kõige uuenduslikumaks ja provokatiivsemaks autoriks Eesti fotograafias. Teine STODOM'i autor, Kalju Suur (1928), saavutas kõrgendatud tähenduse omas ajas sootuks teistsugusel viisil
Üha enam kuuleb ka kodumaal Eduard Tubina meistriteoseid. Eestis korraldatakse Tubina auks temanimelisi festivale. Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal Stockholmis. 9 Tubin oli tulemusrikas helilooja, kes kirjutas erinevates süvamuusika zanrites ning tema loomingu tähtsaimaimaks ja keskseks osaks on tema sümfoonia teosed. Teda on nimetatud modernistiks, ent ei saa väita, et ta järgis kõiki modernistlikke kriteeriume, et täielikult sellele stiilile pretendeerida. Helilooja on jäänud oma stiililt siiski pigem järelromantismi- ja modernismivahelisse piiritlemata piirkonda.. Kogu oma loomingulise tee kestel jäi helilooja ustavaks põhimõttele, et muusikalise kompositsiooni kõige olulisemaks aluseks on teema, ja selle arendamisel põhineb kogu tema loomingu vormikujundus. Tubina iga sümfoonia on kordumatu, äärmiselt omanäoline nii vormiliselt kui ka väljenduslaadi poolest
uuringutest, ei peetud väikelaste töid kunstiliselt paremateks, nende vanemate eakaaslaste või mittekunstnikest täiskasvanute, omadest. See viitab sellele, et kunstilise väärtuse kultuurinõuded mängisid tõepoolest jõulist rolli kunstilise arengu kontseptsiooni määratlemisel teadusuuringus, mis viis universaalse U-kujulise arengu väiteni. On oluline märkida, et arengu repertuaarimudel ei pea U-kujulist mudelit valeks, Pildilistes repertuaarides, mis rõhutavad modernistlikke väärtusi, jääb selline oletus üsna tõenäoliselt samaks. Kuid repertuaarimudel näeb ette ka alternatiivseid arengusuundi teistes kujutamise alades, kus on tehniline meisterlikkus ja olulisem kui pildi üldine väljenduslik kvaliteet. Teistpidine arusaam pildilise kujutamise arengust, pakub põnevat väljakutset varajase lapseea kunstihariduse valdkonas. See määratleb õpetaja rolli palju keerulisemates tingimustes ja paneb tema õlgadele rohkem
Kirjutas ka näidendeid. Peale Pätsi riigipööret asus tööle Eesti riigi propagandatalituse kultuurinõunikuna. 1937. Aastast tegelest taas kirjanikuna. Asutas kultuuriajakirja Varamu. Looming muutus rahvuslikumaks. 1944 sügisel lahkus Saksamaale, 1949 New Yorki. Ameerikasse jäi elu lõpuni. Looming Teda kutsuti vürstiks ja poeeside kuningaks. Ta on meheliku ja järsu luuletajanatuuriga. Tema luule põhilaad on nooreestlaslikult uusromantiline. Järgib kohati ka modernistlikke voole ja futurismi. Tema isikupära tuleb esile kuuldelises küljes, sõnade kõlas ja värsside musikaalsuses. Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnete ja hävitavate tumedate tungidega. Armastusluule esitab jumaldavat armastajat, naiste harrast imetlejat. Armastusluuletuste toon on tundeliselt mahe, pöördumised kaunisõnalised. Ta väljendab põlgust naiste kui paheliste olendite vastu. Ta luulet iseloomustavad ka aastaajad.
Võimalik ja võimatu liiguvad koos. Tartu-romaanid löövad segi selged piirid kirjandusteose ja autori vahel: autor on ühtlasi tegelane ning tegelased võivad tulla autoriga juttu ajama. Tartu-romaanid kujutavad üliõpilaselu mitmekesisust: joovastavad seltskonnaõhtud, üksildaste sammude kaja Vallikraavi tänaval, romantilised päikesetõusud, korporantide tülid, paadimatkad Emajõel, intellektuaalsete vestluste terav põnevus, noorte hingede üksindus. Tartu-romaanides leidub modernistlikke ja postmodernistlikke vormivõtteid. LUULE: Esimesed värsid trükiti 1929. Esimestes kogudes kujunes välja isikupärane luulesüsteem, mis lähtus kodumaastiku psühholoogiliselt pingestatud, sümboolsust taotlevast, kuid detailitruust kirjeldusest, millele lisandus mõtisklev-filosoofiline alge. Jõudsalt kasvas Kangro nägemusliku fantaasiamaailma osatähtsus, eriti pärimuslike ainetega seoses
1907. aaastal valmis helilooja III sümfoonia üks helgemaid Sibeliuse helitöid. 1909.a. kujunes pöördeliseks Sibeliuse loomingus. Varakevadel valmis heliloojal viieosaline keelpillikvartett "Intiimsed hääled", milles esmakordselt on esiplaanil sügavad, kohati traagilised isiklikud elamused. Keelpillikvartett on otseselt seotud järgneva helitöö IV sümfooniaga. Sümfooniaga oli heliloojal palju ütelda. Võib-olla väljendas ta siin seda üksindust, mida tundis keset modernistlikke kunstikoole. 1914.a. külastas Sibelius Ameerikat. Norfolki muusikafestivaliks kirjutas Sibelius oma järjekordse sümfoonilise poeemi "Okeaniidid". 1914.a. alanud I maailmasõda tõi kitsendusi Sibeliuse kontserdireisidesse, kuid ei võtnud temalt loomisindu. Suurejooneliselt tähistati Soomes 1915.a. Sibeliuse 50ndat sünnipäeva. Juubelikontserdil esitati autori juhatusel esmakordselt tema V sümfooniat.
Sünkroonia, akroonia jne- sellele vastavad tüpoloogiad. 2. Modernismi mõiste ühiskonnas ja kunstis Eelmodernism-esmae periood avaldas teadmisi autoriteetsetest allikatest. Sellel ajal usuti, et ülimtõde on olemas ja selleni võib jõuda läbi otsese selle ilmutuse. Arvati et see tuleb jumalalt.kirik oli tõe omanik ( esmane asutus ) Renesanss kui modernse ühiskonna algus. Vananenu ekskluseerimine. Modernism tekkis 19saj teine pool ja sai keskseks 20.saj.Progress ja uue otsing. Modernistlikke kunstivoolude teket peetakse uue otsimise üheks iseloomulikuks sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut, ÜLETADA ENNAST. Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunadnagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol.
Ta asus tööle Lúcio Costa ja Carlos Leãoarhitektibüroosse, mis 1937 sai pakkumise Brasiilia haridusministeeriumi hoone projekteerimiseks. Projektil oli tähtis ideoloogiline ülesanne: see pidi näitama Brasiilia arengut kohvi eksportivast riigist industriaalühiskonda. Le Corbusier oli projekti kunsultant. 1943valminud maja oli üks esimesi nii mastaapseid rangelt modernistlikke ehitisi. Hoone toetub ainult betoontaladele ja maja alla jääb jalakäijate ala. Maja oli esimene riigi rahastatud modernistlik pilvelõhkuja maailmas ja suurem seni Le Corbusier'l valminud hoonetest. Aastal 1985 nimetati see Niemeyeri soovil ümber Edifício Gustavo Capanemaks (Capanema oli haridusminister, kes selle hoone tellis).
Üldskeemi võib rakendada ka pagulasproosale. Proosa On väga palju võitlevat kirjandust, nostalgiaproosa, eestist lahkumise kujutamine kujuneb ka omaette temaatiliseks. Mälestusraamatuid ilmub pagulises suhteliselt palju, Eestis ilmub neid seevastu väga vähe. Kui võrrelda Eestit ja pagulust 40ndatel ja 50ndatel, siis paguluses on suurem osakaal tiraazid on suured (2000-3000). 80ndateks tüüpiline tiraaz väheneb, kuid ta jääb siiski kuhugi 1000 eksemplari kanti. Otseselt selliseid modernistlikke läbimurdeid kirjandusse näeme pigem 50ndatel, kuid lühiproosas ka veidi varem. Modernismi mõiste on hea katusmõiste, mis mahutab palju, kuid mitte kõike. Muutus on tähelepanuväärne proosas, aga selle juures tuleb arvestada, et kõik pagulasraamatud muutuvad ei tea milleks. Realistliku proosa osakaal on jätkuvalt suur ka 60ndatel ja 70ndatel. On oluline, et mitmed juhtautorid muudavad oma loomingut. Karl Ristikivi (1912-1977)
poleks olulised. Kesksemad ja mõjukamad on sel ajastul aga just esimese laine autorid. Loeng nr 3 (27.02.2008) (Eelmisel korral ,,Hüübinud vere manifest".) Hüübinud vere manifest ei ole väga realistlik tekst. Eks siin ikkagi manifesteeritakse ulmelist või teatud mõttes utoopilist tulevikku. Kui tuletame meelde seda, milline on üks kirjanduslik manifest nt 20 sajandi alguses, siis see manifest järgib klassikalisis modernistlikke manifeste, mida kirjutasid futuristid või ekspressionistid Euroopas 20 sajandi alguses. Ka neis on antud utoopiline tulevikunägemus ja deklareeritakse mõnevõrra utoopilist programmi, mille täitmine viib igasuguse kunsti, sh kirjanduse äärmustesse või esitab teda väga radikaalselt. Manifestides on üks kinnispunkt see, et seal antakse juhised uue kunsti tegemiseks. Nii, et 100 aasta tagust futurismi vaimu on selles manifestis ka omajagu. See, kuidas avastatakse üks
1970.-80. aastate proosa Proosa saavutas kirjanduses 1970. aastatel keskse koha. Igal aastal ilmus u 25 proosateost. Romaan läks juhtpositsioonile 1970. aastate keskel. Jätkus ja algul tugevnes modernistlik suund. Mõnel juhul (Undi "Sügisball") võib rääkida 34 postmodernismist. Samas kerkis esile realistliku dominandiga proosa, millel oli ka modernistlikke jooni (Kross, Traat) ja mis oli vaba stalinistlikest kaanonitest. Jätkus sotsiaalpoliitiline (Kuusberg) ja olmerealistlik proosa. Noorte autorite tulek proosasse peaaegu lakkas. Olulisel kohal oli ajalooline proosa, senise lähimineviku asemel kirjutati varasematest ajajärkudest. Põhjuseks olid rahvusliku eksistentsi ohtusattumine, millest sotsiaalse surutise ajal järjest rohkem teadlikuks saadi; globaalprobleemid; pettumine progressiidees
Moodne esteetika avaldub ka detailides: reelingpiiretega rõdud, dekoratiivse raamjaotusega ümaraknad, ustel napp geomeetriline ornament. Need modernistlikud puitkorterelamud esinevad nii krohvituna, nii et neid on isegi esmapilgul raske eristada kivihoonetest, kui ka laudisega viimistletuna. Viimasel juhul võib tegemist olla nii püst- kui rõhtlaudisega, laudade laius on aga varasemate historitsismi- ja juugendiajastu elamutega võrreldes palju väiksem. Palju krohvitud modernistlikke puumaju on Tallinnas Nõmmel, kuid see hoonetüüp levis ka Tartus, näiteks Tähtvere linnaosas, aga ka Karlova tagumistes osades, neid leidub ka teistes linnades. Konstruktsioonitüübilt on enamasti tegemist sõrestikhoonetega, ehk nagu toona öeldi: täidisseintega elamutega, kus soojustusmaterjaliks on sõrestiku täiteks pandud saepuru. Sisemiselt ruumijaotuselt on sellised elamud erinevad, siia gruppi kuulub nii
annaabi.ee 
