Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mis juhtuks spordiga kui kliima muutuks?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
surfamine, muudes, hobi, suusatamine, kuulnud, soojenemisele, mered, viiks, hukuniKäima hakkas ikka varem, ehkki suusad olid juba olemas. Aastaga on ta edasi läinud, sõidab üsna kõrgetest nõlvadest üles ja alla. Kui Angela vanemad trenni viib, on Andorres, keda me Torreseks või Torruks kutsume, kaasas ja eks ta seal tunni jagu sõidab. Ta sai Soomes slaalomi põhiliikumised ka selgeks. Teised lapsed on samas eas suusatanud? Enam-vähem. Kõik on üsna varakult käima hakanud ja oma teisel talvel ehk esimesel võimalusel suuskadele tõusnud. Neile meeldis suusatamine kohe. Kui suuskadel püsti püsib, on see ju tore. Kui mäest laskudes enam aina ei kuku, on veel vahvam. Usud sa, et viisik võiks ja peaks saama headeks sportlaseks? Esmatähtis on sporti teha, tugevaks ja terveks kasvada. Kui nii noorelt alustada, on suusatamine treeningute ajaks selge, siis saab otsustada. Lapsed on seni treeninud heal meelel. Üritan neid igati aidata, sõidutehnikat sättida. Lastele meeldib nippe kätte saada.
On arvamusi, et kliima soojenemine on ainult inimese poolt põhjustatud nähtus, mida võis ka näha loengus näidatud filmis. Teised aga väidavad, et see ongi loomulik looduse kulg. Kolmandad jäävad kuhulegi sinna vahepeale, kes arvavad, et see on nii üht, kui ka teist või siis ei oska olukorda hinnata. Mina isiklikult jääksin ka nende kolmandate hulka, kuna ei oska otseselt seisukohta valida. Olen küll veendunud, et inimene on kliima soojenemisele oma panuse andnud, kuid samas eeldan, et see võib ka olla maakera loomulik regulatsioon. Arvestades seda, et maakeral oli enne inimese arenemist industriaalühiskonnani juba kliima kõikumised, mis väljendusid jääaegades ja jääaja lõppedes, soojenemisega. Näiteks Eestit kattis veel 11000 aastat tagasi igijää; inimene on aga maal juba elanud umbkaudselt 1,5 miljonit aastat. Siit võiks küsida, et
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat SUUSATAMINE Autor: Kristel Danneberg Juhendaja: Margit Randver Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................................3 1 SUUSATAMINE..........
Näiteks on Alpides temperatuuri tõus ületanud 1 kraadi. Põhja-Euroopas on kliima muutunud niiskemaks, Vahemere piirkonnas ja Kesk-Euroopas aga kuivemaks. Kliima soojenemine näib jätkuvat. Teadlaste ennustuste järgi tõuseb aastaks 2100 temperatuur globaalselt 1-3,5 kraadi. Rootsis läbi viidud uurimused näitasid, et soojad kevaded ja suved põhjustavad puukentsefaliidi juhtude sagenemise. Edasisele kliima soojenemisele võib kaasneda puukentsefaliidi, samuti puukide poolt levitatava borellioosi leviku ulatuse laienemine ja haigusjuhtude sagenemine.Kliima soojenemine ja muutused sademete esinemises avaldavad olulist mõju inimese elamistingimustele ja tervisele. ( üleujutused,nakkushaigused,maavärisemised,maanihked jne ) 7)Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Skandinaavia ja Eesti kliimat ? Põhja-Atlandi hoovuse vooluhulga kõikumine mõjutab tugevalt Lääne- ja Põhja-Euroopa ilma ja kliimat
efektiivselt reageerida. Tehnoloogia areng ei jõua rahvastiku kasvuga sammu pidada või läheb eetikaga vastuollu. Vähene koostöö, organiseerimatus ja teadlikkus ( või veelgi hullem ülemaailme sõda) Ebaühtlane toiduainete jaotumine riikide vahel, mis tuleneb omakorda riigi majanduslikust võimekusest ja looduslikest eelistest. Ressursside otsalõppemine Biokütuse konkureerimine toiduainete tööstusega tänu kliima soojenemisele Mitmetes riikides toimub toiduainete "ületootmine". Peamine probleem on madalad kokkuostuhinnad ja tootmise tasuvus/efektiivsus põllumajandustootja jaoks kui ka kõrge toiduhind/vaesus tarbija jaoks, mis välistab nälgivate inimeste juurdepääsu olemasolevale toidule. Hind, mis vähemkindlustatutele oleks taskukohane, ei ole põllumehele tasuv. 7
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT KODUTÖÖ KESKKONNAÕIGUSEST KASVUHOONEEFEKT Tallinn 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on kasvuhooneefekt? 3 3. Mis põhjustab kasvuhooneefekti? 4 4. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid. 4 5. Kliima soojenemise tagajärjed. 6 6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirgu
.....................................................................................12 Kokkuvõte...................................................................................................................14 Kasutatud krjandus.....................................................................................................15 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 2 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi
Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis).
