Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MINA SUHTLEJANA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlejana, suhtlemine, partner, suhtlemisviis, tekkib, suhtlen, üritan, dialoogis, rakenduskõrgkool, sotsiaaltöö, õppetool, kaja, altermann, mõdrikudastamine, ühelt, inimeselt, vastuvõtja, sisult, tajumine, tundmaõppimine, sõbranna, klassikaaslane, kuulamisoskus, küsimusi, muret, kompromissi, lahendust, tavalises, teadmatus, kinnine, viiestENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt kuna nad on ka kõige rohkem minu ümber. Sõprade ja tuttavatega suhtlen samuti palju päriselus, kuid ka sama palju interneti vahendusel. Kiire elutempo tõttu pole alati võimalik kõikide inimestega kokku saada kuid erinevad virtuaalsed suhtlemisvahendid aitavad seda probleemi lahendada. Facebook annab hea võimaluse näha, mis toimub minu ümberolevate inimeste elus ja samuti ka nendega suhelda. Msn on peamine n
ENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt kuna nad on ka kõige rohkem minu ümber.Tuttavatega suhtlen palju, kuid ka sama palju interneti vahendusel. Kiire elutempo tõttu pole alati võimalik kõikide inimestega kokku saada kuid erinevad virtuaalsed suhtlemisvahendid aitavad seda probleemi lahendada. Facebook annab hea võimaluse näha, mis toimub minu ümberolevate inimeste elus ja samuti ka nendega suhelda. Msn on peamine n.ö moodne suhtlusvahend, mida kasutan sõprade, tuttavate ja lähedastega suhtlemiseks kui neid parasjagu silmast-silma näha pole võimalik.
Tartu Kutsehardiuskeskus ….. …… MINA SUHTLEJANA Eneseanalüüs Tartu 2014 Suhtlemine on elutähtis osa iga inimese elust. Nii ka minul, sest ilma suhtlemiseta poleks ma oma eluga nii kaugele jõudnud. Silmast silma suhtlen igapäevaselt oma vanemate, koolikaaslaste ning lähedaste sõprade ja sõbrannadega. Kuna aga inimesi mu umber on rohkem kui ainult lähedased inimesed, siis kõigi jaoks paraku näost näkku vestlemiseks aega ei jätku. Siinkohal tulevad appi internetiajastul loodud sotsiaalmeedia veebilehed nagu Facebook ja Google+, aga ka internetipõhine helistamine Skype’i kaudu. Nendest kolmest kõige rohkem kasutan ma Facebook’i, tõsi viimasel ajal üha harvemini, aga mitte pigem
arendada. Mis te vahetunnis tegite? Kuidas Eesti keele töö läks? Jne. Laps näeb, et mina soovin ja tunnen huvi ja ongi vestlus alanud. Raskem on see, kui soovib minuga vestlusesse astuda inimene, keda ma ei tea või just vastupidi ei soovi teada. Sellisel juhul ma kas lõpetan kiirelt teema või siis olen konkreetne ja ütlen, et ei soovi rääkida. Mul on paar sellist tuttavat olude sunnil, sest on minu sugulased. Ning nagu eespool mainisin, et suhtlen kõigiga siis mõned vasturääkivused ikka on. 8. Ma avan, et olen kehtestav. Ütlen alati välja, mis ma asjast arvan, soovin ja tunnen. Seisan oma õiguste ja vajaduste eest, kuid samas arvestan ka teiste tunnete, vajaduste ja õigustega. Olen avatud ka läbirääkimistele, kaitsen oma seisukohti. Mõnedel kordadel võin ka käituda alistuvalt, ma ei tea miks, kuid mõnikord tunnen kui teine pool surub ikka väga omapoolset arusaama peale, siis võin olla ka alistuv. See võib juhtuda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks,
Mina Suhtlejana Tõnis Paluoja AV1 Minu jaoks on suhtlemine kõige meeldivam siis,kui ma tunnen ennast selles seltskonnas mugavalt ja kindlalt,kui ma tean,et sinna ma peangi kuuluma.Uued situatsioonid on minu jaoks alati olnud suured pähklid.Ma ei harju tavaliselt esimestel päevadel kõigega ära,tavaliselt võtab see kuu aega,kui ma juba ennast kodusemalt tundma hakkan.Isegi Kunstikooli algus oli minu jaoks kohati närvesööv aeg.Teadsin,et need inimesed on erilised ja
vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti
Eneseanalüüs Inimesed on erinevad ja kõik nad suhtlevad omavahel. Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Kõige rohkem suhtlen oma pereliikmetega, kuna nad on kõige rohkem minu ümber. Sõpradega ja lähedaste inimestega suhtlen nii silmast- silma kui ka arvuti abil. Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest rääkida. Sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja milliseid nalju/väljendeid kasutada. Ma olen humorimeelne inimene, kuid minu huumor on tihti mitte lihtne vaid väikese tagamõtega, vahepeal isegi sarkastiliselt-õelutsev. Enda suhtes ka. Tihti naeran enda üle. Igaüks ei pruugi sellest aru saada, solvub või tõmbub endasse. Meeldib suhelda
kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt.
