õnnelikud, sest nad teavad, et alati saab paremini. Minu arvates mängib eduka inimese kujunemisel väga suurt rolli ka perekond ja kodune kasvatus. Ma usun, et kui lapsele pole väiksest peale ette dikteeritud, mida ta tegema peab, siis kasvab lapsest ka iseseisev ning oma tegude eest vastutada oskav inimene ja nagu eelpool mainitud on need kaks omadust tihtipeale ka edu pandiks. Kindlasti on tänapäeval peaaegu võimatu saada edukaks ilma hariduse ja haritu- seta. Ma leian, et haridus ja diplom on tähtsad, aga ma ei ütleks, et kõige tähtsa- mad. Pole kasu uhkest lõputunnistusest, kui sa oma väärtust ei tea ning iseseisvalt mõelda ei suuda. Ma leian, et kasulikum on pigem vähem teadmisi ja oskus neid kasutada, kui väga suur hulk teadmisi, mida kasutada ei osata. Ma tooks võrdluse teadmistepagasi ja laoruumi vahel. Targal on laos võibolla vähem teadmisi, aga need on sinna korrektselt pandud ning ta leiab need vajaduse korral alati üles.
selleks, kelleks sa tahad (5). Olen seda isegi tähele pannud. Inimesed, kes kannavad tuntud firmamärkidega rõivaid, jalatseid või aksessuaare, tunduvad rikkamad. Nii lihtsalt on. Ka meie koolis on nii. Üks meie kooli tüdruk kannab Gucci ja Guessi rõivaid, kuid käib otsib vahetundides väikeste laste söögi ülejääke. Seega, et olla edukas, tuleb kõvasti pingutada. Edukaks ei saada üleöö. Üks tähtsamaid tegureid, et saada edukaks on kindlasti haridus ja haritus. Kuid kui inimene ise pole pealehakkaja ja inspireeritud midagi tegema, siis ei ole haridusest kasu. Tuleb küllaltki palju ette inimesi, kes on saanud magistrikraadi, kuid töötavad lihttöölistena. Mõned inimesed on edukamad, kuna nad on oma otsuseid paremini planeerinud, on sihikindlad, järjepidevad ja nõudlikud enda suhtes. Või on lihtsalt õnnelikud. Alati ei ole vaja kõrgharidust, et saada edukaks. Piisab ka, kui on olemas mõni haruldaselt hea anne ja oskus seda kasutada. Nii on
annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud. Tänu projektidele olen näinud erinevaid ettevõtteid ja saanud tunda ettevõtte võlusid ja valusid omal nahal. Oma õpilasfirma asutamine oli mulle väga oluline kogemus. Meid visati justkui pea ees tundmatusse vette. Muidugi tegi see mulle ainult head. See arendas minu loovust ja pani mind aktiivselt teistega koostööd tegema. Ei ole nii, et sa lihtsalt teed õpilasfirmat. Sul on vaja äriideed, vajalikke oskusi idee elluviimiseks, vaja luua oma müügistrateegia jne. Minu rühmal ja kindlasti ka teistel rühmadel ei olnud äriideed kiired tulema. Üle kivide ja kändude saime sellega hakkama. Ja kui idee oligi leitud, oli vaja mõelda, kuidas seda valmistada, kui palju see kasumit tooks ja miljon muud asja. Nüüd aasta lõpus näen oma õpilasfirma töö vilju ja ma olen rahul
seda siiski ei söö, sest temale see ei maitse. Eesmärgiks oli saada komm. Kui aga eesmärk oli saavutatud, selgus, et see pole see, mida ma lootsin ning ma otsin endale uue eesmärgi. Ja kuigi me üritame õppida teiste vigadest, oleme me siiski inimesed. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et me oleme oma töös head. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, jääb inimesele alati haridus. Ka kui
Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks? Tänapäeva maailmas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas edukas olla. Igaüks meist võib edukaks saada, kuid me kõik oleme väga erinevad ja mõtleme erinevalt ning sellepärast tähendab meie kõigi jaoks edukaks inimeseks olemine midagi teistsugust. Igaüks saab olla iseenda definitsiooni järgi edukas, kui me seame endale eesmärke, mille poole püüelda, järelikult edukatel inimestel on eesmärgid, mille poole liigutakse. Tihtipeale kui küsida inimestelt, kes on tänapäeval edukas inimene, võib kuulda vastust: isik, kes tegeleb ettevõtlusega, omab oma firmat ja saavutab sellega edu. Seda võib pidada ka õigeks ning ettevõtluse edu valemit püüab lahti seletada oma artiklis Juhan Parts: tänased eestlased on keskmiselt vähem ettevõtlikud kui teised Euroopa rahvad ning riskide võtmise ja isetegemise asemel oodatakse tihti seda, et riik peaks pakkuma kõike: töökohti, kindlustunnet ning perekonnaõnne
