Lastagu vaid hingel kindel olla, et kusagil kõiksuses kohtub ta taas oma sõbraga, ja ta viibib üksinduses rahuloleva ning rõõmsana ka tuhat aastat. Täna hommikul ärkasin ma, tundes harrast tänumeelt oma sõprade, nii uute kui vanade eest. Kas ei peaks ma siis nimetama Jumalat Ilusaks, kui ta end päevast päeva mulle niimoodi ilmutab oma andides? Ma olen tõre seltskonna suhtes, andun üksindusele, ja ometi pole ma nii tänamatu, et ei näeks tarku, kauneid ja üllaid, kui nad aeg-ajalt mu väravast mööduvad. Kes mind kuuleb, kes mind mõistab, see saab minu omaks minu omaks igavesti. Ka ei ole loodus nii vaene, et ta ei võiks pakkuda mulle seda rõõmu palju kordi, ja nii ketrame endile oma sotsiaalseid niite, koome suhetevõrke; ja sedamööda, kuidas paljud mõtted üksteise järel endale ainelise kesta leiavad, jõuame ajapikku uude, enda loodud maailma ega ole enam võõrad ja majalised sel tavapärasel maamunal
3. Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll Igas ettevõttes on kriteeriumid, milline see hea töötaja just on. On ameteid, kus töötaja rahulik melanhoolne püsivus on väga oluline hea tulemuse saavutamiseks, samas müügitöö peale selline inimene ei sobiks. Müügiinimene peab olema avatud, aktiivne ja suhtleja tüüp. Olenemata sellest, kas inimese kaasasündinud eeldused ja oskused on vastavad teatud ametile või mitte, peab iga töötaja olema motiveeritud andmaks parima tulemuse ettevõtte ja enese hüvanguks. Teenindajale olulised isikuomadused: Empaatiavõime (teiste inimeste emotsioonide tajumine, samastumine, kaasaelamise tagasipeegeldamine) Asjalikkus, diplomaatilisus Sotsiaalsus, kohusetundlikkus Ekstravertsus – vaba ja soe (rõõm kontakti saavutamise üle) Positiivsus Emotsionaalne stabiilsus
koolis varajases eas probleeme ja ajaga need üha enam kasvavad, võib murest õigel ajal rääkimata jätmine oluliselt spetsalistidele tööd raskendada. Selliste nõustamisteenuste näol ennetatakse aga igasuguseid raskusi edasises elus, mis noort võivad ümbritseda, nagu koolist välja langemine, probleemid õppimises, õigusvastased teod jne. Õppenõustamisteenuste roll on tagada, et noorele jääks võimalikult palju uksi tulevikus avatuks, millele omakorda tarku karjääriotsuseid rajada. Noorte puhul peab õppenõustamine toimuma tihedas koostöös õpilase, lapsevanema, erialaspetsialistide, ja õpetajate vahel. Eesti noortest nii mõnigi vajab koolis tavapärasest erinevat ja individuaalset lähenemist ehk õppenõustamist. Samuti eri uuringute järgi on kuni 25 protsenti lastest hariduslike erivajadustega. See tähendab, et nad vajaksid kas individuaalset õppekava, üks ühele õpet,
suudab luua, tulenevad kõik loomuõiguse reeglid, ilma et seejuures oleks vaja rakendada veel ühiskondlikkuse ideed. Needsamad loomuõiguse reeglid peab mõistus edaspidi -- nimelt alates sellest, kui ta jõuab järkjärgult arenedes nii kaugele, et loomuse lõpuks maha surub -- kehtestama mingitelt muudelt alustelt. Sel juhul pole sugugi vaja teha inimesest filosoofi enne, kui temast üldse inimene sai: seda, et tal on teiste ees kohustusi, ei dikteerinud talle mingid hilise tarkuse õppetunnid, ja kuni ta ei hakanud kaastunde sisemisi impulsse maha suruma, ei teinud ta ka kunagi ei teisele inimesele ega isegi mitte ühelegi tundlikule olendile halba-- välja arvatud sel õigustatud juhul, kui kaalul oli tema enda elu, sest siis oli tal kohustus oma huvi esikohale seada. Nõnda siis võime ühtlasi lõpetada vanad vaidlused küsimuses, kas loomuseadus kehtib loomade puhul: on tõesti selge, et
