Hiina tule-äratuskell Räägitakse, et Hiinas on veel praegugi tarvitusel tule-äratuskellad. Saepurust ja vaigust tehakse kepike, mis pannakse väiksesse lootsikusse. põiki üle lootsikukese on riputatud niidile kaks vaskkerakest. kepikese üks ots süüdatakse põlema. kui leek jõuab niidini, põleb see läbi ja kerakesed kukuvad kõlinal lootsikukese all olevale metalltaldrikule. Mehaanilised kellad võeti kasutusele 13. sajandi lõpus. Kaasajal müüdavad väikesemõõdulised kellamehhanismid võimaldavad ise valmistada erineva väljanägemisega kelli. Kellad ei ole pelgalt ainult tarbeesemed vaid ka sisustuselemendid ja pilgupüüdjad. Kella kujundamise ja valmistamisega saavad hakkama igaüks. Kella võib valmistada ,,antiikse", naljaka, range jne. Materjaliks sobib puit, vineer, pleksiklaas, klaas- või fajanstaldrik, metallkauss, nahk, klaasitükk jne
ja seos nende vahel. Esimene ajamõõtmisvahend on umbes 10 000 aastat vana. Kreekas kasutati selleks maasse torgatud keppi, mille varju pikkuse järgi hinnati aega - seda mõõteriista kutsuti gnoomoniks. Hiljem tehti kepi ümber ringikujuline skaala ja saadi päikesekell. Päikesekellal oli ka puudusi. Näiteks ei saanud seda kella kasutada pilves ilmaga või öösiti. Vanas Egiptuses jaotati päeva pikkus 12 osaks, arvatavasti sodiaagi tähtkujude järgi. Sellise süsteemi järgi olid ühikud eri aastaaegadel erineva pikkusega. Egiptuses ja Babüloonias võeti esmakordselt kasutusele veekellad, kus aega mõõdeti vee anumast välja või anumasse sisse voolamisega - sellest on tulnud ka ütlus "Aeg voolab". Veekella skaala jaotati 24 osaks ning sellega hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Seda kella kutsuti klepsüdraks. Hiljem on tehtud ka taskuveekelli. Keskajal tulid kasutusele liivakellad, nendega sai mõõta isegi veerandtunde ning minuteid. (Sellest räägid eraldi peatükis)
Malekellad, mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6. artiklile Veidi ajaloost. Veel 1851.a. Londonis peetud esimesel rahvusvahelisel turniiril võis käike piiramatult mõelda. Juba siis tajuti, et nii on väga ebamugav, ja kümmekond aastat hiljem ilmus malelaua kõrvale liivakell. Kuivõrd sellega sai piirata vaid ühe käigu mõtlemisaega, oli vaja teha veel üks samm. 1883.a. Londoni turniiril mängiti juba Manchesteri inseneri Thomas Wilsoni poolt konstrueeritud kahe numbrilauaga kelladega., mille kahest poolest võis korraga töötada ainult üks. Nii võis määrata kindlaks summaarse mõtlemisaja hulgale käikudele. Esimesel ametlikul MM-matšil (1886) tuli teha esimese 2 tunniga 30 käiku ja seejärel 15 käiku tunnis.