Teen seda teadlikult, kuid seda vaid inimeste puhul, kellega olen avatud ja tunnen kindlalt. Enda puhul, ei meeldi mulle absoluutselt, kui mulle ebasümpaatsed inimesed lähenevad ja teen kõik, et neid oma mugavustsoonist välja tõrjuda. d.) Häälevaljus- seltskonnas olem ma enamasti üks neist, kes armastab tähelepanu ja sedasi on ka mu hääl kõvem (nalja on visatud ka, et kas oled traktoristi tütar?), võõras seltskonnas, või ka ametlikumatel juhtudel üritan jääda siiski veidi hääle poolest tahaplaanile. e.) Intonatsioon- võin rõhutada oma öeldud sõnu väga erinevat moodi ning arvan, et olen üpris kirglik sõnadega ja üldiselt hääle tooniga mängija, meeldib ka vaadata inimeste reaktsioone ning arusaamist minu öeldu kohta. f.) Tähelepanu hajutavate signaalide kõrvaldamine keskkonnast- ma tean, et ma suudan vaadata mööda erinevatest häirivatest faktoritest, kuid eelistan seda, et neid ei oleks,
ennast kontrollida. Klienditeenindajana oled sa samuti ettevõtte nägu ja tegu, nagu seda on iga töötaja olgu selleks sekretäri või juhi amet. Klienditeenindaja tööks on minu arvates vajalikud isikuomadused nagu näiteks koostöövõime, kohanemisvõime, kohuse- ja vastutustundlikus, korrektsus, usaldusväärsus, kindlasti väga hea stressitaluvus, osata säilitada enesekontroll, suhtlusoskus jne. Hea klienditeenindaja peab oskama suhelda. Suhtlemine on see millest ei saa hoiduda teeninduse juures, sest on kliente, kes soovivad suhelda rohkem, kui mõni teine klient. Minule meeldis klientidega suhelda. Kõige toredam oli alati siis suhtlus, kui mõni klient viskas natukene nalja ning rääkis pikemalt, mitte ei lugenud menüüst ette mida soovib ja seal juures unustada öelda aitäh. Selline asi tihti solvas mind. Suheldes klientidega tuleks jälgida oma hääletooni, et see oleks meeldiv, rahulik ja sõbralik ka
Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud kahetimõistetavaks. Antud olukorras ei oska mina enam sellel teemal edasi rääkida, kuna pole infost aru saanud. Ise teistega suheldes ja avastades jutu lõpus vaikusmomendi, saan aru, et teised ei ole mind mõistnud ning üritan oma mõtet paremini ja arusaadavamalt selgitada. Samas on vaikushetked e. mõttepausid täiesti normaalsed, sest ka teised peavad minu antud infot nn. ,,seedima" e. läbi mõtlema. Kui need aga liialt pikaks venivad, küsin kas minu mõttest saadi ikka aru. Kui mulle vastatakse eitavalt, siis proovin end paremini mõistetavaks teha. Juhtub ka olukordi, kus vastatakse jaatavalt, kuigi mõte jäi ikkagi segaseks. Mõned
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
ee/159396art/ Kuulamisoskus tuleb tööelus kasuks: http://www.cvkeskus.ee/career.php? menu=2&lastmenu=273&text_id=362&career_style=2 Ülesande sisu: Vaatle ja analüüsi töökeskkonda ning töökoha mikrokliimat. Vasta kirjalikult järgmistele küsimustele: 1. Kuidas mõjutasid kolleegide omavahelised suhted Sinu meeleolu ja enesetunnet? Seni kuni kolleegide vahelised suhted on ausad ja avameelsed on kõik korras. Kuid paraku on nii, et keegi jääb ikka kellegile ette ja tekkib tagakiusamine, rääkimine.Loomulikult peab omavahelisi suhteid arutama teiste kolleegidega. Mõtlema kuidas oleks kõige parem probleemi lahendada. Ja millest üldse pingeline olukord tekkis. Omavahelisest rääkimisest on palju kasu ja nii mõnigikord on probleem nagu iseenesest lahenduse leidnud. Üldiselt on mul kahju kui kaks toredat inimest oma vahel kisuvad. Samas on neil mõlemal omamoodi õigus. Leian et ükski tüli pole kunagi ühepoolne.
