Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt
Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt
Kas põrgu on olemas või mitte? Kuidas tunneme ära selle usu, mis on just meile õige? Seesugused küsimused aitavad meil jõuda kindlale seisukohale ja neis asjus ei saa jääda ükskõikseks. Inimesed näevad maailma väga erinevalt ja seetõttu valime me endale sobiva usu ja otsustame ise selle üle, mis on see ,,õige" ning millesse tasuks uskuda. Seetõttu on religiooni väga raske otseselt selgitada, kuid ma arvan, et usundi eesmärgiks on panna inimesed elama head elu. Religioon on usk jumalasse või jumalatesse. Sellega võivad kaasneda oma rituaalid, eluviis või pühad paigad. Usk annab järgijaile kindla maailmavaate, elu mõtte ning juhised õigeks tegutsemiseks. Maailmas on olnud ja on edaspidigi palju erinevaid religioone. Enamik usundeid õpetab, et inimesed peaksid elama täisväärtuslikku elu ja käituma teatud ettekirjutuste järgi. Religioon toimub, kuna inimestel on vaja uskuda midagi püha. Usundis on olemas olnud kogu aeg ja jäävad alles
USULINE TERRORISM Essee ,,Terrorism on jõu või vägivalla ebaseaduslik kasutamine isikute või vara vastu, et hirmutada või sundida valitsust, tsiviilelanikkonda või mingit osa sellest saavutamaks poliitilisi või ühiskondlikke eesmärke." Föderaalne Juurdlusbüroo Kui mõtlen terrorismile, ilmuvad silme ette kujutluspildid valge turbaniga, habemega tõmmud islamiusulised mehed, kes pommidega nii ennast kui ka teisi süütuid inimesi tapavad. Sellised kujutluspildid on tekkinud meedia mõjutuste tõttu ning ma ei ole kunagi mõelnud sügavamate põhjuste ega terrorismi olemuse peale
Millesse ma usun? Usk on väga lai mõiste.Mina arvan, et kõik peaksid uskuma millesegi.Kes usuvad jumalasse, armastusse, mõned usuvad ebausku.Usk paneb inimesed tegutsema.Inimesed peaksid rohkem uskuma endasse.Mina usun endasse.Ma usun, et kui kaotada endasse usk, on see kui allaandmine näiteks oma tuleviku suhtes,kui sa ei usu, et sa suudad teha mida tahad, siis oled sa kui allaandnud.Mina usun sellesse, et ma suudan teha mida tahan. Ma usun et ma suudan headele hinnetele õppida kui ma tahan ja rohkem püüaksin, usun et minust saaks hea mootorrattur,kui ma palju harjutaksin. Usk paneb mind selle poole aina rohkem ja rohkem püüdlema.Kui ma lõpetaksin sellesse uskumise, ei sõidaks ma enam, ja minust ei saaks head sõitjat ja ma ei tegeleks sellega,mis mulle meeldib. Jumalasse ma ei usu, väiksena ma ikka mõtlesin vahest, kas jumal on olemas või ei? Nagu paljud räägivad. Siiski ei suutnud mind keegi sellesse uskuma panna. Väiksena usuvad kõik
Religioon ja usklikud Euroopas elavatest inimestest on religiooniga seotud 84%, mis on küllaltki suur arv. Ka mina olen üks nendest, sest mind on noorena ristitud, kuid sellest hoolimata pean ma ennast agnostikuks, sest ma tõesti ju ei tea kas Jumal on olemas või mitte? Ateistiks ma ennast siiski ei pea. Maailmas on palju erinevaid religioone ja kõigil on erinevad arusaamad Jumalast. Mina pigem välistaks religiooni, sest selle nimel on nii paljud inimesed surma saanud ning inimestele on erinevaid uske peale surutud. Palju lihtsam oleks ju kui maailmas oleks ühtne religioon ja kõik usuksid ühte ja kindlasse asja/isikusse. Mina isiklikult ei pea religiooni tähtsaks, kuigi kindlasti kuskil sügavalt usulises piirkonnas tapetaks mind sellepärast ära. Usklikutest ei oska ma eriti midagi arvata, sest minuarust nad loobuvad sellega paljudest lõbudest ja rõõmudest, mida saavad tavainimesed. Muidugi on usklikul oma mõttemaailm ja ka usklikud s