millises neist kahes punktis me asume. Võime piirduda ka kolmesatelliidiga, lähtudes asjaolust, et üks kahest võimalikust paiknemiskohast on praktiliselt ebareaalne arvestades, et asume ise Maal. Mõõtmiste idee oleks järgmine. Kaugus satelliidini on signaali levikuaeg korrutatud signaali levikukiirusega, st. mõõdetakse aega, mille kulutab signaal, läbimaks vahemaad satelliidist vastuvõtjani Signaali lähteaja saame, kui vastuvõtja ning satelliidi kellad sünkroniseerida - mõlemad genereerivad sama koodi täpselt samal ajal. Nüüd ei tarvitse meil teha muud, kui võtta vastu satelliidist saabunud kood ja määrata, kui kaua enne seda genereeris sama koodi vastuvõtja. Ajavahe annabki meile signaali levikuaja. Igas satelliidis on neli väga täpset ja väga kallist aatomkella (2 tseesium- ja 2 rubiidiumkella). Seirejaamad hoolitsevad selle eest, et kõigi satelliitide näitaksid ühte aega. Kuna aatomkell teeks
Huvitavaid katseid/ fakte füüsikast Füüsikas tehakse igasuguseid katseid ning sealt põhineb ka enamus elufakte. Palju asju avastati just tänu füüsikale ning ka paljugi koosneb ka valemitest ja matemaatikast. Inimesed ei taibanud kuni 19. sajandini, et aeg kulub nagu kõik asjadki. Arvati, et aeg kulgeb ringi kujuliselt. Üheks kõike varasemaks aja kindlaksmääramise viisiks sel puhul, kui Päike ei paistnud, oli veekell. Veekella kasutati veel üsna hiljuti Ameerikas põliselanike poolt ning Põhja-Aafrikas. Aega saab mõõta ka tule abil, kui seda võtet kasutati veel 18. sajandil. Esimesed mehhaanilised kellad, mis sarnanesid praegustele, valmistati rohkem kui 600 aastat tagasi. Tänu igasugustele katsetele avastati digitaalne kell, mida kasutatakse tänapäevalgi. Optika ehk valgusõpetus tähistab füüsika haru, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega. Miks me näeme kehi
alles 11. sajandil. Esimest korda on seda kujutatud 1070. a. paiku ilmunud piiblis, kus kellamees lööb ühe käega seitsmest kellast kellamängu ja teisega trummi. 13. sajandil mehhaniseeriti mõned raekoja kelladega ühendatud kellamängud nii, et hammasratta mehhanism pani tornikellad aega lööma. Kurandid ehk kellamängud. Muusikaliste tornikellade valmistamise kunsti täiustati Madalmaadel ja Põhja-Prantsusmaal, kus kellad rippusid torni sees raamistiku küljes. Haamreid liigutasid automaatselt suures puutünnis (hiljem metallsilindris) olevad raudpulgad. Kui silindrit pöörasid pommid ja vintsid, tõstsid pulgad kange, mis olid traadi abil haamritega ühendatud. Kaks varaseimat linnakella, mis ühendati tornikelladega, olid Monsis (1328) ja Strasbourg'i katedraali astronoomiline kell (1354). Trummid Trummiks võib olla iga õõnes ese, mille peale on pingule tõmmatud membraan ehk kile. Kogu
*Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada. (Hüpotees-Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.) 1.2. Millist mõõtühikute süsteemi kasutab füüsika? SI-süsteemi ühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis antud mõõtühikud. Need jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela), ning nende ühikute astmete korrutisteks ehk tuletatud ühikuteks. SI-süsteemi ühikute sümbolid kirjutatakse väikeste tähtedega. Erandiks on ühikud, mille nimi on tuletatud isikunimest. 1.3. Mida uurib mehaanika? Mehhanika on füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi.
vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine; mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise alused; legaalmetroloogiline kontroll ja mõõtevahendite vastavushindamine metroloogiline infrastruktuur; mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus. • Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. • 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. • Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. • Meetermõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a. 17 riigi vahel. • Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis (välja arvatud Suur
originaalseid teaduslikke tähelepanekuid ja tõekspidamisi, sealhulgas perpetuum mobile mõt- tetuse suhtes. Benedetti, elanud ja tegutsenud Parma ja Savoy hertsogi õukonnas, jättis järeltulevatele põlvedele kuueosalise töö, milles esitab aritmeetika ja elementaaralgebra teoreeme, vaeb mehaanika, perspektiivi ja proportsioonide õpetuse küsimusi. Mehaaniline kell Keskaja keerukamaid masinaid olid mehaanilised kellad. Veekelli kasutati juba alates pronksiajast. Langeva raskusega käitatava mehaanilise kella töö põhineb regulaatoril, mis kindlate ajavahemike järel peatab kellamehhanismi liikumise. Selle päritolu on ähmane. Hiinlased kasutasid ka vesirattaga käitavat kella juures regulaatorit(1088 a.). Euroopas kirjeldas Villard de Honnecourt 1250. a. paiku algelist regulaatorit, mis võimaldas inglikujul alati käega Päikesele osutada, see sarnanes aga vähe spindelregulaatoriga. Juba 13. saj
Ruumiühikud 1 vaat = 491 l = 40 pange 1 pang = 12,3 l = 10 toopi 1 toop = 1,23 l = 4 kortlit 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti 1 pint = 0,57 l 1 unts = 29,6 cm3 Massiühikud 1 puud = 16,4 kg = 40 naela 1 nael = 409 g = 96 solotnikut 1 unts = 28,4 g Selline ühikute mitmekülgsus segas riikidevahelist koostööd ning kaubavahetust. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. Määrati kindlaks ka põhiühikute etalonid. Etalon on seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks. Pikkuse põhiühik 1 meeter defineeriti kui 1 / 10 000 000 maakera veerandmeridiaanist, mis läbib Pariisi
vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine; mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise alused; legaalmetroloogiline kontroll ja mõõtevahendite vastavushindamine metroloogiline infrastruktuur; mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus. Reemo Voltri · Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. · 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. · Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne. Reemo Voltri · Meetermõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a. 17 riigi vahel. · Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.)