................................................................ 12 5.1 KUULAMINE TÖÖL.......................................................................................................................12 5.2 KUULAMINE KODUS.....................................................................................................................13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS...................................................... 15 7 KEHAKEEL KUI MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE..................................................... 17 8 LÄBIRÄÄKIMISED KUI SUHTLEMISE VÄLTIMATU OSA.............................................. 18 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE............................................................... 19 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 21 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS..........................................................
lahendamiseks juhtnööre kuid ka selleks, et juhuslik lugeja mõistaks, et konflikti tekkimine ei tähenda, et sellega oleks tutvused lõppenud. Tuleb vaid probleemide lahendamiseks vestelda. 3 KONFLIKT ,,Ladinakeelne sõna communicatio tähendab suhtlust, sidet, ühendusteed. Sotsioloogias tähendab kommunikatsioon inimestevahelist suhtlemist, majanduses ja tehnikas aga ka infovahetust, ühendusteid. ... Suhtlemine on info ülekandumine edastajalt vastuvõtjale ja sellest arusaamine." (Alas, R.1997:191-192) See, mida keegi tahab teisele öelda, võib suuresti erineda sellest, mida teine aru saab. ,,Konflikt on mingi sekkumise või vastasseisu tulemusena tajutav sobimatu erinevus. Traditsioonilise seisukoha põhjal on konflikt halb ja seda peab vältima." (Alas, R. 1997: 206) Inimeste omavahelises suhtlemises on konflikt tavaline nähtus ja ka paratamatu. ,,Konfliktid võivad olla põhjustatud:
Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Rolli omandamisel on väga tähtsad esimesed kogemused ja töökohad. See mudel saab hilisemas käitumiseks etaloniks. · Rollikäitumine tegelik käitumine rollis. See võib mitmeti erineda rolliootustest ja rollikujutlusest. Käitumine sõltub sellest, kas inimene üldse tahab või suudab seda rolli täita. Raske on suhelda inimesega, kes võtab rolli vaid osaliselt omaks. Nt isa, kes toetab perekonda küll rahaliselt, aga ei tegele üldse lastega
Organisatsiooni käitumine Suhtlemise olemusest ja suhtlemisstiilidest Iga inimene oskab suhelda. Ja teeb seda omal unikaalsel viisil. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Egle Pikhof ENESEKEHTESTAMINE Referaat Juhendaja: Kaja Altermann Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin enesekehtestamine. Suhtlemine käib käsikäes enesekehtestusega. Enesekehtestamist kasutan igapäevaelus, olgu see siis alistuv, agressiivne või advekaatne. Tahtsin välja selgitada, milline enesekehestaja ma olen suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
Näiteks draamaõpetuses teeme näidendit ning meil on armastus-stseen, kus poiss ja tüdruk üksteist tähele panevad ning vaatavad teineteist pikalt. Saalis oli vaikus ning ma kasutasin seda lauset: ,,kujutage ette, et maailm ümber teid on inimtühi", mainis ära ka et selle tsitaadi võtsin just sellest raamatust. Arvan, et seda võib tunda siis, kui sa oled koos inimesega, kellega sul on hea olla ning saab rääkida temaga kõigest ning suhtlemine on vaba. Näiteks minul on seda juhtunud suvel, kui sõitsime parima sõbrannaga öösel ratastega looduses ning väljas oli nii vaikne ja mõnus. Selle peale võin praegu öelda ,,maailm meie ümber oli inimtühi." ,,Väga aeglaselt kahvatusid tähed ja õhk meie ümber muutus koolnuhalliks." - Sügav ning väga hästi olukorda kirjeldav lause. ,,Armastust ei ole olemas." - Väga negatiivne lause, sest see pole üldse tõene
Isiksuse iseärasuste tõttu + Arvatakse ekslikult, et mingis ametis edukas olemiseks pole oluline mitte niivõrd oskus suhelda kui head teadmised või ametipositsiooni kõrgus. Suhtlemiskompetentsus - oskus sobituda juba kehtivatesse suhetesse ning seega kohaneda ümbritsevaga, s. t. võimet käituda viisidel, mis on ümbritsevate poolt aktsepteeritud & indiviidi võimet enese eest seista, mis tähendab suhtlemise kaudu oma eesmärkide saavutamist. SUHTLEMISVIISID: 1) Soe suhtlemisviis väljendab soojust ja solidaarsust, tuleneb armastuse olemasolust ja on selle väljenduseks, see väljendab lapsele turvalisust ja kaitstust. 2) Külm suhtlemisviis väljendub vanema ükskõikses, tõrjuvas ja mõnikord vaenulikus käitumises, vanem ei arvesta lapse soove, ei väljenda mõistmist ega toeta. 3) Domineeriv suhtlemisviis vanem püüab last pidevalt kontrollida, jälgib võimaluse korral iga tegevust, kehtestab piiranguid ja on nõudlik, laps ei saa aru, et teda armastatakse. 4)
Kalev Pihl'i uuringust selgub, et 28% õpilastest on kiusajad ja 37% ohvrid. Küberkiusamise ohvritest 54% ei võta selle ära hoidmiseks midagi ette ning 33% kiusavad vastu. 16% Suurbritannia õpetajatest (neist 67% on algklassiõpetajad, 25% keskkoolide õpetajad). 7% on kiusatavad teiste kolleegige või koolijuhtkonna poolt, kirjutab eTwinning Sõpruskoolid Euroopas. (Meeri Sild, eTwinning ekspert, 02.03.2010) 2.2. Suhtlemine virtuaalmaailmas Virtuaalmaailm on tehiskeskkond, kus inimene siseneb teise keskkonda kellegi teisena eraldatult reaalsest maailmast. Internetisuhtlus on analoogiline igale teisele suhtlemise viisile. Oluline on, et osatakse ennast väljendada ja saata sõnum nii, et saadetav sõnum ei solvaks sõnumi vastuvõtjat ning vastupidi. Alates 1980-ndatest aastatest on laiemalt levima hakanud virtuaalsed suhted. Kui varem
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ2 Kätlin Kalev JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“ Raamatu analüüs Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2015 1 2 1. PEATÜKK Raamatu esimene peatükk on eelkõige sissejuhatus tervesse raamatusse. Sissejuhatuses seletatakse ilusti lahti nii mõnigi asi millega ma varem ehk kursis ei olnud, näiteks narratiivne suund.
· Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga)
kuulmislangus, s.o. tsentraalse auditoorse süsteemi kahjustus (peaaju oimusagaras); segatüüpi kuulmislangus. Kuulmispuudega inimene ehk vaegkuulja on inimene, kellel esineb kuulmuspuue ja seejuures kuulmislangus ületab 25 dB. Kui kuulmise langus on 90dB või rohkem, siis seda inimest nimetatakse kurdiks. Vaegkuuljaid on Eestis üle 10% elanikkonnast. Suhtlemine ja abivahendid Viipekeel on kurtide emakeel. Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust
ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat
Kui rünnatakse võimu, järelikult rünnatakse võimulolija mina. Enesekohased rünnakud tuleb aga tõrjuda. Sellega luuakse soodne pinnas konfliktideks. Võimuga samastumine, enda määratlemine omatava võimu kaudu viib selleni, et inimese mina muutub sõltuvaks võimust, mis tal on. Sellesuunalise arengu üheks ilminguks on võimukorruptsioon, mille puhul inimene salgab võimu nimel oma parimad arusaamad ja tõekspidamised. Võimul olemine ja võimu suurendamine muutuvad eesmärgiks omaette. Tekkib tunne, et organisatsiooni vahendid peavad teenima inimese isiklikku heaolu. Kuulatakse vaid neid hinnanguid oma käitumisele, mis toetavad võimu. Väiksema võimuga inimestesse suhtutakse üleolevalt ning välditakse lähedasi suhteid nendega. Võimukorruptsiooni puhul võivad konfliktid tekkida mitmesugustel põhjustel võimu omajale ei kuuletuta ega alluta piisavalt, rikutakse õigluspõhimõtteid, võimu omamist ei peeta enesestmõistetavaks
· mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes. Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad. · mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab häälestada keegi enda suhtes positiivselt. Suhtlemise käigus võid tähele panna, kas sinu partner naeratab ja pöörab sulle tähelepanu, naerab sinu naljade peale ja sinust huvitatud. Samas võid sellele ka hiljem mõelda ja püüda hinnata, mis mulje sa talle jätsid. · Kuidas teine inimene ennast tunneb - tavaliselt peitub just selles positiivse esmamulje saladus. Sageli mõtlevad inimesed enda mitte teise tunnetele kuna viimane nõuab rohkem teadlikku mõtlemist ja tähelepanu. Seega kui suudad nihutada fookuse omaenda tunnetelt teise enesetunde tõstmisele, jätad
Portselansuits Jim Ashilevi 2006 (XI-01) © Eesti Näitemänguagentuur 2 (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) portselan - keraamiline materjal (tahke) - tugev, kõva, elastne, habras, klaasjas, valkjas, poolläbipaistev (v.a. tihedam portselan), resonantne, väga vastupidav elektrile, kemikaalidele ja temperatuurisokile. suits - mittetäieliku põlemise kaasnähe (gaasiline) - mürgine, haihtuv. 3 Tegelased: Ike Kioko Kassini 4 . . . . . . . . I 5 S1 Kioko, pärast tuima masinlikku tööpäeva kaupluses, võtab oma tillukese korteri kööginurgas kotist odava veini, istub diivanile, valab pokaali täis ning mekib maitseks. Väljas on pime november, vihmadest sogane ja rikutud. Sedasi ei tea mitmendat õh
annaabi.ee 
