-kodade tahhükardia -atrioventrikulaarsed tahhükardiad · A-V ühenduse tahhükardia ·A-V ühenduse tahhükardia lisajuhteteede kaudu -ventrikulaarne tahhükardia -vatsakeste laperdus ja virvendus -preeksitatsiooni sündroom Tahhüarütmiad Siinustahhükardia Siinustahhükardia ei olegi tõeline rütmihäire, vaid kompensatoorne rütm, mis on vajalik südame minutimahu suurendamiseks kehalise pingutuse ja stress-situatsioonide korral. Siinustahhükardia tekib ka ekstrakardiaalsetel põhjustel - aneemiast, hüpovoleemiast, hapnikuvaegusel ja palavikuhaigetel. Ometi on siinustahhükardia südamehaiguste väga oluline tunnus, iseloomulik nimelt südamepuudulikkusele mistahes südamehaiguse korral. Näiteks ühel kolmandikul müokardi infarktiga haigetest tekib esimestel haiguspäevadel siinustahhükardia. KODADE VIRVENDUS JA LAPERDUS
kolmanda lau kontraktsioonid, seedetrakti toonuse alanemine, näärmete sekretsiooni vähenemine, pilomotoorne efekt (karnivooridel). Adrenaliin: glükogenolüüs, tugev veresuhkru taseme tõus, hüperlipeemia, piimhape, bronhilihaste toonuse langus, näärmete sekretsiooni vähenemine, seedetrakti toonuse langus, peristaltika aeglustumine, toimed emaka silelihasele, südames tugev tahhükardia, kontraktiilsuse ja minutimahu suurenemine, veresoonte ahenemine/laienemine, süstoolne rõhk tõuseb. Bronhide toonus langeb Isoproterenool: vasodilatatsioon, diastoolse rõhu langus, veresoonte perifeerse resistentsuse langus. 11. Katehoolamiinide kliiniline kasutamine? Südame patoloogiate korral, südametöö tugevdamisel: äkiline südameseiskus, osaline/täielik atrioventrikulaarne blokaad; anafülaktilised reaktsioonid: adrenaliin taastab vererõhu ja lõõgastab
• Paratsetamoli annus on 10-15 mg lapse kehakaalu iga kilogrammi kohta. • 4 kuud -1 aasta6-9 kg 80 mg • 1 - 2 aastased 10-15 kg 125 mg • 2 - 6 aastased 15-25 kg 250 mg • 6 - 12 aastased 25-40 kg 500 mg Paratsetamoli mõju kestab 4 - 6 tundi. Kasutada mitte rohkem kui 3 - 4 korda ööpäevas. Vedeliku patoloogiline kadu • Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra tõstab organismi vedelikuvajadust 10% võrra. • Hüperventilatsioon(minutimahu suurenemine 5x)- 100ml/kg ööp • Higistamine- 10-20ml/kg tunnis suureneb NA ja Cl kadu • Sage oksendamine –kuni 20ml/kg ööp, suureneb Na, K, Cl kadu Vedeliku vajadus ööpäevas Kaal kg Vedeliku vajadus < 10 kg 100 ml/kg 10-20 kg 1000 ml +50ml/ kg üle 10 kg osalt >20 kg 1500 ml +20ml/kg üle 20kg osalt Ülesanne Anna on 8
minutimahust Shokki sümptomid: arteriaalne vererõhk langeb 40 mg võrra; pulsirõhk: süstoolse ja diastoolse rõhu vahel on vähem kui 40mmHg; tahhükardia teke: üle 140 lööke minutis, pulss on väike; nahk on kahvatu ja niiske, oliguuria; teadvuse häired, hemorragiline diatees Aneemia tagajärjed: Vere hapnikutranspodifunktsiooni langus: nõrkustunne, väsimus, kahvatus (Hb langus, vasokonstriktsioon), eelneva vaskulaarse patoloogia manifesteerumine(isheemia) Kompenseerimine: minutimahu suurenemine, südame ümberjaotumine, hemoglobiini o2 dissotsiatsioonikõvera nihe paremale, luuüdi reaktsioon (retikulotsüütide arvu tõus ja erütropoetiini sünteesi suurenemine) Aplaastiline aneemia pantsütopeenia tingituna luuüdi aplaasiast Etioloogia: ioniseeriv kiirgus, kemikaalid(benseen, fosforgaanilised ühendid, DDT ja pestitsiidid, ecstasy) Ravimid: tsüklofosfamiid, busulfaan Veritsushaigused: verehüübimissüsteemi haigused, mille korral esineb
