Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Minu sünnipäev Alvaro". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rootslane, fotoaparaat, sünnipäev, läksime, raudtee, vaatas, tuttava, kohviku, ronge, saime, tegime, nupp, vajutada, seepeale, jamais, tulime, tuppa, palus, hommikul, endid, oligi, autosse, algaski, kolmekesi, sõitsime, tahtsime, uudistada, pingid, istuda, tulema, poodides, postkontori, kohvikus, koogid, hullu, jalutama, tagasiteel, pandimajaKui ma bussist väljusin, leidsin Kerda kohe, kuid aru ei saanud, kes see teine oli. Kui lähenesin neile, olin juba aru saanud, kellega ta oli ja küsisin kohe: ,,Rando, sina või? Mida sa minust tahad?" ,,Anna andeks, Kriss, ma ei tahtnud eile sulle nii teha. Sa olid mu parim sõbranna, aga me pole pool aastat õieti läbi saanud. Kas me võiks ära leppida ja hästi läbi jälle saada?" ütles ta haledalt. Rando oli mu väga hea sõber, kuigi pool aastat tagasi läksime korraks tülli ja peale seda pole korralikult läbi saanud. Ma küsisin Randolt: ,,Kas selle pärast pidingi ajaloo õppimata jätma, et siia tulla?" Ja siis märkasin, et kerda oli ära kadunud. "Ei, mitte selle pärast," ütles ta ning võttis minult ümbert kinni ning küsis: "kas sa oleksid nõus minuga käima hakkama? Ma tean, et eilne oli suur viga, ma teeksin kõik, et eilse päeva vahele jätta või aega tagasi keerata, ma ei elaks seda üle kui me ei suhlteks enam iial!" lausus Rando.
reisikava puudus. Kõik otsustati hommikul kohapeal, mis edasi saab. Mõni päev ei teadnud enne pimeduse saabumist, kus öö veedame. Pakkisime asjad juba eelmisel päeval ja pidime sõitma hakkama Tallinna lennujaama poole umbes kell 5 hommikul. Kui jõudsime Tallinnasse, siis viisime auto Imre(isa) sõbra töö juurde, kaubalennukite ümberlaadimise parklasse. Meil oli juba sügis, nii ei jõudnud kuidagi ära oodata soojemasse kohta jõudmist. Kui olime lennujaama saabunud, läksime check in `i järjekorda ootama. Kui meie kord käes oli, pidime enda piletid ette näitama ja oma kohvrid lindile panema, mis viis kohvrid ära. Hoidsime hinge kinni, kas pagas kaalu ei ületa. Sai võtta kaasa 5kg käsipagasit. Turvakontrollis asetasime kotid kastidesse liikuvale lindile. Käsipagasis ei tohtinud olla anumaid vedelikega. Onu Kristjanil võeti ära fotoka objektiivi puhastusvedelik. Nägime oma silmaga, kuidas see prügikasti lendas. Emal oli käekotis
Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas. Käisime koos kalal ja seenel
" Ma ütlesin vihaselt: "Seda ta on ja vaadake, et te käitute ilusasti. Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid. Nad tulid suure kiiruga mulle kööki järele. Me saime üsna kiiresti kõik köögis tehtud. Ma panin selga oma lilla sädeleva õhtukleidi. Helen pani selga kena miniseeliku ja moeka sekretärijaki. Stiiven pani selga kuue ja viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi. Uksekell helises. "Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana. Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!"