Liis Liström 12b ANTIKRISTUS Friedrich Nietzsche Raamatut kätte võttes ning selle eessõna lugedes, ehmusin. Nii otsekohest ning mõtlemapanevat eessõna pole ma iial ühesgi teoses kohanud. Filosoof kirjeldas seda, kellele on raamat mõeldud ning kes peavad tema lugejad olema. Tsteerides mõningaid lauseid, kõlaks see nii: "See raamat on mõeldud vähestele. Võibolla mõni neist vähestest pole veel sündinudki. Tingimusi, mis on minu mõistmiseks paratamatult vajalikud, tunnen liigagi hästi." Autor selgitab teoses seda, et elus pole vaja esitada iga asja kohta küsimusi, tuleb olla ükskõiksem. Inimesed ei tohiks karta keelatud vilju. Alati peab olema valmis millekski, mida ei tohiks eales ettegi kujutada. Need kes vastavad neile kõigile tingimustele, on raamatu lugemiseks valmis, ülejäänud on autori sõnul tähtsusetud-lihtsalt inimkond. Nietzsche seadi
Minu esse teema on „Religioon- kas inimese päästja või hukutaja?“. Mina valisin seda teema,sest ta on väga aktuaalne tänapäeva elus. Mina ise elan multikultuursus ühiskonnas, kus on olemas paljud erinevad inimesed,kellel on oma kultuur ja oma usk. Kuna kõik inimesed on erinevad, meie maailmas tekkivad palju skandaale ja usuteemalise tüli. Minu esse eesmärk on arutada selle teema kohta ja teha oma kokkuvõte, saada aru kas religioon on inimese päästja või hukutaja. Kuna minu esses jutt läheb religioonist ja tema mõjutamist, tahan alustada sellest,mis on religioon üldse. Wikipeedia sõnastikus on kirjutatud,et „Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.“ Mina olen täiesti nõus selle väitega.
Bertrand Russell) "Usu tõttu jätavad inimesed end ilma paljust väärtuslikust, mis neid vaimselt rikastaks".(Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) mõnes mõttes on ju hea see religiooni lohutav funktsioon, kui seda poleks, siis ma leian et needsamad alandlikud ja rõhutud otsiksid oma lohutust ikkagi kusagilt või looksid, leiaksid oma lohutuse allika millestki must, mingil muul moel(see võib omakorda muutuda religioosseks). Isegi kui seda võibki nimetada illusiooniks, mida religioon inimesele pakub, et tegelikkuse puudjääke täita ja kui need illusioonid või uskumused aitavad inimesel ka tegelikult teatud probleeme elus lahendada, siis miks ei võiks religioon selle koha pealt olla positiivne? Inimene niikuinii otsib kusagilt endale tuge, olgu see religioon või midagi muud. Näiteks filosoofilised arutlused, kaalutlused võivad samuti mõnele inimesele anda teatud arusaamu sellest, kuidas oma elu elada või millest oma lohutust otsida ja
Mina ja Religioon Oeh...usk on minu jaoks nii raske teema, sest ühelt ma usun ja teisalt jälle ei usu. Seda on raske seletada, sest minu jaoks on kõik niigi selge või siis just vatsupdid midagi ei ole selge ja ma ei oska küsida ega rääkidagi milles on problem. Aga samas ma usun, et uskuda saab ainult seda, mis on põhimõtteliselt kaheldav. Seda, milles ma kahelda ei saa või milles kahelda on väga raske...no seda ma ju tean. Näiteks tean ma, et kivi kukub käest lahti saades maa poole - ma ei pea ju ometigi seda uskuma, see on ju niigi selge. Ma usun seda, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tõeline. Siin on tegu tõenäosusega - usutav on rohkem või vähem tõenäoline. Aga see, mida ma tean, ei ole pelgalt tõenäoline, vaid see ju ongi täielik tõde, see on tõeline. Kui ma sellest oma värskele abikaasale rääkisin, küsis ta minult rida küsimusi, et aga mida me siis teame või kas me üldse midagi teame? Kas on üldse midagi, mis on täielikult absoluudne tõde
