4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja: J.Watson. Seisukoht: inimese psühholoogia uurimisaineks on inimese käitumine sünnist surmani. 1980 5.) Identsusteooria Seisukoht: on mentaalsed protsessid identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. Seisukohalt ei ole olemas midagi mittemateriaalset: on vaid mateeria ja tema omadused. Keha on olemas, vaimu pole. On mõistus ja materiaalsed asjad. Pooldajad: H.Heigl, D.Armstrog. 6.) Monism- eksisteerib üks alge. Tunnistab kas ainult keha või ainult vaimu. 7.) Ettemääratud harmoonia teooria- teooria, mida pooldas G.W.Leibniz, kes väitis, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on Jumala poolt ette määratud ning kooslõlastatud. 8.) Materialism- J.J.C
Suhted naabritega: · idanaabritega(vadjalased, vepslased, soome-ugrilased, karjalased)suhted rahumeelsed · lõunanaabritega puhkes vahepeal tülisid ja relvakonflikte, leedukad tegid eestisse rüüsteretki · läänenaabritel(rootsi, taani) katsed eesti alistada ja rahvas ristida vägi - muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat hing - muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära tark/nõid - inimene, kellel oli muistses ühiskonnas kõrge positsioon täna oma ravitsemisoskusele ja suurtele teadmistele looduse ja maagia vallas ohverdamine - maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikus ennustamine - maagiline toiming, mida sooritades püüti ette näha tulevikku
eestlased käisid rüüsteretkedel läänemere vastaskaldal, skandinaavlased,viikingid rahulikud kaubandussuhted, idanaabrid ida slaavlased, venelased, vahel tegid rüüsteretkeid ida eestisse, aga ka eestlasedkäisid idas rüüsteretkedel. muinasusund vägi, hing, seotus loodusega, vaimud, haldjad, jumalad, ohvripaigad, ennustamine, ristiusk, hing muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis elusolendi isikupära, vägi - muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat, ohverdamine magiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust, ennustamine - magiline toiming, mida sooritades püüti ette näha tulevikku.
Malev- muinas eesti sõjaväeline üksus. 4) Muinas maakonnad: virumaa, harjumaa, revala, läänemaa, saaremaa, sakala, ugandi, järvamaa. 5) Muinasusundid Animism- loodus on elav usuti looduse hingestatusesse Vägi-muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing-muinasusu põhimõiste , millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära. tark-inimene kellel oli muistses ühiskonnas kõrge positsioontänu oma ravitsemisoskustele ja suurtele teadmistele looduse ja maagia vallas. Ohverdamine-maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust. Ennustamine-maagiline toiming ,mida sooritades püüti ette näha tulevikku. Ohvripaigad: Hiiie puu alune pind oli püha.
Kinnismuistised hooned, matmispaigad Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks Tark inimene, kel olid ravitsemisoskused ja suured teadmised looduse ja maagia vallas Ohevrdamine maagiline toiming, loodeti saavutada jumalata heatahtlikkust. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus, kuid neoliitilised tööriistad olid töödeldud üle pinna ning puuriti ka silmaauk.
aktiivsuse vahel. M. Leninger - tervis sisaldab endas nii heaolu kui ka haigust, vaevust ja puuet. Sõltuvalt kultuurilisest taustast on ka erinevad tervisekäsitlused. Seda mõjuatvad usukumus ja väärtused. Tervis on inimese võime oma soove ja vajadusi realiseerida ning muuta või kohandada neid vastavalt ümbritsevale keskkonnale. Keskkond Keskkonnal on suur mõju nii inimese tervisele, kui ka tema unikaalsusele. Võiks eristada materiaalset ja mittemateriaalset keskkonda ja siin on raske öelda kummal on inimesele suurem mõju. Õde peab mõistma ja aktsepteerima inimesi erinevatest religioonidest, erinevatest kultuuridest. See on väga oluline aspekt õendusabi osutamisel. Kui nüüd pöörduda õendusteoreetikute poole, siis nendel on ka oma keskkonna nägemine ja seletus selle mõjust inimesele ja nende tervisele. Virginia A. Henderson näiteks ütleb, et välistingimused mõjutavad organismi elu ja arengut.