seisundit. 6 Kirjeldati suhkrutõbe, kopsupõletikku, südamehaigusi. Matemaatika jäi alla babülooniale ja sumeritele. Lahendasid ühe tundmatuga võrrandeid, ruumalad, pindalad, pii, ringjoon. Astronoomia esimene kaasaegne kalender. Aasta algas 19.juuliga. Jagasid ööpäeva 24 tunniks. Arvati et öösel on tunnid lühemad kui päeval. Mõõtsid aega. Esimene kell oli päikesekell. Veekell -anum jagati 12ks. Vesi voolas välja. Iga päev täideti uuesti. Liivakell sai määrata minuteid. Foiniikia Pikaks venitatud ala piki rannikut. Jääb Väike-Aasia poolsaare ja egiptuse vahele. Ühelt poolt on piiratud Süüria mägedega ja teiselt pool Vahemerega. Ühtset riiki kunagi ei tekkinud, jäi linnriikide kogumikuks. Äärmiselt viljakas ala. Kasvatati teravilja, viinamaru ja oliive. Foiniiklased olid enne kreeklasi tuntud veini ja õlikaupmehed. Oliive soolati ja hapendati.
voolutugevus – I(1A); laeng – q(1C); elektripinge – U(1V); takistus – R(1Ω, loe oom). Nagu näed võib mõni sümbol tähendada ka erinevaid suurusi. Nende suuruste seas on osa selliseid, mille ühik defineeritakse (selgitatakse lühidalt) mõne nähtuse kaudu ja säilitatakse kui etaloni, neid ühikuid nimetatase põhiühikuteks (1m;1s;1K;1kg;1A;1mol) Ülejäänud ühikud saadakse vastavalt valemitele põhiühikute seostena. Näiteks kiiruse ühik, 1m/s, saadakse valemist v=s/t , kus teepikkus mõõdetakse meetrites ja selle läbimiseks kulunud aeg sekundites. NB! Ära aja segi füüsikaliste suuruste tähiseid (kokkuleppelised sümbolid, mis tähistavad lühidalt füüsikalist suurust) ja nende ühikuid (asuvad arvväärtuse taga ja on märgitavad ühe või
binaarne. Digitaalsignaal võib olla kahe väärtusega, aga ei pea. NRZ – no return to zero. Lihtsalt arusaadav. Koodi keskväärtus on pidevalt 0, mis on positiivne. Probleem: iga sümbol saadetakse eraldi – startbit, andmebitid, kontrollbit, stopbit jne. Kehva kanalikasutus. U 66% kasulik signaal. Ülejäänud info on vajalik sünkroniseerimiseks – aru saada, millist bitti saadetakse. Saatjas ja vastuvõtjas on kell. Selleks, et kellad üksteisest mööda käima ei hakkaks, on vaja kõiki bitte. Saadetakse korraga hästi vähe bitte, ehk kellad ei jõua teineteisest mööda käia. Uue sümboliga sünkroniseeritakse uuesti. Teine variant on see, et tõmbame teise kaabli, mis saadab kellasignaali. RZ – Return to zero. 21 o Unipolaarne – kas väärtust, kas positiivne või negatiivne. Kannab
Suremine - noortel takistatakse (söömine toob tavatasandile) - vanadel aidatakse - ase vahetada, pea põhja - avatakse aken (lõhutakse) - lõhutakse korstent - lõhutakse katust - auk seina Surnud - peeglid kinni - näost kollaseks, surm jääb mulda/kodukäija, surm võtab hinge kaasa, indiaanlased arvavad, et vaimud ei salli läikivaid asju - ehted ära - leinaperioodil leinaja ei pese - kellad seisma (pommidega kellad) - suremise juures peab olema vaikus - ei tehta igapäevaseid töid (terve küla); lärm! (vesi teeb piiri, on piiriks) 18-11 sajand enne meie aega leiud puudu. 17.11.2011 Tunguusi mürin ulatus 1200 km kaugusele. Kaalit väidetakse olema Euroopa võimsaim pühakoht. 16 000 vankrikoormatäit kive. Paganlik kiil. Suremisega seotud põhja ilmakaar