ma julguse kokku ja lähen. Loodan vähemalt.Helistan siis Kerlile ning pakin asjad. *** Nii täna panen siis helesinised dressid jalga ja ..appi kuidas ma kardan..olgu rahune Angela sa oled ilus, seksikas tibi. Tegelt kõige rohekem kardan et teen seal oma margi täis. Mõtle , kus me ennast pesta saame?? Iu siis ma lähen ju räpaseks. Matkale tuleb ka meie klassi ilusam poiss Marko.Aww ta nii seksu. *Uksekell* Ahah Kerli jõudiski pärale. * Koolimaja ees seistes näigin et Marko vaatas mind päis suurte silmadega. Küllap ma meeldin talle ka. Appi ma punastan.Kerli varja mind . Järsku tuli mu juurde Kaire. "Kuule,Anx..võib ma kutsun sind anxiks.. muide sa ööbid ühes telgis minu Marko ja Kerliga.Sobib?" "Võib küll..ämm oki..Aga mina tahan keskel magada!!" "What ever." Niisiis rahvas koos .Me hakkasime metsa poole liikuma. Nägin kuidas Marko mind terve tee jälgis.Oi tal on nii ilusad pruunid silmad. Lausa suu ajab vett jooksma.Hiljemalt kella 12 jõudsime meie
Kindlasti leiab iga inimene sellest raamatust erineva sõnumi ja ma usun, et see raamat sobib lugemiseks eelkõige noortele, aga seda võivad ka lugeda täistkasvanud. Raamatu sisu punktidena: 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2. Kui koju jõudsin, oli mu emal kolmepäevapohmell. 3. Läksime Triinuga parki, kus oli linnupesa. Koduteel kohtasime joodikut, kellele me mõlemad 2 krooni andsime. 4. Bussipeatuse juures nägime me oma klassikaaslasi. Triin kutsus mind endaga suvilasse kaasa. Küsisin oma emalt luba ja saingi minna, peale selle andis ema mulle söögirahaks 300 krooni kaasa. 5. Hommikul läksime (Triin oma vanematega ja mina) suvilasse. Seal oli tõesti lahe. Meie Triinuga pidime magama saunas.
ja vestlesime kõigiga, kes meilt midagi küsisid. Esialgu tundsin mina end pisut hullumeelsena, kuna teadsin et oleme ju kabinetis vaid 3-kesi ja need kellega rääkisime ,olid televiisorid. Üsna pea aga harjusin ja tundsin end vabalt. See oli unustamatu kogemus. Tunni lõpus suudles õpetaja meid põskedele ja me jooksime vahetundi. Algamas oli kolmas tund ja mulle teatati, et kuna nende koolis on reegel, et alates 25. soojakraadist on vaid õuetunnid, siis läksime meiegi välja ootama oma bioloogiaõpetajat. Paari minuti pärast sõitiski ta bussiga koolimaja ette ja me läksime kõik peale. Seest nägi see sõiduk välja nagu limusiin, suured peeglid ja snäkid. Kinnitasime turvavööd ja sõit võis alata. Bioloogiaõpetaja ütles, et täna tutvume Eesti salajase loodusega. Kui olime alevikust välja sõitnud, lasi ta bussi katuse alla ja see muutus kabriolettbussiks. Sõitsime väga kiiresti ja uskumatult mägistel maastikel
selle avada. Analüüs: Müüa oli väga abivalmis, sõbralik ning viisakas. Ta täitis oma tööd korrektselt, ning poes oli meeldiv viibida. Ettepanekud: ettepanekuid ei ole, sest see oli minu arvates väga hea ja korrektne teenindus. 6 3 PAIDE KAUBAMAJA Olime sõbrannaga Paide kaubamajas, olin seal, et endale riideid osta ning poes ringi vaadata. Läksime siis vaatama poes müüdavaid kaupu ning märkasin, et müüja käis meil pidevalt järgi ning lõpuks küsis, kas saab meid aidata või soovitada riideid. Ma vastasin, et ei ole abi vaja, peale seda ei lõpetanud ta siiski seda järgikäimist, ta enam küll ei küsinud, et kas saab aidata aga pidevalt jälgis meid ja käis siiski järgi veel nagu tahaksime me midagi poest varastada. Analüüs: See klienditeenindaja tahtis küll abivalmis olla kuid minuarust on selline
Kirde Eesti õppekäik. Kirde Eesti õppekäik oli kindlasti üks väsitavaim. Sõit algas juba kell 8 hommikul ja tagasi koju saime õhtul 10 ajal. Hoolimata kõigest oli siiski tore, eriti minul, sest ma polnud kunagi kaevanduses käinud. Meie reis viiski meid Kohtla kaevandus park-muuseumisse (teel sinna külastasime ka Iisaku vaatetorni). Õpetajad ostsid piletid välja ning siis võttis meid vastu meie giid, kes oli ka ise pärit Lõuna - Eestist, Vanakoiolast. Meie teejuht oli väga lõbus (vana)mees, kel kaevanduses töötades on täis juba 40 aastat. Enne kaevandusse minemist saime maapeal väikese ülevaate
Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja, kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega. Lõpuks ma leidsin endale ühe sobiva naise. Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele. Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega. Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla.Ma palusin pr. Fairfaxil Adelele guvernant otsida. Ma käisin Thornfieldis väga harva. Ühel päeval, kui ma oma mõisa läksin külastama kukkusin ma teel hobuselt
Ta hakkas sülge pritsima ja lõi rusikaga vastu lauda : "Kas mu poeg on hobune?" Eih, loomulikult ei tundunud ma Hasse Borgile hobusena. "Aga miks sa kohtled teda siis sellisena?" "Me ei kohtle teda..." See vaidlus läks niimoodi edasi ja lõpuks mu isa selgitas MFFile, et nad ei näe mind enam. Ma ei mängi ühte sekundit kui minu lepingut ei arutata uuesti läbi. Hasse Borg hakkas muutuma kahvatuks, ma saan aru sellest, ausalt. Sa ei jama isaga, ta on nagu lõvi ja me saime 10 protsenti lepingusse, ning see tähendas palju. Kogu tänu selle eest isale, ning see peaks olema õpetuseks, mis meeles püsiks. Agendid aga olid endiselt vargad ning ma usaldasin Hasse Borgi. Ta oli mu mentor, nagu teine isa. Ta kutsus mind oma farmi maal ning ma sain kohtuda tema koera, laste naise ja loomadega ning ma küsisin tema nõu, kui ma ostsin osamaksega Mercedes Cabrioleti. Aga samal ajal, kuida seda seletada? Olukord oli ääres. Minu eneseusk oli kasvamas ja ma sain julgemaks
Roosa rääkis Tummpile. Kui Roosa koju läheb küsib ta ema: "Miks nii kurb". Roosa vastab: "Mikael on surnud". Ema tunneb Roosale kaasa. 5.-9. ptk. Mul oli sama päeva õhtul olnud bändiproovis. Ma sain teada, et Roosal on olnud enne mind üks poiss. Roosa oli mulle ütlendud, et mina olen tal esimene. Aga Roosa oli poistega kokku leppinud, et nad ei räägi mulle midagi. Ma olin Roosa peale solvunud, et ta mulle valetas. Poisid hakkasid mind norima ja me läksime tülli. Kuna Jape oli mootorrattaga, siis ma küsisin kas ta viiks mu koju ära. Ta ei olnud nõus kuna tal ei olnud teist kiivrit kaasas. Ta läks koju seda tooma. Ta ütles, et tal läheb umbes 5 minutit. Ootasin, aga ta ei tulnud. Ma võtsin ühe võõra jalgratta ja hakkasin koju minema. Olin just enne seda võtnud ületoosi narkootikumi. Ma sõitsin pea laiali otsas ja nii ma sõitingi vastu parkimisautomaati. Siis viidi mind haiglasse aga arstid ei suutnud enam midagi teha. 10.-14. ptk.
Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnestunud tal. Ma palkasin talle hooldaja, kes teda valvaks ja tema eest hoolitseks. Ma maksin ta hooldajale suurt palka. Jätsin oma hullu naise tema hoole alla ja läksin reisile. Ma reisisin kogu Euroopa läbi et leida endale uut naist, kuid keegi ei sobinud mulle. Ma käisin mitmete Saksa ja Prantsuse naisega. Lõpuks ma leidsin endale ühe sobiva naise. Ta nimi oli Celine Varens. Celine oli väga kaunis ning ta käis tantsimas. Varsti saime me lapse. Lapse nimeks sai Adele. Ma ostsin oma naisele palju hinnalisi kingitusi. Ühel õhtul nägin ma teda ühe teise mehega. Celine tuli ja ütles mulle, et ma hoolitseksin Adele eest hästi ning ta jätab mu maha, kuna oli leidnud parema mehe. Ma saatsin Adele Thornfieldi. Adele jäi Thornfieldi pr. Fairfaxi hoole alla.Ma palusin pr. Fairfaxil Adelele guvernant otsida. Ma käisin Thornfieldis väga harva. Ühel päeval, kui ma oma mõisa läksin külastama kukkusin ma teel hobuselt
Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide, sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna ja ütles siis, mitte ägedalt, kuid küllalt valjusti, et mööbel oleks võinud seda kuulda: «Noh, kui ma su kätte saan, ma ..