· Kui esmane olukord komplitseerub nõuab patsiendi seisund edasist intensiivravi Erakorralise kardioloogia osakond (EKO) Vahendid Patsiendi individuaalne EKG-monitor, millel on rütmihäirete registreerija, ST-taseme jälgija, reguleeritavad alarmipiirväärtused, kirjutaja, mälu, vererõhumõõtja, saturatsiooni mõõtja, võimalus veresoontesisesteks mõõtmisteks, nagu arteriaalse vererõhu, tsentraalveenirõhu (CVP), kopsuarteri rõhu (PAP), kopsude kapillaarrõhu (PCWP) ja südame minutimahu mõõtmine (CO). EKG-elektroodide kohalt pühitakse patsiendi nahk puhtaks kuni naha punetuseni, seejärel veel kuiva tupsutiga. Eesmärk on eemaldada marrasnaha pindmine kiht hea kontakti kindlustamiseks. Jätkamisel jälgitakse elektroodide niiskust. Võta monitorilt kirjutaja lint, mida saab hiljem võrdlemisel kasutada. Valu Valu on südamelihase hapnikuvaeguse tundemärk. Valu püsimine viitab infarktipiirkonna või
ja kontraktsioonijõust. Vatsakeste süstoli lõppedes jääb nende õõnde veel teatud vere hulk, mida nim. jääkmahuks. Rahulolekus on südame löögimaht 60-80 ml, kehalise töö ajal 100-140 ml (üksikjuhtudel isegi rohkem). Südame löögimaht sõltub südamesse saabuva vere kogusest ja südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht vere hulk, mida süda väljutab ühes minutis. See näitaja iseloomustab südame töövõimet ja organismi verega varustamise intensiivsust. Südame minutimahu suurus on individuaalselt väga erinev. Keskmiselt loetakse löögimahu suuruseks 60-80 ml ja minutimahu suuruseks 5-6 liitrit. Südame löögi- ja minutimaht suurenevad kehalisel tööl. Löögimaht kasvab neis tingimustes kuni 100-140 ml-ni, üksikjuhtudel isegi rohkem. Löögimahu suurenemisega kaasneb ka löögisageduse tõus. See viib minutimahu tunduvale tõusule, mis on vajalik aktiivsete kudede suuremaks varustamiseks verega. Südame minutimaht tõuseb töö
i aktiivsus, kõrge suurenenud vähene kehaline d iga minutimahu aktiivsus vajadus (psüühiline ja
Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon. Südametoonide kuulatlus annab arstile teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused. Löögisagedus on löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. Toonuse korral madalam. Vastsündinu löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75.
Töötavate lihaste veresoonte laienemisega kaasneb veresoonte ahenemine kõhuõõne organites ja teistes antud lihastöö ajal mitteaktiivsetes keha piirkondades. Skeletilihaste töö, eriti dünaamiline töö, soodustades venoosse tagasivoolu suurenemist südamesse, kutsub esile südame kontraktsioonide tugevnemise. Südamelihase kontraktsioonide tugevnemise tulemusena suureneb töö ajal südame löögimaht. See seostub löögisageduse suurenemisega ja viib südame minutimahu tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. · Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon ahendavad närvid, laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus. Reflektoorne regulatsioon pressorretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. · Lümf ja lümfiringe.
