hakata oma suurepäraseid teadmisi - iroonia 2) seejärel kasutab õpetaja suunavaid küsimusi, mis jooksutavad esmapilgul teadjamehe järeldused ummikseisu 3) kolmandaks peab õpilane tunnistama ise, et ta on midagi siiani valesti mõistnud 4) asutakse koos kõnealuseid mõisteid defineerima 5) tuleb tuua võimalikult palju erinevaid näiteid, mis aitavad mõiste ühest arusaama fikseerida ja ühisosa leida 6) leides ühisosa saab alles hakata tegema üldistusi asja kohta ja öelda, et miski on niisugune või naasugune. Sokrates kuulsaim sentens on”Ma tean, et ma midagi ei tea.” Sokrates esindab läänemaise humaansuse ideaali, inimene, kes armastab ülekõige tarkust ja püüdleb vooruslikkuse poole. Kusjuures teadmine ei ole lahus tegevusest. Lisaks tõe otsingutele, otsis Sokrates ka tõelist hüvelist elu. Sokrates suri oma tõekspidamiste
Indrek Paas on abiellunud varaka kaupmehe Vesiroosi tütre Kariniga. Ta on lootnud oma majanduslikult kindlustatud kodust kujundada tsitadelli, kus võiks elada oma arusaamade järgi tõest ja õigusest. Aga see unistus osutub illusiooniks. Indrek püüab mõista elu enda ümber, leida inimsoo edasiliikumise teetähiseid, ent ta mõtted suubuvad ummikusse. Karin on Indrekuga abielludes lähtunud alturistlikust soovist teha ükski inimene maailmas õnnelikuks. Ent elujanuse, rahutu ja kergesti süttiva loomuse tõttu satub Karin peatselt moraalitu tõusikseltskonna elukeerisesse. Areneb valuline abielu purunemine koos sellest johtuvate traagiliste sündmustega. Paralleelselt Indreku isikutragöödiaga ( Karini surm, ideeline ummik) arenevad vapustavad sündmused majanduselus: pankrotid, vastastikune petmine ja korruptsioon. Neid nähtusi kehastavad Esimese maailmasõja keerises rikastunud tõusikkodanlased: suurmaailma ärihai
Inimene peaks võtma elu vabalt, olema oma aja ära- arukam on triivida lainetel kui vastu rabeleda. Inimene on sünnist saati universumi ori, tööriist. Elu petab meie ootusi, ei vasta nendele. Cioran ei väärtusta elu, pigem pilkab seda. 21. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? Cioran väitis, et pole mõtet edasi elada, kui oled kõigest juba aru saanud. Enesetapp on ainus tegu, mille pärast ei pea häbi tundma, pigem edasi elades häbistaks inimene end. Enesetapp näitab kindlameelsust ja tarkust, väljaspool enesetappu pole lunastust. 22. Miks Cioran võitleb elu vastu? Inimesed peidavad pea liiva alla, nad ei näe paratamatust ning arvavad end olema surematud, nad petavad end. Ciorani sõnul saab nautida ülimat õnne siis, kui oled surnu sarnane. Ta väärtustab surma rohkem kui elu. Elus on nii palju negatiivset ning halba, surmas aga tarkus. Surmahirm paneb meid tegutsema ning mõtlema, viletsus hoiab virgena. 23
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid ja abs
võitlema mõistmatuvalitsuse poolsete väliste takistustega. Ometi ilmneb neilegi eeskuju selles, et vabaduse korral poleks kõige vähematki muretseda avaliku rahu ja ühiskonna ühtsuse pärast. Inimesed iseenesest töötavad end järk-järgult toorusest välja, kui mitte just meelega ei kavaldata, hoidmaks neid selles. Kuid täiesti lubamatu on leppida visalt püsiva religioonikäsitlusega, milles keegi avalikult ei kahtle, kasvõi ainult ühe inimelu vältel ja sellega otsekui hävitada ja teha viljatuks terve ajajärk inimkonna edenemisel paremusele, seeläbi kahjustades ka järeltulijaid. Inimene võib küll oma isiku tarbeks, ja ka siis ainult mõneks ajaks selles, mida ta on kohustatud teadma, valgustust edasi lükata; kuid sellest lahtiütlemine tähendaks tema isikule, veel enam aga järeltulijaile, inimkonna pühade õiguste rikkumist aj jalge alla tallamist. Praegu puudub inimestel tervikuna veel väga palju