elada. ..Kui me olime ennast välja elanud hakkasime me hoopis naerma ja seejärel me naersime. Me naersime umbes samakaua kui nutsime. Kui kõik oli möödas ja me olime maha rahunenud vaatasime me veel ühe filmi mis oli meie teunnetepuhangu ajal alanud. Aga seekord tuimalt. Melil puududsid igasugused tahtmised naerda, nutta, ehmuda või mingit muud mitte nimetatud emotsiooni tunda. Kui olime teise filmi vaatamise lõpetanud läksime kõik magama. Ma ei mäleta isegi kas me üksteisele head ööd soovisime kuna kõik toimus nii tuilmalt olles udused ja paksus tunnete pilves. Pärast seda ma mäletan ennast leidmas iga neljapäev teleka ees koos oma perega vaatamas filme mida ma olen juba näinud või vaatan ilma suurema huvita aga ma ikkagi vaatamas. ,, Vend vaatab taas telerile ja tüdruk hakkab rääkima. T: ,, Ma mäletan samuti väga hästi seda päeva või õigemini õhtut. Kuna mis toimus päeva ajal
,,....on, hari on, riided on, jalanõud on ja siis see kohver , jahm, see paistab ka olevat olema. Oh, mis ma selle kohvriga nüüd peale hakkan. Ah jaa, ja siis veel arstitõend. Kus see on? Issi, kas sa oled mu arstitõendit näinud?". Isa vastas selle peale:" Ei ole. Vaata laua sahtlisse. Viimati nägin ma seda seal. Ja kas ma viin su ära?"."jah," vastasin "see oleks super luks kui sa mu ära viiksid, aga sel juhul tuleb Lerru ka! Leidsin! Nii kõik on olemas." Isa vaatas mind hetke, ning läks elutuppa." Tule siia" ütles ta mulle. ,,Jes söör" ütlesin ma ja marsisin isa juurde. ,,Helista oma Lerru-Berrule nüüd ära ja hakkame liikuma." Nii ma tegingi. Viie minuti pärast istusime me juba autos. Lerru ka. Kõik olid vait. Issi pani raadio tööle. Sealt tuli üks naljakas laul ja me hakkasime Lerruga naerma. Isa pani raadio tagasi kinni. Ma ei saa aru miks. Me ju ei naernudki tema üle. Kõik oli jälle vaikne. Mõne aja pärast küsis issi" Lerru kuule,"
pakub? LAURA: Te ei tohi, teil pole õigust minuga niimoodi mängida. OSVALD: Kas sa räägiksid natukene täpsemalt, kuidas sa siia sattusid? Mind huvitab üks asi. LAURA: Me ütlesime ju, et tulime hääletades ja jäime tee peale. OSVALD: Aga täpsemalt? LAURA: Pidime sõitma minu sõbranna sünnipäevale, Roland ei tahtnud autoga sõita, et siis ei saa napsu võtta ja hakkasime häälega tulema, nagu vanasti, tudengipõlves, tundus väga romantiline. Kolmanda autoga saime siiani, aga siis juht avastas, et tal olid kõik load ja muud dokumendid koju jäänud ja keeras otsa ringi. Siis ootasime paar tundi ja tegelikult mina hakkasin ajama, et hakkame seda väikest teed pidi minema, kuskile ikka jõuame. OSVALD: Sobib. See sobib. LAURA: Mis asju te ajate! See hakkab lõpuks ära tüütama. OSVALD: Sa oled vapustav naine, Ma kartsin, et sa ei ole nii vapustav, aga sa oled vapustav. Mul on sinuga suured plaanid. Mulle meeldib sinu juures kõik. Ma