* hüperglükeemia, eriti tiasiidide kasutamisel, sest häirub glükoositaluvus; * hüperlipideemia (vereplasma kolesteroolisisaldus suureneb); * hüperkaleemia on kaaliumi säästvate preparaatide olulisemad puudused. 1.TIASIIDID. Esindajad: Hüdroklorotiasiid, indapamiid Need on mduka tugevusega preparaadid, mis toimivad distaalsete neerutorukeste algusosas pärssides naatriumi ja kloriidi ioonide resorbtsiooni. Pärast esialgset naatriumi ja vee kaotust, südame minutimahu vähenemist, aktiveeruvad kompensatoorsed mehhanismid, mistõttu edasine naatriumikadu on välditud ning organismi naatriumisisaldus püsib veidi madalamal tasemel kui enne diureetikumide tarvitamist. Diureetikumide esialgsele toimele järgneb sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine ning vedeliku ja naatriumi kaotus viib RENIIN-ANGIOTENSIINI SÜSTEEMI aktiveerumisele just angiotensiin II produktsiooni suurenemisele
Aatrioventikulaarsõlm-sealt lähtub hissikimp-hissikimp jaguneb kaheks sääreks: vasakuks ja paremaks, need omakorda hargnevad purkinie kiududeks. Need lõppevad südamelihasel südametipu piirkonnas. Südame löögisagedus ja minutimaht Südame löögisagedus on kokkutõmmete arv minutis. Löögimaht on ühe kokkutõmbega südamest väljapaisatav vere hulk. Täiskasvanul keskmiselt 70mL. Minutimaht on minutis väljapaisatav verehulk. Minutimahu saab kui löögimaht korrutada sagedusega. Kui löögimaht on 70 ja sagedus 70, siis on löögimaht keskmiselt 4.9 liitrit. *Iga kokkutõmbe järel jääb südamesse aga teatud kogus verd. Seda jäänud verd kutsutakse jääkmahuks. Tema suurus on ligikaudu 70mL. Kui jääkmaht suureneb, siis on tegemist südamepuudulikkusega. Südamerütm kiireneb. Tekib tsüanoos(naha ja limaskestade siniseks muutumine-CO2-e on
· Elektrokardioversioon lühinarkoosis (Harold 1999). 3. Põhihaiguse ravi Olulisim. Nt revaskulariseerimisabinõud MIC-i korral (Harold 1999). 4. Pulsita VT Kohene defibrillatsioon. 9 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) Vatsakese virvendus on hüperdünaamiline (hüpersüstoolne) vereringeseiskus vatsakesemüokardi koordineerimatute ebaefektiivsete kontraktsioonide ja südame minutimahu puudulikkuse tõttu. Surma põhjustav seisund (Herold 1999). EKG-s: arütmilised kõrgsageduslikud sinusoidsed lained (algul suuremamplituudiga, hiljem väikesed) sagedusega >300/min. Kõik kompleksid on moonutatud ja ebaregulaarsed. Seega ei ole näha normaalse kujuga P-QRS-T- komplekse. (vt joonis 6). Lõpeb sageli asüstooliaga (Jaanson 1996, Herold 1999). Joonis 6. Vatsakese virvendus.
(vaheühendid). Eritumine soolestiku kaudu paljud farmakonid transporditakse aktiivselt läbi maksarakkude verest sappi. Sapiga soolde eritunud ained võivad soolest tagasi imenduda. Selline enterohepaatiline ringe võib pikendada ravimi toimet. Eritumine kopsude kaudu see on difusiooniprotsess, mis nagu imenduminegi sõltub vere ja alveolaarõhu gaasi osarõhkude vahest. Gaasi või auru eritumine kopsude kaudu paraneb tunduvalt kopsuventilatsiooni ja südame minutimahu suurenemise korral. Kopsude kaudu erituvad koos väljahingatava õhuga gaasid ja kergesti lenduvate vedelike aurud. Eritumine naha, limaskestade ja näärmete kaudu sel teel eritub tavaliselt väga väike kogus ravimit. Eritudes võivad põhjustada lokaalseid ärritusnähte ja põletikku. Seega on nendel eritusteedel praktiline tähtsus toksikoloogias. 49. Milles seisneb imendumisjärgne ehk resorptiivne toime?
Eritumine soolestiku kaudu paljud farmakonid transporditakse aktiivselt läbi maksarakkude verest sappi. Sapiga soolde eritunud ained võivad soolest tagasi imenduda. Selline enterohepaatiline ringe võib pikendada ravimi toimet. Eritumine kopsude kaudu see on difusiooniprotsess, mis nagu imenduminegi sõltub vere ja alveolaarõhu gaasi osarõhkude vahest. Gaasi või auru eritumine kopsude kaudu paraneb tunduvalt kopsuventilatsiooni ja südame minutimahu suurenemise korral. Kopsude kaudu erituvad koos väljahingatava õhuga gaasid ja kergesti lenduvate vedelike aurud. Eritumine naha, limaskestade ja näärmete kaudu sel teel eritub tavaliselt väga väike kogus ravimit. Eritudes võivad põhjustada lokaalseid ärritusnähte ja põletikku. Seega on nendel eritusteedel praktiline tähtsus toksikoloogias. 28. Kuidas klassifitseeritakse ravimvorme vastavalt nende agregaatolekule?