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Teispoolsus, tõeline maailm.. mõeldi välja selleks, et tegelikku, ainsana eksisteerivat maailma alavääristada. Kristlik enesealandus võimuvahend. Hingeõnnistus puhas dekatents. Pidas end psühholoogiks. Ütleb, et inimene tunneb teises inimeses ära vaid iseenda. Inimesed portreteerivad ennast. Teadlikult kasutab oma teoses tegelasi, kes räägivad seda filosoofiat edasi. Nt. Shopenh, Wagner, lõpuks Zarathustra. Z nägi esimesena hea ja kurja võitluses inimelu peamist käivitajat. Enda arvates rõõmusõnumi tooja > mina saatus, mina geenius. Alates minuga on taasolemise lootus, sellega seoses olen paratamatult saatus. Eitab seni kõrgemaks peetud inimtüüpi, kristlikku moraali < need ei sobi kokku eluga. Et jaatada midagi, selle eelduseks on häving ja eitus. Ütleb, et see, kes tahab olla looja heas ja kurjas, peab enne olema hävitaja ja purustama väärtusi. Tuleb senine olemasolev purustada, et jõuda uueni. Jõuab üliinimese teooriani
lähtu kogemusest, mõlemal juhul on kogemus sama. Reliabilism võtab arvesse objektiivseid fakte. Probleem: ma ei pruugi teada, et ma tean,et ma ei ole aju vannis, sest ma ei tea, kas uskumus on tekkinud usaldusväärsel meetodil. 6. loeng JUMAL JA ÜLELOOMULIK Filosoofide jumal võib erineda teoloogide Jumalast ja tavaliste usklike Jumalast. Käsitletakse religiooni aspekte, mis on filosoofiliselt tähtsad. Põhjused, miks rääkida Jumalast on nt islam (on hakanud mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist) ja USA (puutub meisse ja seal on religioon tihedalt teiste eluvaldkondadega seotud). Jumala sõna ja mõiste kr k theos, lad k deus. Siin räägime Jumalast, mitte jumalast, sest juttu on monoteistlike religioonide ainujumalast. Traditsiooniline monoteismi Jumal: igavene, lõpmatu ja täiuslik, mittemateriaalne e vaimne, kõiketeadev, absoluutselt hea ja õiglane, kõikvõimas, maailma looja, alalhoidja ja valitseja,
oma edasist käitumist? Millest tekib viha, hirm, rõõm jne? Psühhoanalüütiline antropoloogia – Sigmund Freudilt pärinev psühholoogilisest inimkäsitlusest väljakasvanud haru, mille keskseks ideeks on teadvustamatus. Selle järgi ei saa inimene kõike teadvustada, kuna talle seisavad vastu teatavad psüühilised jõud teadvuses endas: miski ehk id, mina ehk ego, ülimina ehk superego. Lancan ühendas Freudi psühhoanalüüsi ja Hegeli dialektilise meetodi, leides, et inimese psüühika tegeleb puuduva asendamisega – nn puudumise olukord, kus lahendus võib olla imaginaarne, sümboolne või reaalne. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Taaskord keha ja vaimu kooslust ja seoseid uuriv lähenemine, kus sõnaga „mina“ tähistatakse enamjaolt vaimu. Dualistlik positsioon leiab, et keha ja vaim ei asu samas universumis ning on teineteisest sõltumatud. Füsikalistliku
· Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a
A.H.Tammsaare A.H. Tammsaare on eesti tähtsaim proosaklassik, romaanizanri novaator ja kriitilis-realistliku romaani meisterlikem viljeleja eesti kirjanduses. Ta alustas loomingulist tegevust, siis kui E.Vilde oli tema võimete tipul. A.H.Tammsaare äratas tähelepanu juba oma esimeste jutustustega, kuid siiski võttis loominguline eneseleidmine ja meisterlikkuseni jõudmin tal paar aastakümmet aega. Loomingu paremikuga kuulub Tammsaare maailmakirjandusse. Tema demokraatlikud ja humanistlikud teosed on pidevalt eesti kultuurielust saanud implusse edasiseks arenduks, eriti palju on aga andnud tema teosed ainet eesti teatrikunstile. Ikka ja jälle leiame me mõnest teatri mängukavast jälle ja jälle lavastatud Tammsaare teoseid.A.H.Tammsaare on eesti armastatuim proosakirjanik. A.H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Järavamaal, Albu vallas, üksikul väljamäel Põhja-Tammsaare talus. Tammsaare on pärit l�
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
See muutus apologeetidel. "Mis on Jeruusalemmal ühist Ateenaga? Mis on akadeemial ühist kirikuga?" (akadeemia kui mõiste skeptitsismist). AUGUSTINUS (354-430) Sündis ja suri Põhja-Aafrikas. Isa oll paganliku Rooma ohvitser Patritsus ja ema Monica oli kristlane. 16-aastasena läks Kartaagosse retoorikat õppima, tahtis juristiks saada. Kartaagos võttis endale armukese ja elas "kõlvatut elu"/vabaabielu (sai poja). Hülgas aristotellikud tõekspidamised. Cicerot lugedes tekib filosoofiline huvi, elu mõtte otsimine. Puutub kokku manilastega (pärslase Mani rajatud sekt, dualistlik - valguse ja pimeduse võitlus, need kaks on võrdsed, õpetus sarnanes gnostikute omale), kes olid tema esimesed religioossed suunajad. Oli sektis 10 aastat. Vahel tundub, et on tõe leidnud. Ei pöördunud kohe kristluse poole, kuna kristluse pühakiri oli liiga barbaarne sealt usutõe leidmiseks. Otsustab Kartaagost lahkuda
Kategooriaviga Gilbert Ryle, The Concept of Mind (1949): dualism põhineb kategooriaveal. Kategooriaviga: ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi või fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid mõnda teise loogilisse kategooriasse Kategooriaviga ja dualism Dualism surus vaimunähtused samasse kategooriate süsteemi, milles lähtuvalt mõisteti ka füüsikalisi nähtusi (asi, materjal, atribuut, seisund, protsess, muutus, põhjus ja tagajärg). Neid kategooriad vaimule üle kandes eeldati, et ka vaimusfääris on olemas põhjused ja tagajärjed, asjad, seisundid jne. Selle tulemusel hakati vaimunähtusi käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. Dualistid räägivad vaimust kui sellest, mis ei asu ruumis, ei ole vaadeldav, ei ole materiaalne; need seadused ja põhjuslikkus, mis valitseb vaimu üle, ei sarnane füüsikaliste seaduste ja põhjuslikkusega Vaim kui keha kõverpeegeldus Keha Vaim Asub ruumis Ei asu ruumis
