“Liivakell” (0)

Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool
Gristelle- Hanna Hantson
8.klass
“ Liivakell ”
Loovtöö
Juhendaja : Liidia Pogorelova
Alatskivi
2013
Sissejuhatus:
Aja vastu hakatakse erilist huvi tundma siis, kui see hakkab ümber saama. Asja lähemalt uurides selgub , et mitte keegi ei tea, mis on aeg, kuigi kirjutatud on sellest tuhandeid raamatuid ja musttuhat muud kirjatööd. Ja peaaegu igas neist on üks lause, mis aja loomust kõige paremini ära seletab ja mille üks tark mees kirja pani juba rohkem kui poolteist tuhat aastat tagasi.
Mis on aeg? Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui ma seda aga küsijale seletada tahaksin, siis ma seda ei tea. Aurelius Augustinus (354–430), Rooma teoloog ja filosoof .
Aeg on füüsikaline suurus, mida saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada. Aeg on pidev ja me ei saa mingitest ajavahemikest, ilma neid läbimata, üle hüpata. Aeg on pöördumatu ehk me ei saa ajas tagasi minna aga edasi saame küll. Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus - aega ei saa väljendada teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks.
Kõik sündmused toimuvad ajavoolu taustal, nagu ka taevakehade liikumine on praktiliselt igavene . Küll võib planeet kokku põrkuda hiiglasliku meteoriidiga, mille tulemusena orbiit pisut muutub. Kuid sellise katastroofi võimalikkus on siiski äärmiselt väike. Kuid ajaga ei saa midagi kokku põrkuda ja seda pikendada või vähendada. Kõik teavad et ühes minutis on 60sekundit, ja tunnis 60 minutit. Enamus kelladel on märgitud 12 tundi ja kella järgi vaatavadki inimesed aega tänapäeval. See on seotud maa pöörlemisega, sest Maa teeb ühe tiiru ööpäevas.
Kui me loeksime mitu korda päevas me kella vaatame ,oleks see summa väga suur.
Inimesed planeerivad oma aega kella järgi ja aeg on tähtis, ning sellest tuleb kinni pidada
Praktilisene töö:
Ma valisin liivakella valmistamise ja aja uurimise sellepärast, et mind huvitab millised on olnud aja mõõtmise mehhanismid enne digitaalseid ja aatomkelli.
Aja mõõtmine:
Sul on puudud kaks olulist osa: mis oli võetud aja mõõtmise aluseks; aja mõõtühikud ja seos nende vahel.
Esimene ajamõõtmisvahend on umbes 10 000 aastat vana. Kreekas kasutati selleks maasse torgatud keppi, mille varju pikkuse järgi hinnati aega - seda mõõteriista kutsuti gnoomoniks. Hiljem tehti kepi ümber ringikujuline skaala ja saadi päikesekell. Päikesekellal oli ka puudusi. Näiteks ei saanud seda kella kasutada pilves ilmaga või öösiti. Vanas Egiptuses jaotati päeva pikkus 12 osaks, arvatavasti sodiaagi tähtkujude järgi. Sellise süsteemi järgi olid ühikud eri aastaaegadel erineva pikkusega.
Egiptuses ja Babüloonias võeti esmakordselt kasutusele veekellad, kus aega mõõdeti vee anumast välja või anumasse sisse voolamisega - sellest on tulnud ka ütlus “Aeg voolab”. Veekella skaala jaotati 24 osaks ning sellega hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Seda kella kutsuti klepsüdraks. Hiljem on tehtud ka taskuveekelli.
Keskajal tulid kasutusele liivakellad, nendega sai mõõta isegi veerandtunde ning minuteid. (Sellest räägid eraldi peatükis)
Rataskellad võeti kasutusele 1500 aasta paiku, mida käivitati pommide ja vedrudega. Nende kelladega oli võimalik mõõta sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19.sajandi lõpus.
Kvartskellad võeti kasutusele 20.sajandi esimeses veerandis. Elektriliselt võnkuma pandud kvartskell säilitab suure täpsusega võnkesageduse. See kell eksib ühe sekundi 30 aasta kohta.
