Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma lõppu jõudmata ja süsteemsuse, lõpetatuse iha (mis vahel varjutab ka imestamist). Metafüüsiline filosoofia on alati holistlik, tervikut haarata püüdev. Olemus (substants) millele saab toetuda, aga mis ise toetuspinda ei vaja. Mis on see, mis teeb inimesest inimese? Inimese olemus. Põhjuslikkus: (Determinism) kõik sündmused on põhjuslikult seotud. Kõik, mis juhtub, sellele on põhjendused olemas (Indeterminism) põhjuslikke seoseid ei ole üldse
Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tugevad autoriteedid hoiavad halva eest. "Veel olen laps, kel, nähes lepalindu, kõik meelest kaob," on õhanud Ellen Niit. Imestamine on osa päris väikese inimese maailmast, ent juba kooliealistes või ka veidi nooremates see võime kaob ning kõik ümbritsev teisendatakse mõistuspäraseks. Ebapiisavad teadmised on õnnistus ja tugevad autoriteedid hoiavad halva eest. Suuremate teadmistega maailma toimumisest kaasneb imestus, kuidas kõik see veel koos püsib. Selles peitubki hariduse tähtsus: faktoloogia asendub üha enam imestusega ja see hämming on mõneti lapsepõlve lõpp ja täiskasvanuea algus.
SISSEJUHATUS Filosoofid on maailma erinevalt seletanud, kuid mitte muutnud seda, ütles Marx. See võib küll nii olla, kuid ometi on filosoofid need, kellelt meil on lootust saada teaduslikult põhjendatud vastus küsimustele, mis on inimese elu tähendus ja mõte. 3 Filosoofia Vana-Kreekas ,,Imestamine pani inimesed filosofeerima vanasti ning teeb seda siiani" - Aristoteles.1 Õhtumaine filosoofia sai alguse Antiik-Kreekas, kus hakati mõtteid filosofiliselt väljendama umbes 600eKr. Täpsemini sai see alguse mitte emamaal (Ateenasse jõudis see alles 5. Sajandi teisel poolel eKr ning Spartas ei võetudki seda päriselt omaks), vaid Kreeka konooniates Väike-Aasias (Mileetoses) ja Lõuna-Itaalias (Krotonis ja Eleas). Seda aega iseloomustasid ulatuslikud majanduslikud ja
Milliste filosoofide seisukohti te selles alustamise küsimuses teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et kõige olulisem filosoofia jaoks on tabada ära see õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles ütleb, et filosoofia algab imestusest. Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. Imestamine on väga raske. Imestub tuleb harva peale, kui imestame miks midagi on? Filosoofiaga ALGUST ei saagi teha, sellist metoodikat ei olegi. Kas olemegi juba alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Meditatsioonide alguses ütleb, et tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik. Kui kahtleme metoodiliselt ja radikaalselt kõiges, mis on (kas maailm üldse olemas on
Filosoofia = tarkusearmastus Kogemus kui igasuguse filosofeerimise lähe: Leiame end eest maailmas olevana, maailma kogevana Filosoofia lähteks on EELteaduslik, argine viis kogeda, milles maailm on meile juba valla kätketud. Filosoofiliste küsimuste esitamine saab alguse siis, kui meie kogemuslik maailm minetab oma enesestmõistetavuse ja harjumuspärasuse. (Karl Jaspers piirsituatsioonis) Filosoofia virgumine, vabanemine seotusest elu hädapärasustega. IMESTAMINE ja KAHTLEMINE(enesestmõistetavuse kadumine, vajadus uue teadmise järele) = tõuge filosoofilisteks küsimusteks. Sokrates filosofeerimine algab teadmisest, et ma ei tea Filosoofia kui teadus teadmiste ja väidete süstemaatiline seos. ...kui fundamentaalteadus põhjuste, aluste, tingimuste, eelduste teadus. Oärib empiirilise kui niisuguse põhjuste, aluste, tingimuste järele, mis ise polegi enam empiirilised. ... kui universaalteadus käsitleb maailma TERVIKLIKULT. ..
Kuulaja ei domineeri kuulamise ajal ei verbaalselt ega mitteverbaalselt. Silmside on väga tähtis!!! Sellele vastandub sund – inimene räägib, sest kardab. KUULAMINE 1) IGNOREERIMINE (ebaefektiivne) a) Mitteverbaalne b) Verbaalne - Teisele pealerääkimine - Endast lähtumine (enda jutu rääkimine) - Teise poolt esitatud probleemi pisendamine - Teise poolt esitatud probleemi esitamine (see pole nii, see ei ole võimalik; imestamine - rumala mängimine) 2) KÜSIMINE Suunab vastama„Miks sa seda tegid?“ Probleemi eest põgenemine kiituse, lohutamise, naljatamise kaudu. - Süüdistamine - Moraali lugemine (kasvatamiseks) - Tõlgendamine - Nõu andmine (halvakspanu) - Interpreteerimine 3) SOODUSTAJAD - kogu keha kuulab - vaadatakse teisele otsa - noogutatakse - ollakse tähelepanu poosis - näidatakse ka verbaaselt välja, et kuulatakse
Kui aga ei ole vasta- vuses isiksuse kõlbeliste väärtustega, siis tunneb inimene suuri kannatusi, ebameeldivusi. Intellektuaalsed tundmused ilmnevad inimesel fantaseerides, mõteldes, probleemidele lahendusi otsides jne. Inimese mõtte tööga ongi seotud just intellektuaalsed tundmused. Peaaegu kõik inimesed teavad sellist mõttetera, et ''mõtelda on mõnus''. Näiteks avastus, joovastus, kahtlus, imestamine, uudis- himu on arenenud inimese intellektuaalseteks tundmusteks. Kuid sellised tundmused võivad viia ka emotsioonidele nagu kirg, afekt, frustratsioon jne või inimene võib juba neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda 20 siira rõõmu või lausa eufooria. Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega.
Kui aga ei ole vasta- vuses isiksuse kõlbeliste väärtustega, siis tunneb inimene suuri kannatusi, ebameeldivusi. Intellektuaalsed tundmused ilmnevad inimesel fantaseerides, mõteldes, probleemidele lahendusi otsides jne. Inimese mõtte tööga ongi seotud just intellektuaalsed tundmused. Peaaegu kõik inimesed teavad sellist mõttetera, et ''mõtelda on mõnus''. Näiteks avastus, joovastus, kahtlus, imestamine, uudis- himu on arenenud inimese intellektuaalseteks tundmusteks. Kuid sellised tundmused võivad viia ka emotsioonidele nagu kirg, afekt, frustratsioon jne või inimene võib juba neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda siira rõõmu või lausa eufooria. Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega. Paljud asjad maailmas võivad inimesel esile kutsuda naudingut või hämmingut
Kui aga ei ole vasta- vuses isiksuse kõlbeliste väärtustega, siis tunneb inimene suuri kannatusi, ebameeldivusi. Intellektuaalsed tundmused ilmnevad inimesel fantaseerides, mõteldes, probleemidele lahendusi otsides jne. Inimese mõtte tööga ongi seotud just intellektuaalsed tundmused. Peaaegu kõik inimesed teavad sellist mõttetera, et ''mõtelda on mõnus''. Näiteks avastus, joovastus, kahtlus, imestamine, uudis- himu on arenenud inimese intellektuaalseteks tundmusteks. Kuid sellised tundmused võivad viia ka emotsioonidele nagu kirg, afekt, frustratsioon jne või inimene võib juba 20 neid tundmusi teadlikult soovida. Näiteks hiljuti ostetud lauaarvuti lõhn võib lapsel esile kutsuda siira rõõmu või lausa eufooria. Kui aga inimene tunnetab ilu ja harmooniat, siis on tegemist juba esteetiliste tundmustega.
annaabi.ee 