M. HEIDEGGERI ESISTENTSIALISM Hellenism on periood pärast Aristotelest. Ajastu üldiseks omaduseks on asjaolu, et prooviti leida üksikinimese elu mõtet. Küünikud ei hoolinud tavadest, tavapärasest moraalist ega sotsiaalsetest e nad suhtusid senistesse arusaamadesse skeptiliselt. Elu eesmärgiks seadsid nad õnne, mis pidi olema loodusega kooskõlas. Õnn sõltus eelkõige endast, iseseisvusest ning enese maailmavaatest. Iseseisvus saavutatakse vooruslikult elades ning voorus omakorda saavutatakse, eemaldudes end pahelistest ihadest, nagu jõukus, kuulsus, mõjuvõim jms, kuna nendel ei ole looduses mingit tähtsust. Piinlemine tekib, kui väärtusi valesti hinnata ning sellest tulenevalt tekivad negatiivsed emotsioonid, nagu õelus. Pooldasid võrdsust ning anarhiat. Epikuurlaste rajajaks on Epikuros. Elufilosoofia eesmärgiks on vabaneda kannatustest. Filosoofia
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
sõbralik ja avameelne arvamus kulus väga ära just praegusel hetkel, kus tänu Aglajale polnud midagi lõplikult otsustatud. Igatahes pidi ju vürst varem või hiljem "seltskonda" viidama, millest tal mingit aimugi ei olnud. Lühidalt öeldes: teda kavatseti "näidata", õhtu oli tormiline- oma tõusude ja langustega. Kuid kõigele pani punkti vürsti äkiline haigushoog, mille käigus ta kokku kukkus. Ka Belokonskaja ei kütnud Aglaja ja vürsti lugu heaks, leides, et noormees on küll hea ja aus inimene, kuid siiski liiga haige. Juba järgmisel hommikul kuulis vürst Aglaja kavatsusest minna Nastasja Filippovnaga kohtuma. Enne minekut läks Aglaja veel vürsti juurest läbi, et ta endaga ühes võtta. Rogozin lasi nad majja sisse ja juba esimesest ruumist leidsid nad Nastasja Filippovna. Naised suhtusid teineteisesse juba esimestest minutitest vaenulikult Algas üksteise süüdistamine ja maha
ära tunnetada. Nad vastandasid jumalat ja kurja, öeldes, et maailm on kuri ja inimesed peaksid vabanaema kõigest materjaalsesest. -) Augustinust huvitab väga kurjuse omadus mis see on, kust see tuleb. -) Töötab siis retoorika õpetajana Kartaagos ning lõpuks aastal 383 läheb ta Itaaliasse, algselt Rooma ja siis Milaanosse, kus teenib leiba samuti retoorika õpetajana ning seal olles puutub ta kokku skepitsismiga, lugenes uus-Platonistide teoseid, mis hakavad teda hiljem vägagi mõjutama. *) Uskus, et platoonikud ja seeläbi kogu filosoofia näeb tõde eemalseisvana, kuid neil puudub tõde sinna jõudmiseks. -) Aastal 387 võttis ta vastu kristluse ning selle viimaseks tõukeks olid tal Rm 13:13'st loetud sõnad. Hiljem sai Hippo linna piiskopiks. -) Sureb aastal 430, kui vandaalid ründavad ta kodulinna. -) Antiigi mõttes on ta väga tähtis, kirjutades 232 raamatut, üle 200 kirja ning kirja on pandud ka 270 jutlust. Tema peamised teosed:
Tundmatu Meie tarkuse allikas on katse. Meie katse allikas on meie lollus. Tundmatu On minuteid, kus ootamatu avameelsus võrdub enese kontrolli andestamatu kaotusega. A.Camus Rõõm ja kurbus on naelad, millega hing on kinnitatud ihu külge. Plutarchos Üleslükkejõud võrdub väljatõrjutud konkurentide kaaluga. H. Raudla Kui su töö räägib iseenda eest, siis ära sega vahele. H.J. Kaiser Me teeme, mida suudame, ja alles siis loome teooria, mis tõestab, et me andsime oma parima. R. W. Emerson Juhtimise kunst on lasta kellelgi teisel ära teha see, mida sina tahad, sest et ta seda tahab. D. D. Eisenhower Pole mõtet minna kalale viie miili kaugusele, kui võib olla niisama ebaedukas ka kodu lähedal. M.Twain Mida rohkem me püüame, seda suurem on nurjumise tõenäosus. G. F. Watts Kui näed, kui paljud on sinust ees, siis mõtle, kui paljud on sinust taga. Seneca