Arengukava - strateegilisel planeerimisel arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava võib käsitleda kui tegevusplaani ja see on aluseks eelarve koostamisel. Arengukava mahtu pole sätestatud, kuid see peab olema võimalikult konkreetne, lakooniline ja kergesti mõistetav. Kogukonnateenused - Kogukonnateenus on orienteeritud kohalikule arengule ja töökohtade loomisele. (määratletud kui mittemateriaalset väärtust, mis on suunatud külakogukondade, kus tururegulatsioon mingites valdkondades ei toimi, arengule ja seal töökohtade loomisele). Avalike teenuste lepinguline üleandmine - eesmärgiks on tagada, et avalik võim kui teenuse üleandja ja kodanikeühendused kui teenuse osutajad lähtuksid teenuse elluviimisel ühesugustest põhimõtetest tagamaks ühiskonnale oluliste eesmärkide saavutamise. LEADER - Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi eesmärk on
Selles referaadis kirjutan Platoni ideeõpetusest ja tema ideaalriigist. Ideeõpetus on kõikide Platoni mõtetega tihedalt seotud. Tänapäeva tavakeeles kasutatakse sõna “idee” 'mõtte' tähenduses. Kreeka keeles oli sellel sõnast “nägema” tuletatud sõnal algselt tähendus 'välimus, vaatepilt'. Platonil hakkab ta tähendama 'välimuse nähtumuse taga peituvat tõelist'. Filosoofias omandas see sõna hiljem mitmeid teisi tähendusi ja kõigis tähendustes oli see midagi mittemateriaalset. Ideeõpetus Platon oli Sokratese andekaim õpilane ning kui Sokrates 399. aastal eKr suri, jättis see Platonisse suure jälje ja määras kogu tema edasise filosoofia-alase tegevuse suuna. Platoni arvates on kõik, mida me looduses silmaga näeme ja käega katsume, muutuv. See tähendab, et kõik, mis kuulub “meeltega tajutavasse maailma”, on tehtud materjalist, mis ajapikku hävib. Asjad, mis on muutumatud, püsivad ja igavesed, on ideed
Anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja.Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. MUINASUSUND Kirjuta mõisted Animism.......- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu ja energiat. Hing.......- muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja kandis ka elusolendi isikupära.
Anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja.Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. MUINASUSUND Kirjuta mõisted Animism.......- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu ja energiat. Hing.......- muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja kandis ka elusolendi isikupära. Muinasaeg 3.küsimus--kas keskmisel rauaajal oli kujunemas ühiskondlik kihistumine? põhjenda oma arvamus. Jah , kisitumine kujunes peamiselt välja raualeiu järgi
tööelu (nt mõned ametiga seonduvad haigused);füüsiline ja looduslik keskkond;kultuurilised arusaamad – väärtused, uskumused, tõlgendused (tähendused), maailmavaade jne;hingeline või vaimne olukord, emotsioonid; pärilikkus - nt geneetilised haigused jms; 9. Milliseid lähenemisi inimesele leidub meditsiinifilosoofias lähtuvalt ihu-hinge problemaatikast? 1. Inimene on bioloogiline organism. Inimestel pole mittemateriaalset hinge, vaimu või mõistust. 2. Inimesed koosnevad nii mentaalsetest kui füüsilistest „osakestest“, kuid esimesed pole taandatavad teistele: sõltuvuslähenemine. See lähenemine arvestab eelmise kitsaskohtadega. Mentaalsed omadused on sõltuvad füüsilistest, kuid pole neile taandatavad. Nii on nt mõtted ja tunded sõltuvad ajuprotsessidest, kuid nad on enamat kui need protsessid. 3. Inimene on oma olemuselt hingeline või vaimne olend. Ihu ja vaim on üksteisest sõltumatud. 4
Väsimus, mis on nähtav kogu ta ihus, toob esile selle konflikti kohutavuse, milles ta on äsja olnud. Lihtsus ja loomulikud näoilmed on Canova stiilile iseloomulikud. Järgmised Canova tööd oli paavst Clement XIV ja Clement XIII haua monumendid, mis tõid talle veelgi suuremat tuntust. Vahepeal oli ta avanud oma kuulsa stuudio Via del Babuino lähistel. Nüüd valmis tema peitli abil kiiresti palju töid. Nende hulgas 'Psyche', mis peaks väljendama inimese mittemateriaalset osa, ning seda peetakse peaaegu igas mõttes kõige veatumaks ja klassikalisemaks Canova tööks. Kahes erinevas grupis on skulptor valmistanud Cupid'i (kreekapäraselt Eros) oma pruudiga. Need ja teised tööd tõid talle nii palju tähelepanu, et isegi Venemaa õukonnast paluti tal tulla Peterburgi, kuid ta lükkas need pakkumised tagasi. Siiski paljud tema parimad tööd jõudsid Hermitaazi muuseumisse.
Mõisted: Ruunikivi- tähtsamate langenud Viikingite auks püstitatud mälestuskivi. Tsuudid- ida pool elanud läänemeresoomlased. Sossolid- eesti hõimude nimetus Izjaslavi kroonikas. Jurjev- praegusesse Tartusse rajatud Vana-Vene riigi tugipunkt. Vakust- maksustamisüksus. Vägi- muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing- muinasusu põhimõiste, millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära. Tark- inimene, kellel oli muistses ühiskonnas kõrge positsioon tänu oma ravitsemisoskustele ja suurtele teadmistele looduse ja maagia vallas. Ohverdamine- maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust. Ennustamine- maagiline toiming, mida sooritades püüti ette näha tulevikku.
Näiteks viia Eesti hoopis viie tervema rahvaga riigi hulka? Ehk võiks see olla kauaotsitud ühine suur eesmärk? Enne kui süveneda teemasse tervise väärtustamise seisukohalt võtan lühidalt lahti kirjutada, mida endast kujutab üldse heaolu erinevaid nüansse arvestades. Heaolu on üks keskseid teemasid, mille tegureid defineerides ja hinnates püütakse välja selgitada inimeste nii individuaalne kui kollektiivne heaolu. Eristada saab materiaalset, mittemateriaalset, sotsiaalset, vaimset heaolu, mis kõik hõlmavad üldise heaolu mõiste eirinevaid aspekte. Mina võtan lähema vaatluse alla tervise kui heaolu võimaliku allika. L.E.Harrisoni ja S.P.Huntingtoni (2002) väitel on heaolu indiviidi, grupi või riigi võime pakkuda peavarju, toitu ja materiaalseid hüvesid, mis lubavad inimestel elada head elu vastavalt nende enda määratlusele. Heaolu aitab avardada ruumi inimeste südametes ja
ainult mateeria ja liikumine. Metsik loom = väikeaju. mida rohkem intellekti seda vähem instinkti. Positivism: ***Comte - sotsioloogid - Grupi rahulolu > individual. kogemus ja vaatlus. Sotsioloogia mõiste kasutuselevõtt. Humaansus kui religioon. Ratsionalism Spinoza - loodust mõista, et jumalat mõista. keha ja vaim - ühe mündi 2 külge. determineeritus, vaba tahat pole. kire kontroll. Leibnitz - mitte ükski idee ei pärine kogemusest. materiaalne ei saa luua mittemateriaalset. ideed kaasasündinud. monaadid e "eluühikud". Reid - inimestel arutlusvõime. mentaalsed oskused kaasasündinud. Kant - kõik mida tajume loodud universumi poolt. teadvust ei saa obj. uurida. Romantism Rousseau - oma potents täielik kasutamine. vaba tahte väljendamine. esmased impulsid, vaba indiviid, haridus, inimene hea. Göthe - inimeses pinged ja konfliktid. vastandlikud jõud omaks võtta. kontrasti efekt. Schopenhauer - universaalne tahe ellu jääda, inimene irratsionaalne
meie käitumises avalduda. Me võime oma tundeid ka varjata. Mõned ei oska üldse oma tundeid käitumuslikult väljendada (pimedad). 7 • On võimalik imiteerida migit käitumist, samas ei leia üldse aset mentaalsed seisundid (näiteks tunded). Inimene muigab, samas sisemiselt ei leia midagi naljakat. Samasusteooria e. identsusteooria Vaimsed protsessid on samased, identsed füsioloogilste e. aju protsessidega. Ei ole olemas midagi mittemateriaalset, kõik on vaid mateeria.. maailmas pole midagi, mida ei saaks seletada, kirjeldada teaduse abil. Vastuväide samasusteooriale: omadusdualism. • Ajuseisunditel on ka vaimseid omadusi. Vaimsed protsessid ei ole samased aju neurofüsioloogiliste protsessidega. Vaim ei ole objekt ega asi, vaid vaimul on vaid omadused (vaimsed omadused) ja need on mittefüüsilised. • Vastuväide omadusdualismile: teemalt neutraalne identifitseerimine (samastamine)