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
asja. Ent kas peab paika, et poliitiline otsustamine peaks olema tundlik selle suhtes, mida inimesed tahavad? Võibolla peaks ta olema tundlik inimeste huvide suhtes selle suhtes, mis on neile parim. Ja kas saaks öelda, et inimeste huvide tundmine on tõepoolest just seda tüüpi teadmine, mida annab filosoofiline haridus? Võibolla on kõigil ühesugused huvid. Sellisel juhul annab filosoofide peen analüüsivõime neile parima võimaliku positsiooni inimeste huvide teadmiseks. Mida iganes Platon ka sellest arvas ja mis iganes oleks tõene sügavaimas metafüüsilises mõttes, praktilises plaanis on kahtlemata väär, et meil on kõigil samad huvid. Kujutlegem, et arutuse all on suure maantee ehitamine. Mõnel inimesel on huvi, et see maantee saaks ehitatud. Mõnel on vastupidine huvi, näiteks praeguse peamaantee ääres paikneva äri omanikul. Mõnel inimesel on huvi, et maantee
*** Vaikijast võib arvata kõike. *** Kahjurõõm on kadeda hinge toit. *** Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. *** Ka tegemata tegu võib teha muret. *** Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. *** Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. *** Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. *** Kavalus on võtmeks nõnda kaua su peos, kuni seda ei märka su kaaslased. *** Pilk võib osutuda hinge reeturiks. ***
Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju!
Tänase päevani lööb ta kaasa asutuse segakooris ja on sellest väga vaimustuses. Tol hetkel oli vaja last veidi suunata, sest ise ei olnud ta oma valikutes ja soovides veel kindlameelne. Missugused hariduslikud tegurid mõjutavad lapse loovust? (K.Uusikylä) Näide: Minu tütar sai sisse Tartu „eliitkooli“(Trefneri gümn.), täiseti endastmõistetav oli sealt edasine samm – kõrgkool .Seal koolis olid koos parimad, kes igapäev tõestasid üksteisele oma taset, võistlesid parima tulemuse nimel. Kui mu tütar ei oleks sinna kooli pääsenud ja vastavat tugevat ettevalmistust saanud, siis oleks olnud küsitav, kas ta oleks üldse kõrgkooli pääsenud, sest kool ,kus ta eelnevalt käis ei olnud „tootnud“ just eriti palju ülikoolikandidaate. Jah, tal oli uues koolis raske, kuid ta muutis seal õppides oma suhtumisi ja hoiakuid ning hakkas haridust väärtustama. Hetkel omab ta head töökohta riigiametis ja on väga aktiivne tööväliste ürituste organiseerijana
Homeros-kangelaseepika tegija, looja. Omistati paljusid eepilisi poeeme, millest paljud pole säilinud k.a Iilias ja Odysseia. + mitukümmend hümni jumalatele, tuntud kui Homerose hümnid. Need esitavad mõningal määral jumalatemüüte. Aga tõelisi müüte tal eepikates pole jumalate kohta pole, küll aga paar tükki hümnides (5tk). Hosiodos- ajalooline tegelane täitsa. 2 poeemi "Töö ja päevad" ning "Theogonia" ehk jumalate põlvnemine, suht tähtis tekst ses suhtes. Räägib kuidas Zeus valitsejaks sai ja maailmakorra lõi. Ülejäänud mütoloogia on laiali pillatud erinevates tekstides- lüürika, koolilüürika (Bindaros, võiduülistuslaulud), draamad ja tragöödiad jpm. Süsteemne esitus tuleb Rooma keisririigist pärit Apollodorus mütoloogilisest raamatukogust (http://en.wikipedia.org/wiki/Bibliotheca_(Pseudo-Apollodorus), sealt on kirjutatud lühike kokkuvõte kr.k. Müüdid on teada. Aga rituaale kreeklased ei kirjutanud, kuna need olid iseenesest mõistetavad.
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
(DK B 6a) Kontekst jällegi puudub, kuid sõna logoi, paistab osutavat arutlusele kui väidete allikale. Seega ei ole relativism Protagorase järgi mitte pelgalt meelelise tunnetuse eripära, vaid laieneb kogu inimtunnetusele. Samas omab sõna logos kreeka keeles jällegi erinevaid tähendusi, mis avavad ka erinevaid tõlgitsusvõimalusi terve lause jaoks; logoi võib tähendada: 1) väitma, lausuma, aga ka 2) argumenteerima. Kui selle teesiga tahetakse lubada seda, et ühe ja selle sama asja kohta on võimalikud kaks vastandlikku tõest väidet, siis tähendaks see seda, et ei kehti põhimõte, mida loogikas nimetatakse vastuolu lubamatuse seaduseks. Vastuolu lubamatuse seadus on aga igasuguse argumenteeriva kõneluse eeltingimus (millele oli osutanud juba Parmenides oma õpetusluuletuses). Arutlus, mis sellest seadusest kinni ei pea, ei tõesta mitte midagi. Jällegi oleks sel juhul tegemist iseendas vastuolulise lausega.
Seda ei arva ma lunaraha hulka, kuna see pärineb sinult. Jää terveks. XVI. 1 SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Tean, Lucilius, sulle on täiesti selge, et keegi ei saa isegi mitte talutaval määral õnnelikult elada tarkuse poole püüdlemata, sest õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus, talutava aga selle alged. Kuid seda, mis selge on, peab tugevdama ja igapäevase mõttetööga sügavamalt kinnistama; raskem on juhiseid järgida kui üllaid juhtmõtteid esitada. Tuleb püsivaks jääda ning visa püüdlusega jõudu kasvatada, kuni hea tahe on kujunenud heaks iseloomuks. (2) Seepärast pole sul minult tarvis rohkeid sõnu ning põhjalikke kinnitusi; tean, et sa kaugele oled jõudnud
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikiv
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Platon on oma õpetajalt Sokrateselt pärinud tema eetilise põhipositsiooni – eetilise intellektualismi. Püüdlust saavutada teadmine selle kohta, mis tõeliselt on, nimetavad Sokrates ja Platon filosoofiaks; niisuguse teadmise enda omamist aga tarkuseks, sophia`ks. Filosoofia mõistest rääkides laseb Platon asja küll nii paista, nagu polekski tarkus inimesele täielikult kättesaadav loomutäius ning surelikel tuleb rahulduda vaid tarkuse püüdlemisega, filosoofiaga. Oma eetika- ja poliitika-alastes arutlustes käsitleb ta aga tarkust ja hüve-teadmist inimesele saavutatavate asjadena. Kui mõistuslik hingejagu omab tarkust, siis on ta kõik, milleks tal eeldused on, parimal viisil teostanud. Kellegi loomusesse kätketud eelduste parimal viisil teostatus aga kannabki antiik-eetikas nimetust arete. Niisiis, kui mõistuslik hingejagu jõuab tarkuseni, siis on ta omandanud arete.