3) Õppetund füüsilisusest ehk nii nagu kannad hoolt keha eest, hoolitsed ka vaimu eest. Sisekaemuslik juht on suure töövõimega. Suure töövõimega juht vajab sedasorti jõudu, teotahet ja indu, mida saavutatakse esmaklassilise kehalise vormi abil. Peab jätkuma tarkust korrapäraselt treenida ja õigesti toituda. Nelson Mandela autobiograafia. (Nooruses tegeles poksiga, et unustada olelusvõitlus ja end vormis hoida, hilisemas elus ärkas koidikul ja käis jalutamas). Keha eest hoolt kandes hoolitsed ka vaimu eest. On tehtud uurig, milles selgus, et igale treeningule kulutatud tund annab elule juurde kolm tundi. See lisab tohutult juurde nii ametialase kui eraelu kvaliteedile. Annab imelise enesetunde ja energia kõigi oluliste asjade tegemiseks, mida teha soovid.Parandab koguni mõtlemisselgust. Targad:"Inimene, kes ei leia aega kehaliseks treeninguks, peab lõpuks leidma aega põdemiseks." Nt jalutamine on suurepärane viis nii vaimu kui ka keha värskendada ja elavdada. Seda on
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
määrab muutused. Vorm on põhjuseks, miks mingi asi on see mis ta on. Siit tuleneb Aristotelese põhjusõpetus, mille järgi on olemas nelja tüüpi põhjusi: 1. aineline põhjus mateeria; 2. vorm kui aktiivne põhjus, vormiv põhjus; 3. mõjutav põhjus ehk toimiv põhjus; 4. lõpp-põhjus ehk eesmärgiline (teleoloogiline) põhjus. Näiteks: PINTSAK: materiaalne põhjus - riie; vormiline põhjus - lõige; mõjutav põhjus - rätsep; eesmärk seda saab kanda, see on ilus, teda kandes on soe jne. Otstarve määrab asja tõelise loomuse: kui silmal oleks hing, siis oleks selleks nägemine; kui kirvel oleks hing, siis oleks selleks raiumine. Aristotelese eetika on kogemusel põhinev, inimese eriliseks eeliseks on mõtlemisvõime. Voorus ehk tublidus sõltub õige kuldse kesktee leidmisest. Inimene on olemuselt poliitiline loom, üksildane isik ei leia õnne. Tublidus seisneb tublides tegudes, mitte üksnes arusaamises. Õigus inimeste kehtestatud reeglistik.
teise järele. Armasta sügavalt ja kirglikult. Sa võid haiget saada, aga see on siiski üks viis, et elada täiuslikult. Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Me sureme ja meist ei jää mitte miskit järele. Inimesed on lollid tehes vigu, mina olin loll leides Sinu . Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Elus on ühed, kes võidavad ja teised, kes kaotavad, kuid kui tunned, et sina oled kaotamas, proovi teha kõik, et vastane viiki paluks Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Kui sa kardad midagi kogu hingest, võib see tõeliseks muutuda. Me kõik oleme ajarändurid
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
lähedasemaks ning on kaugenenud Jumalast seega lähenenud Saatanale. Kui saatan endast just seda kujutabki ja inimene elab oma elu Saatanas, Saatan kontrollimas iga ta liigutust ja mõtet, siis kas ta põgeneb õiglaste kaagutamise ja näägutamise eest või seisab uhkelt oma salakohas ja manipuleerib rumalusest pimestatud massidega omaenese saatanliku väe abil kuni päevani, mil ta astub esile kogu oma hiilguses ning teatab: ,,Mina olen satanist! Kummarduge mu ees, sest ma olen inimelu kõrgeim kehastus!" MÕNED TÕENDID UUE SAATANLIKU AJASTU ALGUSEST Kristliku kiriku seitse surmapattu on ahnus, uhkus, kadedus, viha, liigsöömine, iha ja laiskus. Satanism soosib iga surmapattu, kuna need juhivad inimese füüsilisse, vaimsesse ja emotsionaalsesse heaolusse. Satanist teab, et ahnuses pole midagi halba, kuna ahne olla tähendab üksnes soovi saada rohkem, kui juba olemas on. Kadedus on see, kui kellegi teise saavutustele heakskiiduga
