Õnn Prantsuse kirjanik Denis Diderot on kord öelnud :"On vaid üks kohustus- kohustus olla õnnelik". Õnnelikkus- see on ülim ning asendamatu tunne, inimese rahulolevuse parim väljendus. Teadlased on loobunud püüdmast seletada õnne, sellel puudub paikapanev objektiivne vastus. Õnn- see on midagi, mille inimene ise endale loob, mida ta usub ja millele loodab. Kuid kes on õnnelikud? Kas õnn on kõigi jaoks sama? Kas alati tasub jääda õnnele lootma? Inimene on õnnelik, kui ta on rahul sellega, mis tal on. Õnn väljendub inimeste jaoks erinevates asjades. Kohati on kontrast suurem, kui me arvatagi oskaksime. Õnne väljendumine sõltub meie elutingimustest, nõudlikkusest ja ootustest. Julgen väita, et enamasti ei hinda me seda, mis meil on ega näe õnne asjades, kus ometigi peaksime seda märkama. Meie jaoks kõige enesestmõistetavamad ja loomulikumad tingimused, võimalused ja ressursid võivad kellegi teise j
Sa võid tunda õnne sõnast mis oli kaks päeva tagasi sinu jaoks tähendusetu. Kuid keegi tähtis isik lihtsalt ütles sulle seda ja sa tundsid sellest meeletut rõõmu ja õnne. See on ehtne näide kuidas sa võid igast väiksemastki asjast rõõmu tunda. Aga võibolla sa isegi ei saa aru kui õnnelik sa selle ühe sõna pärast nüüd oled. See võib imelik tunduda, kuid see on nii. Ning kui hästi mõelda, siis mina veel ei teagi täpselt mis asi see õnn on. Ma ei tea veel mis on need kõige armsamad ja suurima tähtsusega asjad mis võivad sinu elu väga õnnelikuks teha. Selle teadmiseks olen ma lihtsalt veel liiga väikene. Kuigi ma aiman juba mida see sõna õnn tähendab siis ma pole seda veel siiski ise päris tundnud. Kuid kindlasti on igal inimesel erinevad asjad mis teda õnnelikuks teevad. Kui tähtsusetud ka need teistele ei tundu siis siiski teab iga inimene ise mis teda õnnelikuks teeb
õnne. Kõikide teiste hulgast olid oma eluga kõige vähem rahul töötud ja need, kes ei ole võimelised töötama invaliidsuse tõttu. Töötegijate seas mängib ametikoht siiski küllalt määravat osa: spetsialistid ja juhid on oma eluga märgatavalt enam rahul kui näiteks lihttöölised ja teenindajad. Õnne valemit pole seni ei avastatud ega ka leiutatud. Kokkuvõtteks arvan, et õnn ei peitu ainult rahas. Kui sul on oma perega head suhte, siis on see sammuke lähemal oma õnnele. Õnn ongi üks suur eesmärkide rada. Inimene ei saa kunagi saavutada õnne tippu, sest alati on tal millestki puudu, et saavutada õnne. Järeldus ja soovitus, et tunne rõõmu igast pisiasjast, mis sul on ja ära aja õnne tuletiku otsaga taga. Nii võid veel õnnetuks jääda ja rikkuda suhted oma lähedastega. Kasutatud kirjandus 1. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/inimese_onnelikuks_martin .htm 2
Õnn Kuidas saada õnnelikuks? Arvan, et sellele küsimusele ei saa vastata üldiselt. Õnn on minu arvates igal inimesed individuaalne ja väga erinev. Osad inimesed on õnnelikud kui pasitab päike, muru on roheline, saab uue asja ning mõni on õnnelik kui saab kellegil haiget teha nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Niisamuti erineb ka see kuidas üks või teine inimene õnne tajub ja seda väljendab. Paljud inimesed näitavad oma õnne näo ilmetega ja liikumisega. Inimese nägu muutub rõõmsaks- suunurgad kerkivad üles ning silmad lõõvad särama samuti muutuvad osad inimesed väga energiliseks. Samuti on meie seas inimesi kes oma õnne kuidagi välja ei näita ja hoiavad oma õnne endas ja on seesmiselt õnnelikud. Need inimesed elavad oma õnne välja üksinda olles kuskil omaette. Ernevus seisneb ka selles mis on kellegi jaoks õnn. Paljud inimesed on näiteks õnnelikud oma kogetud elamuste ja seikluste üle. Elamused mis inime
,,Ja mida ma siis teen, kui mul on palju raha?" küsis askeet vastu. ,,No siis sa ei peaks enam midagi tegema, sa võiksid istuda lihtsalt palmi all," ütles ärimees. Selle peale küsis sadhu: ,,Aga mida ma siis praegu teen?" jah, aga vahe on selles, kas puu all istudes on kõht ka täis või mitte ja kui vihma hakkab sadama, kas siis kummikud ka kõrvalt võtta on, eksole... mina olen materialist ja mulle ei meeldi näiteks IRL-i reklaam (mida sina võibolla ei teagi seal UK-s) - "õnn ei ole rahas".. muidugi ei ole ja raha ei ole ka elu eesmärk, aga raha on vahend eesmärgini - õnneni - jõudmiseks! vähemalt nii kaua, kuni seda on piisavalt, et lubada endale palmi all istumist kõht täis ja sokid jalas! -K- Vana ja haigena meenutame rõõmsaid hetki oma elust, armastust, jõu- ja rõõmutunnet. Harva (tegelikult ei mäleta ma ühtegi korda, aga võibolla olen siiski midagi kahe silma vahele
inimeste töökohtade koondamisest ja veel paljust muust, mis tekitab kõigis meis rohkem kui ebakindlust. Ometi tahavad kõik õnnelikud olla, see on tänapäeva pahuras maailmas tõenäoliselt ainus asi, milles kõik on ühel meelel. Kuidas seda saavutada, selle üle arutleb psühholoog Ene Raudla. Mõtte sellel teemal kirjutada andis mulle üks hiljuti kuuldud raadiosaade. Meelde jäi mõte: "Õnnelik inimene võib muuta õnnelikuks oma lähikondsed. Ühe inimese õnnetunne võib mõjutada paljude teda ümbritsevate inimeste emotsionaalset seisundit." Siis tuli mul meelde, et aastaid tagasi olin ma õnne teemasse isegi püüdnud teoreetiliselt süveneda. Ju siis sellepärast, et endal ikka midagi hinges kripeldamas. Nüüd on sellest aastaid möödas ja ma võin häbitundeta öelda, et olen õnnelik. Seda sellest hetkest, kui ma otsustasin olla õnnelik. Ühest hetkest alates mõistsin, et elu tuleb võtta kui võimalust. Olen
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära
Mis hõlmab siis füüsilise,moraalse ja vaimse täiuse. Hüvede jagunemine kolmeks on Aristotelese sarnane Platonile. Sealhulgas siis: välised, hingega ja kehaga seotud.Kõige tähtsamaks peetakse hingega seotud, sest hingele omast tegutsemist ja teovõimet me hinge juures eeldamegi. Nii nagu on öeldud siin ei saa need kes Olympiamängudel võistlevad autasu kõige ilusamale või võimsamale vaid sellele kes võistleb ja võidab. Nii on ka elus, et saavutuste omanikuks saavad õigusega need, kes tegutsevad hästi ja üllalt. Seega kuulub ka nauding hinge juurde, sest igaühele pakub naudingut see millesse ta on väidetavalt kiindunud. Hästi tegutsemise juures on siiski vaja ka väliseid hüvesid nö. varustust. Paljud teod leiavad aset just tänu abivahenditele- sõprade, raha, riigivõimu toel. Aristoteles vaatleb eraldi füüsilist,looduslikku paratamatust (ananké) ja
Mis on õnn? See artikkel oli kirjutatud 12 juunil 2016 ning seda kirjutas vabakutseline turunduskonsultant Maria Vous. Kas on olemas mingi punkt X, kuhu jõudes saame õnnelikuks? Äkki õnn peitub väikestes asjades? Ja mida teadlased kogu sellest õnne asjast arvavad? Jutt tuleb ühest Viinis tunnustatud juudi psühhiaateristja neuroloogist, Viktor Franklinist. 1942.aastal teda koos naisega ja vanematega saadeti koonduslaagrisse. Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vastu seisma, kui need, kelle
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus IV" Nõnda sai inimsoo lunastusest isikliku mugavuse küsimus. Rindel tapetagu kas või kogu inimsugu, kui muidu ei osata teda lunastada, aga mind lubatagu ehitada oma pesa, teda vooderdada võimalikult pehmelt ja soojalt. Teisendatult mõtles sõdur lõpuks samuti: vaenlane võtku või kogu maailm, ainult mind laske koju. (lk.28) ,,Sellest sa võid näha, kui leplikuks ja vähenõudlikuks muutub inimene aastatega" ,,Õige revolutsionäär, see tähendab ideeline, ei ole kunagi rahul, sest ei ole seisukorda, millest paremat poleks võimalik ette kujutada." (lk. 73) ,,Aga seal on ju endised kodutud ja paljasjalgsed praegused valitsejad." ,,Ja on kogu maa muutnud kodutuks ja paljasjalgseks, nagu on seda iga õige revolutsionäär." ,,Imelik, kas siis sina tõesti ei mära, et Venemaa on sest saadik, kus teda valitsevad endised põranda-alused, on muutunud tervenisti ühiseks, üldiseks põranda-aluseks või vähemalt püütakse temast maksku mis ma
õnn selle arusaama järgi. Inimene tänavalt: ,,hea elu on see, kui ma saan asju, olukordi, mida soovin". Õnn, kui mingite asjade omamine hüved. N: palju raha, suur sotsiaalne tunnustus, maja, auto, suvila...:) Nii Platon kui Aristoteles panevad nimekirja rikkuse, sõbrad, populaarse partneri, sotsiaalse tunnustuse(austus teiste inimeste poolt), kõrgesse perekonda sündimise, tervise, atraktiivne välimus, sugulaste ja eriti laste hea käekäigu. Probleemid: 1) See õnnetunne on üsna mööduv nähtus 2)neid ihaobjekte tuleb targalt omada see, kel puudub teadmine raha kohta, ei suuda Tänu rahale õnnelikud olla. Sama on ka muude ihaobjektidega 2. Milles õnn peitub? Platon, Aristoteles: Peavad olema kõik need komponendid, kuid nende asjade vahel peab olema teatav mikrokosmiline tasakaal. Kõik need asjad peavad olema sätitud nii, et eri hinge
Millega mõõta edu ja õnne elus? ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." Nii on öelnud ammune Kreeka filosoof Demokritos. Tal oli õigus, kuid ainult sel juhul, kui lähtuda tema ajast ja ühiskonnast, sest sellel vanal ajal oli just tarkus edu mõõtja. Meie praegune elu on hoopis teine ning kõik, mis me teeme ja saavutame keerleb ainult ümber raha. Loomulikult on elus ka palju teisi tähtsaid asju, mis meid õnnelikeks teeb, kuid minu arust on praegusel ajal edu ja õnne mõõtjaks just nimelt raha. Meie kõigi edu või halvemal juhul edutus algab juba lapsepõlvest. Püüdke endale ette kujutada, et mina olen ärimehe laps ja minu vanemad saadavad mind õppima erakooli. Enesest mõistetavalt on erakooli haridus parem ja korralikum, kui haridus, mida on võimalik omandada mistahes tavakoolis. Seega, kui minu pere ei oleks majanduslikult kõrgemas seisus, oleks minu lootus kiiremini ja
Hüve alla mõeldakse ka õnne hea elu. Kuid õnn võib olla igaühel erinev. Näiteks vaesele võib olla õnneks raha, siis haigele inimesele hoopis tervis. Kõige lihtsameelsemad ja labasemad võtavad õnne ja hüve kui naudingut. Selle pärast ongi lihtsamad inimesed elunautijad ja nad ei näe mingit kindlat eesmärki ega ka ürita pingutada eesmärgi täitmise nimel. Samas ütleb Aristoteles, et need, kes millegi saavutamiseks hästi ja üllalt käitudes toob naudingu ja nauding kuulub hinge juurde. Kuid neid ei saa nimetada elunautijateks, kuna mõni näeb suurt vaeva ja on üllas oma eesmärgi saavutamisel. Hüvedest võib rääkida kahte moodi - need, mis tulevad iseenesest ja need, mis tulevad abivahendiks. Teise variandi alla võib minna nii arusaamine, kui ka selgus. Samas võib sinna alla liigitada ka naudingud ja auavaldused. Kui mingi tegevus toob meile hüve, siis seda paremini ja kiiremini me selle tegevuse eesmärgini viime. Mida rohkem on eesmärke, seda
vaid tulemus ise Hermann Hesse: "Igaühel meist on vaid üks tõeline kutsumis - leida tee iseenese juurde." Õnn ja raha 1970. aastatel uuris õnne ja raha vahelist seost ning paradokse USA teadlane Richard Easterlin. Easterlini sõnul ei ole raha ja õnne seos muutunud ka nüüd 30 aastat hiljem. «Õnne ja raha seos on läbi aegade samaks jäänud. Kui isiku sissetulekud kasvavad, siis õnnetunne võib teha korraks hüppe üles, kuid hiljem algne õnnetunne taastub. Suurem raha ei too automaatselt suuremat enda ja eluga rahulolu,» selgitas uurija. Rikkuse ja õnne teineteisest lahtiühendumist tuntakse kui Easterlini paradoksi tänu Richard Easterlinile, kes pööras rikkaks saamise ihaluse illusioonis elanud avalikkuse tähelepanu nimetatud probleemile juba 1974. aastal. Easterlini arvates kipuvad inimesed oma olukorda võrdlema ühiskonnas esineva normiga. Seega
ÕNNELIK OLEMINE ALGAB SUHTUMISEST Ma arvan, et tänapäeva ühiskonnas ongi kõige suuremaks probleemiks materiaalsete asjade orjamine. Kõik peab olema viimase peal: välimus, eluase, auto, kodu jne. Püüeldes kogu aeg uue ja parema poole, on inimene kui jooksurattal, ilma et kunagi kohale jõuaks. Sest alati on olemas keegi, kellel on ilusam kodu või uuem auto ja nii mõeldes ei saagi õnnelikuks. Väline kest on pidevalt üles mukitud, aga sees valitseb tühjus. Miks näib, et osadel inimestel on kogu aeg õnne ja nad saavutavad tohutut edu, millest teised võivad ainult unistada? Sageli paneme me teiste inimeste edukuse juhusliku õnne arvele. Kuid väga edukad inimesed loovad oma õnne nende võimete kaudu, mis on meil kõigil olemas, kuid mida väga vähesed realiseerivad. Õnnelikel inimestel on mõningaid ühiseid tunnusjooni - alljärgnevalt ongi esitatud eriti edukate inimeste iseloomulikud suhtumised ja tavad: Omage dünaamilist positiivset suhtumist On üldteada, et m
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu
India vanasõna Keegi pole patrioot tühja kõhuga. W. Cowper Täissöönul pole isu ja nälginud toitu ning hädas on mõlemad. A.H.Tammsaare Armastage ennast ja teil algab romaan, mis kestab elu lõpuni! O.Wilde Iga antud lubadus on võlg. Itaalia vanasõna Peab olema vaene, et tunda andmisrõõmu. G.Eliot Maailm ei muutu, muutume meie. H. D. Thoreau Veendumus on tõele ohtlikum kui vale. F. Nietzsche Kõige suurem patt on see, kui mõni arvab, et ta on patuta. T. Carlyle Meil on palju soove ja väga sageli nad välistavad üksteist. W. Churchill Kui me ei leia rahu iseendas, siis pole mõtet seda ka mujalt otsida. F. de la Rochefoucauld Me oleme kõik sündinud hulluna. Mõni meist jääbki selleks. S. Beckett Kõik, mis ei tapa, tugevdab mind. F. Nietzsche Kus ei ole omandit, seal pole õiglust. J. Locke Kõik konfliktid minu ja teiste vahel algavad sellest, et ma ei ütle seda,
mis või kes jumal tegelikult on. Cioran tekstid 1.Kuidas cioran kirjeldab inimest Cioran kirjeldab inimest kui karjas kõndivat orja, kes lepib saatuse löökidega ja maailma pakutava narrusega. Tema arvates on inimlik headus vastuolus elu endaga. Kõik inimlikud tunded nagu armastus, kurbus, rõõm jne jagab ta eksitavateks või haisvateks tunneteks. Tema arvates vaid pahedega inimesed on elamist väärivad isendid. 2.Mida arvab Cioran inimese elust. Inimese elu on elamist väärt vaid siis kui see on täis pahesi ja tundeid. Kõikide nende elu kes nii ei tunneta elavad elu, mis paikneks just kui surilina all. Ciorani arvates rabeleb inimene liiga palju. Kuid see inimene kes ei rabele põlatakse ühiskonna poolt. Isegi mõrvarit armastatakse tema sõnul rohkem kui mitte midagi tegijat. 3.Peatükis “Minu kangelased” ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab?
Kätlin Viilukas 10A Rahulolematuse rahu Elu on nagu lind, kes käib kaugetel maadel puhkamas, talvitumas. Koduigatsus, rahutus toob ta ikka tagasi oma koju, oma pesasse ja siin on ta mõnda aega õnnelik elades rahus. Miks me oleme rahulolematud, kuigi meil on olemas kõik, et olla rahul omaenese eluga? Miks ei osata hinnata seda, mis meil on ja olla lihtsalt õnnelikud? Seda suures osas sellepärast, et ei osata hinnata õigeid elemente elus. Tihtipeale saadakse oma õnnest aru alles siis, kui ollakse sellest ilma jäämise äärel. Sellised olukorrad panevad inimesi mõtlema elu üle järele. Mõistetakse, mis on elus tähtis ja kui pole veel hilja, siis on võimalik ka ennast parandada. Ka meie pere on rändajateks loodud, rahutus, uue avastamise soov viib meid aina edasi. Meil on kõik olemas, et olla eluga rahul. Sellegipoolest ei püsi me paigal
tõestades, et on ise oma armastuse ori. Ometi seisneb tema jaoks armastuse väärtus just individuaalsel armastusel. Aristophanes pidas armastuseks (eros) oma teise poole otsimist (inimesed olnud algselt eneseküllased, karistuseks oma tahte eest lõigati nad pooleks ning pooled ei suutnud oma uue olekuga leppida). Sellise armastuse puhul ei ole aga ühenduse saavutamine tagatud ning ühinemisest saadav nauding on mööduv. Sokratese (Diotima) kõnes on väidetud, et armastus tähendab, kui x ihaldab y armastus väljendub ihaldamise ja omamise vahekorras: armastame neid asju, mida meil ei ole ning armastus tuleneb ka püüdest surematuse poole. Sokraatilise armastuse kohaselt: · Seksuaalne armastus keha ilule suunatud · Tuleb õppida armastama kõiki ilusaid kehasid · Hinge ilu on õilsam ja suurem kui keha oma
Kõige enam lõplikuks nimetab aristoteles eesmärki, mida püütakse saavutada tema enda pärast, mis ei ole omakorda vahendiks millegi järgmise saavutamiseks. Enamik mõistavad õnnelikkuse all hästi elamist ja hästi toimetulekut. „Mis puutub aga õnnesse, siis lähevad arvamused lahku, mis asi see on: enamik inimesi ei seleta seda samamoodi kui haritud inimesed. Esimeste puhul on see midagi silmanähtavat ja ilmset, nagu nauding, rikkus, kuulsus — ühele üks, teisele teine, sageli on see ka ühe inimese puhul erinev: haigena on selleks tervis, kitsikuses jälle rikkus. Mõistes oma teadmiste puudulikkust, imetlevad nad neid, kes kõnelevad suurtest ja neile tabamatutest asjadest. Teised on jälle arvanud, et lisaks neile paljudele hüvedele on miski muu — hüve iseeneses, mis on aluseks kõigi teiste hüvede olemasolule.“
ihalda kunagi midagi sellepärast, et peame seda midagi hüveks; pigem peame seda asja hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda." (Baruch Spinoza, Ethics) Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud? Sünergistlik vaade tunnustab väärtuste juures nii subjektiivset kui objektiivset aspekti. Kui soovidega olendid on olemas, siis teatud asjad tervis, nauding, teadmine jne on juba väärtuslikud iseenesest ja valu, kannatused ,haigus on iseenesest mitteväärtuslikud. 20. Mis vahe on deskriptiivsel ja väärtustaval lausel ? Deskriptiivne lause kirjeldab tükki universumist, ta ei vaja mingit hindamist kõneleja poolt. Ta on kas tõene või väär. Näiteks "Eutanaasia on Hollandis lubatud" . Ütleb, mida peetakse moraalselt õigeks teatud riigis. Väärtustav lause ei kirjelda midagi, vaid siin kõneleja annab oma hinnangu.
kõikides eluvaldkondades tegelikkuses on meil mitu treppi, mille tippu me tahame jõuda. Siin tuleb võrdselt, nüüd aga räägib leida kompromiss erinevate esmärkide vahel. Panna paika prioriteedid. prioriteetidest. Ilmselgelt oleks tore, kui saaksime olla edukad tööl, veeta palju aega koos Ilmselt tahab autor öelda, et eesmärke on palju ja peame perega, hoolitseda enda eest nii vaimselt kui füüsiliselt. Kahjuks on meid ise tegema õige valiku, kuid vaid üks ja kõigil meil on sama palju tunde ööpäevas. Seega peame end jällegi jääb puudulikuks seos jagama ning prioriteetidest tulenevalt me seda ka teeme. teemaga, jääb vastamata küsimus, miks on tähtis Eesmärgid ainuüksi ei tee meid õnnelikuks. Nende nimel tuleb eesmärke PÜSTITADA. vaeva näha, neid tuleb saavutada
Aristoteles : loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid : head teod nõuavad vastavat varustust. Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Stoikude vastus : Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve. Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus. Erinevad hüved : tervis, nauding, ilu, tugevus, rikkus- stoikud ütlesid , et need pole tõelised hüved, sest neid võib kasutada valedel eesmärkidel, järelikult pole loomu poolest hüved. Voorused on seesmiselt head. Õnn tähendab kindlust hüve omamisel. Epikuurlaste vastus Probleem : kas vooruslik rattale tõmmatud inimene on õnnelik? Nad ütlevad, et ilma naudinguta ei saa me õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve ongi nauding. Õnn on eriline naudingutunne ataraxia me oleme vabad igasugusest valust ja
omavahel rohkem kui kodanikud oma isamaaga, nad on üks hing kahes kehas. Enamik suhteid põhinevad kasul või naudingul, seega pole sõprust, selliseid suhteid saab stabiilsena hoida vaid riik, seega on iga kodaniku kohustus olla kuulekas ja kohusetundlik. 4.Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist. Sõprus põhineb omahuvil, mille eesmärgiks on saada võimu, mis on ,,käesolev vahend mõne tulevase arvatava hüve saavutamiseks", Sõpru hoiab koos nauding ja see on loomulik suhe, riiki aga hirm ja see on inimeste vahelise lepingu tulemus. Manderville eristab aga riigist veel ühiskonna (nii majandus, kui kodanike vaheline vaba suhtlus), mis samuti põhineb omakasul. 5.18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust. Inimene on loomult sotsiaalne ja seega ta saab puhast naudingut sõpradest, inimene peab
osta aega. 315. Ajaratast ei peata keegi. 316. Mulle meeldib jalutada vihma käes , sest siis ei tea keegi , et ma nutan 317. Armastus on nagu nakkushaigused. mida enam neid kardetakse, seda vastuvõtlikumad neile ollakse. 318. Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! 319. Ülipalju armastan , ülekõige vajan, ülirohkem igatsen , surmani ootan ! 320. Kadedus ei tunne puhkepäeva. 321. Inimene pole kunagi nii õnnetu, kui ta arvab, või nii õnnelik , kui ta loodab. 322. Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma. 323. Nõuannet küsime siis, kui juba teame vastust, kuid ei taha sellest kuuldagi. 324. Räägi tõtt ja sul ei ole vaja midagi meeles pidada! 325. Mida saab öelda, saab öelda lühidalt. 326. Aeg on väärtus, mis kaob ka kulutamata. 327. Armastus võidab kõik: alistugem meiegi armastusele! (Omnia vincit amor: et nos cedamus amori!) 328
Armastus on seotud perekonna ja lastega. Perekonna ja laste ülalpidamiseks on vaja head töökohta ja raha. Head suhted teiste inimestega teevad meid õnnelikuks. Et eesmärgid on omavahel tihedalt seotud, annab ka selle, et tegelikkuses on meil mitu treppi, mille tippu me tahame jõuda. Siin tuleb leida kompromiss erinevate esmärkide vahel. Panna paika prioriteedid. Ilmselgelt oleks tore, kui saaksime olla edukad tööl, veeta palju aega koos perega, hoolitseda enda eest nii vaimselt kui füüsiliselt. Kahjuks on meid vaid üks ja kõigil meil on sama palju tunde ööpäevas. Seega peame end jagama ning prioriteetidest tulenevalt me seda ka teeme. Eesmärgid ainuüksi ei tee meid õnnelikuks. Nende nimel tuleb vaeva näha, neid tuleb saavutada. Ükskõik, mis eesmärke tahame saavutada, ei tule see iseenesest. Peaaegu alati peame me selleks midagi ohverdama, olgu selleks kas selleks on siis aeg, suhted või raha.