1931. aastal võeti esimese korruse pangaruumides maha vaheseinad, mis asendati arkaadidega ning ehitati kinni apteegi ja teiste ruumide ühendused. Suuremad 20. sajandi remonditööd tehti 1974. aastal, kui hoonele pandi uus kivikatus ning remonditi torn, 1979. aastal restaureeriti peauks ning 1980. aastal taastati raesaali polükroomia. 1984. aastal kujundati kolmeastmeline graniidist välistrepp viieastmeliseks.2 2001. aastal paigaldati raekoja torni uued kellad,mis koosnevad 18 kellast, mis võimaldavad esitada mitmesuguseid meloodiaid. Igapäevaselt mängivad kaekoja kellad ,,Tartu Marssi". Kellad on valminud Saksamaal Karslruhe kellatehases ja maksid 700 000 krooni, need paigaldas tehase keellameister Günter Granz. Varem tornis olnud kellad jäid samuti alles.10 210 Delfi (2001) vaadatav: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-raekoda-sai-uhke-kellamangu.d? id=2759581 10 Joonis 0. Vana Anatoomikum palladionism
I tund: Füüsika kui loodusteadus. Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) Mis on maailm? Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi keha
süüdistused ümber. Dalí oli veendunud, et sürrealism saab eksisteerida ka apoliitilises kontekstis. 1934. aastal visati Dalí sürrealistide rühmitusest välja. Selle peale vastas Dalí: "Mina olengi sürrealism". (Weyers, 2006; Salvador, 2001) 4.4. Mälu püsivus 1931. aastal maalis Dalí ühe oma kuulsamatest teostest "Mälu püsivus", millel kujutas esmakordselt oma kuulsamat motiivi pehmeid, sulavaid taskukelli. Üldlevinud tõlgenduse järgi sümboliseerivad painduvad kellad arusaama, mille kohaselt aeg ei ole jäik ja ettemääratud. Profiilis kujutatud pikkade ripsmetega pea peal valgub taskukell ja kujutisest vasakul on savikarva alus, mille servalt valgub alla teine kell. Aluse tagumises servas turritab raagus puu, mille ainsal oksal ripub kolmas pehme kell. Kontrastiks neile valguvatele kelladele on aluse eesmisel serval tahke suletud taskukell, mille pinnal ronib arvukalt sipelgaid
Tampotrükki kasutatakse logode ja kirjade pealekandmiseks väikemõõdulistele ja kõvapinnalistele esemetele. Trükkimisel kantakse kujutis pinnale templi põhimõttel, kujundus trükipadjal on peegelpildis. Tampotrükk on üks levinumaid sümboolika pealekandmise meetodeid. Trükitavad materjalid: keraamika, metall, plastmass, klaas, puit, nahk. Võimalikud tooted: pastapliiatsid ja muud kirjutusvahendid, kruusid- klaasid, võtmehoidjad, mapid, kellad, tulemasinad, mälupulgad, registraatorid, helkurid, kilekaaned, mapid, märkmikud, rahakotid, pisiplastika, mälupulgad. Eelised: Võimalik trükkida erikujulistele toodetele - kumeratele ja nõgusatele pindadele. Kujutised on väga täpsed, see võimaldab trükkida väga väikeseid kirju ja kujutisi. Piirangud: Piiratud on trükitava pinna suurus (olenevalt tootest ja kujundusest on suurim trüki mõõt 60-75 mm) ning värvide arv.