Ja peitust me mängime maailmas, ma otsin, leian ja kaotan su taas . Calm before the storm set it off, and the sun burnt out tonight. Is it worth the pain, with no one to blame ? but no hhe never called . In a perfect world, a broken heart is fixed . Well baby I don't need you, you're fading in my rearview. You'll never close my eyesYou'll never close my eyes and watch me die. On olemas keegi kellest ma hoolin on olemas keegi keda ma ei nimeta on olemas keegi kellele ma mõtlen on olemas keegi kes teeb mu kurvaks on olemas keegi kes paneb mu naerma ja on keegi keda ma armastan Tõeline armastus! Armastus on nagu lill,mis areneb pisikesest seemnest taimeks,kasvatab õiepunga ja avaneb. Kui teda piisavalt kasta ja soojendada kasvab ta kirjeldamatult kauniks ja võrratult lõhnavaks õieks,mis iialgi ei närtsi. Nagu ka need lilled , mis kasvavad paradiisis,sest armastus on ju samuti pärit paradiisist kohastu ,kus kõik on igavene ning mitte miski ei närtsi eal
arvamus kulus väga ära just praegusel hetkel, kus tänu Aglajale polnud midagi lõplikult otsustatud. Igatahes pidi ju vürst varem või hiljem "seltskonda" viidama, millest tal mingit aimugi ei olnud. Lühidalt öeldes: teda kavatseti "näidata", õhtu oli tormiline- oma tõusude ja langustega. Kuid kõigele pani punkti vürsti äkiline haigushoog, mille käigus ta kokku kukkus. Ka Belokonskaja ei kütnud Aglaja ja vürsti lugu heaks, leides, et noormees on küll hea ja aus inimene, kuid siiski liiga haige. Juba järgmisel hommikul kuulis vürst Aglaja kavatsusest minna Nastasja Filippovnaga kohtuma. Enne minekut läks Aglaja veel vürsti juurest läbi, et ta endaga ühes võtta. Rogozin lasi nad majja sisse ja juba esimesest ruumist leidsid nad Nastasja Filippovna. Naised suhtusid teineteisesse juba esimestest minutitest vaenulikult Algas üksteise
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
k 1999), kust märksõna poliitika alt leiame tõeliselt mitmemõõtmelise puzzle. ,,Poliitika: 1) kunst ja teadus, kuidas valitseda nõustumise, jõu kasutamise, intriigide, manipuleerimise ja sõjakavaluse teel; hõlmab kogu ühiskondlike suhete kompleksi ühiskondade sees ja nende vahel; 2) ,,kes mida saab, millal ja kuidas" (Harold Lasswell); 3) ,,väärtuste paigutamine võimu abil" (David Easton); 4) ,,kuningriik, kus kohtuvad südametunnistus ja võim, kus põimuvad inimelu eetilised ja sunnitegurid ning töötatakse katseliselt välja nende ebamugavaid kompromisse" (Reinhold Niebuhr)." Suurepärane kogum erinevatest vaatepunktidest poliitikale ja erinevatest toimimisviisidest reaalses poliitikas läbi aegade! Teiseks. 2011. aasta lõpus ilmunud põhjaliku algupärase eestikeelse kõrgkooliõpiku ,,Poliitika ja valitsemise alused" autorid esitavad nüüdisaegse, demokraatlikus riigikorralduses kujunenud, selgepiirilise arusaama poliitikast järgmiselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