aga seda võib teha kes tahes teine, kes teda puudutab nimelt olin arvamusel, et keha loomusesse ei kuulu mingil juhul see, et tal on jõudu iseennast liigutada, samuti aistida või mõtelda. Tõepoolest, olin hoopis üllatunud, kui mõnedes kehades selliseid võimeid leiti. Aga mis siis, kui ma nüüd eeldan, et keegi pettur, ülimalt võimas ja kui on lubatud nii öelda pahatahtlik, on näinud [1644] vaeva ja eksitanud mind kõiges, nii nagu on suutnud? Kas ma võin siis kinnitada, et mul üldse midagi on sellest kõigest, mida ma äsja ütlesin keha loomusesse kuuluvat? Uurin, mõtlen, kaalutlen midagi ei selgu; väsin ära ühe ja sama tarbetust kordamisest. Aga kuidas on sellega, mida omistasin hingele? Toitumise või kõndimisega? Kui mul keha enam ei ole, siis pole ka need midagi muud kui väljamõeldised. Aistimine? Ka see ei sünni ju ilma kehata, ja 3 Prantsuse versioonis: "...saadab minu vaimusse". 4
Inimene rabeleb mõttetult, kuigi võiks hoopis vabalt võtta ja lihtsalt eksisteerida. Koopast tulnud, elab ta koopasuus varem oli ta koopa vang, nüüd on ta selle arhitekt. Kibestunud inimene on pessimist, ta ei andesta elule, et see tema ootusi pettis. Mõni inimene ei mõista, aga ikkagi kuulutab, ta on idee kaubitseja. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? o Surm toob tõelise tarkuse. Enesetapp on lunastus. Ja ainuke asi mis elus on kindel ja tõde. Miks Cioran võitleb elu vastu? o Elu ja vajadused ja keskkond mõjutavad meid ja me ei mõista tõde kui me olema elus. Surm vabastab keha nuhtlusest. Viletsus aitab vaimu virgena hoida. Surmahirmuga inimene mõtleb ja tegutseb kõige selgemini. Need, kes ei suuda end tappa kadestavad neid, kes naudivad elamist. Küsimused Bibihhini Maailma kohta:
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter)
· Ma pole see ,kes ma olin eile, ma pole see, kes olin hetk tagasi, homme pole ka see, kes ülehomme olen, ja enam iial pole see, kes kunagi olin · Kui minuga mängid , mängid sa tulega . · When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you · Eile õhtul saatsin ingli sind valvama , kuid ta tuli tagasi . ma küsisin : '' Miks ?'' Ta vastas : '' Inglid ei valva ju teineteist . :) '' · Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. · Kui sa saaksid vaadata tulevikku, kas sa teeksid seda? Mina mitte, sest ma kardan et tulevik on ilma Temata. · Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. · Kes sa enda arust oled ? Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse . · Aasta Pikim ja Parim Vaheaeg sureb igal aastal 1
maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus tõestus, tõde jne.Filosoofia võtab kasutusele mõisted mille abil me maailmale läheneme. Kreeka keeles phileo- armastus, sophia-tarkus.Ehk vastuste otsimine filosoofilistele küsimustele tähendab pühendumist tarkuse armastusele. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Põhiprobleemid/küsimused on sageli koolkonna spetsiifilised. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. NB! Filosoofiaprobleemid sõltuvad konkreetsest ajastust ja kultuurikeskkonnast (nt probleemid embrüoga, tuumarelva ja kloonimisega). 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia
Mina ise olin rohkem kui kunagi varem täis otsustavust mitte mingil tingimusel hakata ametnikuks. Mida enam õpetatavad ained keskkoolis kaugenesid minu ideaalidest, seda ükskõiksemaks muutu-sin ma nende ainete vastu. Ootamatult tuli mulle appi haigus. Mitme nädala jooksul otsustas see küsimuse minu tulevi-kust ja sellega ühtlasi ka vaidluse minu ja isakodu vahel. Raskekujuline kopsupõletik sundis arsti kõige otsustavamalt soovitama emale mitte mingil tingimusel lubada mul peale parenemist tööle hakata kantseleides. 10 Reaalkoolis käimine tuli samuti terveks aastaks katkestada. See, millest ma salajas unistasin, see, mille eest ma püsivalt olin võidelnud, oli nüüd saavutatud ühe hoobiga ja iseenesest. Olles minu haigusest mõjutatud, nõustus ema viimaks mind reaalkoolist ära võtma ja panema mind joonistamiskooli.
kõrval. Nii nagu karjas arvukas pull vägev käib üle kõigi Neid, keda kasvatand Argos ja linn ning kohe võimsuselt silma ta torkab lehmade kõvamüürine, Tiryns, keskel, Hermione, Asine merelahtede ääred ja siis veel sääraseks nüüd tegi Zeus Agamemnoni, Atreuse võrse, Eionai, Troizen ning viinapuumaa Epidauros, nii üle tõstis ta teistest ja kangemaks sangareist ning keda võitlema siis Aigina saatis ja Mases, kõigist. juhtis ja käskis nüüd neid käsukarjuja suur Ütelge mulle nüüd, Muusad, kes tulnud Diomedes Olümpose hooneist,
On kindlaks tehtud, palju põhjendatud ADD ja ADHD juhtumeid, millel on omad keemilised või geneetilised põhjused. Kuid kuidas on lood nende juhtumitega, kus lapse olukorda valesti tõlgendatakse? Teadus ei ole veel suuteline tunnustama seda, kui tähtis on ravi seisukohalt lapse suhe vaimse ja eetermaailmaga. ADD sildiga märgistatud indigolaste mõtlemine ei ole lineaarne. See pole puudujääk, vaid hoopis väärtus. Kujundada selliste lastega loov dialoog ja lubada neil aktiivselt tegutseda. Nad tahavad end turvalises õhkkonnas väljendada see on tähelepanupuudulikkusega toimetuleku võti. Kellegi nimetamine hüpperaktiivseks või tähelepanupuudulikkusega isikuks, kaldub sageli olema pigem tahtmatus seda inimest aidata, kui tegeliku sümptomi konstanteering. See võib inimese kergesti juhtida selleni, et ta hakkab eitama oma sisemisi väärtusi. Veel tekitab see ka alaväärsuskompleksi. Enne kui kedagi nimetatud viisil
I was a bitch in the past ! Sometimes i wanna go to sleep and never wake up ! No Matter What I Do , I Always Forget To Forget You . My teddybear is just like you, but the only diffrent is .. that he always miss me .. And I feel I can fly when I stand next to you . Let a little sunshine in your heart ! . Alati ,kui ma nutan, ei tähenda et mul on valus, võib-olla mul on hirm, et võin su kaotada. Sa tulid, kallistasid ja läksid., sel hetkel lõppes minu elu sinu südames. Armastus on kõiges, kõikjal, kõik. i can't be always me, if i love u . Ma ei armasta sind, sest ainult mina tean, kuidas see haiget teeb ! Armastusest vihkamiseni on üks samm, vahel ka vastupidi. Armastus on keemia. Seks on füüsika. Love needs two hearts, not just one. kui mul oleks viimane tund elada , siis ma ütleks sulle , kui väga ma sind armastan . Kui mul oleks valida hingamise ja sinu armastamise vahel , siis ma võtaksin oma viimase hingetõmbe , et sulle öelda : Ma Armastan Sind !
on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Nt. TTD järgi ei või naine teha aborti, sest abort tapab süütu inimolendi. Kui aga naisel avastatakse emakavähk, siis võib naise elu päästmiseks emaka eemaldada (millega kaasneb aga ka loote surm). TTD on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma. Siiski juhib TTD meie tähelepanu olulistele moraalitõdedele: · On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Kui kahju tekib, pole midagi parata, kuid tuleb hoiduda otsesest kahju tegemisest. · Inimesel on õigused, mida tuleb austada; · Ei saa lähtuda vaid utilitarismi ratsionaalsest arvestusest. Mõõdukas moraalne objektivism William Ross mõõdukas objektivist. Eristas prima facie printsiipe: On kehtivad tegutsemisreeglid, millele üldiselt tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus
20.sajandi alguses. Keskel toimus langus ning 21.sajandist on hakanud populaarsus tõusma. Kukkumise põhjuseks oli, et jõuti seisukohale, et kuritegevus on selgelt kapitalistliku ekspertaatorliku ühiskonna produkt ja siis ei ole mingit võimalust hakata bioloogilisi põhjuseid. Kui on see on siiski kapitalistliku produkt, pole bioloogia asjaga seotud. Euroopas toimus kukkumine pärast II maailmasõda, sest fasistlik ideoloogia toetus palju bioloogilisele lähenemisele kõiges ning visati välja hästi tugevasti kogu bioloogiline lähenemine kuritegevusele. USA-s bioloogiliste seoste otsimisel hakkas välja tulema, et kurjategijaks saamise tõenäosus sõltus palju näovärvist. USA-s juhtus, et 20.sajandi keskel rassikonfliktid läksid tugevaks ja sellistes tingimustes ei olnud võimalik anda mingisugust ühiskondlikku raha selliste uuringute tegemisest, millest tulid välja sellised
Saarte, Lääne-, Kirderanniku- ja Keskmurret. Kuna Jüri Muttika on pärit Rakvere linnast, mis asub Keskmurde alal, võib tema nd-lõpu kasutust osalt sellega põhjendada, sest ta võis sellega kokku puutuda lapsepõlves. Samas ei usu Keevallik (1994: 47), et pelgalt nd-lõpu kasutamise tõttu peetaks kedagi murdekõnelejaks. Jüri Muttika nd-lõpu kasutamine võib olla tingitud suhtlussituatsioonist: see oli „Ringvaate“ saadetes piisavalt argine ning vaba, et lubada endale mittekirjakeelsete vormide kasutust. Teine mõjur võis olla ka kõnetempo: kuna Jüri Muttika kõnetempo on kuuldu põhjal öeldes keskmisest kiirem, mis paistis silma ka võrreldes saatekülalistega, siis võis juhtuda, et ta tegi selliseid keelelisi valikuid kiirustamise tõttu. Leelo Keevalliku (1994) magistritöö tulemustest selgus, et eesti keele tudengid ning õpetajad- õppejõud peavad seda haridustasemest tulenevaks: kuna Jüri Muttika on omandanud
Tahte-inimesed ega meelte-inimesed ei mõista ega kiida heaks teineteise eelistusi. Juhid-filosoofid ei mõista hukka teisi hinge osi, vaid nad tajuvad teadmise ülemlikkust, mis võimaldab neil näha asju laiemalt kui kahel ülejäänud grupil. Näitlikustamiseks sobib hästi Platoni "koopamüüt", mille abil ta näitab kujundlikult nähtava ja mõistetava maailma erisust. "Koopamüüdis" kirjeldab ta inimhinge pöördumist pimedusest valguse poole (e pürgimine tarkuse poole). Võttes aluseks, et inimene on algselt koopas kinni ning arvab, et maailm koosneb vaid varjudest koopa seintel, mida näidatakse väljaspoolt, on ta võimeline nägema ainult peegeldusi (varje) koopa seinal. Järk-järgult jõuab inimene koopasuudmele lähemale. Koopast pääsenuna pimestab päike hetkeks inimese ja ta ei saa kohe nägijaks, vaid läheb aega selleks, et valgusega harjuda. See on kujund inimese pürgimisest täiuse ja teadmiste poole
17. Löök iseloomustab lööjat. 18. Aus varjab oma mõtteid vaikimisega, kaval teiste mõtetega. 19. Mõne inimese vägevust saab mõõta vaid ta sõnades. 20. Pilk võib osutuda hinge reeturiks. 21. Kavalus on võtmeks nõnda kaua su peos, kuni seda ei märka su kaaslased 22. Isegi iseloomujooned õpivad üksteist varjama. 23. Kergemeelsed võivad kaardimoorilt raha eest osta lootust. 24. Isegi vääralt toimides võime lausuda tarku sõnu. 25. Ka tegemata tegu võib teha muret. 26. Väikesed kordaminekud annavad julguse suurteks ettevõtmisteks. 27. Kahjurõõm on kadeda hinge toit. 28. Vaikijast võib arvata kõike. 29. Naeratava näo taga võib varitseda kiskja hing. 30. Enesekriitika on kriitika kõrgemaks vormiks. 31. Kes tööd kardab, see pelgab ka end laisaks inimeseks nimetada. 32. Kahtlustav inimene loeb hea jutu tagantki halva mõtte välja. 33. Aususe demonstreerimine viitab selle defitsiidile..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