Tänapäeval kasutatakse aatomkelli, mis on kvartskell koos aatomresonaatoriga. Neil kelladel on mõõteviga 100 000 aasta kohta 1 sekund.
Viitamine??? Kui sa ise neid lauseid välja ei mõelnud, vaid võtsid kuskilt, sa peab viitama (kirjutama teksti lõpu sulgudes allikas), muidu see on puhas plagiaat!!
Lisa pildid! Iga pilt peab olema kommenteeritud. Lisa näiteks pildi alla tekst: Joonis 1. Päikesekell.
See osa (vanasõnad ja aforismid ) läheb sissejuhatuse peatükki!
Tee lühike sissejuhatus sellele osale. Räägi, et ajast ja aja omadustest on paljud tuntud inimesed kirjutanud ning on olemas erinevad vanasõnad, seotud ajaga…
Ajaga seotud vanasõnad
* Ära hõiska enne õhtut
* Ajaratas ei jää seisma
* Aeg kaob ja kaotab kõik
* Aeg kõik asjad lõpetab
* Mis ajast see arust
* Ajahammas sööb kõik läbi ja ajaratas veereb alati
* Pikk päev jõuab ka õhtule
* Raud on küll tugev, aga ajahammas on veel tugevam
* Ära eilset päeva enam taga leina
* Homset päeva pole keegi näinud
Aforismid aja kohta Küsi eesti keele õpetaja käest, kuidas vormistada tsitaate!
* Aeg ravib kõik haavad - Jane Ace
* Aeg on nagu jõgi ja selle vool on nii tugev, et võib kanda kõik minema - Marcus Aurelius
* Aeg on kõige suurem uuendaja ja leiutaja - Francis Bacon
* Aeg on sinu kaaluja - Juhan Liiv
Leidsin veel:
Aeg möödub, igavik jääb. Vergilius, Publius Maro (70–19 eKr), Rooma luuletaja
Aeg on raha, Benjamin Franklin’ile (1706–1790), USA riigitegelane ja füüsik
Aeg on kingitus, mida isegi kõige tänulikum saaja ei suuda iialgi tagasi maksta. Seneca , Lucius Annaeus (u 4 eKr–65 pKr), Rooma filosoof , kirjanik ja riigimees.
Ainus viis aega võita on teda mitte tähele panna. Arvo Valton (1935), Eesti kirjanik.
Liivakella valmistamine
Mina valmistasin liivakella, mis on tehtud kahest väiksest purgist. Liiva voolamiseks panin kahe purgi vahele puidust pulga , mille sisse on puuritud peenike auk. Purgid kinnitasin pulga külge liimiga . Kirjelda kuidas tuli idee, millest saaks teha, kuidas saaks teha jne.. Mõõtmed? Materjalid?
Kõige raskem liivakella valmistamisel liiva täpne mõõtmine. Kuna minu liivakell on väike, saab sellega mõõta ainult ühe minuti (täpselt minut??), ja siis peab liivakella jälle pöörama. Miks sa tegid nii väikese kella?? Reaalses elus sellist kella on rake kasutada.
Siin võiks olla sinu liivakella skeem/joonis, mille järgi sa tegid oma kella.
Aeg Tammsaare loomingus:
Aeg – sünnitajate sünnitaja, Aeg – loojate looja.
Aga kui ruttu läheb aeg. Päevad, nädalid, kuud – ka aastad lendavad nii imeväärt kiirusega mööda. Ja isega silmapilk, mis möödas, see on ka meile kadunud. Ehk kui kange , kui südameta, sootuks armuheitmata on see kiiresti lenduv aeg! Kui Sul kõige magusamad tunnid on, siis tormab ta kõige kiiremini, ta ei püsi siis mitte sugugi peatada, nuta ehk naera , sõima ehk palu – ta ei pane seda nagu tähelegi, vaid ruttab edasi, nagu jumal teab, kes teda ootab ehk kes teda taga kiusab. Või ehk on ka temal tundmused, on ehk ka temal vaenlased, kes temale iialgi rahu ei anna.
Aeg näib oma koju poole tõttama, ehk ta küll teab, et oma kodus, seal igavese aja meres igavest und saab magama.