Muinasaja lõpul tekkis rehielamu, kus inimesed elasid. Tegeleti maaharimisega, loomapidamisega, küttimise, kalanduse ja käsitööga. Ühiskond jagunes ülikuteks, talupoegadesks ja orjadeks. Vägi – tähistati looduslikes objektides, elusolendites ja sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat. Animism - hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tarapita – muinasajal oli Eesti peajumal. Hing – tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elushoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära. Hiis - looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Ohvripaigad – koht, kus toimus ohverdamine. Ohverdamine – maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust. Maagia – usundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude
Mis on õigussuhe? Õigussuhe on eri osapoolte omavaheline õigusalane suhe, mis toetub kirjapandud seadustele ja riigi kehtestatud kontrollile. 8. Kes on õiguse subjektideks? Need on õigussuhtes osalevad osapooled, kes saavad selles reaalselt osaleda (inimene, riik, asutused, firmad jne) 9. Kas määrus võib olla seadusega vastuolus? Teoreetiliselt mitte aga kas see ka praktikas nii sajaprotsendiliselt on, kaheldav. 10.Mis on õigussuhte objektideks? Objektideks on asjad või midagi mittemateriaalset , kui lihtsalt öelda. Näiteks raha, auto, autori õigus teosele, õigus mingile hüvele jne. Kui seadus kehtestaks, et kollased lennukid võivad maanduda enne punaseid, siis oleks maandumise eelisõigus õigussuhte objektiks. 11.Mis on juriidiline fakt? Juriidiline fakt on reaalselt toimuv tegu või sündmus mille puhul tekib juriidiline õigus või kohustus. Näiteks kui inimene sureb, siis see sündmus, mis muudab kehtivaks testamendi, samas lõpetab elava inimese jaoks kehtivad
Kollektiivne kauba kogemus. Brändi reklaami ja kogu sellega seotud promotsioonitegevuse peamine eesmärk on tõsta brändi VÄÄRTUST.( arvamuste ja tunnete kogum). Brändi väärtuse loob tarbijate aktiivne tähendusloome. Tarbijad ise “toodavad” sotsiaalseid suhteid (kogukonna), milles kaubad omandavad tähenduse. See saab sündida tänu meediakultuurile, milleabil genereeritakse “väärtuse kood”. Kaubamärgiseadusega kaitstud bränd esindab tänapäevases kapitalismis olulist mittemateriaalset vara. Brändii identiteet. • Bränd kui toode • Bränd kui organisatsioon (toodet on kergem kopeerida kui ettevõtet v organisatsiooni) • Bränd kui sümbol (visuaalne identiteet + slogan + sümboliline tähendus) • Bränd kui isik (brändi personaalsus sh demograafilised tunnused, elustiili omadused, isikuomadused) Brändi identiteeti kommunikeerides kujuneb tarbija teadvuses välja brändi
kuid on võimalik taastada patsiendi terviklikkust, mida haigus algselt ohustas. Mitmed vaidlused inimese olemuse üle (ja sellest tulenevate rakenduste üle meditsiinis) taanduvad küsimusele ihu ja hinge omavahelisest suhtest. Järgnevalt vaatame, kuidas seda suhet on püütud lahendada. 1 Neli lähenemist inimesele lähtuvalt ihu-hinge problemaatikast 1. Inimene on bioloogiline organism. Inimestel pole mittemateriaalset hinge, vaimu või mõistust. Mentaalsed nähtused (tunded, mõtted jne) on identsed füüsiliste protsessidega (tavaliselt ajuprotsessidega). Tegu on reduktsionistliku lähenemisega, millele sai eespool viidatud kui ühele äärmusele. Kõik haigused (ka vaimsed) on füüsilised haigused. Ravi eesmärgiks on muuta füüsilist olukorda ja parandada seda. Seda on kutsutud ka biomeditsiiniliseks vaateks inimesele.
Ettevõtte peab arvestama, et väljasaadetud sõnumit enam tagasi võtta ei ole võimalik ning see levib kontrollimatult mööda võrgustiku sõlmesid. Lisaks on sõnum avatud kommenteerimisele, täiendamisele, modifitseerimisele. Seetõttu võib sõnum moonduda või avaldada ettevõtte mainele hoopis negatiivset mõju. Jagamise soodustamiseks peab sõnum olema piisavalt huvitav, pakkuma jagajatele mingit lisahüve või mittemateriaalset rahuldust 46. Mis on nakkusturundus? Kuidas see toimib? Milline ,,viirus" nakkab kõige paremini? Nakkusturundus on turundustehnika, mis otsib ja kasutab ära juba eksisteerivaid sotsiaalseid võrgustikke bränditeadlikkuse loomiseks ning suurendamiseks. Internet võimaldab ära kasutada nii võrguefekti kui ka seda, et digitaalses keskkonnas on võimalik jõuda suure kasutajaaarvuni väga lihtsalt ja odavalt. Tihti kasutatakse
- füsioloogia ja psühholoogia ühtsesse süsteemi ühendamine - vaba tahte eitus - kogu tegutsemine on determineeritud - õnne definitsioon: käitumiste-sündmuste põhjuste mõistmine - emotsioonid. Erinevus emotsioonide ja kirgede vahel. Kahest põhiemotsioonist tuletas 48 lisaemotsiooni. Gottfried von Liebnitz (1646-1716) • Arvas, et mitte miski materiaalne (näiteks meeleelundi aktivatsioon) ei saa mitte kunagi tekitada mittemateriaalset ideed. Ta uskus, et ideed ei saa olla mitte millegi füüsiliselt eksisteeriva poolt loodud – seega peavad nad olema kaasasündinud. Siiski, mitte idee ise ei ole kaasasündinud, vaid potentsiaal ideede tekkeks. • Monadoloogia - Leibnitz ühendas füüsika, bioloogia, introspektsiooni ja teoloogia maailmavaatesse, mis oli ühtaegu veider ja keeruline. • Monaad – elav, aktiivne, teadlik aatom – kõik meid ümbritsev on elus.
