Kliimasoojenemine: inimese põhjustatud või looduse loomulik (1)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Kristo Tikk MH II
Kliimasoojenemine : inimese põhjustatud või looduse loomulik kulg.
Essee
Tartu 2010
Kliimasoojenemine: inimese põhjustatud või looduse loomulik kulg.
Tänapäeval väga aktuaalne teema kliimasoojenemine on pälvinud inimestelt suure tähelepanu. On arvamusi , et kliima soojenemine on ainult inimese poolt põhjustatud nähtus, mida võis ka näha loengus näidatud filmis. Teised aga väidavad, et see ongi loomulik looduse kulg. Kolmandad jäävad kuhulegi sinna vahepeale, kes arvavad , et see on nii üht, kui ka teist või siis ei oska olukorda hinnata.
Mina isiklikult jääksin ka nende kolmandate hulka, kuna ei oska otseselt seisukohta valida. Olen küll veendunud, et inimene on kliima soojenemisele oma panuse andnud, kuid samas eeldan, et see võib ka olla maakera loomulik regulatsioon . Arvestades seda, et maakeral oli enne inimese arenemist industriaalühiskonnani juba kliima kõikumised, mis väljendusid jääaegades ja jääaja lõppedes, soojenemisega. Näiteks Eestit kattis veel 11000 aastat tagasi igijää; inimene on aga maal juba elanud umbkaudselt 1,5 miljonit aastat. Siit võiks küsida, et kas inimene põhjustas juba siis kliima soojenemist niivõrd oluliselt, et igijää taandus näiteks Eesti aladelt ja ka kogu Skandinaaviast. Teadagi, et ei põhjustanud, sest 10000 aastat tagasi ei omanud inimene mingit tehnikat , mis oleks toiminud mõnel kütusel ning oleks võinud nii oluliselt õhku saastada. Samas aga kliima soojenes ja jää taandus ilma meie kaasabita. Kuidas siis sai kliima nii palju muutuda? Võttes seda arvesse arvan, et maakeral toimuvadki teatud periooditi kliima muutused. Pealegi on maakera pidevas muutuses, kui kunagi võis Eestit kaardil täheldada kusalgi ekvaatori lähed ja tegelikult veelgi lõuna pool, siis nüüd oleme suhteliselt põhjas. Kõik need mandrite triivid ja muud geoloogilised tegurid võivad ju ka põhjustada kliimamuutusi, pikema perioodi vältel, me lihtsalt ei tunne oma maad veel niivõrd, et midagi kindlalt väita. Mulle meeldis väga geoloogia õppejõu Urmas Uri aus ütlus, et aga ma ei tea, miks kliima soojenemine toimub. Tema jutu põhjal teame me maakerast ütlemata vähe, võime vaid oletada. Peale geoloogia loenguid muutus mu arusaam kliimasoojenemisest, kui varem olin kuulnud , et kõiges on süüdi inimesed, siis nüüd hakkasingi mõtlema, et aga kas me ikka teame, millest see on põhjustatud, et kas see on ikka ainult inimese süü? Võibolla me süüdistame endeid aluseta aga võibolla mitte, täieliku tõde ei tea minu arust keegi. On küll anmeid, et viimaste aastatega on kliima soojenenud, kui inimese tegevus on tööstuses tohutult aktiviseerunud, kuid äki on see lihtsalt kokkulangevus maakeral oleva soojema perioodiga. Kindlasti on inimene siiski oma panuse andnud temperatuuri tõusule, sest me oleme hakanud väga intensiivselt keskkonda saastama ja teadlaste uuringutel põhinedes võib tõesti väita, et meie tegevus põhjustab kliima soojenemist aga, kas see on ikkagi nii kolossaalne nagu ajakirjanduses kajastatakse. Võiks väita, et teatud määral pingutatakse meedias, siiski olukorra tõsidusega üle. Eriti just selle koha pealt, et tekivad üleujutused. Tõsi ta on, et igijää on hakanud tasapisi sulama aga, kas see ikka põhjustab üleujutusi. Arvan, et selline järkjärguline sulamine ei põhjusta uleujutusi, kuna vesi jõuab teatud määral auruda ja tungida maapinda (ära paigutuda). Kindlasti toimuks veetaseme tõus aga vaevalt , et nii oluline nagu väidetakse. Arvan, et üleujutus tekiks juhul, kui kogu igijää sulaks korraga ära, siis võib veeküllus tekitada koheselt probleeme üleujutuste näol, mis aga oleks liiga trastiline muutus ja peaks olema võimatu tsenaarium.
Olgu siis kliima soojenemine põhjustatud, mis tahes teguritest (inimesest või loodusest) aga kindel on see, et sellega kaasneb rahvaste ränne. See on minu arust tunduvalt tõsisem ja esmasem probleem. Kuna inimesi on nii palju ja aina enam tarbitakse, siis võib varsti jõuda kätte punkt, kus maakera ei suuda kõiki ära toita. Kliima soojenemisega seoses väheneb pidevalt põllumaad, näiteks kõrbestumise teel aga inimeste arvukus aina kasvab. Näiteks Aafrikas laieneb kõrbe areaal meetrites aasta kohta aga inimesed tahavad pidevalt süüa. Nii seisamegi peatselt silmitsi suure rahvaste rändega, kus kõrbe aladelt hakkavad inimesed liikuma piirkondadesse, kus on paremad tingimused. See aga põhjustab järsu ja suure ülekoormuse piirkondadele, kuhu rännatakse.
Minu arust on kliima soojenemise teema inimkonna jaoks veel liiga segane, kuna me tegelikult ei tunne veel oma emakest maad nii põhjalikult kui vaja oleks; on ainult oletused ja faktid, mis ei suuda moodustada tervikut . Kõige selle teadmatuse ja mõningate inimeste hämamise juures on positiivne see, et antud olukord vähemalt paneb inimesi mõtlema veidikenegi keskkonnasõbralikumalt ja paneb riigid omavahel koostööd tegema, mis aitaks vähendada inimese poolt tekitatud saastet.