tahan sind oma käega puudutada, aga see ei sünnipäevale, Roland ei tahtnud autoga sõita, puutu siia. Teeme nii, et ma puudutan su et siis ei saa napsu võtta, ja hakkasime kohe ära ja siis ei ole sul põhjust mind häälega tulema – nagu vanasti, rohkem karta, nii nagu sina seda mõtled. Aga tudengipõlves, tundus väga romantiline. ma palun, et sa ütleksid mulle „sina“. See Kolmanda autoga saime siiani, aga siis juht „teie“ kõrvetab mind. (Paus.) Muidugi, kui avastas, et tal olid kõik load ja muud hirmust rääkida... ma elasin läbi tohutuid dokumendid koju jäänud, ja keeras otsa hirme. Ma kartsin, et sa ei tule ja ma pean ringi. Siis ootasime paar tundi ja tegelikult mina hakkasin ajama, et hakkame seda 5
Siis veeti haiged ja lapsed ühe sigade vedamise praamiga edasi , kuna terved ja jõulised kallast mööda jalgsi saadeti. Seal anti siis meile korterid , mille eest pidime üüri maksma olgugi , et meil raha polnud. Selle asemel andsime riideid ehk mis meil oli. Mina olin haigete jalgadega, Paul verises kõhutõves ja Vaike nõrk haigusest. Siis hakkasid inimesed surema kes kõhutõppe , kes nälga. Noh , siis oli nälg kibe. Talvel sõime linaseemne haganaid ja herne varsi. Kevadel saime juba rohtu , nõgeseid ja ohakaid. Neli kuud sõime ainult rohtu noh leiba 200gr vanale ja 100gr lapsele mis see aitas. Elma oli nõrk - ei jaksanud käia , mina käisin neli kuud ainult põlvili roomates . Läksin metsa marjule põlvili roomates . Paul tahtis ka marju korjata ja ronis metsa ta oli paistes nagu pakk üle keha. Ootame koju õhtu eel ei tule ega tule vene lapsed tulid ja ütlesid, et Paul lamab mäe kaldas ilma mõistuseta
” Sofia: “ Mul on haigus, mis kannab nime SCID. See on selline haigus, kus mu keha ei saa võidelda vastu bakteriaalsetele infektsioonidele. Steve: “ See tähendab, et sa sured?” Sofia: “ Probably kunagi, kuid loodetavasti mitte niipea. Ma ei taha, et sa mulle kaasa tunneks. Mul on kõik hästi.” Steve : “ Selge, tule akna juurde” Sofia läheb. Steve: “ Sa oled kaunis”. Hommikul, kui Sofia ärkab veendub ta, et tulemas on järjekordne kaunis päev. Sofial on täna sünnipäev. Oma sünnipäeva puhul tahab Sofia teha midagi uut ning mõtleb teha endale krediitkaardi, et tellida endale midagi ilusamat selga. Ta on väsinud juba 100st valgest T-särgist, mis tal kapis lebavad. Samuti soovib ta kohtuda poiss Stevega ja seda seekord päriselt, sama õhku hingates. Sofia mõtleb: “ Ma olen üpriski kindel, et Carla on sellega nõus, sest ta lihtsalt ei oska mulle “ei” öelda.” Sofia räägib oma sõbrast Stevest Carlale
Rõhutan siiski, et häid mälestusi ja rohkeid tänusõnu on mul mitmete jaoks ja 3-4 tükki on vägagi vastutavad selle eest, kes must tänaseks saanud on ja mis edasi saab, aitäh. Kõik õpetajad mulle siiski ei meeldinud ja ega mina ka kõigile mitte, mäletan kuidas ühes tunnis tegin lollust ja õpetaja viskas mind kriidiga, kuna ta aga viskas liiga palju mööda ja häält tõstes ning kurja pilku tehes vaatas natuke kõõrdi ka, siis ma ei saanud kohe aru, et vihapurse mulle suunatud on, see tegi muidugi õpetaja veel tigedamaks ja järgmisena sain lisaks kõrvalruumi kupatamisele ka paraja vopsu kuklasse. Ei hakka valetama, hirm oli nahas küll korra, aga keda mul ikka süüdistada on kui mitte ennast. Tagantjärgi on ikka naljakas. Kõige rohkem nalja sain kooli vältel oma klassivenna Väikese Markusega.