INIMESTELE LK.16 ARSTIABI LK.17 ARSTIABI VÄLISMAAL LK.18 HUVID JA HOBID LK.20 KUDUMINE KUI KIRG LK.20 KASUTATUD KIRJANDUS LK.22 HEAOLU EHK TERVISE ANALÜÜS 5 7 Heaolu on sotsiaalteaduste üks keskseid teemasid, mille tegureid defineerides ja hinnates püütakse välja selgitada inimeste nii individuaalne kui kollektiivne heaolu. Eristada saab materiaalset, mittemateriaalset, sotsiaalset, vaimset heaolu, mis kõik hõlmavad üldise heaolu mõiste eirinevaid aspekte. L.E.Harrisoni ja S.P.Huntingtoni (2002) väitel on heaolu indiviidi, grupi või riigi võime pakkuda peavarju, toitu ja materiaalseid hüvesid, mis lubavad inimestel elada head elu vastavalt nende enda määratlusele. Heaolu aitab avardada ruumi inimeste südametes ja
ühiskonna liikmed jagavad ja omavahel kommunikeerivad Enamik neist aspektidest on tegelikult kultuurikäsitlustesse jäänud tänaseni. Siiski, on toimunud mõningad muutused ja nihked (Philip Smith 2001. Cultural Theory: An Itroduction): · Kultuuri vastandatakse materiaalsetele, tehnoloogilistele, sotsiaalsetele struktuuridele. · Kultuuri nähakse kui ideaalide, vaimse valdkonda, teisisõnu kui midagi mittemateriaalset · Rõhuasetus on nihkunud kultuuri autonoomsusele · Kultuuridefinitsioonid ja käsitlused püüavad olla võimalikult väärtusevabad Millised on olnud kultuuri uurimise traditsioonid 20. saj? Mõnede olulisemate traditsioonide kaardistamine ongi selle kursuse eesmärgiks. Me õpime tundma erinevaid traditsioone, koolkondi, autoreid kes kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft
-14. saj.) ja alates 15. sajandist meeleline süsteem, mis on ammendumas. ◦ Maailma ajalugu koosneb nende kolme kultuurisüsteemi lakkamatust ja paratamatust vaheldumisest. Üleminekud ühelt süsteemilt teisele on keerulised, tihti konfliktsed ja täis vapustusi. Ajaloos seega puudub progress, valitseb tsüklilisus • Kaks peamist kultuurisüsteemi ◦ Ideatsiooniline kultuur: ▪ Tegelikkust tajutakse kui mittemeelelist ja mittemateriaalset igavest olemist. ▪ Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt vaimsed. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. ▪ Nende rahuldamise/saavutamise viis on vabatahtlik füüsiliste vajaduste piiramine või elimineerimine. ◦ Meeleline kultuur: ▪ Tegelikkus on ainult meeleorganitele antu, mida kujutatakse ette saamisena, protsessina, muutumisena, hoovusena, evolutsioonina, progressina.
see levib kontrollimatult mööda võrgustiku sõlmesid. Lisaks on sõnum avatud kommenteerimisele, täiendamisele, modifitseerimisele. Seetõttu võib sõnum moonduda või avaldada ettevõtte mainele hoopis negatiivset mõju. 13 Jagamise soodustamiseks peab sõnum olema piisavalt huvitav, pakkuma jagajatele mingit lisahüve või mittemateriaalset rahuldust. Mis on nakkusturundus? Kuidas see toimib? Milline „viirus” nakkab kõige paremini? Nakkusturundus on turundustehnika, mis otsib ja kasutab ära juba eksisteerivaid sotsiaalseid võrgustikke bränditeadlikkuse loomiseks ning suurendamiseks. Internet võimaldab ära kasutada nii võrguefekti kui ka seda, et digitaalses keskkonnas on võimalik jõuda suure kasutajaaarvuni väga lihtsalt ja odavalt
Seega on võrgustiku liikmed aktiivsed turundusprotsessis osalejad. Ettevõtte peab arvestama, et väljasaadetud sõnumit enam tagasi võtta ei ole võimalik ning see levib kontrollimatult mööda võrgustiku sõlmesid. Lisaks on sõnum avatud kommenteerimisele, täiendamisele, modifitseerimisele. Seetõttu võib sõnum moonduda või avaldada ettevõtte mainele hoopis negatiivset mõju. Jagamise soodustamiseks peab sõnum olema:1) piisavalt huvitav 2)pakkuma jagajatele mingit lisahüve või mittemateriaalset rahuldust. 46. Mis on nakkusturundus? Kuidas see toimib? Milline „viirus” nakkab kõige paremini? Nakkusturundus ehk viirusturundus (eng.viral marketing) on turundusviis, mis kasutab olemasolevaid sotsiaalvõrgustikke ja teisi tehnoloogiaid, et suurendada inimeste bränditeadlikkust, saavutamaks turunduseesmärke või juhtimaks tähelepanu aktuaalsetele probleemidele. Nakkusturundus toimib levides inimeselt inimesele, tavaliselt läbi sotsiaalmeedia
ootusi. 80) Töömotivatsioon tähendab tegureid ja motiive, mis mõjutavad inimest efektiivsemalt töötama. 81) Motivatsiooniteoorias on tuntud Abraham Maslow vajaduste püramiid, mille kohaselt mingi üks vajaduste tasand peab olema piisavalt hästi rahuldatud, enne kui järgmise kõrgema tasandi vajadused oluliseks saavad. 82) 83) 84) Tööjõu stimuleerimine 85) Eristatakse materiaalset (rahalist) ja mittemateriaalset kompenseerimissüsteemi. 86) Rahaline tasustamine võib toimuda: · otseses vormis ehk palgana · kaudses vormis ehk hüvisena (sotsiaalabi, tasuta tervisekindlustus, tööandja pensionimaksed jne.) 87) Mitterahaline hüvitamine · arenduslikud tasud (puhkusereis, huvitava ja vastutusrikka töö olemasolu, arengu- ja karjäärivõimalused, koolitus jms) · sotsiaalsed tasud (tunnustus, aukirjad, nimelised karikad, töötingimuste parandamine, spordirajatiste
3) kultuuripärandi funktsioonid ühiskonnas Kultuuripärandi funktsioonid ühiskonnas on määratud väärtustega, millega ta on seotud. Kuna neid väärtuseid on vägagi erinevaid, siis täidab ka kultuuripärand ühiskonnas mitmesuguseid funktsioone. Majanduslikult kuulub kultuuripärand kultuurilise kapitali hulka. Kultuuripärandist toodetakse tervet rida kaupu ja teenuseid, mis pakuvad inimestele nii materiaalset kui ka mittemateriaalset kasu. Kultuuripärand moodustab olulise osa informatsioonist, mis hoiab käigus tänapäevast infomajandust. Sellel teabel on sageli teaduslik, hariduslik, majanduslik ja meelelahutuslik väärtus.Näiteks võib tuua traditsioonilised teadmised ravimtaimede, loomade, jms kohta. Traditsioonilisi narratiive kasutatakse reklaamides, filmide, muusika ja muu meelelahutusliku informatsiooni tootmisel. Samuti on sellised teadmised ja oskused
töötajad võiksid kasutada tehnoloogiat, et luua organisatsioonile väärtust · Projekti mõiste infosüsteemi loomise/muutmise kontekstis ajutine ettevõtmine/üritus, mille eesmärk on luua unikaalset toodet, teenust või saavutada soovitud seisu või tulemust (Project Management Institute) ajutine organisatsioon, kellele on omistatud töö tegemiseks inim-, materjali- ja finantsressursid, et luua kasulikku muudatust materiaalset, mittemateriaalset või abstraktset (J. Rodney Turner). Materiaalne ehk käega katsutav konstruktsioon; mittemateriaalne - sotsiaalne konstruktsioon, n: organisatsiooniline muudatus. Abstraktne koolitatud juhid töösüsteem, mis luuakse toote loomiseks ja pärast loodud toodet lõpetab oma eksistentsi (Steven Alter). Töösüsteem süsteem, kus inimesed ja/või masinad teevad tööd kasutades infot,
muudatuste elluviimise juhtimiseks. Projekti definitsioone · ajutine ettevõtmine/üritus, mille eesmärk on luua unikaalset toodet, teenust või saavutada soovitud seisu või tulemust (Project Management Institute) [4] · ajutine organisatsioon, kellele on omistatud töö tegemiseks inim-, materjali- ja finantsressursid, et luua kasulikku muudatust materiaalset, mittemateriaalset või abstraktset (J. Rodney Turner) [5]. Materiaalne ehk käega katsutav konstruktsioon; mittemateriaalne - sotsiaalne konstruktsioon, n: organisatsiooniline muudatus. Abstraktne koolitatud juhid · töösüsteem, mis luuakse toote loomiseks ja pärast loodud toodet lõpetab oma eksistentsi (Steven Alter) [6]. Töösüsteem süsteem, kus inimesed ja/või masinad teevad tööd kasutades infot, tehnoloogiaid ja
paratamatust vaheldumisest. Üleminekud ühelt süsteemilt teisele on keerulised, tihti konfliktsed ja täis vapustusi. Ajaloos seega puudub progress, valitseb tsüklilisus.Euroopas valitses viimane ideatsiooniline kultuurisüsteem 6.-12. sajandil, sellele järgnes idealistlik süsteem (13.-14. saj.) ja alates 15. sajandist meeleline süsteem, mis on ammendumas. Kaks peamist kultuurisüsteemi Ideatsiooniline kultuur: 1.Tegelikkust tajutakse kui mittemeelelist ja mittemateriaalset igavest olemist. 2.Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt vaimsed. 3.Nende rahuldamise/saavutamise määr on väga kõrge. 4.Nende rahuldamise/saavutamise viis on vabatahtlik füüsiliste vajaduste piiramine või elimineerimine. Meeleline kultuur: 1.Tegelikkus on ainult meeleorganitele antu, mida kujutatakse ette saamisena, protsessina, muutumisena, hoovusena, evolutsioonina, progressina. 2.Vajadused ja eesmärgid on põhiliselt füüsilised. 3
· Kultuur põhineb kokkuleppelistel, sümbolilistel tähendustel mida teatud ühiskonna liikmed jagavad ja omavahel kommunikeerivad Enamik neist aspektidest on tegelikult kultuurikäsitlustesse jäänud tänaseni. Siiski, on toimunud mõningad muutused ja nihked (Philip Smith 2001. Cultural Theory: An Itroduction): · Kultuuri vastandatakse materiaalsele, tehnoloogilisele, sotsiaalsetele struktuuridele. · Kultuuri nähakse kui ideaalide, vaimse valdkonda, teisisõnu kui midagi mittemateriaalset · Rõhuasetus on nihkunud kultuuri autonoomsusele · Kultuuridefinitsioonid ja käsitlused püüavad olla võimalikuld väärtusevabad Millised on olnud kultuuri uurimise traditsioonid 20 saj? Mõnede olulisemate traditsioonide kaardistamine ongi selle kursuse eesmärgiks. Me õpime tundma erinevaid traditsioone, koolkondi, autoreid kes kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist. · Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu · Kultuuriantropoloogia 1 1
lapsed on kohustatud aitama abivajavaid vanemaid, kohustused on ka vanavanemate ja lastelaste ning õdede-vendade vahel. Sugulussidemetel põhineva eneseabivõrgustiku kirjeldamisel eristatakse vertikaalset ja horisontaalset abistamist. Esimene on näiteks laste ja vanemate, teine õdede-vendade vaheline abistav interaktsioon. Abistamise ulatus sõltub suguvõsa traditsioonidest. Tüübi järgi eristatakse materiaalset abi - raha, toidu ja riiete jagamine - ning mittemateriaalset abi - abistamine põllu- ja remonditöödel, lapsehoidmisel, vanurihooldusel, elamispinnaga jms. Kodune ebasoodne olukord - vanemate töötaolek, vaesus või ka sotsiaalne ebaküpsus - põhjustavad tihti ka laste puuduliku ettevalmistuse lasteaiaks ja kooliks. Inger Kraavi (1996) uurimus 4-5-, 5-6- ja 7-12-aastaste laste vanemate seas näitas, et majanduslikult viletsamate perede vanemad tunnevad, et nende laste tervis on halvem ja areng aeglasem, lapsed on
annaabi.ee 