Vältimaks neid, võiks ikka enne tundmatus kohas vettehüppamist ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Selles mõttes võib generatsioonide erinevusest isegi kasu olla. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi pelgupaik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Tundmaks elust rõõmu, võttes viimast, on tähtis seada maast madalast sihid, mille poole püüelda. On oluline leida mõni hobi, millega juba varakult süvenenult tegelema hakata. Heaks näiteks on sport või muusika nad saavad pakkuda suurt naudingut ning plussiks on tunnustuse pälvimine. Niisamuti on tööga selle eesmärk pole üksnes raha teenimine. Pigem eneseteostusvõimalus ja teadmine, et oled tähtis ning vajalik. On äärmiselt väikekodanlik seada raha esiplaanile. Raha väärtust elus võib võtta aga kaheti. Kui äkki kukuks sülle suur hunnik raha, poleks ju kindlat plaani, kuidas seda otstarbekalt kulutada
jääb selgusetuks. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Silma paistavad mõningad stiilivead: nt on isikud Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. segamini(rääkis lapsest ja siis hoopis endast). Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Autor kaldub teemast kõrvale, Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine kuna peatub liiga kauaks tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö sellel, milliseid eesmärke meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. enamik inimesi väärtustab. See ei tõesta kuidagi, miks on Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast eesmärgid tähtsad. oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee,
Haridus kui parema tuleviku alustala Essee Juhendaja Oliver Laas Tallinn 2016 Inimese loomuses on olemas instinkt õppimiseks ja enda harimiseks. Juba varajases eas algab meie haridustee eelkoolis ja jätkub edasi põhikoolis, mis viib meid edasi gümnaasiumisse või kutsekooli ja ehk pärast seda ka ülikooli. Õppimisel ei ole piire, kui välja arvata kulutused ,mis selle omandamiseks kuluvad. Haridus tagab meile kindlustunde ja konkurentsivõime ,et teistega võrdselt elus läbi lüüa, kuid paraku võib selle ühel hetkel katkestada ressursside puudumine, mis paneb meid dilemma ette, kas jätta haridustee katki või käia tööl ja hiljem investeerida ja panustada see ressurss haridusse. See on iga indiviidi kaalutletud otsus. Kvaliteetne haridus on meile kui väikse arvuga riigile oluline, sest just haridus võib olla see võtmesõna, millega teeme silmad ette paljudele teistele riikidele
meid ühiskond mõjutab, kuidas meid kasvatati, kes on meie ligimesed, millised on meie moraali taju ja kui palju õnnestub saavutada püstitatud eesmärke. Peame jääma vabaks oma valikutes kui seda soovime. Aga kindlasti on erinevaid arvamusi. Inimesi on palju ja igaüks meis elab oma elu ise. Nii nagu võimalusi on ja nii nagu ise neid loome. Üldjoontes olen nõus väitega, et igaüks on iseenda saatuse sepp ja iseendale õnne valaja. Kuid mitte sada protsenti kõigile see ei kehti. Aga proovima peab. Minul on hea elu. See pole alati nii olnud, kuid siin kiidan enda head tervist, mille alla liigitan ka hea stressi taluvuse, mis on mind siiani kenasti elus edasi aidanud. Ei tohi alla anda ja julgelt järgin oma motot, mis kehtib alati: olukord tuleb lahendada parimal võimalikul viisil! ALLIKALOEND Chopra, Deepak (1998). Edu seitse vaimset seadust. Kohtla-Järve: Oü Nebadon
Coaching’us lähtutakse eeldusest, et kui inimene on tegelenud probleemiga iseseisvalt ja leidnud ise lahenduse, koostanud tegevusplaani, siis ta õpib uusi tegevusi tegema kiiremini ja tulemuslikumalt. (Ülavere 2012) Mentorluse arengu eelduseks on teiste inimeste kogutud kogemused ja teadmised ning nende põhjal ise katsetamine. See näeb välja umbes nii, et keegi on eelnevalt teinud, õppinud või kogenud sarnast olukorda ja see isik jagab oma kogemusi teistega. Inimene selle peale omistab vajaliku ja kohandab selle enda jaoks sobivasse konteksti. (Ülavere 2012) 11 4.3. Dialoogi erinevus Coaching’u vorm on dialoog, kus coach tegeleb küsimuste esitamisega, mis peaksid inimesel aitama oma mõtetes, tunnetes, plaanides, eesmärkides ja unistustes selgusele jõuda. Küsimused on koostatud kindlat tehnikat järgides ning suunatud lahendusele. (Ülavere 2012)