mis tahes pingutuse sooritamisel. Suurem on ka maksimaalne löögimaht. Kuna submaksimaalse pingutuse korral on südame löögisagedus treenitud inimestel madalam, siis vajalik vereringe intensiivsus saavutatakse vähemate, kuid tugevamate südame kokkutõmmetega kui treenimata inimestel. Äärmuslike pingutuste puhul on südame löögisageduse tõus treenitud ja treenimata inimestel peaaegu sama, kuid suurem maksimaalne löögimaht kindlustab 1,5-2 korda suurema maksimaalse südame minutimahu vastupidavussportlastel kui istuva eluviisiga inimestel. Hapnikutranspordi süsteemile toob kasu ka kopsu alveoolide ja skeletilihaste tihenenud kapillarisatsioon, õhu parem uuenemine kopsualveoolides ja ka hingamislihaste treenitus. Oluline on veel vere ja hemoglobiini üldhulga suurenemine. Nende muutuste ühine väljendus on maksimaalne hapnikutarbimine. Maksimaalse hapnikutarbimise tase on vastupidavussportlastel kaks korda suurem kui istuva eluviisiga inimestel. 4.1.4 Immuunaktiivsus
Eritumine võib toimuda ka läbi jämesoole limaskesta, sel teel erituvad näiteks metallide soolad ( raud, vask, elavhõbe, hõbe, plii, vismut). eritumine kopsude kaudu erituvad gaasid või lenduvate vedelike aurud (süsihappegaas,, vähemal määral alkoholid). See on difusiooniprotsess, mis nagu imenduminegi, sõltub vere ja alveolaarõhu gaasi osarõhkude vahest ja mis paraneb kopsuventilatsiooni ja südame minutimahu suurenemisega. eritumine naha ja limaskestade kaudu eritub väike kogus ravimeid, mis võivad eritudes põhjustada ärritusnähte ja põletikku. Neil eritumisteedel on praktiline tähtsus vaid toksikoloogias. Silma-, nina- ja suulimaskesta, samuti naha kaudu võivad erituda halogeenid, jood, broom. Igemete kaudu võivad erituda metallid plii ja elavhõbe, nad võivad eritudes põhjustada stomatiiti, kuid ka ladestuda
Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon. Südametoonide kuulatlus annab arstile teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused ja rütmihäired. Löögisagedus on löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. toonuse korral madalam. Vastsündinu löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75.
10 Joonis 6. Organismi kehalise võimekuse hindamine SLS muutuste alusel ühekordse kehalise koormuse mõjul (vasakul), SLS reaktsioon samale koormusele pikaajalise treeningu koormuse tulemusena (paremal). Allikas: Landõr 2009 Sportlastel on sellepärast rahuolekus SLS madalam, et kuigi minutis edasi pumbatud vere hulk jääb samaks mis treenimata inimesel, on süda ühe löögiga suuteline rohkem verd edasi pumpama, mis tähendab, et sama minutimahu saavutamiseks ei pea nii palju lööke tegema. (Ibid) Madal SLS on treenituse üks tunnuseid (Jalak, Lusmägi 2010). 1.3.3. Pulsi mõõtmine väsimuse hindamiseks Ületreenitusseisundi, haiguseelse ja haigusseisundi ning üldise väsimusfooni objektiivseks näitajaks on hommikune SLS mõõtmine ehk ortostaatiline test. Esimene variant: pulss mõõdetakse hommikul peale ärkamist kõigepealt lamades ning siis püsti olles. Lahutades püsti oleku pulsist lamades pulsi saab pulsside vahe
südametoonideks. I südametoon e. süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e. diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. Löögimaht. Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse umbes 70ml verd. Seda nim. südame löögimahuks. Minutimaht. Täiskasvanud inimsesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80 korda minutis. Südame minutimahu all mõistetakse ühe südamepoole kaudu minutis kulgeva vere hulka (löögimaht x löögisagedus = minutmaht), mis täiskasvanul on puhkeolekus umbes 5 liitrit. Füüsilise töö ajal 25 l/min. Veresooned: arterid, veenid, arterioolid, veenulid, kapillaarid. Arter Arteriool Kapillaar Veenul Veen d=4mm d=30µm d=8µm d=20µm d=5mm