Oo, andke aega, andke päevi, andke ilusaid kullakirges õhtuid, andke ööhämaruses tulevaid nurmi, andke kauguses sinetavaid metsi, andke lõhnavaid lillesid, andke kõike, mis tekitab aja, selle suure lepitaja .
Aeg on viirastunud, elatud päevad unenäoks saanud, aga unistused kõnnivad reaalsetena päise päeva ajal.
Ei tuleta ükski möödaläinud aegu meelde, vaid ta tuletab seda meelde, mis temale möödunud aja sees armas oli. Ta ääritab oma mõtteid mööda läinud ning igaveste kadunud õnnega, ta tahab neid tagasi kutsuda sügavuse merest, et veel ükskord nende magusust maitseda.
Neil on õigus, kes räägivad kahesugusest ajast: üht näitab kell, öö ja päev, aastaajad, teist ei saa millegagi mõõta, see on määramata. Mõned tunnid, isegi silmapilgud võivad igavikuna tunduda ja aastakümned kaovad lühikese uinakuna. Aga mis elades näib lõpmata pikk, paistab tagasi vaadates kauge unenäona, peaaegu ei tahaks uskuda , et ta kunagi on olnud.
Hoidke endid , püramiidid, värisege kivised jumalad kaljustes templites, kõikuge graniitsed mäed, sest aeg astub vääramatul sammul ! Mina aga, inimene, kui ma enam kuskilt pidet ei leia, kui saab pilkeks igasugune trööstisõna, kui vintsutab mind tundmata jõud, nagu oleksin laastuke voogaval veel või kaeralibleke tuulisel rehealusel, tõttan sinult abi otsima , sa kaastundeta, tüütav, nukker aeg! Allikad: http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel396_389.html http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel430_424.html
Liivakell
Liivakell on üks vanimaid ja lihtsamaid kelli, tulid kasutusele keskajal ja nendega sai mõõta isegi veerandtunde ning minuteid. Enne 16 sajandit kasutati liivakelli laialdaselt meresõidul, kirikutes, töökorraldusel.
Liivakell koosneb kahest ahendi kaudu ühenduses olevast klaaskolvist, milles on peen liiv. Aega mõõdetakse liivakella ümberpööramise hetkest alates ülemisest kolvist alumisse voolanud liiva hulga järgi. Kogu liiva voolamisel ühest anumast teise kulub alati sama kaua aega.
Lisa joonis!
Tänapäeval kasutatakse liivakelli vähe, põhiliselt lauamängude juures aja mõõtmiseks, meditsiinis protseduurikellana, nõupidamistel sõnavõttude aja mõõtmiseks ja köögis muna keetmise juures.
Praktilisene töö käik
Ma valisin liivakella valmistamise ja aja uurimise sellepärast, et mind huvitab millised on olnud aja mõõtmise mehhanismid enne digitaalseid ja aatomkelli. (See peab olema sissejuhatuse peatükis)
Liivakella valmistamine
Mina valmistasin liivakella, mis on tehtud kahest väiksest purgist. Liiva voolamiseks panin kahe purgi vahele puidust pulga, mille sisse on puuritud peenike auk. Purgid kinnitasin pulga külge liimiga. Kirjelda kuidas tuli idee, millest saaks teha, kuidas saaks teha jne.. Mõõtmed? Materjalid?
Kõige raskem liivakella valmistamisel liiva täpne mõõtmine. Kuna minu liivakell on väike, saab sellega mõõta ainult ühe minuti (täpselt minut??), ja siis peab liivakella jälle pöörama. Miks sa tegid nii väikese kella?? Reaalses elus sellist kella on rake kasutada.
Siin võiks olla sinu liivakella skeem/joonis, mille järgi sa tegid oma kella.
Kasutatud allikad:
V. Lään (2008). Kõik need aforismid. Greif OÜ. Tartu
H . Eelsalu(1985). Ajastult ajastule . Valgus. Tallinn
A. Ganeri. Küünlast kvartskellani. Vaba maa AS. Tallinn
J. Randles(2006). Ajabarjääri ületamine.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kell
Tahaksin teada, mida sa konkreetselt igast allikast võtsid!
9