piirkonnast teise. Õhuringluse muudavad keerukaks Coriolisi jõud ja hõõrdejõud, mis muudavad õhu liikumise suunda. Teiseks ulatuslik mere- ja maismaa- alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. Kolmandaks on ka takistuseks kõrged mäestikud. · Tänu päikesekiirguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele soojenemisele on õhurõhk vöönditi erinev- määrab valitsevate tuulte jaotuse maakeral. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. · Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesepaistet - õhk soojeneb ja hakkab tõusma kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab seal liikuma pooluste suunas. 30. laiuskraadides laskuvad õhuvoolud(kuiv piirkond) passaadid, 60
Eriti külm oli Euroopas aastail 15701730, millest omakorda pakaseim aastakümme langes vahemikku 16001609. Kaheksateistkümnenda sajandi teine pool oli seejuures keskeltläbi soojem kui kogu üheksateistkümnes sajand. Osalt tähendab praegune kliima soojenemine taastumist "väikesest jääajast". Soe kliima, nn Rooma soe periood, valitses ka meie ajaarvamise alguspunkti paiku haripunktiga kusagil 100. aasta ümbruses ning jahe vahemikus 500900. Tõotavalt alanud jääajajärgsele soojenemisele järgnes küll suurem tagasilöök hilisdrüüases (Younger Dryas) 10000 kuni 10400 aasta eest, mil keskmine temperatuur langes PõhjaAtlandi ümbruses paari kraadi võrra. Pärast seda alanud holotseenis polnud ükski muutumine aga nii suur ega nii kiire, et ta tsivilisatsiooni arengu oleks proovile pannud. Aga enne viimati mainitud rahulikku aega oli ju jääaeg, veel enne seda jäävaheaeg, siis jälle jääaeg jne. Kriidi ajastu kasvuhoonest jääaegade külmkambrisse
temperatuur ööpäevas palju. 26. Miks puhuvad eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled? Sest eesti asub läänemere rannikul, olles avatud valitsevatele läänekaare tuultele. 27. Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem? Kus sulab lumikate kõige hiljem? VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? Veestiku moodustavad pinnaveekogud (ookeandi, mered, järved, jõed,ojad, veehoidlad, kanalid, tiigid, kraavid), suured märgalad (sood, lammid, padurannik), jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 1. Pinnaveekogud, jääkilbid ja liustikud, maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Mered ja suured järved vähendavad aasta temp amplituudi ning ühtlustavad kliimat. sammuti jõed ja järved niisutavad maapinda millest sõltub maa ala viljakus 3. Sisemered vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina
Ka USA ekspresident George W. Bush arvab, et inimtegevus mõjutab kliimat. Kohtumisel ajakirjanikega ütles ta: ,,Ma tunnistan, et Maa pind on soojem ning probleemi süvendavad inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaasid (Bush 2005)." Akadeemik Anto Raukas arvab teisiti ja ütleb: ,,Viimaste kümnendite kõige arulagedam loosung on ,,Me peame võitlema kliima muutustega!" Kliima on olnud pidevas muutuses viimased neli miljardit aastat ja need muutused kestavad meie koduplaneedi hukuni. Maa kliima sõltub eeskätt astronoomilistest ja geoloogilistest teguritest. Inimmõju kliima muutustele on tühine. Pealegi pole teadlaste seas üksmeelt, kas süsihappegaasi hulga tõus atmosfääris tingib globaalset soojenemist või on soojenemine põhjustanud süsihappegaasi hulga tõusu. Pigem on õige teine oletus. Inimene ei saa arvestatavalt muuta Maa kliimat, vaid peab kohanema muutuva kliimaga, nagu ta on seda teinud kogu inimajaloo jooksul (Raukas 2009).,,
Kliima muudab oma ilmastikku Maailma kliima muutub, Eesti kliima muutub. Kuna veetase tõuseb, jäävad käesoleval sajandil erilise löögi alla meie ranna ja kalda kaitse seadusega lubatust veejoonele lähemale ehitatud hooned, kirjutas juba viis aastat tagasi Tiit Kändler ajakirjas Loodus. Kujutlege ette maakera, mis on täielikult kaetud jääga. Ookeanid on suletud kilomeetripaksuse jääkattega, hiiglaslikud liustikud limpsavad oma keeltega kontinente. Miski muu ei liigu. Pole pilvi. Temperatuur on alla –40°C. Ellu jäävad vaid vähesed elusolendid. Vetikad pagevad vulkaaniliste allikate sooja embusesse ja bakterid kogunevad ookeanide hüdrotermiliste avade juurde. Miljonite aastate jooksul ei muutu midagi. Nii võis Maa välja näha mõnisada miljonit aastat tagasi. Vähemasti arvab nii osa teadlasi, kes leiavad kaljudest tõendeid, et Maa oli kunagi hiiglaslik lumepall. Kas Maa muutub kunagi jälle lumepalliks või hoopis sulab viimane kui jäätükk üles? Vaatamata
(Glitter 2005) Tony oli lainelaudur. Ta oli ,,The Little League'i", väikeste poiste surfiklubi, treener. Ka Tony kuulus sellesse liigasse ja tema isa ostis talle lainelaua, kui Tony oli kümne-aastane. (Ibid) Kuuekümnendatel aastatel eelistati surfamist rulatamisele. Rulatamine oli enamjaolt vaid transpordiliik või ajaviide, kui puudusid lained surfamiseks. (Ibid) Tony alustas rulatamist 1967. aastal enne kümnendat eluaastat, kuid siis ei võtnud ta seda tõsiselt. Surfamine oli see ala, mis viis Tony rulatamiseni. Ta valmistas sageli endale rulasid mööblitükkidest ja rulluisuosadest. Ta kandis oma surfitehnika üle betoonile ehk tõi selle rulatamisse. Sõites madalalt, tasakaaluks väljasirutatud kätega, rulatades niisuguse intensiivsusega, et tihtipeale hävitas kodus valmistatud lauad ühe sõiduga. Tony ja ta sõbrad olid toonud uue lähenemisviisi rulatamisesse, mis oli palju arenenum kui samal ajal kusagil mujal.
