Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung, Siemens, LG, Apple ja Sony Ericsson. Mobiiltelefonide tootjaid on palju. 5 Mobiiltelefonide ajalugu Legend räägib, et 1876
Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on olnud suur viimastel aastatel. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks.
KONKURENTSIANALÜÜS 1. Võrdlesin Nokia, Samsungi ja LG kõige kallimaid mobiiltelefone, mille leidsin EMT koduleheküljelt. 1.1 Kuna hetkel on palju tööd kooli ja tööga, siis vajan endale tõelist abimeest ja mis saaks olla parem kui mobiiltelefon. Minu telefonil peaks kindlasti olema võimalikult suur mälu maht, e-post, kaamera, internet jne, pluss vahendid, mis peaks igas telefonis olemas olema (kalkulaator, SMS - ja MMS-teenused). 1.2 Andmed Näitaja/ Nokia 8800 Samsung i900 LG KC910 kriteerium CARBON ARTE Värvus must must must Kaal 150g 125g 114g Mõõtmed 107,8x55,9x13,95m
...............................................................................3 1. TELEFONI AJALUGU..................................................................................................4 1.1. Tänapäev............................................................................................................... ...5 1.2. Telefonid Eestis........................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 ALLIKAD...................................................................................................................................8 SISSEJUHATUS Sain loosi, milles pean kirjutama referaadi telefoni kohta
tegi. Kuid siiski loetakse teda esimeseks telefoni loojaks. Esimene telefon ei näinud välja üldse sellise telefoni moodi, mis on tänapäeval. Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" - kaugel, kaugele; "phóné" - hääl); aastakümneid olid enim levinud elektromagnetilised telefonid, milles "püsimagneti pehmest magnetmaterjalist pooluskingadele paigutatud mähiseid läbiva helisagedusvoolu tekitatud muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli." Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks juba mõned aastad tegutsenud, arvatakse, et 1902.aastaks oli seal vähemalt 65 tuhat avalikku
Ametlikult saadaval. Avaldati koos Nexus 5-ga 31. oktoobril 2013. (2) Täiustati disaini, parandati jõudlust ja lisati hulganisti uusi võimalusi (5). 5.0 Lollipop: Uusim avaldatud versioon. Lisati materjaalne disain, täiendati jõudlust, lisati projekt ,,Volta" mis väidetavalt pikendab aku kestvust (6). 6 3.TELEFONIDE KASUTAMINE MEIE KLASSI ÕPILASTE SEAS Töö autor koostas oma klassis küsitluse nutitelefonide kasutuse kohta. Küsimuse andmed koguti läbi internetiküsitluse, vastajad jäid anonüümseks. Küsitlusele vastasid kõik (34) G1D õpilast. Eesmärgiks oli vaadelda mis operatsioonisüsteem on enim kasutatud ja milleks peamiselt nutiseadet kasutatakse. Android on maailmas enim kasutusel olev operatsioonisüsteem, töö autorit huvitab kas see väide on tõene ka G1D klassis? (vt Joonis 1) 7
Konkurentsianalüüs Mobiiltelefon on meie igapäeva elu lahutamatuks kaaslaseks. Peaaegu iga inimene omab vähemalt ühte telefoni. Inimesed kasutavad telefone erinevatel eesmärkidel. Vanemad inimesed kasutavand telefoni põhiliselt selleks, et oma lähedastega kontakti hoida. Neile sobiksid lihtsad telefonid, mis pole meeletult kallid. Osad inimesed kasutavad telefoni oma tööasjade ajamiseks ja neile on tähtis, et selles oleks olemas internet, mälu kogus piisav ja aku tööaeg suhteliselt pikk. Noortele on oluline, et telefonis oleks olemas wifi, hea kaamera kvaliteet, kuna paljud teevad telefoniga pilte, mälu maht piisavalt suur ja vaadatakse ka aku tööaega ja ka hinda. Telefoni ostes vaadatakse kõigepealt ikka hinda ja selle välimust. Siis vaadatakse juba kvaliteeti.
Mobiiltelefonid läbi aegade Autor: Kaarel Vandler 11B. klass Sisukord 1. Esimesed mobiilsed telefonid 2. Esimesed autotelefonid 3. Esimesed kaasaskantavad mobiilid 4. Mobiilside areng Eestis 5. Huvitavad telefonid Esimesed mobiilsed telefonid · Esimeste mobiilsete telefonide arendamine algas 1940-te aastate lõpus. · Telefonid ei olnud küll just mobiilsed (kaalusid mõnikümmend kilogrammi), kuid olid juhtmevabad · Ühe baasjaamaga sai korraga rääkida kuni 12 telefoni · Antud mobiilside standardit kutsuti hiljem 0G- ks Esimesed autotelefonid · Kuna esimesed mobiilsed telefonid kaalusid väga palju, oli mõttekas paigaldada need autodesse · Esimesed mobiilsidevõrgud avati tavakasutajale 1956. aastal Rootsis · Kui tavatelefonilt helistada mobiiltelefonile,
4)Kui palju helistate vanematele? 5)Kui pikad on keskmiselt telefonikõned? 6) Kui tihti vahetate telefoni? 7) Kellele helistate kõige rohkem? 8) Palju tellite pilte/helinaid vms? 9) Mis on olnud väikseim ja suurim kuu telefoniarve? 10) Kas telefonikõned ajavad närvi? 11) Kui palju maksab teie telefon? 12) Kui vana on teie telefon? 13) Mitu telefoni on teil olnud? 14) Mis marki telefon on teil? 15) Kas te olete oma telefoni puruks visanud? 16) Milliseid lisafunktsioone kasutate telefonis? (Kalkulaator, mängud, raadio jne.) 17) Kas kõik kõned on hädavajalikud? 18) Mis värvi on teie telefon? 16 17
Nutitelefonide operatsioonisüsteemid. Symbian Symbian on mobiilne operatsioonisüsteem, mis on algselt loodud Psion´i poolt ning pärast seda haldas seda Symbian Ltd. Praegu tegeleb Symbian'iga Accenture. Viimane versioon Symbian 3 väljastati ametlikult 2010. aasta neljandas kvartalis. Seda versiooni kasutati esimesena Nokia N8s. Esimene Symbian'iga telefon oli puutetundliku ekraaniga Ericsson R380 Smartphone, mis tuli müüki aastal 2000. See oli esimene seade mida reklaamiti kui nutitelefoni. Aastal 2007 Nokia tõi turule Symbiani OS'iga Nokia N95, mis kombineeris erinevad multimeedia funktsioonid nagu: GPS, 5 megapiksline kaamera koos autofookuse ja LEDvälguga, 3G ja WiFi ühendus ning
Kunagi väga kõva sõna oli Windows 95, kuid nüüd seda enam ei kasutata ammu. Praegu uusim tarkvara sõna on Windows 7. Win 95 Win 7 Nüüd võikski pigem rääkida nuti telefonidest kui pihuarvutitest. Sest uusi taskutelefone lisandub vaat et nädalatega ja selles virvarris pole kerge eristuda . Kui vanad tegijad näikse löövat eelkõige kvantiteediga, siis näiteks uustulnuk Apple oli kavalam pani kõik kaardid vaid ühe mobiili peale ja edu oligi garanteeritud. Nüüd proovib sarnast trikki korrata Sony Ericsson Xperia X1st ilmusid esimesed paljulubavad pressiteated juba selle aasta algul ja lõpuks maailmas lettidele jõudnud telefoni esimesed partiid sulasid sealt hetkega. X1 lööksõnaks on experience ehk eesti keeles kogemus. Xperia pakub niisiis uudseid ja unustamatuid mobiilseid kogemusi nii lubavad igatahes libekeelsed pressiteated. Aga lisaks
ainult Apple, ülejäänud tootjad (Samsung, Sony, LG) kasutavad Androidi. 2. Praktilisus ja ratsionaalsus – praktilist nõudlust tarbijate poolt hoiab kindlas monopoolses seisundis Androidi platvormi kasutavad nutitelefonid. Androidi operatsioonisüsteem hoiab sind universaalses praktilisuse mullis, kus ühilduvad kõik juhtmed, app’id ja vastavalt tarbija vajadusele integreeritud komponendid (kaamera, korpus, ekraan jne). 3. Ilu, emotsioon ja kuuluvus – selles valdkonnas hoiab kindlat monopoolset seisundit aga Apple, ehk iOS platvormi kasutav nutiseadme firma. Apple’t iseloomustab tugev emotsionaalne side oma tarbijatega, kes on moodustanud justkui subkultuuri. Apple’l on omad kaablid, app’id ning komponendid vastavalt väljalastud seeriale (iPhone 5, iPhone 6, iPhone SE ja nüüd iPhone 7). On selgelt näha isikustamist läbi mobiiltelefonide
Sisukord Sissejuhatus Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kasutajate arv üle 6 miljardi. Samasugune kasvutrend on omane traadita ühenduse võrgustikule, mis on tuntud ka selliste nimede all nagu wifi ja wLAN. Kõige rohkem esineb wifi kasutamist lennujaamades, hotellides, kohvikutest ja ka teistes avalikes kohtades. Traadivaba tehnoloogia aluseks on
näitas, kui kahjulik on mobiiltelefoni kiirgus. Nad olid täheldanud, et mobiiltelefoni jätmine oma pea lähedusse ei lasknud öösiti hästi magada ning ehkki esialgu oli neil plaan testida mobiiltelefoni kiirguse mõju inimesele, otsustasid nad vajaliku varustuse puudumisel testida kiirguse mõju taimedele, kirjutab Inhabitots. Kasutades kahte WiFi-ruuterit, mis eraldasid umbes sama tüüpi kiirgust nagu keskmine mobiiltelefon, tegid õpilased eksperimendi 12-le eraldi alusele kasvama pandud aiakressiga. Neist kuus asetati kahe ruuteriga tuppa ning teised kuus ilma ruuteriteta tuppa. Õpilased jälgisid taimi 12 päeva jooksul. Mõlema toa taimi hoiti vajalikul määral niisutatuna ja temperatuuri kontrollis termostaat. Nad leidsid, et WiFi- kiirguse mõjuväljas asuv aiakress keeldus kasvamast ja suurem osa taimedest suri eksperimendi käigus. Teises toas kasvanud taimed jäid aga roheliseks ja terveks. [11]
SISUKORD Sissejuhatus 4 1. SRATEEGILISE TEENINDUSKONTSEPTSIOONI TEOREETILINE OLEMUS 6 1.1 Kättetoimetamissüsteem 7 1.2 Rajatise kujundus 12 1.3 Asukoht 15 1.4 Järjekordade haldamine 17 1.5 Teenindustase 20 1.6 Kvaliteet 24 1.7 Mahu ja nõudluse juhtimine 29 1.8 Informatsioon 32 2. ESMOFON AS TEGEVUSE ANALÜÜS 33 2.1 Esmofon AS lühitutvustus 33 2.2 Esmofon AS teenusepakett 35 2.3 Strateegilise teeninduskontseptsiooni o
km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935- 960MHz. 25MHz /0.2MHz = 125 kanalov 125/5=25 kazdomy operatoru. Promezutok mezhdy operatorami 1 kanal > 25-1 = 24 kan . 24*0.2=4,8MHz 11. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 5,5*5= 27,5dB,
a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. · Kohalik arvutivõrk (LAN): · · · Bluetooth ja raadiopersonaalvõrk (WPAN), IrdA: · Bluetooth · 1998. a. Ericssoni, Inteli, Nokia ja Toshiba koostöös välja töötatud mobiilside spetsifikatsioon. See kirjeldab, kuidas mobiiltelefonid, sülearvutid ja elektronmärkmikud (PDA) saavad lihtsal viisil andmeid vahetada nii omavahel kui ka kodu- või töötelefonide ja lauaarvutitega lühikese vahemaa pealt (kuni 10m ). · Bluetooth võimaldab mobiiltelefonide, piiparite ja pihuarvutite või elektronmärkmike kasutajatel endale muretseda kõiki kolme funktsiooni ühendava mobiiltelefoni. Et taoline mobiiltelefon saaks suhelda lauaarvuti, printeri, faksiaparaadi, lauatelefoni vms
19.Ethernet võrgus, mis töötab bitikiirusega 10 Mb/s kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota (Stop and Wait) meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku. Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s 20.GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit) 125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. 21.GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1.lahendus 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km.
Väga kena, et ta sellise alternatiivi andis, sest neil oleks see võtnud päev-paar aega enne, kui see kulleriga sinna samasse kohta viiakse. 6) 26. novembril - Sain kõne Elise klienditeenindusest selle juhtumi kohta, mis tehti 10. novembril. Uskumatu oli see, et kui lubati helistada nädala joosul tagasi, siis see kõne tuli alles kaks nädalat hiljem ning lahendus, mis nad mulle ütlesid, oli täiesti naeruväärne, siis tekitas see viha. Naine, kes telefonis rääkis, oli hästi malbe häälega ning kui ma seletasin talle uuesti probleemi, siis tema ainukeseks ettepanekuks oli internetist kõneeristus välja printida ja uuesti esindusse minna. See tekitaks surnud ringi ning kõik hakkaks uuesti pihta. Seega ei saanud ma lahendust. 7 2. TEENINDUSE ANALÜÜS 2.1. Elisa Eesti As Telefoniteenuste pakkumise konkurentsis on Elisa väga hästi hakkama saanud. Pidevalt
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Urmi Kuningas RAAMATUPIDAMISE BÜROO Arvuti perifeerseadmed ja bürootehnika Juhendaja: Raul Metsaäär Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid................................................................................................................................... 7 Büroo seadmed...........................................................................................................................8 1.1 Printer...........................................................................................................................
kasvab noore pealekasvava põlvkonna arvelt. Ajalooline taust: · 1997 oli internetikasutajaid 10% kuni24a, kõrgharidusega juhid-tippspetsialistid · 2001 oli internetikasutajaid 21%, ametnikud ja spetsialistid · 2005 50% kasutas internetti, lisandusid 35-49 aastased ja lisandus oskus- ja lihttööliste osakaal · 2010 jäävad internetist välja peamiselt pensioniealised · 2000 esimeses pooles oli ka mobiiltelefon harv nähtus, sama asi tõenäoliselt peaks toimima ka internetiga: abi nii kasutamiseks kui tehnoloogiat, mis seda võimaldaks. · Internetikasutajate osakaal kasvab samas rütmis internetiühenduse kasvuga vahe 2010 on 3% arvutiomanike kasuks vs ühendusega arvutid, aastal 2002 oli vahe 12%. · Mobiiltelefonidega kasutatakse internetti vähe põhjus lühikestes vahemaades ning traadita interneti heas katvuses
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vastuvõtjani, kus neist muutus
vms. Esimesed sisseehitatud GPS seadmed tulid välja 1990. aastate lõpus. Kaardistamine: Nii tsiviilisikute kui militaartegelaste kaardistajad kasutavad paljusid GPS-i funktsioone. GPS kasutusalad: Asukoha määramine: Masina jälgimise süsteem, inimese jälgimise süsteem, ja loomade jälgimise süsteem kasutas GPSi, et leida otsitavate asukohta. Need seadeldised kinnitati masinale, inimesele või lemmiklooma kaelarihmale. See tagab 24/7 jälgimise võimaluse ja mobiil või internet annab uuenedes teada, kui jälitatav on lahkunud määratud piirkonnast. Geograafiline identifitseerimine: Lubab asukoha koordinaatide määramist digitaalsetele objektidele, nagu nt fotodele ja teistele dokumentidele, selleks, et valmistada kaarte ja tekitada digitaalseid kujutisi. GPS kasutusalad: GPS ringkäik: asukoht otsustab, mida näidata; näiteks võib leida informatsiooni huvitavate vaatamisväärsuste kohta. Navigatsioon: Asjatundjad hindavad digitaalselt ja
Teoreetilises osas tutvustatakse välja toodud allikate tausta- nende loomine ning kuidas ja mis otstarbeks neid suhtlusvõrgustikke tänapäeval kasutatakse. Samuti kajastub töös meedia ja suhtlusvõrgustike mõju inimesele ning selle positiivsed ja negatiivsed küljed. Uurimuslikus osas seadsin eesmärgiks välja selgitada, kui palju ja mis eesmärgil kasutatakse igapäevaselt neid kolme veebisaiti. Selleks koostasin internetipõhise küsitluse, millele said vastata kõik anonüümselt. Küsitlusele oli 151 vastajat. Meedia 3 Meedia mõjutab meie elu väga palju, kuna omab tähtsat osa inimeste hoiakute, suhtumise ja käitumise kujundamisel. Tänapäeval ei kujuta inimesed elu enam ettegi ilma meediata. Juba Nõukogude Liidu ajast on inimesed meedia suhtes kriitilised, kui viiskümmend aastat ei olnud võimalik avaldada võimuvastaseid arvamusi
Kas need testid mis on lisatud on lihtsalt harjtamiseks ? Ning milline on kodutöö ja millal seda peab tegema? Õppeaine läbinud üliõpilane: 1. Saab aru turunduse spetsiifikast 2. Oskab kasutada turundusmeetmestiku ehk 4P kõiki elemente eraldi ja leida võimalusi nende integreerimiseks 3. Teab oma tarbijate sihtrühma segmenteerimise, oma toodete positsioneerimise ja brändimise, turustuse ning turunduskommunikatsiooni põhireegleid 4. Omandab põhiteadmised turundusuuringutest 5. Mõistab müügi protsessi ja erinevaid kliendikäitumisi 6. oskab toote/teenuse müügihinda kujundada ja kaitsta 7. oskab kasutada erinevaid müügi lõpetamise tehnikaid Kursuse sisu: 1.Turunduse juhtimine ettevõttes. Turundusliku idee hindamine, eesmärgi saavutamine lähtudes turu trendidest ja vajadustest. Toote ja teenuse sarnasus-erinevus. Turundusmeetmestik(McCarthy 4P-d).. Toode ja teenus, tootearendus. Unikaalse müügiargumendi väljaselgitamine - USP. Hind, hinnakujunemise prot
Kogu seda iseloomustab vajutate sumbumistegur liinis. toonvalimisega telefoni klahve. Tanapaeval on Korgetel sagedustel hakkab elektromagnet energia toonvalimisega levima mitte telefonid peaaegu taielikult valja torjunud juhtme keskosas (soone keskel) vaid soone peal - vanaaegsed pinnaefekt. impulssvalimisega (valimiskettaga) telefonid. Koaksiaalkaabel: Peamiselt televisioonisignaali Kui vajutada toonvalimisega telefoni edastamiseks numbriklahve, genereerib kasutatav vaskkaabel, mida kasutatakse laialdaselt telefon iga numbri jaoks kaks erineva sagedusega ka tooni. Et andmeedastuseks Ethernet-vorkudes . inimhaalega ei saaks neid toone imiteerida, on uks Koaksiaalkaabel on oma nimetuse saanud sellest,
katsumatutesse avarustesse kolinud. Esimene internetiühendus Eestis Kuidas ja millal Eestisse täpselt internet jõudis, on veidi ebaselge, kuid teada on, et 1992. aastal käivitati Tallinnast Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ja Tartust Eesti Biokeskusest esimesed kaks interneti püsiühendus punkti. Alguses võimatuna, veidi ulmelisenagi tundunud idee, hakkas tasapisi levima, vallutades kogu Eesti. Perioodil 3-18 mai 2006.a viis Faktum & Ariko OÜ läbi küsitluse, mille peamiseks eesmärgiks oli uurida elanike Interneti kasutamist aga ka digitaalkommunikatsiooni valdkonda laiemalt. Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti 16-64 aastased elanikud, kokku 897 040 inimest. Planeeritud valimi suurus oli 1000 elanikku. Kokku küsitleti uuringu käigus 993 vastajat. Küsitlus viidi läbi personaalintervjuudena ning küsitluse käigus kasutati vastajate valikuks lähteaadress. Küsitleti antud aadressil alaliselt elavatest hetkel kodus olevatest 16-64 aastastest
· infot konkurentide kohta. Kasutati küsitlusmeetodit: üle 100 üliõpilase Tartu Ülikoolis täitis vastava ankeedi (jah ei vastused). Edasi arvutati välja protsent üliõpilastest, kes teenust kasutaksid. Statistikaameti andmete põhjal tehti kindlaks bakalaureuse- ja diplomiõppes päevases õppes õppivate üliõpilaste arv, mis on ligikaudu 34 000. Nimetatud gruppe vaadati, kuna neist kujuneb firma jaoks sihtturg. Edasi rakendati küsitluse tulemusel kogutud andmete põhjal arvutatud protsenti ja saadigi soovitav tulemus. Turu-uuringute tulemused: · potentsiaalseid sõitjaid on 11220, sõitjatena on arvestatud need üliõpilased, kes elavad väljaspool seda linna, kus nad õpivad, kasutavad siiamaani ühistransporti ja asendaksid selle ettevõtte poolt pakutava teenusega ülalnimetatud hinna eest; · 85% klientidest kasutaksid telefoniteenust, 15% meiliksid;
Pihuarvuti kasutab enamasti samasuguseid rakendusi kui tavaline arvuti. Suurt osa tänapäevastest pihuarvutitest saab internetti ühendada ja seega kasutada veebilehitsejana. Uutel mudelitel on olemas heli, mis võimaldab neid kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava pleierina. Paljusid pihuarvuteid saab WiFi või traadita laivõrgu kaudu internetti, intraneti või ekstranetti ühendada. Suurel osal neist on puutetundlik ekraan. Mõistet "pihuarvuti" kasutas esimest korda 7. jaanuaril 1992 Apple'i tegevdirektor John Sculley, viidates Apple Newtonile. 1996 esitles Nokia esimest mobiiltelefoni "9000 Communicator", mis toimis ühtlasi pihuarvutina. Teine varajane uustulnuk sellel turul oli "Palm", kes alustas 1996 mudeliga "Pilot 1000". Tänapäevaks on peaaegu kõik pihuarvutid muutunud nutitelefonideks. Igal aastal müüakse üle
Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin ma Ameerika 19.- 20. sajandi tähtsamatest leiutistest ja leiutajatest. Töö eemärgiks on näidata, kuidas on leiutised muutnud inimkonna elu ja kvaliteeti. Valisin selle teema, sest iga päev kasutan nii mina, mu pere kui ka sõbrad kunagiste leiutiste uuenenud versioone, mõtlemata, et ükskord olid need suured leiutised. Leiutised on läbiaegade muutnud inimese eluviisi ja tööharjumusi ning arvatavasti teevad seda ka edaspidi. Tänu leiutistele saab nimene lihtsa vaevaga reisida erinevatesse linnadesse ja maadesse, olla ühenduses sõprade ja pereliikmetega olenemata nende asukohast. Näiteks kahe päevase Tallinn Tartu hobusõidu asemel on see vahemaa praegu võimalik läbida autoga kõigest kahe tunniga. Samas toovad leiutised endaga kaasa ka uusi riske. Näiteks liiklusavariid, mis juhtuvad, kui juht ei arvesta ettenähtud eeskirjadega. Uurimustöö jaguneb kaheks peatükiks. Esimese peatükis on juttu 19. sajandi leiutistest: õm
Kaudsete konkurentidena võib välja tuua: 1. AnnaAbi, kust on võimalik saada juba kellegi teise poolt lahendatud ülesannete lahendusi. Samas on Annaabi spetsialiseerunud pigem referaatide, õppematerjalide, esseede jms pikemate kirjatööde levitamisele ning seega ei leidu seal lahendusi lühematele ülesannetele, millele meie ettevõte keskendub. Samuti on sealt vastuste saamine aeganõudvam ning veebileht pole kohandatud kasutamiseks telefonis. 2. Ace my homework, mille tööpõhimõte on sarnane meie ettevõtte omale, kuid mis on spetsialiseerunud vaid ingliskeelsetele ülesannetele ja seeläbi ei sobi Eesti turule. Samuti võtab Ace my homeworki kaudu abi saamine kaua aega, kuna iga ülesande lahendamisel tuleb oodata, kuni keegi potentsiaalsetest abilistest teeb pakkumise. Kuna aga abi saab pakkuda igaüks, siis ei ole võimalik garanteerida lahenduse õigsust ja head kvaliteeti. 3
Viimased kaks kuud pakkusid huvi kõige rohkem, siis tööks oli SMA liini hooldus, sellel tool oli kõige rohkem tegemist automaatikaga. Järgnev aruanne sisaldab ettevõtte tutvustust, praktikandi tegevust etteevõttes, praktikandi hinnang praktika kohta, individuaalülesannet ning ettevõtte iseloomusust praktikandile koos praktika hindega ja muud. Ettevõtte tutvustus Tänaseks on Ericssonist saanud turuliider maailmas telekommunikatsiooni seadmete, mobiili ja võrgu teenuste alal.Üle 1 000 võrgu rohkem kui 180 riigis kasutavad Ericssoni telekommunikatsiooni seadmeid, ja üle 40 protsendi maailma mobiili kõnesi läbivad ericssoni võrgu. Ericsson on üks vähestest ettevõtetest maailmas, mis suudab pakkuda lõpplahendusi tänapäeva mobiili kommunikatsiooni standarditele. Ericssoni võrgud, telekommuniatsiooni teenused ja multimedia lahendused teevad suhtlemise inimestele kergeks üle maailma.
vähenenud ning inimesed näevad võimalust avalikke kohti rohkem külastada. 10 2.KÜSITLUS 2.1 Metoodika Viidi läbi küsitlus (vaata Lisa 1), et saada ülevaade, mil määral esineb passiivset suitsetamist xxx õpilaste seas. Küsitlus esitati vastanutele 2013/2014. õppeaastal suhtlusvõrgustiku Facebooki vahendusel. Küsitlus koostati Google Drive keskkonnas. Küsitlus sisaldas 11 küsimust, millest 10 olid valikvastustega. Küsitluse vastused tõsteti ümber Microsoft Office Excel 2013 programmi, et tulemusi oleks mugavam analüüsida. Mõningaid vastuseid võrreldi 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringu ja Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2012. aasta uuringu tulemustega. 2.2 Vastuste analüüs Küsitlusele (vaata Lisa 1) vastasid xxx Keskkooli 6.- 12. klassi õpilased. Vastajaid oli 73, neist 18 meest ja 55 naist. Vastanud jagunesid kolme rühma: a) 6.- 7. klass, b) 8.- 9. klass, c) 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