Kahe teenindussituatsiooni analüüs Positiivne situatsioon kliendina: Reede õhtupoolikul, umbes kella kuue ajal, otsustasin minna Jõhvi Jewe Keskusesse. Jewe Keskuses on päris palju kaupluseid ning sealne kaup uueneb näiteks kiiremini, kui Rakvere poodides. Läksin sellise ideega, et saada endale ürituse jaoks üks uus t-särk ning võibolla leian midagi huvitavat veelgi. Olin juba seal poes umbes tund aega otsinud endale t- särki aga ei leidnud sobivat. Üks pood oli mul veel käimata Denim Dream. Kuna ma olin Jewe Keskuses juba väga pikalt ringi jalutanud siis olin väga kärsitu ja pahane, et ei leidnud endale midagi. Astusin Denim Dreami kauplusesse sisse ning nägin, kuidas klienditeenindaja rääkis oma tuttavatega juttu. See ei häirinud mind ning asusin meesteosakonnast riideid vaatama. Ma kuulsin, et klienditeenindaja räägib vene keeles ning mõistsin, et ta on venelane. Ma ei tahtnud minna talt küsima, et kas väiksemaid numbreid
Mida ma teen vabal ajal arvutis. See on päris huvitav küsimus , et mis ma teen vabal ajal arvutis , kui täiesti aus ja konkreetne olla siis ma ise ka ei teagi ega saa aru mida ma teen selles arvutis. Ma ei ole üldse arvuti inimene eriti , ma ei ole sellised nagu mõned arvutisõltlased , et nii kui koolist või töölt koju jõuan , et siis kohe jooksuga arvuti taha ja hakkan mingit mängu kähku mängima või midagi muudsellist imelikku värki. Mina olen selline inimene , et mina lähen arvutisse siis kui mul on midagi vaja teha , midagi kindlat vaja teha , mul ei ole sellist vajadust , et ma peaksin arvutis istuma tunde päevi nädalaid või isegi kuid. Mina lähen arvutisse näiteks siis kui mul on selleks vajadus ja kui mul on selleks võimalus , ma usun , et ma ei ole ka selle pärast selline arvuti sõber , et ma juba väiksest peale olen kasvanud ilma arvutita ja ma olen oma elu jooksul väga vähe arvutit kasutanud.
saada; ja vaimulikud ei usaldanud tema juuresolekul paastuajal liha süüa ja kaarte mängida. Sääraste inimeste mõjul nagu Belikov hakati viimase kümne-viieteistkümne aasst jooksul meie linnas kõike kartma, Hakati kartma kõvasti rääkida, , kirju saata, tutvusi sõlmida, raamatuid lugeda, kartma vaeseid aidata, kirjatarkust õpetada..." Ivan Ivanõts köhatas, tahtes midagi öelda, kuid süütas enne veel piibu, vaatas kuud ja ütles alles siis aeglaselt: ,,Jah. On mõtlevad, korralikud olendid, loevad Stsedrini ja Turgenevit, igasuguseid Bucke ´isid ning muid, aga näe, alistusid ometi, talusid... Jah, sedasi see on." ,,Belikov elas samas majas kus minagi," jätkas Burkin, ,,samal korrusel, uksed vastamisi, me nägime teineteist tihti ja ma olin tuttav ta koduse eluga. Ning kodus oli sama lugu: halatt,
Unusta kõik need asjad, mida ma ettekujutasin. Ma olen külaline külalistetoas, perekonna juures, kes iial minu omaks ei saa. Vabanda, Bee. Ma olen jälle endasse süvenenud. Ma tean , et olen üks suur tita, aga mu südant närib uss. Ma vihkan üllatusi. Oled kallis ja ma tunnen sinust puudust. Carmen. 1.2.5 Armastus on nagu sõda: kerge alustada, raske lõpetada. (Vanasõna) "Lena." Lena vaatas päeviku kohalt üles, kui Effie ukselävele ilmus. Effie astus sisse ja istus voodile. "Inimised on kohal, kas tead? Pidu hakkab peale." Lena oli küll alumiselt korruselt hääli kuulnud, kuid teeskles üllatust. "Tema on siin," jätkas Effie tähendusrikkalt. "Tema?" "Kostos?" "Ja mis siis?" Effiel oli kummaline ilme
palju üritusi ja huviringe. See oligi peamine põhjus, miks mulle seal koolis väga meeldis. Ma võtsin paljudest huviringidest ja üritustest osa. Ma käisin paljudes huviringides: arvutiõpetus, kunstiring, võrkpalli trenn, spordiring, klaveriõpetus, kandleõpetus, segakoor ja näitering. Viimases meeldis mulle kõige rohkem. Me käisime isegi oma näitetruppiga võistlemas koolinoorte näitemängu päeval. Meil läks Võrumaal niihästi, et saime kaks aastat järjest edasi vabariiklikule võistlusele. Teisel korral võitsime laureaadi tiitli. Lisaks huviringidele võtsin ka osa paljudest üritustest. Meil oli sügislaat, kus tuli midagi kodus ise valmis meisterdada, et see koolis laadal maha müüa. Mina võtsin sellest osa ainult ühel aastal. Ma lasin emal valmistada muffineid. Teenisin laadal umbes sada krooni. Veel meenub, et seal oli stiilipidu, vigurvänt, jõulupidu, play back show. Viimasest ma võtsin igal aastal osa