Antud töös on välja toodud näiteid ning võime öelda, et aastatepikkune treening ei tähenda tingimata edu edu juhul kui ei rakendata sihipärast harjutamist. Ka pelgat andekus ei ole see, mis tagab erakordsed saavutused. Kindlasti peavad olema meil võimalused, et meil oleks väljud enda võimed realiseerida. Seetõttu arvan, et peaksime andma rohkem võimalusi ja mitte tegema juba varases eas valikuid andekate osas ning seeläbi andes neile paremad võimalused võrreldes teistega. Leian, et peaksime vältima laste võrdlemist endast vanemate lastega ning selle tulemusel andma ennatlike eeliseid õpilastele. Õpilastel peaksid olema võrdsed tingimused konkureerimaks enda küpsusastmega, mitte õpilaste vastu, kes on vanemad ja suuremad. Koolis ja ka trennides võiks kasutada grupeerimist vastavalt sünnikuule. Lisaks võiks luua rohkem võimalusi, kus inimesed saaksid enda oskusi sihipärase treeninguga arendada
Mis ma andsin, see mul on, mis ma kulutasin, see mul oli, mille hoidsin endale, selle kaotasin. Kes suudab tärganud viha nagu perutavat hobust tagasi hoida, ainult see on vankrijuht, teised on vaid ohjahoidjad. Mitte kõike, mis loeb, ei saa lugeda, ja mitte kõik, mida saab lugeda, loeb. Pärast mängu lähevad nii kuningas kui ettur kõik ühte karpi tagasi. Haridus on imetlusväärne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. Haamriga mehele paistab kõik naelana. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Pole olemas kirega võrdset tuld,
võõrkeeli. Teoreetilisele osale järgneb autori poolt läbi viidud uurimuse tulemuste esitlus ja analüüs ning kokkuvõttes tuuakse välja tähtsamad tulemused arutelust. 4 1. VÕÕRKEELE ÕPE Gümnaasiumi riiklikus õppekavas (2014) on välja toodud, et võõrkeeled tekitavad inimeses tunnetusvõimalusi ning suutlikust mõista ja väärtustada kultuurilist maailma, arendavad mõtlemist ning annavad võimalusi teistega erinevates keeltes suhelda. Euroopa keeleõppe raamdokumendist (2007) lähtudes on üles ehitatud ainevaldkonda kuuluvate võõrkeelte õppe kirjeldus. Kõikide võõrkeelte, kuhu alla kuulub ka eesti keel teise keelena, õpitulemused on raamdokumendile toetudes kirjeldatud ühtsetel alustel. Võõrkeel on vahend teabe hankimiseks ja selle edastamiseks suhtlusprotsessis, siis on keeleõppe keskmes teemavaldkonnad, mille kaudu arendatakse suhtlus oskust.
Strateegilisel planeerimisel ei ole mõtet, kui sa tegevuskava ellu ei vii.Ei ole lihtne teha seda,mida kavatsesid, kui leidub nii palju kõrvale juhtivaid asju, mida võib ühtlasi olla palju hõlpsam teostada. Aga sa pead tegema seda, mida õigeks pead. Esseist ja mõtleja Albert E.N. Gray:,,Edukal inimesel on harjumus teha asju, mida hädavaresed teha ei armasta. 19.saj kirjamees Thomas Henry Huxley : ,,Võib-olla väärtuslikem tulemus, mille võib anda ükskõik, milline haridus, on oskus panna ennast tegema asju, mida tuleb teha siis, kui neid teha tuleb, meeldigu see või mitte."Selles seisnebki enesedistsipliin ja julgus asjade tegemises, mida me peame tegema, isegi kui meile ei meeldi. Nende asjade edasilükkamises, mida teha on lihtne, ja nende asjade esikohale seadmises, mille tegemine on aus ja õige. Muidugi võib olla paindlik. Kui toimub midagi ettenägematut, siis tegele sellega, kui see on tol hetkel parim viis aega kasutada
Sisekaitseakadeemia ETTEVÕTJA OLEMUS. ETTEVÕTJA EESTIS Referaat Koostas: Tony Tsilk Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn 2015 Sisukord Olen ettevõtlik, aga kas minust võib saada ettevõtja?..............................2 Kas mina sobin ettevõtjaks?............................................................................... 3 Eduka ettevõtja tüüpilised iseloomuomadused..................................................3 Saavutusvajadus.............................................................................................. 3 Initsiatiiv.......................................................................................................... 4 Enesekindlus................................................................................................... 4 Eneseteadlikkus.......................................................................................
tööd teha. Sellisel juhul pole töö enam vahendiks, vaid on eesmärk omaette. Inimene jätkaks tööd ka siis, kui selleks poleks välist sundust. Parema töössesuhtumisega kaasneb neli-viis korda sagedamini arvamus, et tehtav töö on huvitav, mõtlemist, otsustamist, enesetäiendamist ja kõikide võimete rakendamist nõudev. On täheldatud, et inimesed, kes elus iseseisvalt hakkama saavad ja kellel pole raskusi teistega suhtlemisel, saavad ka oma tööga paremini hakkama ja tunnevad sellest suuremat rõõmu. Imagost ja edust suhtlemisel Endale sobiva imago kujundamine on tegelikult just leidmine, kuidas oma isiku eripära ja stiiliga sobituda keskkonda. Sõna imago tuleb inglisekeelsest sõnast image, mis tähendab kellestki või millestki avalikkuses loodud kujutluspilti. Imidz ehk imago on inimese jaoks oluline väärtus, sest igaüks mõtleb vahel sellest, kuidas
teiste inimestega. 4.Vajadus kaitsta oma isikuruumi Igal inimesel on oma ainulaadne isikuruum-ala, mis kuulub füüsiliselt, psühholoogiliselt ja väärtushinnanguliselt temale. Selle suurus ja paljud muud omadused on isikui erinevad. Selle sees on meil meie isikupärased eesõigused, sellest väljaspool on ühiskasutuses olev ala, kus tuleb arvestada ka teiste õigustega ja ilmutada ka kohanemisvõimet. Vahel(või ka tihti) saab kaasinimesest sissetungija, kes rikub meie isikupiiri või segab isiklikesse küsimustesse.Eluruumi mõistet on lihtsam aru saada, kui seda kirjeldada. Kõige kergemini kujutatav on selle territoriaalne külg. Territooriumi hulka kuulub inimese vara- rõivad, teatud mööbliesemed jne. Lisaks sellele kuulub inimese füüsilisse ruumi veel teatav ala, mis ulatub väljaspoole tema keha piire ja mida ümbritseb nähtamatu piirjoon. 5.Mõju avaldamine Oma isikuruumi edukalt kaitsta on küll tähtis, kuid kui inimene elus ainult sellega piirdubki, on ta
Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt peab süüdlaseks 19. sajandil osaks saanud ülekohut? Sellel alusel seistes võrdleme ennast naabritega, nii heas kui halvas. Need mured kipuvad mõnikord olema liiga suured. Võrdlustes kipuvad asjad võimenduma.
arvata, mis toimub tema ümber. Laps peab saama õppida seda, et vastused küsimustele võivad olla peidus temas eneses, mitte lapsevanema/õpetaja peas. Sellisel juhul areneb temas oskus otsida, seostada, võrrelda ja töödelda informatsiooni. Vastasel juhul muutub laps passiivseks ning teiste inimeste autoriteedist sõltuvaks. Kuna hariduse üheks väljakutseks on valmistada lapsed ette eluks kiiresti muutuvas maailmas, siis on selge, et neid tuleb õpetada mõtlema loominguliselt. Haridus, mis keskenduks ainult ühele mõtlemistüübile, poleks ammendav ega tasakaalustatud. Iga laps on teatud piires loominguline ja sellepärast on väga tähtis hakata nende loomingulisust arendama juba varakult. Kui loomingulisele suhtumisele (leidlikkus, avastamisrõõm, unikaalsete ja originaalsete lahenduste leidmine) on pandud alus õigeaegselt, siis kord juba omaks võetud, areneb see edasi. Selleks vajavad nad vaid tingimusi. Kõik lapsed on sündinud loomisvõimelisteks ja
tagasisidet. Suhtluspartnerist mööda vaatamine ei tähenda hoolimatust, vaid viitab iseendale keskendumisele. Enesega rahulolu - ennekõike peaks see olema meie eesmärk ja samas tasu nähtud vaeva eest. See eeldab enesekindlust ehk võimet olla mina ise, tundmata hirmu või piinlikkust erinevates olukordades. Samuti tähendab see unistuste poole püüdlemist ning annete ja enesehinnangu arendamist, mis tuleneb usust, et inimene väärib edu. Suhetes teistega toetub meie väljendusoskus suuresti meie enda sisemistele hoiakutele, millest olulisim on ennast aktsepteerida, st et olen see, kes olen, oma heade ja halbade omadustega. Me peaksime vältima lubamist endaga manipuleerida, sest meil kõigil on õigus inimlikule tähelepanule, viisakale käitumisele ja ärakuulamisele. Alati on vajalik oma huvidest ja vajadustest teistele teada anda ning nende eest seista.
Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Kui sa pole just erak ega tööta ametipostil, mis eeldab tundidepikkust üksi töötamist ning ei sisalda rääkimist, kirjutamist, lugemist või kuulamist, moodustab suhtlemine suurema 3 osa sinu elust, nii oma ajakulult kui ka tähtsuselt. Isegi siis, kui sa oled täiesti üksi, suhtled sa teatud määral iseendaga ning mingil viisil ka teistega. Seni, kuni su mõistus on elav, saadab ta välja sõnumeid teistele inimestele ning võtab neid ka vastu kõigelt elavalt ja mitteelavalt sinu ümber. Suhtlemine on koostoime, vastastikune mõju(s)tamine. Kui sõnumit ei ole vastu võtmas mitte kedagi või sõnum ei avalda mingit mõju, ei ole suhtlemist tegelikult toimunud. /9/ Enimlevinenud suhtlemine toimub rääkimise ning kuulamise teel. Samuti kasutatakse äritegevuses ka väga palju kirjalikku suhtlust. Kuid suulise
See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas mahus. KES PEAKS HARIDUSE EEST MAKSMA? Ülikoolid võtku tasuta kõik, kes seda väärivad. IRL küsis hiljuti inimeste arvamust läbi üleriigilise küsitluse 43 686 inimest toetas tasuta kõrgharidust. See on kolmveerand kõigist, kes IRLi küsitlusele vastasid. Tasuta kõrgharidus on õigus, sest vaid see tagab kõigile võrdse ligipääsu haridusele
Tallinna Nõmme Gümnaasium Randel Kool Spordi- ja korvpallipsühholoogia Uurimustöö Juhendaja: õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri: Spordi- ja korvpallipsühholoogia Kuu ja aasta: Mai 2012 Lehekülgede arv: 20 Referaat Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas ja miks mõjutab vaimne valmisolek sportlaste saavutusi. Kuidas saab oma vaimset tugevust treenida ja kes aitab sind sellega. Tahtsin teada saada, miks atleetidel on üks päev väga tugev, samas teisel päeval nad kukuvad läbi. Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased. Sain kinnituse oma väitele, et igaüks mõjutab ise oma tulemusi sp
Äriplaani koostamise juhend Äriplaan koosneb kahest osast - sõnad ja numbrid. Äriplaani sõnalises osas kirjeldatakse oma äriideed, toodet, tootmist, klienti ja teid, kuidas kaup kliendini jõuab. Äriplaani numbriline osa koosneb tavaliselt kolmest tabelist: - planeeritud kassavoogude aruanne - planeeritud kasumiaruanne - planeeritud bilanss Numbrilise osa koostamise kohta saab täpsemalt lugeda artiklist "Äriplaan - finantsprognoosid". Äriplaani sõnaline osa Äriplaani sõnaline osa peaks olema 10-20 lehekülge pikk. Tähtis on jälgida, et kirjas oleks ainult oluline. Näiteks toote detailsed spetsifikatsioonid, täismahus turuuuringud, hinnapakkumised, lepingute näidised, võtmetöötajate täismahus CV-d, plaanid, kaardid lisatakse äriplaani lõppu lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub palju tähelepanu pö
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9 4 ENESEAVAMINE KUI EDUKA SUHTLEMISE ALGUS.......
turunduse, infotehnoloogia, tööjõu või muuga. Juhtimine on jagatud erinevatesse lahtritesse, hoolimata iseenesest mõistetavast asjaolust, et ükski selle elementidest ei saanud ilma teisteta funktsioneerida rahuldavalt, ammugi mitte hästi. Juhid, kes õpivad infovahetuse, analüüsimise, ja klienditeeninduse parandamiseks mõne klahvipuutega kasutama küberruumi lõputuid ressursse, on paratamatult eelisseisundis, võrreldes teistega, kes selle vajadust ei taju. Universaalses maailmas jõuavad tippu universaalsed juhid. Teadmisest üksi ei piisa. Juhtimise juures on tähtis tegutsemine. Iga juht peaks suutma hoida oma üksuse tulud ja kulud kontrolli all ilma selleks finantsspetsialistide abi vajamata. Neid spetsialiste vajatakase endiselt selliste oluliste ülesannete täitmiseks nagu kontroll, konsolideerimine ja analüüsimine. Juhtimise ja juhi töö põhilise osa moodustab tulemuslik infovahetus
Terviseteaduste ja Spordi Instituut Õpetaja kui juht ja nõustaja Essee Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest, sekretäridest, laotöölistest, autojuhtidest, ei saagi nad ennast hästi tunda. Ometi on tegemist absoluutselt vajalike ja väärikate ametitega. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine, mille kohaselt õpivad lapsed käitumist täiskasvanud inimeste jäljendamise ja imiteerimise kaudu. Nad imiteerivad, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad, ning kiitus ja kari
Hariduse areng kaasaegses Eestis Essee Haridustemaatika on püsivalt poliitiliste seisukohtade, ühiskondlike debattide ning seltskondlike koosviibimiste tuline teema. Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu
sõltuv, et nende jaoks väärtust luua. IV osa- Takistuste eemaldamine suurepäraste tulemuste saavutamise teelt Suurimad takistused tulevad süsteemidest ja struktuuridest, mis mõjutavad tohutult kõikide inimeste hoiakuid. Liidrite tööks ongi nende takistuste kõrvaldamine. See aitab tublisti tõsta rännaku juhtimise edukust. Küsimus: Kuidas ära tunda ja kõrvaldada takistusi, mis segavad suurepäraste tulemuste saavutamist? Juhtimislahendus: Küsige oma töötajatelt, mis neid segab häid tulemusi saavutamast. Asuge nende takistuste kallal tööle. Süsteemid ja struktuurid määravad asja Süsteemid mõjutavad inimeste tööalast toimetulekut tohutul määral. Valed hoiakud on valede süsteemide, struktuuride ja teguviiside tagajärg. Kahjuks toetavad süsteemid tavaliselt "mitte muutuda" mentaliteeti. Liidri töö on julgustada inimesi ründama süsteeme, mis segavad neid oma klientide jaoks suurepäraseid tulemusi saavutamast.
Kasumit on aga vähe ja pikas perspektiivis ei ole selline süsteem jätkusuutlik. 2) Kosmopoliitsus väga rahvusvaheline, täiesti vaba turu idee. Toota seal, kus saab väga odavalt. Eesmärk on palju kasumit. See süsteem sobib hästi sümbool-analüütiliste teenuste pakkujatele ja rutiinsete teenuste ostjatele. 3) Positiivne majanduslik natsionalism kahe eelmise kombinatsioon. Riik koos kodanikega võtavad vastutuse säilitada oma töötajaskonna töötaseme aga samas peab tegema ka teistega koostööd. Välismaale tööle siirdumine Mis mõjutavad mineku (ja mitte mineku) mõtteid? Poliitilised (nt pagulased tulevad, mulle ei meeldi), majanduslikud (nt mul pole siin [erialast] tööd) ja sotsiaalsed (nt pereelu) tegurid. Keskmine eestlane mõtleb üldiselt minna tööle nt Aussi, Lääne-Euroopasse, mitte nt Bulgaariasse. Miks üldse minnakse? Eneseleidmine, erialane väljakutse (ma tahan proovida, kas
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KÕ I ST II Filosoofia ELURÕÕM Referaat Aineõpetaja: R. V. Mõdriku 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Kasvada inimesena 4 3.Eneseväärtus- elu ja surma küsimus 4-5 4.Ärganud äratundmine 5-6 5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7 6.Mõtte loov jõud 7-8 7.Meie enesekujutlus 8-9 8.Olla teha omada 9-10 9.Kokkuvõte 11 10.Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta täiel määra? Kas pole n�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