Kuu hellalt paitab mändide latvu ja tuhmilt valgustab teed. Vaid kaugelt õrna muusikat kandub, mandoliinid on need. Refr. Ei iial mandoliinid ... Marina Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob. Refr. Kui sind koju saadan iga kord ma loodan, ühtainsat sõna ootan, mis jäädavalt seoks meid. Aga näib, et sulle meeldib vaba olla. Miks muidu vastad mulle sa ikka: ei, ei, ei! Kas tõesti te ei tunne veel Marinat, ei teagi, kuidas ta mu südant piinab? Kõik näevad und, kuid mul on uni läinud - Marinast ma mõtlema pean. Refr. Kui sind koju saadan ... Ta juuksed on nii säravad ja pruunid, kui soe ja sume suveõhtu juunis ja kui ta mulle korraks otsa vaatab, on selleks korraks tuju jälle hea. Refr. Kui sind koju saadan ... Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. 17 Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob. Merepidu
vastupidist). Aristoteles leidis, et kuigi loomutäius on õnne olemuslik osa, on täiusliku õnne jaoks vaja siiski ka väliseid hüvesid: head teod nõuavad vastavat varustust(,,Nikomachose eetika"). Keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi(,,Poliitika"). Stoikud: õnn ja voorus on kattuvad mõisted. Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus me peame aru saama, mis on hüved. Tõeline hüve on ainult see, mis on oma loomult hea. Tervis, nauding, ilu, rikkus, kuulsus ei ole tõelised hüved, sest nende voorus põhineb sellel, kuidas neid kasutatakse. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Riigimehe elu: Riigimees on poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda rakendada tarkuse voorusi oma elus. Ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes(nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). Filosoofi
viirastuste teenistusse. Inimene on küll arenenud- jõudnud nö koopast välja, kuid siiski elab ta koopausus, põlistades oma algset seisundit. Cioran tõi välja võrdluse, et inimene on kui kloun, kelle trikid on otsakorral ja kes püüab avaldada muljet oma miimikaga- tõmbluste ja näomoondustega. Andekas inimene oskab mõelda ning on tark, lihtne, tööd rabav inimene mõelda ei oska. Inimene peidab ennast tihti paratamatuse eest. 20. Mida arvab Cioran inimese elust? Inimkonnale tuleks kasuks kui ta oskaks vaikida, vajaks uut reaalsuse illusiooni. Alles siis, kui oleme lootused maha matnud, saame me tunda lootuse hurma. Inimene peaks võtma elu vabalt, olema oma aja ära- arukam on triivida lainetel kui vastu rabeleda. Inimene on sünnist saati universumi ori, tööriist. Elu petab meie ootusi, ei vasta nendele. Cioran ei väärtusta elu, pigem pilkab seda. 21. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates i
Retked avarilmas Mõtisklusi Nikolai Baturini loomingust Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond Toimetaja Berk Vaher © autorid Hea ilus valu: Baturini tegelaste estetiseeritud kannatused1 Epp Annus I Kujutlegem sellist lugu: sõjalaevastiku kaptenkomandör viibib kodus puhkusel ja valmistub tähistama oma 20. pulma-aastapäeva, ent saab käsu viivitamatult puhkus katkestada. Enne kodust lahkumist avastab ta juhuslikult, et ta abikaasa on medaljonis ta pildi asendanud tema sõbra ja ülemuse pildiga. Kaptenkomandör sõidab oma laevadega merele. Ta interpreteerib saadud ülesannet kui õppemanöövrite läbiviimist, ent merel õppepommide pähe väljatulistatud pommid osutuvad tuumapommideks. Enesele teadmata paneb kaptenkomandör toime tuumaholokausti, milles hukkub miljoneid inimolendeid, lapsi ja täiskasvanuid. Järgnevad kakskümmend kaks aastat veedavad kaptenkomandör ja tema kolm tuhat alluvat vanglas, kuni viiakse läbi juurdlust. Kaptenkomandör põgeneb koos ühe alluva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