Läänerindel muutuseta. Rindeni on 9 km.14 päeva eesliinil magamata olla on jube,150mnest oli ja tagasi tulime 80mne mehega. Kannul seisavad meie sõbrad: Tjaden- kõhn lukksepp, Haie-turbalõikaja, Detering-talupoeg, Stanislaus-salga peamees. Kantorek oli meie klassijuhataja. Behm oli üks esimestest, kes langes, talle sattus mürsukild silmadesse ja jätsime ta. Peale esimest langejat saime aru, et kõik, mis meile on maailmast õpetatud on vale, meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed. Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud ja oleme tooreks muutunud
tormamiseta. Enne kui astusin Õnnepalee uksest sisse, ulatas tema mulle minu unelmate pruudikimbu õrnroosad väikesed roosinupud, kokku köidetud valge siidpaelaga nii ilusad, et...ohh.Siis juba seisimegi keset suurt ruumi ja kuulasime seda, mida sellisel puhul ikka räägitakse. Väike viperus juhtus sõrmustega tagantjärele oleme targad, et sõrmuste teineteisele sõrmepanemist tuleks kodus harjutada. No ei lähe! Oeh, lõpuks saime hakkama. Siis õnnitlused, lilled, pildistamine ja kõik see muu sigin-sagin. Seejärel sõit läbi linna ja edasi peopaiga poole. Võtsime pulmaisa oma autosse ja saime tee peal arutada, mis ja kuidas.Pidu kujunes vahvaks. See algas ühe väikese kastanipuu istutamisega mõnede arvates ehk iganenud komme, aga antud juhul kukkus üsna lõbusasti välja. "Murumängud" olid nagu ikka, ka söök- jook. Keskööl mängisime maha pruudipärja, selle "ohvriteks" olime valinud noored, kes justkui
PRIIDU: Nagu ma sind ja sinu isa ei tunneks, mõtlete ammu juba selle peale. Aga ma ütlen: niikaua kui minu silmad veel lahti on, ei tohi sina oma jalgagi Metsa talu õue tõsta. Ma hurjutan sulle koerad peale. Kas mõistad? AADU: (läheb ära) Mida iganes! 2.etendus PRIIDU: Niisugused noorte inimeste lapsikud tembud, üksteise kiitmised ja üksteisele sõnumite saatmised ei kõlba mitte minu Elsale. Muide Elsal on iga sõrme otsas viis kosilast. Vali aga välja, kas ärimees, rootslane või mõni muu. (Elsa tuleb ) ELSA: Ime lugu minu isa on Jõepära ukse ette seisma jäänud! Kas otsid lepitust naabri Madisega ? PRIIDU: Ei, see seismine siin on sinu eluõnne kindlustamiseks. ELSA :(ruttu) Kas Aadu kõneles juba... PRIIDU:(pahaselt) Mis ta kõneles, sina üleannetu tüdruk! Sina minu surnukirstu nael! Kas ma sind sellepärast koolitasin , et sa nüüd ühele vaese mehele tahad minna! Hiilite ringi siin minu selja taga Jõepära Aaduga. Kas sul häbi ei ole !
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
kasutamise kohta. Tuleohutusmeetmed Laeva ruumid ja autotekk on varustatud suitsu- ja temperatuuriandurite ning sprinkleritega. Selleks eraldi väljaõppe saanud töötajad teostavad laevas valveringkäike ööpäev läbi. Informatsioon Ohutus- ja turvalisusalane teave on olemas kajutites, koridorides ja laeva infolauas. Igal väljumisel antakse turvalisuse kohta teavet ka raadio teel. Turvalisuse kohta saab lisainfot laeva personalilt. ÕPPUSED Praktikal olles saime osaleda ka mitmetel erinevatel õpetel: · Õppehäire- Kuuldes häirekella, mis koosneb seitsmest lühikesest ja ühest pikast signaalist pidime kogunema ettenähtud kogunemispunkti. Kogunemispunktis kirjutati üles meie häirenumbrid, seejärel ootasime. Mõne aja möödudes liikusime koos rühma juhiga välistekile, kus kõik pidid selga panema päästevestid. Välistekil ootasime olenevalt häirest 10 min kuni 1h
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis