Rahulolematuse rahu kirjand (3)

Kätlin Viilukas 10A
Rahulolematuse rahu
Elu on nagu lind, kes käib kaugetel maadel puhkamas, talvitumas. Koduigatsus, rahutus toob ta ikka tagasi oma koju, oma pesasse ja siin on ta mõnda aega õnnelik elades rahus. Miks me oleme rahulolematud, kuigi meil on olemas kõik, et olla rahul omaenese eluga? Miks ei osata hinnata seda, mis meil on ja olla lihtsalt õnnelikud?
Seda suures osas sellepärast, et ei osata hinnata õigeid elemente elus. Tihtipeale saadakse oma õnnest aru alles siis, kui ollakse sellest ilma jäämise äärel. Sellised olukorrad panevad inimesi mõtlema elu üle järele. Mõistetakse, mis on elus tähtis ja kui pole veel hilja , siis on võimalik ka ennast parandada.
Ka meie pere on rändajateks loodud, rahutus, uue avastamise soov viib meid aina edasi. Meil on kõik olemas, et olla eluga rahul. Sellegipoolest ei püsi me paigal vaid peame koguaeg rändama, küll reisima , küll kolima . Kolimisi on meie peres olnud väga palju, juba mina oma 16-aastase eluea jooksul olen seitse korda kolinud. Põhiprobleemiks on arvatavasti stabiilne elu ja rutiin , mis muutub meile kergesti tüütuks. Selleks, et rutiinist vabaneda peame muutma oma elukohta ja elamistingimusi. Otsast alustamine on kõik põnev ja uus. Huvitav on valida uut mööblit, tapeete või lihtsalt kolida teise linna. Muutused annavad meile mõneks ajaks rahu, millest suurema osa saame kujunduslikust ja loovast tegevusest, eelkõige uuega kohanemisest. Meile on hakanud selline elu meeldima , selline eluviis muudab elu huvitavamaks ja sedasi saab maandada oma rahulolematust muu maalima üle, mida tavainimene oma meele järgi kohandada ei suuda. Selline ränduri elu on juba muutunud uueks harjumuseks. Sellegipoolest oleme me õnnelikud ja ka enam-vähem rahul oma eluga, seda eriti siis, kui me saame teha midagi meelepärast, meisterdada, luua ja ehitada ise.
Loo mõte on selles, et inimesed saavad ise oma elu muuta selliseks , milles saaks olla piisavalt rahul. Näiteks tegeleda meeldivate hobidega, valida sobivaim töö või lihtsalt kolida. Võimalusi on palju ning tuleb mõelda ja üritada leida oma tee maailmas. Samas just liiga suure valiku tõttu ei saa nii mõnigi inimene aru, mis on elus tähtsaks ja mida tuleks väärtustada. Palju on ka inimesi, kes kardavad muutusi, on rahutud ega võta midagi ette.
Paljud inimesed virisevad lõputult igapäevaste pisiprobleemide üle märkamata, et nad on terved , neil on suurepärane perekond, korralik töö ja head sõbrad. Rahulolu viib positiivsuseni ning positiivsus viib elu paremuse poole, kuni õnneni. Kui sina oled heas tujus ja naeratad, muutuvad ka teised sinu ümber paremateks inimesteks. Minu meelest peaksid tänapäevased materjaalsed inimesed märkama rohkem pisiasju oma elus. Näiteks olema õnnelikud ja naeratama selle üle, kui saavad endale uue telefoni, mis küll pole eelmisest parem aga ikkagi uus. Õnn koosnebki peamiselt just väikestest asjadest.
Näiteks ei suuda mõni rahvas elada elu, kus oleks kõik korras, kus auto läheks ilma probleemideta käima, majade veevärk ei jupsiks igal nädalavahetusel ja uste sulgemine ei vajaks tohutut jõupingutust. See-eest on nad üldiselt õnnelikud ja oma eluga üsna rahul. Selline elu muutub pikapeale naljakaks, selle asemel, et muuta kõik oma elus negatiivseks ja ebameeldivaks.
Paljud inimesed mõtlevad, et saavad kõigepealt rikkaks ja siis hakkavad elu nautima. Muidugi tuleb mõelda heale tulevikule, kuid tähtis on ka elada olevikus. Tuleb nautida tänast ja tunda rõõmu sellest, mida head sai tehtud ka tuleviku jaoks. Sellegipoolest ei tea keegi, mida toob homne või järgmine nädal. Lõpuks võib-olla ei saavutatagi seda, mille nimel oma õnne ja elu edasi sai lükatud.
Seepärast tulebki proovida elada hetkes ja võtta sellest kõik, mida võtta annab, olla õnnelik, tunda elust rõõmu, tegeleda meeldivate tegevustega, leida oma koht maailmas ja mõelda, mida teha selleks, et olla eluga sõber. Ja kuna inimesed on erinevad on ka elu paremaks muutmisel erinevaid võimalusi, seega tuleb lihtsalt proovida olla positiivne, õnnelik ja eekõige rahul olemasolevaga.
0