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks osaks või tsükliks. Ei saa öe
üle elada äärmuslikud olukorrad. Beauforti pallid = bofoorid Tabelit täiustati ja lõpuks oli 17 palli ja antud valemiga saab pallid kiiruseks arvutada. v(m/s) = 0.836 * B1.5 B on pallid ( näiteks 5 palli ) ja tuleb võtta astmesse 3/2 ja korrutada 0.836 ga. Ajasüsteemid GMT= UT ( Universal Time ) . Lennunduses on termin Zulu , näiteks 13:46 GMT = 1346Z TAI International Atmoic Time väga täpsed kellad ( ei vaja korrigeerimist) Tegijapoiss 2010 UTC Universal Time Coordinated Aatom kellad on küll väga täpsed , kuid nad ei lange kokku astronoomilise kellaga ja seetõttu loodi UTC , mis töötab Aatomkellade järgi kuid astronoomilise kella erinevuse tõttu lisatakse sellele enamasti aasta lõpus 1 lisasekund(Iga umbes 1.5 aasta jooksul jäetakse aatmokellad 1s seisma) . GPS Aeg , see on sünkroniseeritud UTC ajaga , kuid sellele ei lisata lisasekundeid ,
eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. Ülemaailmselt kehtivaid otsuseid süsteemi SI kohta võtab vastu Kaalude ja Mõõtude Peakonverents. SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. SI algseteks (1960) põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks. Mõõteseadus ütleb: ,,etalonaine on aine, mille mingi omaduse väärtused on piisavalt
Põltsamaa Ühisgümnaasium MAAVÄRINAD Referaat Koostas: Kersti Pedanik 7. E klass Juhendaja: Toomas Annuk 2005 2 SISUKORD Maavärinad..............................................................................................................................3 Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5 Seismograaf.............................................................................................................................7 Kas maavärinaid on võimalik ette ennustada?........................................................................8 Suurimad maavärinad..............................................................................................................9 Maavärinad Eestis..........................................................................................
1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressil anutahemaa1@gmail
tõmbumine või tõukumine jne). • Füüsikaline mudel rõhutab loodusobjekti neid omadusi, mis on olulised kirjeldatavas olukorras. Füüsikalised Suurused • Füüsika kasutab erilist keelt, milles esinevad väga kindla tähendusega sõnad ning märgid – füüsikalised suurused, nende mõõtühikud ja nii suuruste kui ka mõõtühikute tähised. Füüsikalised suurused ja mõõtühikud moodustavad süsteemi, milles mõned suurused ja ühikud on valitud vastavalt põhisuurusteks ja põhiühikuteks. Põhisuurustest võime tuletada kõik teised suurused. • Füüsikaliste suuruste omavahelise seose kohta kehtivaid lauseid, mis on kirja pandud tähiste abil, tunneme füüsika valemitena. Füüsika peamised erinevused teis test loodusteadustest: • füüsikale on omane täppisteaduslike (matemaatiliste) meetodite kõige ulatuslikum rakendamine; • füüsika tekitab looduse kõige üldisemad mudelid
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda trajekto
TK MK = KK - +d KK TK Kompassiroos TÄHT näitab suunda Põhjanaelale, mis asub geograafilise asukoha kohal VÄLIMINE RING orienteeritud tõelise põhja suhes SISEMINE RING orienteeritud magneetilise põhja suhtes KESKEL variatsiooni suurus antud kohas (sulgudes märgitud aastal) AASTANE MUUTUS näitab variatsiooni muutumist aastas antud kompassiroosi suhtes Kiiruse ja kauguse ühikud merel, läbitud tee määramine, logid Pikkusühikuna kasutatakse merel meremiili üks meremiil võrdub Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusega. Tähistatakse 1 M; 1 nm; 1´ Meresõidu kiirusühik on sõlm, mis tähendab kiirust 1 meremiil tunnis. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mõõdavad laeva kiirust vee suhtes. Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid logisid:
TK MK = KK KK TK Kompassiroos TÄHT näitab suunda Põhjanaelale, mis asub geograafilise asukoha kohal VÄLIMINE RING orienteeritud tõelise põhja suhes SISEMINE RING orienteeritud magneetilise põhja suhtes KESKEL variatsiooni suurus antud kohas (sulgudes märgitud aastal) AASTANE MUUTUS näitab variatsiooni muutumist aastas antud kompassiroosi suhtes Kiiruse ja kauguse ühikud merel, läbitud tee määramine, logid Pikkusühikuna kasutatakse merel meremiili üks meremiil võrdub Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusega. Tähistatakse 1 M; 1 nm; 1´ Meresõidu kiirusühik on sõlm, mis tähendab kiirust 1 meremiil tunnis. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mõõdavad laeva kiirust vee suhtes. Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid
Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895. aastal õnnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kõik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt. Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga l898 aastal kullassepa P. Abrosimovi poolt. Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Or-lovi tehases. Kik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg (15 664,8 kg + tila 624 kg). Kellade pühitsemine ja kellatornidesse paigaldamine toimus 7. juunil 1898. aastal. Peakella tõstsid üles 500 sõdurit. Katedraali fassaad kaunistati A. Frolovi mosaiikpannooga. Fassaadi mosaiik on eesti arhitektuuris unikaalne nii oma mõõtmete kui ka valmistamise meisterlikkuse poolest. Algselt, vastavalt M. Preobrazenski projektile, oli katedraalis ette nähtud marmorist
tootmine vajas kaugelt toodud toorainet ja transporti kaugel elava tarbijani. Sellele aitas kaasa kaubanduse edukas areng. Toodeti siiski väikeettevõtetes suuri manufaktuure ei tekkinud. Seda tänu kapitali puudumisele ja tsunftikorrale, mille eesmärgiks oli meistri seisusekohane äraelatamine. Vabriku sisseseadmine tähendanuks meisti alandamist lihttööliseks. Käsitöö arengule aitas kaasa ka vee-energia kasutamine erinevate tööde tegemiseks, uued kangasteljed, mehhaanilised kellad, lüüsid kanalitel, trükipress jm. Skemaatiliselt võib käsitöö arengu keskajal jagada kolme faasi, mille kõigi algus on Lääne-Euroopas ja mis jõudsid hiljem Kesk- ning Lõuna-Euroopasse ja lõpuks itta ja põhja: Kodukäsitöö tootmine enda vajaduste rahuldamiseks (külas, linnas, kloostris) Kuna kloostrid olid suurmaavaldajad, said nad palju andamit turustamiseks Linnakäsitöö Spetsialiseerunud käsitöölised; jaguneb:
Pilvist kulda puudele piisutab hõbeudu heinamaad niisutab rammus punapäine ristikhein lõhnab raskelt siin, kus ma vaikselt käin Kibuvitsalt on varsiend roosat lund Kui väsind lapsed- lilled ihkavad und Til-tal, til-tal, kari koju lääb siis vaikseks kõik, ikka vaiksemaks jääb. Selles luuletuses kirjeldatakse ühe inimese suveõhtut maal, kuidas ta vaikselt jalutab ringi ja kirjeldatakse seda, mida ta näeb ja tunneb. Luuletusse on toodud ka hääled, mida teevad loomade küljes olevad kellad. Suveõhtu saab ära tunda kirjelduse järgi: pilvist kulda puudele piisutab, hõbeudu heinamaad niisutab jne. See, et tegevus toimub maal, tunneb ära samuti kirjelduste järgi: kari koju lääb, rammus punapäine ristikhein, õhtul jääb kõik aina vaiksemaks jne. Selles luuletuses on kirjeldatud ristikheina kui isikut. Luuletus on romantiline ja rahulik, kohati ka mõtlik. Luuletuse sisu on edasiandev. Luuletus on epiteetide rikas, seal leidub ka võrdlust ja isikustamist.
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?................
Järelepärimisel selgus, et tüdruk on väga jumalakartlik ja soovinud juba lapsest saadik end Jumala auks ohverdada. Tüdruk müüritud kiriku alusmüüri ja sellest ajast edenenud kiriku ehitus jõudsalt. Kui kirik sai katuse alla, pühitseti see ohvrimeelse neiu mälestuseks Püha Margareetele. Karuse kirikul olnud vanal ahjal hõbedast kellad. Sõja ajal, vaenlase pealetungi eel, võetud kellad tornist maha ja viidud vaenlase eest peitu Uplinna mäele ja lastud seal rabaauku. Rahu saabudes tahetud kellad tagasi tuua, kuid ei ole neid enam sügavast rabast kätte saadud. Veel praegugi võivat jõulu, uusaasta ja jaanipäeva öödel nende kellade helisemist kuulda. Martna kirik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
