2012 Igal inimesel on palju erinevaid vajadusi, mis vajavad rahuldamist. Näiteks, me kõik tahame kolm korda päevas süüa, sooja tuba ning riideid. Aga kus ja kuidas neid saada? Et kõiki oma soove täita on meil vaja tahet ehk motivatsiooni. Eriti palju vajab motiveerimist õppimine, püüd kuhugi jõuda ning tähtaegadest kinnipidamine. Tähtis on seada endale kindel siht ja eesmärgid ning siis nende poole püüelda. Vahe eesmärkideni jõudmine annab enesekindlust, tead et saad tööga hakkama ja oled võimeline veelgi enamaks. Mis mind motiveerib õppima? Raamatupidamist oli mul suur soov õppida juba peale põhikooli. Kuna seda saab õppida ainult gümnaasiumi haridusega ei jäänud mul muud üle kui valida: kas kutsekool või gümnaasium. Valisin kutsekooli ning erialaks laomajandus. Põhjuseid oli mitu: kolm aastat gümnaasiumis tundus mulle täieliku ajaraiskamisena ning
Tallinna Laagna Gümnaasiumis oli hea võimalus, seda kõrval kursustena õppida. Lisaks sellele sain ka load, ning hakkasin igal vabal võimalusel autoga sõitma ja teda parandama, uurides ja õppides nii lisaks koolile palju juurde. Kuigi algselt tahtsin Mehhaanika koolis õppida automaalriks, kuid väheste huviliste tõttu seda kursust ei avatud, ei kahetse ma tänaseks enam seda, et mehaaniku paberi sealt sain. See andis juurde palju motivatsiooni edasi püüelda just sellel alal, mida juba väiksena ihaldasin. Nii sündis ka soov kandideerida Tallinna Tehnikakõrgkooli, transpordi teaduskonda, auto tehnikuks. Läbi raskuste see ka õnnestus ning juuli keskel oli teada, et septembris kõnnin ma sisse Tallinna Tehnikakõrgkooli aktusele. Kuid miks just Tehnikakõrgkool? Autot oleks saanud õppida ka teistes koolides, näiteks oleks olnud võimalus minna edasi õppima Mehaanika kooli, kuid soovisin omandada kõrgharidust, et
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid
Kooli stress on see, mis tekitab mingil hetkel liigse koormuse tõttu ja tekitab tahtmise enam mitte kooli minna. Tunne, et sul on koolist täiega kõrini. Kooli päevad muutuvad pikaks ja talumatuks liigse koormuse tagajärg koolis Paha tuju ja väsimus stress, mida tekitab kool ja kui õpilased on stressis õppimise pärast Palju pinget nii õppimisel kui ka õpetajatelt.Kiusamine. kui inimene ei jaksa enam koolis õppida ja motivatsioon kaob See kui tööd kuhjuvad, hinded on halvad ja kõik ajab närvi. stress, mis on tekkinud kooliga seoses nagu aja puudus koduyööde pärast, liigne stress hinnete pärast Koolis käimisest tingitud stress ehk negatiivne suhtumine ja mõtlemisviis koolist ja sellega seonduvast. Kool piinab ja västitab 33 LISA 3 Muutmata kujul vastused küsimusele ’’Miks peaks sinu arvates koolistressile tähelepanu pöörama
Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole p
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel...........................................
Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte? *Kuidas arendada meeskonda? *Mis on eesmärk? Kuidas jõuda eesmärgini? *Kuidas motiveerida meeskonda? KOKKUVÕTE Lisa 1. - Huvitavaid tsitaate meeskonnatöö, eesmärgi, rollide, konflikti ja motivatsiooni kohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit
Meery-Heleen Pikkor SR118 KURSUSETÖÖ Motivatsioon ja sekretäritöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö kasutaud materjali ja muud allikad on välja toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös. Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga puudused, siis püüan koguda vajalikku informatsiooni antud teema kohta, et meie ettevõttes paraneks motivatsioonitase. Toon välja motivatsiooni tähenduse, kuidas parandada motivatsiooni ja miks tekkib näiteks sekretäritöös rutiin ja kuidas ennast motiveerida, ja kuidas peaks seda tegema ettevõtte juht. Leian, et see teema on igati aktuaalne nii sekretäride töös kui ka individuaalselt.
Ettevõtja peab olema valmis võtma riske ja vastutama oma majandustegevuse eest, ta on inimene, kes suudab uue idee edukalt ellu viia. Kuid tüüpilist ettevõtjat iseloomustavad isikuomadused ei ole alati need, millest piisab selleks, et alustada ettevõtjana ja olla oma tegevuses edukas. Vaja on ka ettevõtlusjulgust ja tugevat eneseusku. Minul varasem ettevõtluskogemus puudub, kuid kui keskkool saab lõpetatud, soovin küll oma äri alustada. Esmalt küll tarvis vajalikud koolitused läbida, kuid plaan on paigas ja olen selles üsna veendunud ja kindel et selline tegevus tasub end ära. Mulle meeldib olla iseseisev ja teistest mitte sõltuda, mistõttu usun et ettevõtlus sobib minule hästi. Iga algus on raske, kuid hea tahtmise juures on kõik võimalik ja saavutatav Mina ja ettevõtlus Ettevõtjaks olemine on vastutusrikas töö. Ettevõtjaks hakkamisel võib olla mitu ajendit.
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti.
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..........................
Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus
Kui arvad, et õnne ei saa osta, siis shoppad lihtsalt vales kohas Õnne suurusest saad aru alles siis kui oled selle kaotanud. Olen nagu meri- vaikne, tormine ja ilus. Tunnen end nagu tuul- tühi ja täis rääkimata asju. Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast
põhjustada probleeme ja konflikte. Staatuse sooviga peab arvestama inimeste tööalasel ümberpaigutamisel, edutamisel ja stimuleerimisel. Osal inimestest on staatuse soov eriti suur, nii et see on olulisem kui töötingimused või mõningane materiaalne hüvitus. Seda on kasulik teada nende motiveerimisel. 8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused ? A. Maslow vajaduste hierarhia. Lihtne tõsiasi on, et motivatsioon sõltub vajadustest: motiveerib see, mis vastab inimese ootustele ja rahuldab tema vajadused – olgu need siis sisemised või välised. Tavapärane lähtepunkt jagab motivatsioonitegurid kaheks: välisteks ja sisemisteks. Esimeste all peetakse silmas konkreetset tasu, näiteks palk, meeldiv töökeskkond, töötingimused, soodustused jms. Sisemise motivatsiooni loob psühholoogiliste vajaduste rahuldamine: tunnustus, eneseteostus, tunne, et sind vajatakse.
MOTIVATSIOON Motivatsioon inimese tegutsemist suunavad või energiaga varustav ajendid, põhjused, jõud - ,,miski" mis mõjutab inimese jõupingutuste püsivust ja eesmärki ning tema teotahet. Motivatsioon annab vastused küsimustele miks inimene midagi teeb, miks ta eelistab ühte tegevust teisele jne. Motivatsiooni tuleb arvestada ka seletamaks, kuidas inimesed ühte või teist nähtust enda jaoks seletavad st. kuidas tekivad/muudetavad on nende hoiakud. Motivatsioon on põhjapaneva tähtsusega üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisatsiooni siseste muutustega.
Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit). Võime ja motivatsioon sellises formaalses koolikeskkonnas õppida varieerub suuresti. Ning „Ta ei anna mulle pastakat,“ irvitab Corey. õpilastel ei lähe kaua aega, et aru saada, millised on nende õpetajad... Miks siis ei peaks õpetaja Corey õpetaja ütleb, „Kuule, mul on sellest kõrini. Sa tead, et sa pead pastakat ja paberit kaasas igapäevase rolliga seotud olema mõningane loomulik, tavapärane stress ja pinge? kandma...“
Samuti ei muutnud valgustuse vähendamine tööviljakust eriti madalamaks. Otsustati, et juhtkond peaks soodustama kambavaimu ja lühendama tööpäeva poole tunni võrra. Tööviljakus suurenes. Seejärel lühendati tööpäeva veelgi poole tunni võrra ja viidi sisse hommikune kohvipaus. Tööviljakus suurenes jälle. Seejärel võeti kõik need eelised ära. Üllatuslikult suurenes tööviljakus veelgi (!). Järeldati, et tööd mõjutab motivatsioon. Eksperimentide läbiviimine andis alluvatele mõista, et juhtkond huvitub neist. ● Teine katse. Küsitleti 1000 töötajat. Teisel küsitlusringil väitsid nad, et töötingimused on muutunud paremaks, kuigi midagi ei olnud muudetud. ● Eksperiment konveieritöölistega: konveieri taha pandi inimesed, kes on omavahel sõbrad, tootlikkus tõusis.
Töötatakse palju testidega. Motivatsiooni saab tugevdada, kuid ainult nende omaduste osas, mis inimesel on juba ole- mas. Ettekujutus inimesest kvalifikatsioonide ja faktorite teooria põhjal. • Inimese oskusi (kvalifikatsioone) on võimalik tuvastada isegi enne nende oskuste välja selgitamist praktika abil. Iga inimene on võimeline töötama mitmel erineval kutsealal ja tema tööalast võimekust on võimalik testide abil selgitada. • Motivatsioon, näiteks hea töötasu, võib soodustada oskuste väljakujunemist. See tähendab, et motivatsioon võib panna inimest oma teatud oskusi edasi arendama, kuni need ka praktikas ilmnevad. Samas on need oskused inimeses latentsel kujul juba varem olemas. • Kui tööalane tegevus võimaldab inimese oskusi täielikult ära kasutada, saab inimene sellisest tööst maksimaalse rahulduse. Kliendikeskne (humanistlik) nõustamine
.................................................................................... 11 Õpetaja töövõtteid õpilaste ettevalmistamisel kakskeelseks õppetööks............................. 11 Meetodid kaht keelt kasutatavas õppetöös........................................................................ 11 Individuaalne töö............................................................................................................ 11 Paaris- ja rühmatöö........................................................................................................ 12 Vestlus õpetaja ja õpilaste vahel.................................................................................... 12 Metoodiline lähenemisviis kakskeelses koolis.................................................................... 12 Kommunikatiivne keeleõpe............................................................................................ 12
Juhendaja: Anita Agabus Rakvere 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.MOTIVATSOONIST ÜLDISELT........................................................................................... 4 1.1. Motiivid ja vajadused........................................................................................................4 1.2. Motivatsioon.....................................................................................................................6 2.HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA..............................................................................8 2.1. Motivatsioonifaktorid ...................................................................................................... 8 2.2. Hügieenifaktorid.............................................................................................................11
õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste parandamiseks tuleks meie arvates teha suuri muudatusi just kehalise kasvatuse tundides. Otsida tuleks uuenduslikke meetodeid kehalise kasvatuse tundide läbi viimiseks. 3 Väga oluline on kehalise kasvatuse juures hindamine. Hindamine on üks vahenditest, kuidas lapsi motiveerida. Tuleks mõelda, kas kehalise kasvatuse tundi sobib tavapärane hindamissüsteem skaalal ,,1",,5". Selline süsteem peaks õpilast hindama vastavate normide järgi. Mis saab, kui õpilasel puuduvad vastavad võimed hinde neli või viis saavutamiseks? Meie arvates tuleks kehalise kasvatuse tundide hindamissüsteem muuta arvestuslikuks, kus õpilast hinnataks selle järgi, kui aktiivselt ta tunnist osa võtab. Me kasutasime oma töös ühte raamatut ja seitset internetiallikat
- `roll' (eg isiku tegevus nõustajana versus tema teised tegevused nagu vanem või õpetaja) ja - `subordineeritud roll' (pearolli sees on erinevat tüüpi tegevused, mida kutsutakse subordineeritud rollideks, need tegevused on nt kuulamine, diagnoosimine, õpetamine ja seletamine). Tulemusuuringud. Muutused enne ja pärast nõustamist. Nt korraldan oma elu ümber. Muud tegurid. Mõjutan protsessi. Nt kliendi rahulolu, motivatsioon. Nõustamioskuste treeningprogrammid. Egan'i (1975) SOLER programm: - näoga kliendi poole, - avatud kehahoiak, - nõjatumine kliendi poole, - silmside, - lõõgastunud poos, - Keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm. Kõik eelnevad punktid sõltuvad siiski olukorrast. Harper, Wiens ja Matarazzo (1978) identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid käitumisi:
1) Kognitiivsete õppimisteooriate põhimotiiviks on saavutada sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust. /Piaget/ (jaotatakse tahtlik ja tahtmatu õppimine) Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. (igaühel on oma tõlgendus vastavalt kogemustele) Konstruktivistliku käsitluse ühtset mudelit ei ole olemas. (ühtset õppimise mudelit) 8. Kooperatiivse õppimise olemus. Enamlevinud metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Klassidiskussioon. (8.1) Kooperatiivsed õppimismeetodid rajanevad õpetaja ja õpilase või kaasõpilaste omavahelisel koostööl. (klassidiskussioon, mitmed rühmatöömeetodid, ajurünnak) Rühmatöö korraldamise võtted: ajurünnak- diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile võimalikult palju lahendusi. Sageli kasutatakse seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. 9
Mis on kooli/õpetajate roll? Teemad: Üleilmne säästev areng ja universaalsed inimõigused („Jätkusuutlikud koolid“) Aastatuhande arengueesmärgid Ettevõtete sotsiaalne vastutus ja õiglane kaubavahetus Solidaarsus, diskrimineerimise puudumine, kodanike kaasatus Mitmekesisuse hindamine – sooline, sotsiaalne, kultuuriline, filosoofiline, religioosne, keeleline, etniline … Interaktiivsed õppemeetodid: on kõige tõhusam viis motiveerida mõtlema, muutma hoiakuid, olema aktiivne (arutelud, väitlused, grupitööd, mängud, viktoriinid, simulatsioonid, draama, kunst jne.) filmid aitavad mõista elu erineval pool maakera, ainest aruteludeks (miniature earth on YT – appreciate what you have) Isiklikud kogemused (külalised, sõpruskoolid) jäävad meelde Võimalused olla ise aktiivne (filmiklubid, kampaaniad, korjandused jne.) Aastatuhande Delkaratsioon (MDGs) – viktoriin selle ainetel:
samas järgneval päeval 25%-lise visketabavusega. Tahaksin teada saada, kuidas mõjutab vaimne valmisolek sporditulemusi, kuidas mõjutab treener sportlaste sooritusvõimet, kuidas õppida olla vaimselt tugev, kuidas seda treenida. Kuna tegelen ise ka spordiga, siis tean, et kõik tulemused, mida võivad inimesed spordis saavutada on nende endi peas kinni. Sportlasi saavad aidata spordipsühholoogid ja kindlasti ka motivatsioon enda eesmärkide saavutamisel. Uurin erinevatelt interneti lehekülgedelt ja raamatutest, kuidas on seotud meie vaimne tugevus sportlikke tulemustega. Kas tippsportlased saavad ilma spordipsühholoogita hakkama, kuidas nad saaksid treenida oma vaimset tugevust? 6 1. Spordipsühholoogia Spordi psühholoogia on interdistsiplinaarne teadus, mis toetub teadmistele psühholoogia ja kinesioloogia valdkondades
Nad usaldavad ikka sellest lõpuks venekeelse kirjandi. Ja veel, kuigi on kümme korda petta saanud. rohkem kui hinne huvitas meid tõesti Teiselt poolt on nendes mingi suurem õpetaja arvamus meie mõtete kohta inimlik tarkus. Just tarkus, mitte kavalus, Tolstoist ja Anna Kareninast. sest kaval inimene ei pruugi olla Kui olin ise kirjanduse õpetaja, püüdsin tark. Tänane kool aga sunnib olema eelkõige samuti saavutada sellist õhkkonda ja kaval ning kogu aeg kalkuleerima: kirjutasin iga kirjandi lõppu väikese retsensiooni. ,,mis hinde ma selle eest saan" ja ,,mida Hiljem ütles mulle mitu õpilast, see mulle annab". Kalkuleerimisoskust et neile oli see, mis sinna lõppu oli on elus muidugi vaja, kuid kui see kujuneb kirjutatud, tähtsam kui hinne
(Konflikt on vältimatu, mõlema vajadused on võrdsed ning mõlemad võivad võita.) määra kindlaks aeg, sõnasta probleem, ära muuda teemat, väljenda kõiki oma tundeid, tee ettepanek muudatusteks. Kirjelda tagajärgi, väldi pingete tõusu, lõpeta vaidlus kokkuleppe, vastuettepaneku või uue vestlusajaga. 48. Mis on oluline läbirääkimiste pidamisel? Analüüsi olukorda Valmistu läbirääkimisteks Planeeri ja organiseeri Säilita kontroll läbirääkimiste üle Läbirääkimiste lõpetamine Alati saab paremini Eelda, et mõlemad tahavad oma soove rahuldada, mõlemad peavad vältima võitja-kaotaja filosoofiat, paljud probleemid on läbiräägitavad, et olla edukas, tuleb arvestada teise poole vajadustega, interpretatsioonid ei ole alati ühesugused. Tuleb püüda teist inimest mõista ja keskenduda huvidele, mitte positsioonidele. 49. Mida tähendavad sotsiaalsed rollid?
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
kursis oma hädade ja probleemidega. Tema kaheks lemmikväljendiks on: "Kui raske mul on.. Ma ei suuda enam, ei jaksa.." Tüüpiline sisekõne: "Olen üksik ja õnnetu, nad peavad seda märkama ja mulle appi tulema... Väärin palju enam tähelepanu ja hoolitsust, sest ma olen ju tema heaks nii palju teinud.."(2) Ülipüüdlik (perfektsionist) "toodab" kroonilist stressi ja läbipõlemist. Ta sarnaneb kriitikuga, kuid viimasest erinevalt ei halvusta ega suru ta midagi maha, vaid sunnib end tegutsema ühe kiiremini ja paremini. Püüab hoida kõike oma kontrolli all, olla kompetentne ning kõigile meeldida. Ei andest vigu ning seab oma väärtuse sõltuvusse välistest ajaoludest (tunnustus, kuulsus, materiaalne kindlustatus jms.), mitte eneseväärikusest. Lemmikväljendid: "Ma pean.., mul on tingimata vaja..., teisti pole võimalik.." Tüüpiline sisekõne: "Pean jõudma tippu. Pean välja nägema esinduslik ja edukas... Pean olema kõigi vastu kena ja lahke
. Päriselt .. Ei ole paremaid ega halvemaid aegu , on ainult hetk , milles viibime praegu ! I look for the sun , but it's rainig today. Reality is wrong. Dreams are 4 real. Miks..On iga küsimuse algus..Aga..Miks? Ma lasen Sul minna , kui Sa tuled tagasi , oled igavesti minu , kuid kui Sa ei tule , siis pole Sa minuoma olnudki . Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Südant ei saa sundida, ta sunnib ennast ise, kui sa seda kõige vähem ootad . :) What is behind closed doors ... If You Can Dream It, You Can Do It! Sometimes , i wanna run away to see , if anyone cares enough to follow . Everything happens for a reason Ainuke inimene kes mu pisaraid väärib , ei aja mind iialgi nutma. Let this party never end :) Mommy says i'm special , no matter what the other kids say . Kes tahab näha vikerkaart, peab leppima vihmaga.
ja matemaatilisi oskusi. Gardeneri teeoria järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab (kui tegemist on lapsega, siis tahab) luua asju või tegutseda viisil, mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed (ühiskond). Gardener leidis, et on olemas arvukalt erinevaid lähenemist, mida inimmeel kasutab probleemide lahendamisel, asjade loomisel ja tegutsemisviiside valikul (Pittelkow, Jacob 2004: 13). MOTIVATSIOON ISIKSUS NN Talent akadeemiline mäng ja strateegia ARENGUPROTSESS sotsiaalne
Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui
toimetulekuraskustega või väga tublidele lastele. Muutunud paradigma * Arenguvestlus - vana: arenguga on probleem, mistõttu tuleb korraldada kohtumine vanematega - uus: areng on muutus, mistõttu on vaja regulaarset ja teaduslikku kodu ja kooli koostööd, et luua igalt õppijale soodsad arenguvõimalused. * Individuaalne tähelepanu - vana: tegelda tuleb raskete juhtumitega - uus: iga õpilane vajab individuaalset tähelepanu * Õppija motivatsioon: - vana: vastutus õppija edasijõudmisest on õpetajal - uus: õpilane on muutumas passiivsest käsutäitjast oma arengut aktiivselt kujundavaks isiksuseks *Õppimine: - vana: õppimine on tõsine a raske pingutus, kõige olulisemad on teadmised - uus: holistlik õpikäsitlus, mis rõhutab lisaks vaimsetele pingutusele ka sotsiaalse ja emotsionaalse kogemuse tähtsust. Loov õppimine ja õpioskuste areng võimaldab õpitut paremini mõista.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