Minu moodi usk Uskuda saab väga paljudesse erinevatesse asjadesse ja olenditesse. Mina ei pea ennast usklikuks inimeseks ma ei kummarda ühtegi jumalat ega pöördu kellegi poole konkreetselt. Küll aga usun ma nii palju kui võimalik iseendasse, inimeste headusesse, armastusse ning sellesse, et iga kogemus on väga suure väärtusega. Ma usun ka hariduse, teadmistesse, sõprusesse ning ilusasse tulevikku. Minu usus on aga piir reaalselt võimaliku ning unistuste vahel on raskesti hoomatav, peaaegu et olematu. On asju, millesse ma tõesti väga tahan uskuda ning millesse ma mitmeid pettumusi trotsides siiski edasi usun. Samas on ka asju, millesse on lihtsalt tore ja ilus uskuda, ning asju, millesse peab uskuma. Üks väga tähtis osa minu usus on usk iseendasse. See on just see, millesse peab uskuma, sest vastasel korral ei saa seda teha ka sinu lähedal seisvad inimesed. Eneseusk ei tule alati kergelt. Tegelikult pole see üldsegi mitte kerge,
Religiooni roll inimese elus Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Selle tekke tõenäoliseks põhjuseks peetakse seda, et ürgaja inimesed ei osanud seletada loodusnähtusi, tänu millele tekkis arvamus, et looduses valitsevad võimsad üleloomulikud jõud, kes mõjutavad ka inimese elu. Religioone on maailmas väga palju. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Need on kõigis ühiskondades olnud inimeste
kuhugi sekti, võib-olla seepärast jäävadki nende motiivid mulle veidi arusaamatuks. See ei tähenda absoluutselt, et ma usuliikumiste, äärmuslike või mitte, liikmeid hukka mõistaksin. Üritan olla võimalikult tolerantne inimene. Ent ei saa ka öelda, et ma sellist massisuitsiidi pooldaksin, olgugi, et seda tehakse usu nimel. Kuidas saavad võimalikuks sellised enesetapjalikud teod usu nimel? Kas süüdistada tuleks Jumalat, sekti juhti, inimest ennast? On süüdi kindel religioon või koguni religioossus üldiselt? Ma ei arva, et Jumalal sellise käitumisega mingit pistmist on, sest ma lihtsalt ei usu Jumalasse. Ilmselt parim argument religiooni vastu pärineb ameerika advokaadilt Clarence Darrow'lt: "Ma ei usu jumalat, sest ma ei usu lastemuinasjutte." Mina jagan tema seisukohta. Sektiliikmed, kes usuvad Jumalasse, teevad enesetappe ilmselt just Jumala nimel, et pääseda Taevasse, Paradiisi kõikvõimsa Jumala juurde. Kuid ei
Kuid see toimub ka vastupidiselt. Meie ise oleme loonud usundi ning muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti aitab usundi tundmine paremini mõista inimesi ning nendega läbi saada. Usund võib paljastada meile inimese kultuurilise tausta. Religioonile on antud palju definitsioone. Tavaliselt defineeritakse religiooni usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit. Tavaliselt püüab religioon anda vastuseid nendele küsimustele, millele teadus pole suutnud vastata. Need küsimused võivad puudutada nii surmajärgset elu kui ka universumi tekkimist. Religioon on sama vana kui inimkond. Inimesed on alati nähtustele põhjusi otsinud, nii on nad pannud aluse religioonile. Sõna religioon pärineb ladina sõnast religio, mille tähendus on vaieldav. Üks võimalik tõlgendus on "uuestisidumine". Kunagi ammu käisid religioon, filosoofia ja teadus käsikäes
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon.
Meil on oma kultuur, omad tavad, keeled, usud ja maailmavaated, mis totaalselt erinevad immigrantidega nii sõjaaladelt kui ka Põhja- Aafrikast. Kui mind viidaks Eestist minema näiteks Türgisse, kus ma kuulen iga päev võõrast keelt ning näen ja tunnen võõraid tavasi igapäeva elus, ma ei suudaks seal nii elada. Minu jaoks oleks see lihtsalt kohutav. Juba on Rootsis mitmeid tänavaid ja ka lausa maakondi, kus enam politsei ei tööta kuna Islami religioon on võtnud võimu enda kätte. Ei lubata võtta endale koeri ega müüa alkoholi kuna nende kodumaal oli see ju keelatud. Minu arvates oleks mõtekas immigrante ning sõjapõgenikke aidata kohapeal Süürias, mitte siin Euroopas. Viia telke, toidu- ja veevarusi neile sinna. Mõttetu tuua neid Euroopasse, et siin võtta igalt ühelt sõrmejälg ja vaadata, et nad ikka seadust jälgiks. On ka teada, et enamus põgenikke pole mitte sõjapõgenikud, vaid majanduspõgenikud, kes tulevad
pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse
Uus etapp mu elus oli alanud, sain teha seda mis pakkus mulle rõõmu, mida olin soovinud, millesse uskunud. Muusikakoolile järgnesid juba kõrgem etapp ning veel üks, milles viibin praegu. Vaatamate keerulistele eneseotsingutele mis on olnud väga rasked ning keerulised, olen jäänud pillimängu juurde. Selles on mind toetanud mu usk ja tahe sellesse mida teen. Mul on väga hea meel, et olen puutunud kokku kõige selle maise iluga, mis on kirjeldamatu ning mida ainult muusika suudab pakkuda. Ta suudab sinule anda jõudu, viia mõtteis sellele, mis olnud, sellele mis võib tulla ning viib millelegi ülimale lähemale sest mis muu saab olla muusika! Aga kuidas üldse oma soovide täitumiseni jõuda? Kas paluda enamjaolt kelleltki kõrgemalt abi? Huvitav oleks teada, kas tõsiusklikud on õnnelikumas seisus kui mina praegu. Või oleks õigem küsida seda, kas nad saavutaksid oma eesmärgid paremini ja kiiremini? Ma kahtlen selles
Inimese elus on väga palju probleeme : raha- või tööpuudus, ebaõnnestunud armastus, kõrvalolevate haigused, depressioonid, paha kliima, looduslikud katastrofid ja nii edasi. Kõik need probleemid tekkitavad stressi, ja inimestel on vaja kellegi tugi, et sellega saama hakkama. Tänapäevane elu pakkub meile tohutu võimalusi tugi leidmiseks. Üks vanim viis probleemidega toime tulla on usk. Usk heledasse ja heasse. Nii moodi paljud leavad enda toetuseks religiooni. Aga kuna religioon avaldab nii suurt mõju inimestele, mõned kasutavad sellist situatsiooni enda heaks ja tihtipeale see ei tähenda, et teistele on kaa sama hästi olla. Tekkib väga tõsine küsimus : kas religioon on tõesti inimeste päästja või vastupidi inimeste hukkuja? Kuna maailm ei ole kahevärviline ja on toonide täis, arvan, et selles küsimuses samuti ei ole täpset vastust. Ühelt poolt vaadates, religioon on tõesti päästja. Paljudes situatsioonides see on üldse ainuke asi, mis päästab
" Eksistentsialiste leidub ka usklike seas ning nemad lahkavad elu absurdi küsimust läbi usu. Näiteks Soeren Kierkegaard, kelle töid peetakse üldiselt eksistentsialismi alguseks, kirjutab, et uskumine on justkui arukaotamine selleks, et võita jumal. Teoses ,,Kartus ja värin" propageerib ta usku kui kirge, mille eesmärk on paradoks, mis ühendab vastaspooled, teeb ajaloolisest igavikulise ja igavikulisest ajaloolise. Tõsi, et vanasti, kui religioon omas ühiskonnas suurimat tähtsust, toimus enesetappe vähem. Kirik, vähemalt ristiusu korral, kui usu materiaalne ja institutsionaalne religiooni kehastus oli midagi, mis inimesi ühendas ja samuti propageeris suuresti perekondlikke väärtusi. Kas tõesti saab kirikult oma elu mõtte kõige õigema vastuse? Klerikaalid saavad, kuid profaanid jäävad vastuseta. Asjade puhul eelneb nendele idee, kavand