karotiid-ja aordigloomustes. Karotiid-ja aordigloomuste retseptorid on tundlikud arterialse vere P02 languse ja PH muutuste suhtes (avastaja C.Heymans). Sisuliselt kontrollivad need retseptorid kehavereringesse viidava vere "kvaliteeti". Südametegevust mõjutavad ka refleksid hingamis- ja seedeelunditelt, silmadelt ja kõrgematelt ajuosadelt. Süda reageerib tundlikult nii füüsilisele pingutusele kui vaimsele pingele. Füüsilise pingutusega kaasub minutimahu tõus, mis saavutatakse nii südamefrekventsi (esinemissagedus) kui löögimahu suurenemise arvel, vereringe kiirus kasvab ja vererõhk tõuseb, töötavate lihaste läbivoolutus paraneb. Nii südamest kui väljastpool südant lähtuvate impulsside mõjul vallanduvad kohanemisreaktsioonid. Reaktsioonide tulemusel muutub ka veresoonte läbimõõt ja nenede takistus. Hingamise mõju südametsüklite keskustele avaldub selles, et sissehingamisel südame
südametoonideks. I südametoon e. süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e. diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. Löögimaht. Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse umbes 70ml verd. Seda nim. südame löögimahuks. Minutimaht. Täiskasvanud inimsesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80 korda minutis. Südame minutimahu all mõistetakse ühe südamepoole kaudu minutis kulgeva vere hulka (löögimaht x löögisagedus = minutmaht), mis täiskasvanul on puhkeolekus umbes 5 liitrit. Füüsilise töö ajal 25 l/min. Veresooned: arterid, veenid, arterioolid, veenulid, kapillaarid. Arter Arteriool Kapillaar Veenul Veen d=4mm d=30µm d=8µm d=20µm d=5mm
Lamav 350 ml 12 4,2 l Istuv 500 ml 16 8,0 l Jooksev 2000 ml 25 50,0 l HM hingamismaht. Nii palju hingab inimene sisse ühekorraga H FR hingamissagedus ühe minuti jooksul H MM hingamise minutimaht. Selline kogus õhku läbib kopsusid ühe minuti jooksul. Hingamise minutimahu saamiseks korrutatakse omavahel ühekordselt sissehingatud õhuhulk ja kordade arv ühe minuti jooksul ehk HM x H FR = H MM Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida veel sellele, et osa sissehingatavast õhust jääb alati hingamisteedesse ja ei jõua alveoolideni. Seda hingamisteede mahtu nimetatakse surnud ruumiks ja see on umbes 150 ml. Näiteks kui inimene hingab sisse 500 ml õhku, siis alveoolideni jõuab ainult 350 ml. 3. Tervisest:
kasvades sagenevad kontrastsioonid tunduvalt. Südame kontraktsioonide sagedus sõltub ka east. Vastsündinu süda lööb 140 l minutis, ka raukadel täheldatakse südamelöögi sagenemist (90-95 i/min). Bradükardia - kontraktsioonide harvenemine, esineb mõnede haiguste korral. Tahhükardia kiirenenud südametegevus, mis esineb kõrge temperatuuriga kaasnevate haiguste korral. Tööpuhune hüpereemia ??? · .Südame löögisagedus, minutimaht ja löögimaht. Südame löögisageduse, minutimahu ja löögimahu muutused seoses kehalise tööga treenitud ja treenimata inimestel. Kui palju verd vasak vatsake paiskab aorti ja parem kopsuarterisse ühe kokkutõmbega nim.südame löögimahuks . Kui palju verd saadetakse mõlema vatsakese poolt vereringesse nim. südame minutimahuks. Füüsilise töö korral suureneb oluliselt töötavatest lihastest läbivoolava vere maht, ulatudes kuni 85 % kogu ringluses olevast verest. Difusiooni, filtratsiooni ja osmoosiprotsessid läbi kapillarseina
vatsakesse.Sellega kaasub teise südametooni teke. Algab diastol. Järgneb isomeetriline lõõgastumise faas.0,05 seki. Rõhk vatsakeses langeb peaaegu nulli. Kui rõhk osutub madalamaks rõhust kodadest avanevad antrioventikulaarklapid ja algab vatsakeste täitumisfaas. Südame löögisageduse tõus viia diastoli lühenemisele.Kui südame löögisagedus ületab 180 lööki minutis, kogu tsükkel kestab .0,3seki, siis viib see minutimahu vähenemiseni, sest süda ei jõua verega täituda. Südamelihas-müokard- ühendab sile-kui ka vöötlihase omadusi. Ehituselt on südamelihas sarnane vöötlihasele. Müosiini ja aktiinifilamente sisaldavad lihaskiud on skeleti omadest lühemad ja kõrvalharude kaudu ühendatuna moodustavad süntsüütiumi. Sarnasus silelihasega-müokardi kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid. Koerakkude sellist omadust nim.automaatsuseks, seetõttu süda võib töötada ka väljaspool
I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikullaklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e diastroolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. LÖÖGIMAHT Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse umbes 70 ml verd. Seda nimetatakse löögimahuks. MINUTIMAHT Täiskasvanud inimesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80 korda minutis. Südame minutimahu all mõistetakse õhe südamepoole kaudu minutis lulgeva vere hulka (löögimaht x löögisagedus = minutimaht), mis täiskasvanul on puhkeolekus umbes 5 liitrit. VERESOONED - Arterid - Veenid - Arterioolid - Kapillaarid PULSS ·Südame süstoli ajal aordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nimetatakse arteripulsiks. Pindmise mateperifeersete arterite pulssi on võimalik palpeerida.
1. Aastasel 10 ml, 7. Aastasel 23, 12 a 40 ml, 13-16 55-60 ml. LÖÖGISAGEDUS löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. Toonuse korral madalam. Vastsüninud löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75. Südame minutimaht- verekogus, mida süda 1 minutiga välja pumpab. Minutimahu suurus võrdub löögimaht korda löögisagedus. Süda ei tühjene verest tsüstoli ajal kunagi täielikult. Südamesse jääb alati umbes 50-70 ml verd. Seda nim. südame jääkmahuks. SÜDAME RÜTMIMUUTUSED Osa südame rütmimuutusi on füsioloogilised, mis tekivad kas teatud vanuses või teatud füsioloogiliste tingimuste korral. 1. Hingamis arütmia sissehingamisel südame löögisagedus suureneb(kiireneb), väljahingamisel aga aeglustub. Miks
regulatsioon). 45) Hingamine füüsilise koormuse, kõrgmäestikus viibimise ja sukeldumise korral. Raske kehalise koormuse ajal tarbitakse ca 90% kudedesse transporditud hapnikust ära skeletilihastes ja südamelihases. Kehalise koormuse ajal on kudede paremaks hapnikuga Kehalise koormuse ajal on kudede paremaks hapnikuga varustamiseks mitu võimalust: 1) südame töö tõhustamine, minutimahu suurendamine nii löögimahu kui sageduse suurendamise teel, läbi kopsude voolava vere hulk suureneb. 2) tsirkuleerivate erütrotsüütide arvu suurendamine (põrnas talletatud erütrotsüütide verre paiskamine, hematokrit suureneb hobusel kuni 50 %-ni). 3) gaasivahetus lihastes kiireneb tänu kiirenenud ainevahetusele ja suuremale CO2 tekkele ning t° tõusule, hapnikku antakse verest kiiremini ära. 4) treenitud lihases on suurem müoglobiini sisaldus. Hingamine mägedes
mingil hetkel ületab rõhu vatsakestes ning avanevad atrioventrikulaarklapid. Jätkub uus kodade ja vatsakeste süstol – algab uus südame tsükkel. 15 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted. Südame rütmi muutused. Löögisagedus – südame kokkutõmmete arv minutis. Norm: 70-75 (vastsündinul 120-140/min ja pidevalt väheneb, 5 a 95-100/min). Tõuseb - tahhükardia, mille põhjused on Füüsiline koormus Palavik Kilpnäärme ületalitlus Löögimaht – ühe süstoliga südamest väljapaisatud vere kogus. Norm: 70ml (vastsündinul 2,5-3 ml ja järjest suureneb) Minutimaht – minutiga südamest väljapaisatud vere kogus.
Vatsakestes rõhk langeb nulli. Veri püüab vatsakestesse tagasi tungida, aga ei saa tänu poolkuuklappidele. Nende sulgumise heli – südame 2. toon e diastoolne toon. Diastoli ajal voolab verd pidevalt kodadesse juurde ning kojad hakkavad taas järk-järgult verega täituma ning mingil hetkel ületab rõhu vatsakestes ning avanevad atrioventrikulaarklapid. Jätkub uus kodade ja vatsakeste süstol – algab uus südame tsükkel. E. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted. Südame rütmi muutused. Löögisagedus – südame kokkutõmmete arv minutis. Norm: 70-75 (vastsündinul 120-140/min ja pidevalt väheneb, 5 a 95-100/min). Tõuseb - tahhükardia, mille põhjused on: Füüsiline koormus Palavik Kilpnäärme ületalitlus Löögimaht – ühe süstoliga südamest väljapaisatud vere kogus. Norm: 70ml (vastsündinul 2,5-3 ml ja järjest suureneb) Minutimaht – minutiga südamest väljapaisatud vere kogus
70 58 musi ja hinnata üksnes südame löögisageduse alusel. koormusjärgsete 80 70 taastumisprotsessi- 90 83 de kulgemist 100 100 Löögisagedus ja löögimaht määravad südame minutimahu, s.o vere hulga, mida süda suudab vereringesse pumbata ühes minutis. Treenimata inimene ja eelkõige vastupidavuslikult treenitud sportlane erinevad märgatavalt ka saavutatava mak- simaalse minutimahu poolest: esimesel jääb see enamasti 20 liitri piiresse, teisel 16 SPORDI ÜLDAINED I TASE võib ulatuda 3642 liitrini
Südame kontraktsioonide sagedus sõltub ka east. Vastsündinu süda lööb 140 l minutis, ka raukadel täheldatakse südamelöögi sagenemist (90-95 i/min). Bradükardia - kontraktsioonide harvenemine, esineb mõnede haiguste korral. Tahhükardia kiirenenud südametegevus, mis esineb kõrge temperatuuriga kaasnevate haiguste korral. Tööpuhune hüpereemia ??? · .Südame löögisagedus, minutimaht ja löögimaht. Südame löögisageduse, minutimahu ja löögimahu muutused seoses kehalise tööga treenitud ja treenimata inimestel. Kui palju verd vasak vatsake paiskab aorti ja parem kopsuarterisse ühe kokkutõmbega nim.südame löögimahuks . Kui palju verd saadetakse mõlema vatsakese poolt vereringesse nim. südame minutimahuks. Füüsilise töö korral suureneb oluliselt töötavatest lihastest läbivoolava vere maht, ulatudes kuni 85 % kogu ringluses olevast verest. Difusiooni, filtratsiooni ja osmoosiprotsessid läbi kapillarseina
Hingamisnäitajad Hingamistsükkel kestab ühest sisse- või väljahingamisfaasist järgmiseni. Hingamismaht on ühes hingamistsüklis sisse- või väljahingatud õhu ruumala. Täiskasvanud inimesel on rahuolekus hingamismaht umbes 500 ml. Hingamissagedus rahuseisundis Vastsündinud 40–50 korda minutis Lapsed 20–30 korda minutis Täiskasvanud 14–18 korda minutis Hingamise minutimaht Hingamise minutimahu saame hingamismahu ja hingamissageduse korrutisena. See näitaja on täiskasvanu puhul umbes 8 liitrit minutis. Surnud ruumi ventilatsioon Õhukogust, mis sissehingamisel jääb ülemistesse ja alumistesse hingamisteedesse, ja ilma gaasivahetuses osalemiseta jälle välja hingatakse, nimetatakse surnud ruumi ventilatsiooniks. Normaalkaaluga täiskasvanul on surnud ruumi mahtuvus umbes 150 ml. Seetõttu moodustab alveoolideni jõudev õhukogus 500 ml hingetõmbemahu puhul vaid 350 ml ja 200 ml
annaabi.ee 
