MISSA kokkuvõte (0)

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Missa konspekt

Missa · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. · Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. · Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament ­ Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison ­ lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo ­ lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum ­ lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/Benedictus ­ lauldakse altarirituaali ajal · Agnus Dei ­ lauldakse enne armulaua jagamist

Muusikaõpetus

15

docx

Keskaja muusika

Läänekirikus lauldi kagu I aastatuhande jooksul valdavalt phehäälselt. Sageli oli selline laulmine seotud vaba improvisatsiooniga ja nii võis hulgakesi koos lauldes lidanduda ka mitmehäälsuse elemente. Peamiselt oli tegu suuliselt levinud ja säilinud trdaitsiooniga. Teisel aastatuhandel sai see kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne- Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale. Missa Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Tunnipalvust peetakse- eriti kloostrites- kindlastel kellaaegadel kuni kaheksa korda päevad. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine). Missa ülesehitus on põhihoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega leotakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses

Muusika

1

docx

Keskaja vaimulik muusika

Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja,lauljate grupp või terve koor mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Lauldi enamasti ladina keeles . Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega(nt armulaua jagamine) Missa ülesehitus on põhijoontes sama mis roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus , jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaeldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ja kimmenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on sakrament ­ kristuse ristiori sümboolne kordamine. Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga

Muusika ajalugu

1

docx

Keskaja muusika

Periood: 5 saj ­ 14 saj 5-7 saj ­ Rahvaste rändamine- Vana-Rooma kultuuri lagunemine Varakeskaeg ­ kujunes Lääne-kristlik kloostrikultuur 8-9 saj ­ hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj ­ romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj ­ linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj ­ tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku kiriku viide Gregooriuse la

Muusika

Kommentaarid (0)