4 informanti seostas satanisti gooti stiiliga ning rippuvate kettide ja tanksaabastega. Ühte vastanut tsiteerides: ''Mustad alt laienevad püksid, kus on ketid küljes. Enamasti mustad riided, T-särk, kus on kõhu peal metal bändi pilt. Needid, kummalised soengud, värvilised läätsed.'' Sellist vastust võis peamiselt näha kõigis neljateistkümnes vastuses. Ainult üks informant vastas: ''Tavaline inimene. Satanist on täiesti tavaline inimene.'' 11 2.4. Satanism ja muusika Samamoodi, nagu me kujutame sataniste ette mingi kindla riietusega, eeldame me ka, et nad kuulavad metalmuusikat, midagi sellist, mis on väga tume ja kurjakuulutav. Tegelikult ei sea satanism mingeid piire. Satanistid on tavalised inimesed, kes kuulavad muusikat, mis neile meeldib. Tsiteerin jällegi MVO-d : ,,Olla satanist tähendab olla piiratud muusikalise arusaamisega? Ei! Satanist kuulab seda, mida iga tavaline inimene. Nimelt seda, mida tahab." ( http://faq.saadanas.org/)
MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Essee Õppejõud: 2012 MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Tavaliselt on inimene päeva jooksul mitmes erinevas rollis näiteks ema, abikaasa või töötaja. Nende erinevate rollidega kaasnevad ka erinevad käitumisnormid ja samuti loevad meie isikuomadused. Mina töötasin klienditeenindajana toitlustusasutuses 4 aastat ja aasta oli siis 2006, kui ma seda tööd alustasin. Nende aastatega puutusin ma kokku väga erinevat tüüpi klientidega, kes tegid teenindamise lõbusaks kui ka põrguks. Minu jaoks oli oluline jätta endast kui teenindajast hea esmamulje, et kliendil oleks alati meeldiv tulla tagasi meie asutusse. Veel pean tähtsaks hea teeninduse juures seda, kui näitame üles hoolitsust ja austust iga kliendi vastu, olgu see klient kas optimist või pessimist. Üks tähtsamaid omadusi teenindajana töötades on pühendumus, minul lõpuks see puudus ning otsustasin ka selle töö lõpetada. Tööt
James leidis, et meil on õigus kõike seda uskuda, kui see aitab meil elada, ning usk Jumalasse ju teeb seda: “Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem.” (James, Religioosse kogemuse mitmekesisus, lk 55.) Me võime nautida oma Jumalat (ingl enjoy our God), kui ta meil on, ning argumendid Jumala tunnistamiseks peituvad eelkõige isiklikus kogemuses. James pidas tähtsaks ka seda, et religioon ei satuks vastuollu teadusega. Kuid praegusel juhul seda ohtu ei ole, sest teadus räägib sellest, mis on, mitte sellest, mida ei ole – järelikult ei saa viidata teadusele, otsimaks tõestusi, et nähtamatut maailma ei ole. Küll arvas ta, et reaalne maailm on tunduvalt keerulisem, kui seda oletab ja peab võimalikuks loodusteadus. Pragmatismil ei ole niisiis eelarvamusi mütoloogia suhtes. Kui selgub, et seesugused
.......................9 Sissejuhatus Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse ka selle järgi, mida usaldatakse, usutakse. Sellise arusaama järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese (see, mida usutakse) on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid: monoteistlikud ja polüteistlikud usundid, maailmareligioonid ja rahvausundid jne. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid.
Religiooni roll kultuuris Religioon minu jaoks on uskumuste, normida, väärtuste ja tõekspidamiste süsteem või kogum. Seega religioosset inimest mõjutab ta väga palju ja igal sammul. Kultuur aga on minu meelest veel laiem mõiste ning hõlmab endas kõike mida inimene teeb. Seega üldisemas plaanis on igasugune inimtegevus minu jaoks kultuur. Ja kuna inimeste käitumist mõjutab religioon väga palju, siis seetõttu mõjutab ta ka kultuuri ning omab kultuuri arengus tähtsat rolli.
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks
Kristuse õpetus läbi minu silmade Usk on minu jaoks midagi, mida ma imetlen. Ma imetlen seda, et inimesed suudavad südamega uskuda midagi, mida mina ei mõista. Ja ma ei saagi seda mõistma, sest olen kasvanud ja elanud usuga teadusesse. Senini on aga teaduslikult tõestamata, kas Jumal eksisteerib või mitte, niiet las see olla igaühe südameasi. Kunagi oli mul plaanis Piiblit lugema hakata, kuid see plaan jäi sinna kuhu ta jäi, sest juba paari esimese lehega andsin alla - teadsin, et lõpuni poleks ma niikuinii jõudnud. Uuesti pole aga proovinud Piiblit lugeda, sest tean, et seal on juttu asjadest, mis minu normide ja arusaamaga maailmast kokku ei käi. Kuna mina Jumalasse ei usu, ei võta ma seda juttu lihtsalt tõsiselt. Matteuse evangeeliumit lugedes oli mul ausalt öeldes igav. Juba tsitaatide otsimine tekitas minus mõtte - kas tõesti inimesed elavadki nende õpetuste järgi? Paari koha peal hakkasin ma muigama, paari koha peal k�
Nimi Katarism anti kristlikule sektile, millel olid gnostilised ja dualistilised tunnused. Katarismi sünnikohaks võib lugeda Languedoci maakonda Prantsusmaal 11. sajandil. Liikumise tippaeg oli 12. ja 13. sajandil. Nagu paljudele religioossetele liikumistele omane, oli ka kataritel mõtlemise- ja praktikakoole. Ühed olid dualistilised, teised gnostilised, mõned olid lähemal ortodoksile, samal ajal aga hoiduti vastu võtmast katolikuõpetusest. Kuigi dualistiline teoloogia oli kõige domineerivam, eksisteeris selles armastuse ja võimu kokkusobimatus. Katarid ei uskunud ühte kõikvõimsasse jumalasse, vaid kahte, kes mõlemad olid staatuselt samaväärsed. Nad uskusid, et füüsiline maailm on kuri ja Rex Mundi poolt loodud, kes ümbritses kõike, mis oli materiaalne, kaootiline ja võimukas. Teine jumal, keda nad kummardasid, oli kehatu: puhta hinge ja rüvetamata mateeria puhas hing või seaduspärasus. Ta oli armastuse-, rahu- ja korrajumal. Katarite järgi oli
Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end
Religiooni olemusest Tänapäeval kehtib igal maal erinvaid uske. Näiteks Idamaades kehtib peamiselt islam, Eestis kehtib peamiselt kristlus jne. Peamiste uskude kõrval levib meil ka õigeusk jms. Kõik usud erinevad üksteisest mingil moel. Need erinevused on tingitud eri maade kultuuri ja traditsioonide erinevusest ning ka ajaloo sündmuste tõttu. Religioon ehk usk on tihedas seoses ka hariduse, teaduse, filosoofia, kunsti ja muu sellisega. Siiski on uskudel ka sarnaseid jooni. Samuti on usu mõju riigile ja rahvale erinev riigiti ja on muutunud ajaloo vältel. Usu levimine ja selle vastuvõtmine rahva poolt ning selle sallimine on samuti erinev. Ilma religioonita rahvaid ei ole maailmas olemas olnud ning ei tulegi, sest see on kuidagi alati seotud inimestega. Religiooni mõistetakse igal pool erinevalt. Selle mõiste on muutuv ning sõltub
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff). Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine.
Vastupidi, ainult nende valikutega allutabki ta end looduse ja ühiskonna seadustele ja ainult nende alusel ta ,,eksisteeribki ajas". Vastutamine omaenda eksistentsi eest teeb aga igast tema valikust tohutu koorma ja nõnda ta siis otsib tuge temast väljaspoole jäävalt absoluutselt algelt Jumalalt. Raamatus ,,Emb-kumb" otsib Kierkegaard ka suunanäitamist religioossest ilmutusest. Ent Kristuse õpetus ei saa tema jaoks kunagi muutuda kindlaks teadmiseks sest siis ta ei oleks vaba. Religioon ei saa ega tohi olla dogma, vaid peab jääma millekski mille kasuks peab otsustama. Religioon on midagi paradoksaalselt. 3.2. Ängi mõiste Teoses ,,Ängi mõiste" näitab Kierkegaard mida see tähendab, kui ollakse kaotanud kõik kindlad filosoofilised, teoloogilised ja poliitilised veendumused. Filistrid, kes on oma asjas alati kindlad, ei tea mis on äng. ,, Mida vähem vaimu, seda vähem ängi". Aga see, kes peab silmas oma vabadust, peab elama ängis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