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Timanfaya rahvuspark, kristall-selged veed, La Gomera: lehtmetsad, ebatavaliste kujudega kaljud. Iidsete traditsioonidega külakesed, Garajonay rahvuspark mis kanti UNESCO-sse 1986.a. La Palma: ilusate legendide sünnimaa, värvikad ja harmoonilised külakesed, vulkaanid, teemapargid (näiteks Garden of the Birds or the Maroparque). 11. Loetle aktiivse puhkuse võimalikke tegevusi Kanaaridel. Kuidas on lood golfiväljakutega? Matkamine, mägironimine, surfamine, paraplaaniga lendamine, linnu-ja loomavaatlus, igasugune veesport, golf, jne. Kanaarid on tõeline paradiis golfisõpradele. Väljakute tase väga hea. Korraldatakse rahvusvahelisi golfiturniire. II MADEIRA 1. Madeira asukoht ja riiklik kuuluvus? Elanikud? Pealinn? Madeira on Portugali autonoomne piirkond ja saar Atlandi ookeanis, umbes 600 km kaugusel Aafrikast. Saare elanikud on portugallased, Saare keskus on Funchal; Pindala:828 ruutkilomeetrit, 245 800 elanikku (2006.a.) 2
Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal
Essee Maa on 4,54 miljardit aastat vana, tänapäeva inimese rass aga umbes 200,000 aastat vana, mis ei ole maa vanusega võrreldes kuigi pikk aeg. Meie tehnoloogia on viimase saja aasta jooksul arenenud kiiremini kui kunagi varem, kuid mis hinnaga? Selle vähese ajaga oleme kahjustanud oma planeeti rohkem kui kõik põlvkonnad enne seda kokku pandult. Elu maal põhineb väga delikaatsel tasakaalul, ning meie oleme selle tasakaalust välja viinud ja meie planeet võib üsnagi varsti elamiskõlbmatuks muutuda, kui me oma elamisviisi ei muuda. Vähem kui 10,000 aastat tagasi leiutati põllumajandus, mis oli revolutsiooniliseks meie arengus, võimaldades toita suuri hulki inimesi. Kuid lõpuks avastas inimene ka taastumatud fossiilkütused, mille tekkeks kulus miljoneid aastaid, kui energia allikatena. Need kütused võimaldasid kasutusele võtta masinaid, mis teevad meie elu kergemaks ja mugavamaks. Kuid need kütused lõppevad
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju
ATMOSFÄÄR Oskab etteantud skeemi abil selgitada Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirko
Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige muutused toimuvad (hüdrosfäär) vajalikud mineraalained. tihedam sfäär. väga aeglaselt. Hüdrosfäär Vesikest, mis koosneb H2O. Avatud ja *Ilma veeta ei saaks tekkida mulda (pedosfäär), Ookeanid, mered, jõed jms. dünaamiline süsteem taimi ega loomi (biosfäär). Paksus kuni 11 km (~ 3,8 km). *Hüdrosfäärist aurustu vett atmosfääri ja samas Tihedus 1,0 g/cm3. imbub ka pedosfääri. Atmosfäär Õhkkond (O2 ja N2) See on Avatud ja *Õhk lahustub vees (Hüdrosfäär) ja tungib paksusega 1000-2000 km
*Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. *Hiljem, mandrijää serva taandudes, asendus varasem kulutus setete kuhjega. *Mandrijää taandus kagust loodesse!! *Jääserv ei taandunud ühtlaselt. *Madal-Eestisse kuhjusid pärast jääaega merelised setted. *Kõrg-Eestis jätkus pinnamoe kujunemine pärast mandrijää taandumist vooluvete uuristuste ja setete kuhje, tuule jm tegurite toimel(Kõrg-Eestit mered ja suurjärved ei puutunud) PINNAVORMIDE KUJUNEMINE Mandrijäätekkelised pinnavormid *Enamik Eestis eristavad pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel. Voor: ovaalne, koosneb: moreen, liiv, kruus, tekkeviis: liustiku voolimine. *Saadjärve voorestik on üks Euroopa suurimaid . Moreentasandikud: tasase või lainja pinnaga liustikutekkeline kuhjevorm. *Rohkesti Kõrg-Eestis ( Kagu-Lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul)
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus....................................................................................
Suusatamine Referaat Koostas: Anna-Mari Raudsepp Sissejuhatus Mina is eolen väga vähe suusatanud, kuna mul on põlvedega probleeme. Koolis ikka on natuke suusatatud aga tehnika pole minu rida. Mina suusatan nii nagu oskan, muidugi ilma mingi tehnikata. Võibolla mulle sellepärast suusatamine eriti ei meeldigi, kuna ma ei oska seda teha. Siis nüüd selles referaadis saan ma teada natuke rohkem suusatehnikast ja eks see ongi positiivne. Sisukord sissejuhatus Suusasammudest ja suusatamisest Ajaloost Suusatamise tervislike mõjusid Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis Tuleb valida õiged suusad Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 2006) kokkuvõte Suusasammudest ja suusatamisest
eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. ( http://www.filosoofia.ee/02eesti/piiri_global/4.html) Viimasel ajal on täheldatud kasvuhoonegaaside osakaalu tõusu Maa atmosfääris. See võib viia aga Maakera üleüldisele soojenemisele ja tõsisele kliimamuutusele, mis inimese seisukohalt võttes ei oleks soovitatavad. Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub pealelangev kiirgus vees, päris ohtralt ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi
temperatuur juulis 24 º C ja jaanuaris 0 º C). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale Itaalia kliimat mõjutavad Vahemeri, Türreeni meri, Aadria meri, Joonia meri ja Liguuria meri. Mered muudavad talved pehmeks ja suved jahedaks. Kliimat mõjutavad ka Alpid ja Apenniinid, takistades soojade või külmade õhumasside liikumist. Kliima võrdlus Eestiga Riik Keskmine temperatuur Keskmine sademetetase Eesti +5 °C 550800 mm
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
Läänemeri Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani v�
Kliimaga on tõepoolest midagi lahti. Kõige enam on soojenemist tunda Siberis ja Alaskal ajavahemiku 1965 1995 jooksul üle pooleteise kraadi. Mis juhtuks aga siis, kui igikelts sulama hakkaks? Euroopas oli soojenemine samal ajavahemikul 0,6 kuni 1,0 kraadi, Tõraveres 1,2 kraadi. Märtsikuine temperatuuri tõus oli viimase 40 aasta jooksul Tõraveres aga koguni 3,9 kraadi. Kevad saabub varem ja on soojem. Terve talve kohta on viimase 40 aasta jooksul lumepäevade arv vähenenud umbes 30 päeva võrra. Eestis on mõnikord olnud raskusi isegi suusavõistluste korraldamisega. Ka tänavu tuli Tartu maraton lume puudumisel ära jätta. Lumeta aluspinna albeedo on väiksema kui lume korral ja maapind on hakanud kiirgust rohkem neelama, mis omakorda tõstab temperatuuri. Värske lume korral peegeldab aluspind kiirgust tagasi kuni 97 protsenti, vana kulu puhul vaevalt kümnendiku. Kiirguse korduv peegeldumine lumepinna ja pilvede vahel annab lumekatte korral langevale summaarse
Kasvuhoonegaasid 1860. aastal hakkas esimese inimesena kasvuhoonegaase uurima John Tyndall. Erinevate ainete valguskiirguse neeldumist uurides avastas ta, et mõningad gaasid, täpsemalt süsinikdioksiid ja veeaur, neelavad eriti intensiivselt infrapunakiirgust. Mida laiem on see valgusspektri osa, mille kiirgust mingi kasvuhoonegaas neelab, seda suuremat soojenemist ta põhjustab.Et kasvuhoonegaaside allikaid üldistada ning adekvaatselt võrrelda erinevate allikate mõju atmosfääri soojenemisele, on kasutusele võetud mõiste soojendamispotensiaal (inglisekeelsest väljendist global warming potential). Et erinevate gaaside eluaeg atmosfääris ning võime infrapunakiirgust neelata on erinev, siis on nende võrdlemine sageli tülikas. Siin tuleb appi matemaatika, mille abil on lihtne välja arvutada iga konkreetse gaasi panus globaalsesse soojenemisse. 6 KOKKUVOTE
kaks hooaega. Kuiv hooaeg: mis valitseb esimesed kuus kuud aastast. Sellel ajal on sademeid vähe ja keskmine temperatuur tõuseb vahest 33°C. Märg hooaeg: mis valitseb teise poole aastast, kui sademeid on rohkem ja temperatuur langeb kuni 20°C. Sajab keskmiselt 200cm aastas. 6 Mõju tegurid: Kliimat mõjutab põhiliselt tuul mis puhub valdavalti kirdest. Mered kliimat ei mõjuta, kuna troopilises vööndis on koguaeg soe. Võrdlus moment: Eestiga võrreldes on sealne temperatuur üle 20°C kõrgem. Sademeid on Eestis rohkem ja õhuniiskus suurem. Suur erinevus on mere mõjul kliimale. Meie meri jahtub talvel maha ja soojeneb aeglaselt. Kõik need erinevused tulevad erinevast kliimavöötmest. Majandus: Riigi üldine majandustase on tõusuteel. Suurt osa selles mängib nafta kaevandamine mis on aga ka suurim õhureostaja
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal min
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õh
annaabi.ee 
